üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena ka nende säilitamine on vakuoolide ülesandeks. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. EELTUUMSE JA PÄRISTUUMSE RAKU VÕRDLUS. Päristuumne: · Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis · On palju lineaarseid kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur · On tuum, mitokondrid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes · Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid · Suuremad, enamasti seotud kareda EPR-ga, hulk suurem
BAKTERID 1) Bakteri rakuosad/ehitus/osade ülesanded. - Bakteril ei ole tuuma. eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees
mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümb kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bak.rakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks. Sisaldised-varuainete kogumikud, bak.rakus, sisal. peamiselt tärlist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid. Bakterite spoorid-tugeva kestaga ümb strukt-d, mis võimald. bak.rakul. üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises.
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng
Nende tõvestav toime tuleb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. · Bakteritel ei ole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond. · Bakteritel on vaid üks kromosoom. · Bakteri tsütoplasmas on tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore.
väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Bakteri kromosoomid: Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond. Koosneb ühest DNA molekulist. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom. Lisaks on bakteri tsütoplasmas väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Valgusüntees toimub ribosoomides. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku
Neil mõlemal on ka rakukest. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks hulktuumne rakk. Eraldi grupp seente hulgas moodust üherakulised pärmseened, mille rakud on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Eeltuumsed e prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum;bakterid ja arhed. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulit koosnev kromosoom, mis sisald raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikuid rakud kolooniaks. Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisald peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli-ja fosforiühendeid.bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite
Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Plasmiidid on väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Geenid võivad liikude rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist, karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel
MOLEKULIST. BAKTERITEL ON KÕIGEST ÜKS KROMOSOOM. ENNE BAKTERI JAGUNEMIST RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB JA NII JÄÄB PALJUNEMISE JÄRGSELT KUMMASSEGI TÜTARRAKKU ÜKS KROMOSOOM. PEALE RÕNGASKROMOSOOMIDE ON BAKTERITES TIHTI VÄIKSEMAID DNA RÕNGAID (PLASMIIDID ). PLASMIIDID SISALDAVAD GEENE, MIS ON VAJALIKUD BAKTERI KASVUKESKKONNA ERIPÄRAST TULENEVATE ENSÜÜMIDE SÜNTEESIKS. PLASMIIDID AITAVAD LAGUNDADA ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS LEIDUVAID ORGAANILISI AINEID. EELTUUMSE RAKU SISEMUSES PUUDUVAD MEMBRAANIDEST KOOSNEVAD RAKUSTRUKTUURID JA NENDEGA ÜMBRITSETUD ORGANELLID (TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK , GOLGI KOMPLEKS, KLOROPLASTID, MITOKONDRID; LISAKS PUUDUB TSENTROSOOM JA TSÜTOSKELETT). DIFUSIOON AINE VÕI ENERGIA ÜLEKANDUMINE KÕRGE SISALDUSEGA PIIRKONNAST MADALAMA SISALDUSEGA PIIRKONDA. MÕNEDE BAKTERITE TSÜTOPLASMAS ESINEVAD GAASIVAKUOLID, MIS AITAVAD ORGANISMIL VEEKOGU PINNALE TÕUSTA VÕI SELLE SÜGAVAMATESSE KIHTIDESSE LIIKUDA
Sümbioos- organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö Mükoriisa eks seenjuur- seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel Samblik- liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika või tsüanobakteriga Eeltuumsed ehk prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum; bakterid ja arhed Rõngaskromosoom- eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisaldab raku tähtsaimat pärilikku infot Limakapsel- osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisaldavad peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid Bakterite spoorid- tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada
nende toime vältimiseks. Nii nt. sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. Geenid võivad liikuda rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Selle tulemusena muutub nii plasmiidide kui ka neis sisalduvate geenide arv. hõlbustab liikumist. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste, mitokondreid, tsentrosoom, tsütoskelett. Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui pärsituumses rakus ja ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Valgusüntees toimub ka bakterites ribosoomides. Ribosoomid on aga väiksemad ja sisaldavad vähem
plasmiidid. (ainevahetusliku tähtsusega) > sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks > aitavad lagundada ümbritsevaid org aineid toitumiseks > kahjulike ainete lagundamiseks või vältimiseks > plasmiide ja neis asuvate geenide arv ei ole püsiva suurusega > mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Bakteriraku organellid ° Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustuktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. > puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. ° Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui päristuumses ° ainete kandumine toimub difusiooni teel peamiselt ° Bakteritel toimub valgusüntees ribosoomides (nagu ka eukarüootsetes) > mõõtmetelt väiksemad > vähem rRNA ja valgu molekule
· Ohtlikud bakterid patogeensed. Tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. · Bakteritel pole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Bakteritel on vaid 1 kromosoom, milles geenide arv ulatub 6 tuhandeni. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ja mitokondreid. Puudub ka tsentrosoom ja tsütoskelett. · Toimub valgusüntees ribosoomides. · Mõnedes bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Aitavad vee keskkonnas veekogu pinnale tõusta või sügavamale liikuda.
plasmiidideks, millel on peam. ainevahetuslik tähtusus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada orgaanilisi aineid ümbritsevad keskkonnas, mis on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevuseks kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. MISSUGUSED ORGANELLID KUULUVAD BAKTERIRAKU EHITUSSE? Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgo kompleksi, kloroblaste ega mitokondreid. Lisaks puudub neil ka tsentrosoom ja tsütoskelett. Sarnaselt päristuumsete organistmidega toimub ka bakteritel valgusüntees ribosoomides, mis on aga mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule.
need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 7. Prokariootsete ja eukariootsete rakkude peamised erinevused. Prokariootidel ehk eeltuumsetel puudub piiritletud tuum, mis eukariootidel ehk päristuumsetel on olemas. Prokarüootidel on raku DNA koondunud ühte piirkonda, mida nimetatakse nukleoidiks. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Eukarüootidel on geenis intronid, pre-mRNA läbib splasingu, modifitseeritakse ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse. Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke. Promootorid on keerulisemad. Eukarüootide rakud on üldiselt 10 korda suuremad. 8
Enamik inimesele levivaid nakkushaigusi on viirustekkelised. DNa- viirused nt tuulerõuged, herpeseviirus. RNA-viirustest marutaud, gripp, mumps, punetised, siia kuulub ka HIV-viirus. Suur osa levib piisknakkuse kaudu : gripp, tuulerõuged, punetised, leetrid, herpes ka HIV Toiduga: lastehalvatus Loomade vahendusel: marutõbi Bakterhaiguste vastu aitavad antibiootikumid, mis pidurdavad bakteri ainevahetust ja paljunemist. Enamasti pärsivad antibiootikumid eeltuumse raku transkriptsiooni või translatsiooni. Viirushaigustel aga puudub rakk, seega pole nendest ravimitest kasu, selleks peab tekitama organism antikehad. Mis kasu on viirustest? Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Paljude haiguste põhjused on geneetilised. Kuid suudetakse luua DNA-viiruseid, kuhu pannakse normaalne geen ja sisestatakse haigesse organismi, kus transkriptsiooni ja translatsiooni käigus saadakse terve geen. Seda nimetatakse geeniteraapiaks.(sobib nii pärilike
Makroevolutsiooni puhul on vaja ulatuslikumaid muutusi (nt. uute geenide teke, olemasolevate geenide kordistumine, lisakromosoomide teke, uute funktsioonide kujunemine geenidel). Makroevolutsiooni tegurid: Samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute taksonite teke. Erinevus on vaid kahes aspektis: a) ulatuses b) ajas Makroevolutsioonis on 2 tendentsi: A. Uue organisatsioonitüübi teke kvalitatiivne muutus: 1) Üldine: elu teke eeltuumse raku kujunemine päristuumse raku kujunemine sugude teke hulkraksuse kujunemine üleminek aeroobsele ainevahetusele 2) taimed: autrotroofse ainevahetuse kujunemine taimse fotosünteesi baasi hulkraksed rakistaimed kudede eristumine ja esmaste vegetatiivsete organite teke taimede väljumine veest maismaale soontaimede kujunemine paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel:
11 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhai- gustesse ning nende profülaktika. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päris- tuumse rakuga. Bakterite elutegevus, sellega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Ini- mese nakatumine bakterhaigustesse ja nende profülaktika. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus. Õpitulemused Õpilane: y võrdleb elus ja eluta looduse tunnuseid ning toob välja elusloodusele eriomased tunnused; y analüüsib elu tunnuseid ja seostab need erinevate organismirühmadega;
pigem eluvormid. Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid. 84. Protistid: miks tase, aga mitte riik? Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. 85. Eeltuumse, päristuumse, koloonialise, hulkrakse organismi tase. (ei saa aru mida selle taseme all on mõeldud). Prokarüoot -eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Enamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme. Prokarüootide hulka kuuluvad eubakterid, arhed ja tsüanobakterid. Eukarüootsed -päristuumne on taime,looma, seene ja paljude protistide rakud
loomse organismi kaitsemehhanismidele. Tsütoplasma ja ribosoomid. Tsütoplasma on liikumatu (väiksed mõõtmed). Ribosoomid asendavad ka mitokondreid. Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID: eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Gaasivakuoolid esinevad veekeskkonnas elavatel bakteritel, aitavad tõusta pinnale ja vajuda sügavale. Bakterite kasv ja paljunemine. Koloonia. Paljunedes moodustavad bakterid nn pesa e koloonia. Pesa on silmaga nähtav.
annaabi.ee 
