kaudu. Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas, suguelundites ja mujal. Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne on organism, kellel puudub tuum. · Rakusisene parasiit Rakusisene parasiit on viirus. · Spoor Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veedisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud, need on bakterid mitteaktiivses olekus. · Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud.
Spooride moodustamine pole bakterite paljunemisviis. Aeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamisel. Neid on õhus, mullapinnal, esemetel ja organismidel. Anaeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele mõju hapnik hukkavalt. Neid leidub veekogude mudas, mulla süvakihtides ja loomade soolestikus. Mõisted: bakter kõige väiksem üherakuline eeltuumne organism, kellel on kõik elu tunnused spoor eriline paksu kestaga rakk, mille bakter moodustub ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamiseks aeroob hapnikuga keskkonnas elav organism, kes kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks anaeroob hapnikuvabas keskkonnas elab organism
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, ...
11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1)Liik: hunt 2)Perekond: Koer 3)Sugukond: Koerlased 4)Selts: Kiskjalised 5)Klass: Imetajad 6)Alamhõimkond: Selgroogsed 7)Hõimkond: Keelikloomad 8)Riik: Loomad ELUSLOODUSE RIIKIDE VÕRDLUS A)Taimed: fotosünteesivad Seened: ei fotosünteesi B)Bakterid: eeltuumsed Protistid: päristuumsed C)Loomad: heterotroofid Taimed: autotroofid D)Bakterid: üldjuhul ainult 1 rakk Loomad: palju rakke RIIKIDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED 1.Arhebakterid: eeltuumne, meenutavad ehituselt ja talitluselt rohkem tuumaga rakke, on suutelised elama väga äärmuslikes tingimustes. 2.Bakterid: eeltuumne, mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena. 3.Protistid: päristuumne, ei ole bakterid, taimed, seened ega ka loomad. Nende hulka kuuluvad auto(sünteesib endale ise eluks vajalikke sünteese)-ja heterotroofid (toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest. 4
Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis
Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA Prokarüoodid on organismid, kellel puudub rakutuum, sellepärast nimetatakse neid ka eeltuumseteks. DNA on koondunud ühte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. Eukarüootsed rakud on üldiselt 10 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes esinevad organellid. Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsioo...
Tsütoloogia 1. Mis on tsütoloogia? Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid
Pärilikkus: · Järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga: · Erinevatel liikidel on erinev eluiga Keerukas organiseeituse tase: · Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand: · Kõige väiksem eluüksus on rakk. 1. eukariootiline rakk (piiritletud tuumaga ), 2. prokariootiline rakk (eeltuumne ). · Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Kude: · Rakud moodustavad kudesid. (närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude) · Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ: · Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. · Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud, nt neuroloogia uurib aju. Elundkond ehk organsüsteem: · Elundid moodustavad elundkondi (nt hingamiselundkond). · Taimedel elundkonna tasand puudub. Organismi tasand:
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani
Koostas: Helve Ruul Puiga Põhikool · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused · Baktereid leidub looduses kõikjal! Bakterite laialdast Bakterite paljunemine levikut soodustavad: a. Väikesed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus välistingimustele · EHITUS Koosnevad ainult ühest rakust Puudub tuum- eeltuumne organism; Paljudel limakapsel säilitab niiskust seob baktereid kolooniaks Rakukest- annab kuju Rakumembraan- ainete liikumine ja vahetus · Paljunemine Pooldudes Tingimused paljunemiseks: niiskus soodne tº(3637º) toitainete olemasolu(veeslahustununa) keskkonna happelisus õhuhapniku olemasolu (aeroobid ja anaeroobid) mõned bakterid moodustavad spoore
9x3 mikrotuubul. Mitokonder-varustab rakku energiaga Rakukest-koosneb tselluloosist, annab rakule kuju ja kaitseb seda. Vakuool-annab viljadele hapuka maitse Kloroplast-nendes organellides toimub fotosüntees Tsütoplasmavõrgustik-seda esineb kahte tüüpi:sileda- ja karedapinnaline Golgi kompleks-rakus sünteesitud ainete kogumine, ümbertöötlus 4. Oskad organisme jagada päristuumseteks, eeltuumseteks, mitterakulisteks (viirused) objektideks. Päristuumne-kuuseriisikas, lihasrakk/kude. Eeltuumne-Salmonella bakter Mitterakuline object(viirus)-marutaud, HIV. 5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ülesanne on FOTOSÜNTEES. 6. Oskad võrrelda mitokondrit ja kloroplaste (nende ehitust ja ülesandeid). Tunned need ära joonisel. Mitokonder-raku energiat tootev organell. Ümbritsetud kahe membraaniga. Silindrikujuline. Liiguvad tsütoplasmas, seotud mikrotuubulitega. Kloroplast-taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees. Päikesevalguse, vee ja
Viirushaigusi võib saada näiteks raseduse ajal haigelt emalt lootele, olles otseses kontaktis haigega, toidu ja joogiveega ning vere ja kehavedelikega. 5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest. 7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus. 10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on
RAKK 2 Rakud jagunevad : · Loomarakk · Taimerakk · Seenerakk Rakud võivad olla eeltuumsed või tuumsd. See tähendab, et kui rakk on eeltuumne siis rakus ei ole tuuma vaid kromosoomid.Eeltuumsed rakud on näiteks bakterid, amööbid. Nad võivad olla kerajas, pulkjas, keerjas. Amööbil puudub kindel kuju. Päristuumne rakk on see , et rakus on tuum ja selle ümber 2 membraani ja nendest on paarid mille kaudu toimub ainevahetus. Rakus on mitmeid organelle,mõned neist on : · Ribosoom need on 23 nm, ülesanne on valkude süntees. Ehitus on kahe osaline koos DNA ja valgu molekulidega.
RAKK 1 Rakuteooria · Rakk on elusüsteemi elementaarüksus. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Hulkraksed organismid on terviklikud süsteemid. · Kõik organismid arenevad rakkudest. · Rakud paljunevad jagunemise teel. · Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4.1 Närvkude närvirakud 4.2 Lihaskude lihasrakud 4.3 Epiteel rakud epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- b...
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus:
Bioloogia 12.01.2012 Pro- ja eukarüootsete rakkude ehituse võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum. Ei esine tuumamembraani. Esineb tuumake Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom
· Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme 2. Bakterid kaitsevad meid teiste haigusetekitajate eest, võttes neilt ära elupaiga, toidu. Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.
Keemiline evulutsioon- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes ühinemine molekulideks. Kunstlik valik- ebateadlik või teadlik valimine sordi või tõuarvestuses ning sobimatute isendite kõrvaldamises Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne allujäämus ja paljunemis edukus. Tingitud olelusvõitlusest. Maandunud elund- oma otstarbe kaotanud elund olelusvõitlus- paremate pealejäämine Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest Prokarüoot-eeltuumne rakk(puudub membraaniga piiritletud tuum ja tunduvalt vähem organelle) Pseudageen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis struktuuri veatõttu ei avaldu. Ribosüüm-ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul RNA-maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsiooni kandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid
Lk 55-Päristuumne rakk 1. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel-ja päristuumseteks? Rakud jagatakse ära tuuma alusel, kas see on olemas, siis on päristuumne ja kui tuum puudub, siis on eeltuumne. 2. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Eukarüootide hulka kuuluvad päristuumsed organismid, näiteks imetajad 3. Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma koosneb 60%-90% ulatuses veest ja lisaks veel 10% hulgas erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. 4. Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. 5
asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum 3) Plastiidid, kus toimub fotosüntees 4) Punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid a) Kromoplastid b) Lagundajad c) Eeltuumne e. Prokarüoot d) Kloroplastid 6. Mis on turgor? (1p) 7. Kuidas paljuneb seen? (1p) 8. Kus paiknevad viburid ja karvakesed? (1p) 9.Mis on sümbioos? (1p) 10.Tõmba õigetele sõnadele joon alla. (2p) Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 11. Mis on viburi ülesanne bakterirakus? (1p) 12. Seente kasulikkus inimesele. (Nimeta nii palju, kui oskad) 13. Nimeta 2 bakterihaigust. (2p) 14. Nimeta 2 seenhaigust. (2p) 15
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs
Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostistideks, taime -, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu nii päris- kui ka eeltuumsete hulka. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Enamikes on 1 tuum. Eeltuumne rakk e. Projarüoodid. Bakterid. Puudub membraaniga piiritletud tuum ning sisemuses on tunduvalt vähem. Rakutuum tuumaümbris koosneb 2 membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma Karüoplasma(DNA ja RNA). Rakuorganellid- päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
· Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organismid · Üherakulisi rohkem · Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud. · Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest
KONTROLLTÖÖ III "Rakuõpetus" 11. kl. (max 29p) B Nimi: 1. Võrrelge tabeli vormis eel- ja päristuumseid rakke, leidke neil kolm sarnasust. (3p) Tunnus: Päristuumne Eeltuumne 2. Seostage raku osa ja selle põhiülesanne. Kirjutage tähele vastav number (rakuosi on liiaga!). (4p) A) rakumembraan 1.transpordivad organelle tsütoplasmas B) tuum 2.valkude süntees C) kromosoom 3.ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5
koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine · Rakud paljunevad jagunemise teel. Jagunemise tähtsus · Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkraksete organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. · Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel kehaosad. Tuletame meelde! · Eeltuumne rakk · Päristuumne rakk · Rakutuum · Kromosoom · Tsütoplasma · Organell · Rakumembraan · Rakukest
koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine · Rakud paljunevad jagunemise teel. Jagunemise tähtsus · Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkraksete organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. · Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel kehaosad. Tuletame meelde! · Eeltuumne rakk · Päristuumne rakk · Rakutuum · Kromosoom · Tsütoplasma · Organell · Rakumembraan · Rakukest
lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest
15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organellid. 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2. ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe 3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga
* Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjuike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumas painevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja
Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest
takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad
10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ...
järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk katteseemnetaimed on suurim taimede hõimkond, jagunevad kahte rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline edasiminek) eukarüoot- päristuumne organism, kelle rakud on päristuumset tüüpi(taimed, seened) prokarüoot- eeltuumne rakk, neil puudub membraaniga piiritletud tuum, enamik prokarüoote on ainuraksed.(bakterid) hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed, roomajad) ainurakne- organism, mis koosneb ühest rakust.(bakterid) maismaaorganismid- elusolendid, kes elavad maismaal ja kasutavad elamiseks hapniku.(loomad, linnud, inimene) organ- on mingi inimese kehaosa, mis täidab oma eesmärke.(maks, seedeelundkonnad)
viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega; viroloogia uurib viirusi; paljunevad elusrakkudes; on elus ja eluta looduse piirimail Elus ehituses valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, nuteeruvad Eluta puudub ainevahetus, ei saa paljuneda ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus Eukarüootne rakk - päristuumne rakk; eristunud on rakutuum ja membraansed rakuorganellid; nt taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud Prokarüootne rakk - eeltuumne rakk; puudub rakutuum ja membraansed organellid; väiksemad kui eukarüootsed rakud; nt bakterite ja arhede rakud Rakuteooria põhiseisukohad - rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas omavahel; uus rakk saab tekkida ainult olemasoleva raku jagunemise teel; koed on alati rakulise ehitusega
eosed 2. Ehituslik ja talituslik eripära (taime-, seene-, bakterirakk), organellide ülesanded, kesta koostisained Taimerakk Seenerakk Bakterirakk Rakukest tselluloosist kitiinist orgaanilisest ainest plastiidid puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad plasmiidid päristuumne päristuumne eeltuumne tsentraalvakuool lipiidivakuool puudub Sarnasused: ümbritsetud rakukesta ja membraaniga; sisaldavad tsütoplasmat, ribosoomid. Taime- ja seenerakk sisaldavad Golgi kompeks, mitokonder, lüsosoom, tuum, tsütoplasmavõrgustik, vakuool 3. Plastiidide üleminekud, nende ülesanded Kromoplast > kloroplast mullast väljaulatuv porgandi juur kromoplast > leukoplast valged laigud redise juurel kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine
Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st.
Hübriid- kahe erineva liigi omavahelisel ristamisel saadud järglane Inimese rudimendid: Pimesool- kabjalised, rohusööjad kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall) -peajalgsed, limused ussid (vanaaegkond) -poolmaismaalised taimed, pool selgrootud -kahepaiksed -roomajad -imetajad -linnud
a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a 5. 6. Rakku jaotatakse 1) Rakutuuma ehituse alusel: Eeltuumne – bakterid, viirused Päristuumne – taime- ja loomarakud 2) Tuumade arvu järgi rakus: Ühetuumne – epiteelkoe rakk Hulktuumne - lihasrakk 3) Raku suuruse järgi: Suured – munarakk Väikesed – bakterid 4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks
15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema järgu struktuuride osaline taastumine 17.ensüüm- valgud, mis käivitavad keemilisi reaktsioone 18.nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, koosneb lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja monosahhariidist. 19.replikatsioon- DNA kahekordistumine 20.prokarüoot-eeltuumne, eukarüoot-päristuumne 21.homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 22.fagotsütoos- protsess, mille käigus rakk omastab suuri tahkeid molekule 23.autotroof-toodab ise orgaanilist ainet, heterotroof-tarbib valmis orgaanilist ainet. 24.assimilatsioon-biosünteesiprotsess, dissimilatsioon-lagunemisprotsess 25.makroergiline ühend- energiarikas ühend, millega rakk salvestab energiat enda tarbeks. 26
Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast
Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj
Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on plasmiidid, nukleoidid, piilid, kapsel ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel
Viirused teostavad geenide ülekannet. MÕISTED: vaktsiin- nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus; viirusvektor- viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem; antikeha- valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid); antigeen- organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused. Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid – väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. 2 Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda.
Tsütoloogia Silvia Kutsar 11b 1.Mis on tsütoloogia? V: Bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2.Rakuteooria põhiseisukohad. V: Rakuteooria teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariig...
Paljutuumsus On harva On harva On sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemis-võime Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed
1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada kurjategijaid *määrata lootearengut/väärarengut
Tähtsus:sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on tuumake, kus toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. Siledapinnaline ER- membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees. Karedapinnaline ER-kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Vakuool-vee mahuti, kindlustab raku siseõhu e turgori. SEENERAKK- eukarüoot e eeltuumne. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga, seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitus orgaanilist ainet. Üherakulised seened-ümarad, pärmseenes, hulgatuumalised täpphallikud. Hulkraksed seened- hüüfides esinevad vaheseinad. 3.1.1 Robert Hook, tsütoloogia, mikroskoop, M.Schleiden, T.Schwann, rakk, bakterid, Baer. 2. kõik organismid on rakulise ehitusegauus* rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakkudest nende
moodustuvad olemasolevatest rakkudest ehk sünnivad teistest rakkudest jagunemise teel. 2. Millised on looduses esinevad suurimad rakud?-Loomade munarakud(lindude). 6. Mis on tsütoplasma?- Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. (Pool vedel aine mis täidab rakku) Rakk - Kõige väiksem elus üksus. Kõige suurem rakk on jaanalinnu munarakk ja kõige väiksem rakk on bakter. Rakk --- Prokarüdoot (eeltuumne) [bakterid] | Elukarüoot (päristuumne)[seened, taimed, loomad, protistid] 1. Kromosoomid 2. Tuum 3. Ribosoomid 4. Lüsosoom 5. Tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Rakumembraan 8. Tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Lüsosoom 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Ülesanded: Juhib raku elutegevust Tuum Varustab rakku energiaga, (raku hingamine) Mitokonder Lagundab mittevajalikke aineid Lüsoom
6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest................................................. b)Rakk on elussüsteemielementaarüksus..................................................... c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8
annaabi.ee 
