lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sammalde süstemaatika Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on · Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis
(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40
taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperioodi: 1.Gametofaas – suguline (haplofaas, n) 2.Sporofaas – suguta (diplofaas, 2n) GAMETOFÜÜDI EHITUS VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia • Siseehitus lihtne, rakukestas puitainet ega juhtsooni pole – soonteta taimed.
/ Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi) suguta klonaalne suguline seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel. rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill). Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi.
Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.
järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. 1. Klass kõdersamblad, 2. Klass helviksamblad e. Maksasamblad, 3. Klass lehtsamblad Eestist leitud 550 liiki sammaltaimi: kõdersamblaid 2, lehtsamblaid 433, maksasamblaid 115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik
Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) * olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke) * olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke. Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 22. Sammaltaimede arengutsükkel
avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid. * Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. (Botaanika) * Sammal-, sõnajalg- ja paljasseemnetaimi nim arhegoniaatideks. Katteseemnetaimi nim õistaimedeks. * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas. Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II) 4. GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL HAPLOIDSUSEST JA DIPLOIDSUSEST TULENEVAD PÕHIMÕTTELISED MORFOLOOGILISED ERINEVUSED. GAMETOFÜÜT SPOROFÜÜT Juhtkude Nõrk Ksüleem ja floeem Juured - Olemas
RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3. Klass lehtsamblad (Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja
TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid , mis aitavad eostel toituda ja hiljem suruvad valminud eosed kuprast välja. Niiskust imab kogu pinnaga. Õhulõhed
Liigile omased tunnused avalduvad sarnases DNA-s, morfoloogias ja ökoloogilises nišis. Spetsiifiliste kohaomaste adaptatiivsete tunnuste olemasolul jaotatakse liigid alamliikideks või varieetideks. Elusloodus –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik *pea igal tasemel saab välja tuua ülem- ja alamastme. *triibus – sugukonnast väiksem ja perekonnast suurem taksonoomiaüksus Taimeriik: 1.Soonteta taimed – domineerib gametofaas, juhtkoed ei ole arenenud. *Sammaltaimed – maksasammaltaimed(Hepatophyta, 6500), kõdersammaltaimed(Anthocerophyta,100), lehtsammaltaimed(Brypohyta, 12000). 1.Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud) *Seemneteta taimed – paljunevad eostega Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000). *Seemnetaimed – paljunevad seemnetega
annaabi.ee 
