Otsingule "eeltuumne" leiti 121 faili

eeltuumne - Salmonella bakter Mitterakuline object(viirus)-marutaud, HIV. 5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ĂŒlesanne on FOTOSÜNTEES.
3
doc

Viirused ja bakterid

VIIRUSED Bakterite tĂ€htsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. MĂŒgarbakterid : Elavad liblikĂ”ieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lĂ€mmastiku taimedele kĂ€ttesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, ÀÀdikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toit...

Bioloogia - PÔhikool
72 allalaadimist
2
doc

Loomaraku ehitus

Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kĂ”ik organismid 2 rĂŒhma: eeltuumsed (prokarĂŒoodid) ja pĂ€ristuumsed (eukarĂŒoodid). ProkarĂŒootid- bakterid. EukarĂŒoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rĂŒhma. TsĂŒtoplasma Raku sisemus on tĂ€idetud poolvedela aine- tsĂŒtoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidi...

Bioloogia - Keskkool
82 allalaadimist
2
doc

Bakterid – vĂ€iksemad organismid

Bakterid ­ vĂ€iksemad organismid Bakterid on kĂ”ige vĂ€iksemad ĂŒherakulised organismid, kellel on kĂ”ik elu tunnused. Baktereid vĂ”ime leida Ă”hust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad vĂ€iksed mÔÔtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole vĂ€ljakujunenud tuuma, pĂ€rilikkusaine on neil rĂ”ngakujulises kromosoomis otse tsĂŒtoplasmas. Sellest tulene...

Bioloogia - PÔhikool
12 allalaadimist
8
docx

Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA

DNA on koondunud ĂŒhte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. EukarĂŒootsed rakud on ĂŒldiselt 10 korda suuremad kui prokarĂŒootsed rakud. EukarĂŒootsetes rakkudes esinevad organellid. EukarĂŒoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid:  raku elu tugineb keemilistele reaktsi...

Rakubioloogia - Tartu Ülikool
5 allalaadimist
3
odt

RakuÔpetus

RAKUÕPETUS MĂ”isted: tsĂŒtoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarĂŒoot, eukarĂŒoot, karĂŒoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofĂŒll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hĂŒĂŒf, mĂŒtseel, viljakeha, mĂŒkoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria pĂ”hiseisukohad. 2.Milline osa on...

Bioloogia - Keskkool
160 allalaadimist
1
doc

Bakterid - spikker

Arhed - e.ĂŒrgbakterid, mis elavad ÀÀrmuslikes keskkonnating. ProkarĂŒoot - ehk eeltuumne . Nukleoid ­ piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mĂ”nedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste ĂŒleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ĂŒhe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja m...

Bioloogia - Keskkool
296 allalaadimist
4
doc

Bakterid ja rakud

VĂ”rdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tĂŒĂŒpiline, varuaineks tĂ€rklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult vĂ€lispinnal, kuid mitte sees.varuain. glĂŒkogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Se...

Bioloogia - Keskkool
142 allalaadimist
3
doc

Viirused ja bakterid

Viirused ja bakterid Viirused viirus ­ elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetÔttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks vÔi bakteriofaagiks. bakteriofaa...

Bioloogia - Keskkool
142 allalaadimist
2
doc

60 mÔistet spikker

Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. PĂ€ristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pĂ€rilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kĂ”ige vĂ€iksemad organellid, neis sĂŒnteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisald...

Bioloogia - PÔhikool
91 allalaadimist
12
doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 sĂŒsteemi 1. Reproduktiivne sĂŒsteem ehk paljunemine, pĂ”hineb DNAlt DNA sĂŒnteesil. 2. Piiristav sĂŒsteem pĂ”hineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne sĂŒsteem pĂ”hineb ensĂŒĂŒmidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, pĂ”hineb ATP-l Struktuurselt 2 rĂŒhma 1...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
77 allalaadimist
10
doc

8. klassi bioloogia

Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja nÀÀrmemagu) peensool jĂ€mesool kloaak. Vereringeelundkonna ĂŒlesanne on hapniku ja toi...

Bioloogia - PÔhikool
160 allalaadimist
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mĂ”jutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) VĂ€ikese aatommassiga C ­ elukeskne element: a. C vĂ”ib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (ĂŒksiksidemeid, kak...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
77 allalaadimist
7
doc

Organismid, lipiidid

ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine Àrritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. TÀrklis, kloroplast, taimerakk, pÔhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud nÀited vastastavalt eluslooduse orga...

Bioloogia - Kutsekool
84 allalaadimist
2
doc

Evolutsioon

Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks FĂŒĂŒsikaline evol- ebapĂŒsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polĂŒmeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaaln...

Bioloogia - Keskkool
18 allalaadimist
31
pdf

Rakendusbioloogia Ôppematerjalid

BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin PĂ”der Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Biolo...

Bioloogia - Kutsekool
133 allalaadimist
4
doc

Rakk

Tööleht: Rakk 11.kl. 3.KONTROLLTÖÖ RAKU EHITUS JA TALITLUS 1. Seosta tabeli lahtrid! Pane nad ajaloolisse jĂ€rjekorda! Punktiirile number tĂ€ht. 5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A........

Bioloogia - Keskkool
70 allalaadimist
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) TsĂŒtoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° pĂ€ristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° a...

Bioloogia - Keskkool
171 allalaadimist
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook ­ korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock ­ 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, pÀristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Ba...

Bioloogia - Keskkool
160 allalaadimist
2
docx

Loomarakk

Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ĂŒmbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom ­ koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ĂŒlesanne: osalevad paljunemises Mitokonder ­ membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varust...

Bioloogia - Keskkool
87 allalaadimist
3
doc

Samblikud

Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja ĂŒherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. VĂ”ivad paljuneda vegetatiivselt, vĂ”ivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi kĂ€okĂ”rv, harilik pĂ”drasamblik, alpi pĂ”drasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi kĂ€okĂ”rv ha...

Bioloogia - PÔhikool
16 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !