Artikkel räägib sellest, et järgmise põlvkonna pilvelõhkujate konstruktsioon võib olla inspireeritud termiidipesadest, sest teadlased on avastanud, et nende pisiputukate elupaikade ventilatsioonisüsteem väärib jäljendamist. Inglismaal Cambrige'is asuva Loughborough' ning New Yorki ülikoolide insenerid ja entomoloogid on 2002-2004 aasta uurinud macrotermes michaelsen'i liiki kuuluvate Aafrikas elutsevate termiitide pesi. Need targad putukad ehitavad oma elupaigad sel moel, et tekib keerukas tunnelite ja õhulõõride võrgustik, mis seadistab pesas temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti. Pesad püüavad tuult, et tekitada pesasisene õhuringlus. Ma lugesin seda artiklit ja lihtsalt imestasin, kui vahva mõte see on, pole ammu näinud nii lahedat idee aretust. Oma enda looduse imest, teha meiesugustele ''pesa''. Inimesed on...
(vt nosokemo- , farmakofoobia, etc) Ihtofoobia- hirm kalade ees. Ideofoobia- hirm ideede ees. Illngofoobia- hirm peaprituse ees, mis vib tekkida allavaatamisel. (vt dinofoobia) Iofoobia- hirm mrkide ees. (vt toksifoobia) Insektofoobia - hirm putukate ees. (vt entomofoobia, etc) Isolofoobia- hirm sunnitud ksinduse, isoleerituse ees. (vt eremofoobia, etc) Isopterofoobia- hirm termiitide vi muude puud kahjustavate putukate ees. (vt entomofoobia, etc) Ithfallofoobia- hirm erekteerunud peenise ngemise vi omamise ees; ka hirm sellest mtelda vi unistada. (vt fallofoobia, etc) Japanofoobia- hirm jaapanlaste vm jaapaniprase ees. Judeofoobia- hirm juutide, juudiprase vi Iisraeli ees. Kaetofoobia, tsaetofoobia- hirm juuste ees. (ka trihhofoobia, etc) Kakofoobia- hirm inetuse ees. Kakorra(fio)foobia- hirm kaotada vi lbi kukkuda. (vt athhifoobia)...
Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad. Termiidid prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Koala elab Austraalias, sööb vaid eukalüptilehti Emu suur lennuvõimetu lind Sebra tüüpiline savannide loom Lõvi elab peamiselt Aafrikas Hüään pikkade jalgadega hundisuurune kiskja Aafrika elevant nüüdisaja suurim maismaaloom Must ninasarvik elab Aafrikas, ei ole tegelikult must. Gnuud sõralised, kes rändavad ringi karjadena...
5. Mullastik Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. 6. Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik, koaala. 7. Inimesed Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid, veiseid ja kitsi. Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks. Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk, bataat;...
Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vihmametsad on levinud Kesk-Aafriks (2°S - 7°N), seal valitseb palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima...
Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Puud rohusööjad imetajad. Kõik loomad ning kõrbete vahele. peamiselt vesi ja kuival ajal kasvavad hõredalt. Sealsed taimed söövad eri taimi ja nende osasid ja eri kuivab muld läbi taluvad hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide kõrged moodustades lateriitkihi. Vaid taastuda. pesad. vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Näide: ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, Näide: koaala, sebra, emu, lõvi,...
Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4) 7 Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind...
Puud kasvavad imetajad. Kõik loomad söövad on mais, maniokk ja bataat. vahele. ajal kuivab muld läbi hõredalt. Sealsed taimed taluvad eri taimi ja nende osasid ja eri Suuremates istandustes moodustades lateriitkihi. hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide puuvilla, teed, kohv, Vaid vähesed puud taastuda. kõrged pesad. maapähklid. suudavad oma juured Näide: ahvileivapuu, akaatsia, Näide: koaala, sebra, emu, sealt läbi puurida. sõrmrohi, hiidhirss...
Mato Grosso platool pesitseva liikuva eluslooduse esindajatest võiks nimetada kõikjale ulatuvaid liike - Lõuna-Ameerika jaanalindu, siremas, üks liik of roadrunner. Samuti leidub seal põllulinde, nagu näiteks vutt ja põldpüü. Leida võib palju erinevat liiki usse ja madusid - surmav fer-de-lance (jaracara) ja lõgismadu. Termiitide pesadest, mis võivad ulatuda isegi kahe meetri kõrgusele, toituvad sisalikud vöölane armadill ja ant-eaters (sipelga- õgijad). Veel leidub seal kummalise välimusega loomi nagu võib vaadelda pildiseeriast "Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi". Lõuna-Ameerika savannides ei ole suuri ulukikarju, nagu see on omane aafrika savannidele. Kuigi varasematel aegadel elas seal palju hirvi, on need nüüd jaaguaride ja jahipidajate abiga peaaegu et hävinud...
Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask,kroom ja arseen oksiididena) lahustegavaakum-surve meetodil...
sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Seetõttu eraldub metaan väga erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased. Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel...
REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu...
Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasabile, jõudnud kõigile mandritele ja vallutab üha uusi alasid. Troopikas elab vaaraosipelgas peamiselt vabas looduses, pesitsedes mullas, kivide all, teiste sipelgate ja termiitide pesades, kuid tungib ka inimelamutesse. Euroopas on külmakartlik vaaraosipelgas täielikult kolinud hoonetesse. Mida kaugemale põhja poole, seda rohkem on ta levik seotud asulate ja linnadega, kus leidub köetavaid hooneid. Suurlinnades elab ta ka tänavate all, soojustrasside läheduses, levides neid kommunikatsioone pidi majast majja, kvartalist kvartalisse. Ükski meil looduses elav sipelgas ei sarnane suuruselt, värvuselt ega kehakujult vaaraosipelgaga...
Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide , herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas....
· Samuti annab hea kaitse ilmastikuolude vastu puitehitiste ja -konstruktsioonide värvimine ja krohvimine. · Väga efektiivseks kaitsemeetodiks on puidu immutamine bioloogilist ja tulekaitset tagavate ainetega. · Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. · Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Levinum immutusviis: · Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA ehk lahustegavaakum -surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega...
· Palavikuvastane · Külmetuse, gripi ja bronhiidide ennetamine · Nahapõletikute ja akne vähendamine · Stomatiit ja parodontoos ennetamine · Rasvumise, kõhukinnisuse ja düspepsia vähenemine · On magusa, meeldiva aroomiga · Kosmeetikas kasutatakse rasuse naha hooldusel, rasedusarmide määrimiseks · Kosmeetika toodete ja jookide lõhnastamiseks · Lõdvestav ja rahutunnet tekitav · Ergutab maksa ja pankrease tegevust. · Termiitide ja sipelgate tõrje · Ravimitööstuses · Bioloogiliselt hästi lagunev Erakordselt tõhus puhastusvõime saavutatakse apelsini terpeeni (apelsinikoorest saadud eeterliku õli koostisaine) ja sahhariidsete pindaktiivsete ainete (tooraine saadakse kartulist, maisist või suhkruroost, suhkrupeedist, kookos- ja palmiõlist) kombinatsioonist. Alkohol ja rohuekstraktid (palderjanijuur, humala- ja kummeliõied, melissilehed ja kreeka pähkli koored) suurendavad vahendi säilivust....
Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Tsuringa, sahinapuu, on samuti aborigeenide püha pill. Sahinapuud keerutatakse nööri otsas ja temaga saavat mõjutada loodusjõude. Didgeridoo on austraallaste püha pill. See on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest kuni 2 m pikkune puhkpill. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Arvatakse, et didgeridoo- mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad. Suurem osa Austraalia praegustest elanikest on briti päritolu. Koos nendega tuli Austraaliasse ka nende kultuur. Seal levisid inglise ballaadid, vanadest eeskujudest lähtudes...
Seejärel lastakse immutusaine vesilahus immutustanki ja survestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta...
Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...