Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad
organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid Võimaldab saada viirusevabasid taimi Kartulitaime võrsetipud valmis meristeemi opereerimiseks
võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid, pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike 22.12.12 Meristeempaljunduse labori etapid I. Meristeemi sisaldavast taimeorganist võetakse väike koelõik II. Koelõik kantakse söötmele (toitesegu mineraalsoolad, suhkrud, vitamiinid, kasvufaktorid) III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse tekib mikrovõrse IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid. V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon 22.12.12 kartulitaime võrsetipud valmis ·
· Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis o Esineb varre ja juure kasvukihis ehk mähas, mille arvel toimub jämeduskasv o Algkoe rakud on jagunemisvõimelised ja TOTIPOTENTSED o INVINTRO- Väljaspool keha o Algkoerakkude paljunemine saadakse lahti viirushaigusest · Tähtsus o Viirusvabade kultuurtaimede saamine/paljundamine; hävimisohtu liikide paljundamine ·
Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. Inimese puhul kui inimene on viljatu, saab kasut embrüosiirdamist. Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku, teisel juhul süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse ja siirdatakse naise emakasse. Totipotentsed rakud? Mis, kus on? Rakud, mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks, nendest võib areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe. Taimedel asuvad totip rakud kõikide pungade kasvupuhikutes, juure tipu kasvupuhikutes, kambiumis(koore ja tüve vahel), kalluses (haava kude) Meristeempaljusus? - Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe
niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke. Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores
A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende
Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on...
seemendamine. 10. Kloon-isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identse järglaskonna tekitamine. Näited: Taimede vegetatiivne paljunemine: sibulad, mugulad, risoom. Dolly (lammas) koonimine, eesmärgiks on luua meetod transgeensete kariloomade paljundamiseks. 11. Tuumkloonimine-diferentseerunud raku tuuma siirdamine. 12. Totipotentsed rakud-võivad anda alguse terviklikule uuele organismile. Just sellel taime algkoe omadusel (totipotentsusel) põhineb paljude taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükikestest terviklikuks taimeks. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseteks tervikorganismideks-nad on totipotentsed. Emrüonaalkloonimisel saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja
kobekude ja 2)sammaskude. 26. Mis on tolmnemine? Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest. Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid on pisikesed või puuduvad. Püsikoed ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29. Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb? Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad. 30
Silmalaud koosnevad neljast kihist: õrnast ja õhukesest nahkkihist, m.orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1. Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva
tonoplast, peroksisoomid ja endoplasmaatiline retiikulum. Plasmalemm asub vahetult rakukesta all ning ümbritseb tsütoplasmat, tonoplast piirab vakuooli. Plasmalemm ja tonoplast pole valgusmikroskoobis nähtavad. Vakuool on enamiku taimerakkude suurimaks ja silmatorkavaimaks kompartemendiks. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95%. Vakuoolid tekivad noortes algkoe rakkudes ilmselt nii diktüosoomidest kui ka endoplasmaatilisest retiikulumist. Suured vakuoolid on enamasti läbistatud tsütoplasmaväätidest. Suuri vakuoole sisaldavate rakkude tsütoplasma koos rakuorganellidega on tihedasti liibunud vastu plasmalemmi ja rakukesta. Taimeraku vakuoolid on ehituselt ja talitluselt lähedased loomse raku lüsosoomidele. Ka vakuoolid võivad sisaldada hulgaliselt hüdrolüütilisi ensüüme. Vakooli funktsioonideks on:
varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumi loetakse primaarsete algkudede hulka, sest see on tekkinud otseselt kasvukuhiku algkoe rakkudest. Kambiumi abil toimub varre paksenemine. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Enamikul taimedel võib juhtkimbus eraldada kaht osa: *Varre tsentri ehk säsipoolse puiduosa e ksüleemi. Ksüleem koosneb vett juhtivatest trahheiididest ja trahheedest
täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv)
Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel.
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
seal lahustunud toitaineid, seetõttu surevad kõik korkkoest väljapoole jäävad rakud. Nii tekib enamikul puittaimedel sekundaarne korkkude -- korp, mis koosneb peridermi, koore- ja niinerakkudest. Sklerenhüümrõngas rebeneb varre jämedamaks kasvades ribadeks ning korba tekkimisel kaob hoopis. Koos epidermiga kaovad ka õhulõhed. Et gaasivahetus saaks jätkuda, tekivad korkkoesse lõved. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal. Siinsed fellodermi rakud muutuvad algkoe -- lõve fellogeeni -- rakkudeks. Lõve fellogeen toodab väljapoole kobedalt asetsevaid põhikoerakke -- täiterakke, sissepoole fellodermi. Lõve täiterakkude kest on õhem kui felleemi rakkudel. Vanad täiterakud tõugatakse väljapoole, meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi:
TÜVI JA VÕRA · tüvi- juurekaelast kuni alumise külgoksani. · tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad · I järg oks ; II ja III jne järgu oks I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL. · Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem, kallus)-algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Tipmine meristeem asub varte, juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv. Külgmine meristeem ehk kambium,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu. · korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest
Puittaimede puhul nende koor. Surnud rakud, seespool koores elusrakud. Tugikude – annab puidule jäikuse ja mehaanilise tugevuse. Surnud rakud Juhtkude- juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Elus rakud Assimilatsiooni kude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15. Mis on primaarne ja mis on sekundaarne säsikiir? Kas lehtpuudes võib esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16
Biotehnoloogia kasutab inimvalkude tootmiseks mikroorganisme ning ka imetajaid. Rekombinantne DNA sisaldab eri liikidelt pärit DNA-fragmente. Bioloogilised rakendused tulid kasutuselekoos iidse maaviljeluse arenguga. Bioloogial on teiste teadustega nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke seoseid. Bioloogia kui fundamentaalteadus toetas põllumajanduslikke ja meditsiinilisi rakendusi alates 19. sajandi teisest poolest. Meristeempaljundus on taimede kasvatamine kasvukuhiku algkoe rakkudest. Hübridoom on immunoloogiliselt aktiveeritud lümfotsüüdi ja kasvajaraku ühendus. Kloon on vegetatiivselt paljundatud organismi järglaskond. Tüvirakud on jagunemisvõimelised rakud, millest arenevad eri tüüpi rakud. GM-taimed on geenisiirdega taimed. Bioloogiliste eeskujude järgi tehnilisi lahendusi otsiv teadus on bioonika. Taimede pikkuskasvu tagav kude on algkude. Vegetatiivselt paljunenud organismi järglaskonda nimetatakse klooniks.
Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. *Sellele järgneb kasv- e pikenemisvööde, milles noored rakud kasvavad. Kasvukuhiku rakkudes pole vakuoole või need on väga väiksed.
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
• Assimilatsioonipõhikude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus süsihappegaasi. • Algkude – taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik püsikoed. 11. Kuidas tekib puitaine? Kirjeldage kambiumi tegevust. • Puit on puude ja põõsaste (puittaimede) varre (tüve) põhiosa; koosneb peamiselt puitunud rakkudest (trahheed, trahheiidid, puidukiud ja puiduparenhüüm). • Puidurakud saavad alguse algkoe (tippmise meristeemi) või kambiumi elava raku pooldumisel kaheks tütarrakuks. • Esimene tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise algkoe rakuna, • Teine tütarrakk aga kasvab mõõtmetelt vastavalt oma rollile maltspuidus. Kambium (vascular kambium) koosneb kaht tüüpi algrakkudest: • Kiireinitsiaalidest (ray initials) – säsikiirte initsiaalid loovad säsielemente puus horisontaalselt
Fenoloogilistel vaatlustel taime (ka umbrohtude) arengustaadiumi fikseerimine on vajalik agrotehniliste võtete (väetamine, umbrohu- ja kahjuritõrje, niisutamine, jne) õigeaegseks teostamiseks ja sobiva saagikoristusaja määramiseks. c. Taimede kasvu mõiste ja erinevad kasvutüübid. 1. esikasv e primaarne - pikenemine 1) apikaalselt – kasvamine toimub organi tipus paikneva algkoe arvelt (varred, juured); 2) basaalselt – kasvamine organi aluselt, näiteks lehekasv mõnedel taimedel (sibul jt); 3) interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli (sõlmevahe) alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine iga lüli alumisest osast
Ka lehtedes, algkude ehk meristeem. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väiksest koetükikest terviklikuks taimeks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisakdavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toeitesegule ehk söötmele. Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma
jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12
3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde
tuntakse juure-, varre- ja lehepistikuid. POOKIMINE · Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis. · Pookimise all mõistetakse pookimisajale ja viisile vastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. MERISTEEMPALJUNDUS · Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks kasutatakse põhiliselt varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest. · Liigist sõltuvalt võib koetükikese võtta ka lehest, pungast või juurest. ·Meristeempaljundust rakendatakse uute sortide või raskesti paljundatavate kultuuride istutusmaterjali kiireks saamiseks. · Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks. 2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata; Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks:
· Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ
f. Bakterite rakendus tehnoloogias: · aherainest metallide tootmine (toodetakse niklit ja uraani) · bioloogiline relv (kopsukatk) 2. Päristuumsed rakud: a. Seenerakud: pärmseened · lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks · sööda ja toidu lisandiks · pagaritööstuses b. Taimerakud: meristeemmeetod taime algkudede kasutamine kasvukuhikutest. Algkoe tükike pannakse steriilsesse söötmesse, kust hiljem areneb uus taim. · nii saadakse viirusvabad taimed · võimaldab paljundada taimi, mille seemnete idanemine võtab väga palju aega) · võimaldab säilitada väga spetsiifilist geneetilist eripära c. Loomarakud: hübridoomsed rakud, mille eripäraks on spetsiifiliste antikehade saamine. Hübridoomrakkude abil saab toota
2. Rakukasvu liigid. Plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine) ja jagunemiskasv (toimuvad algkoes) nt DNA replikatsioon Venimiskasv 1 rakukestade venimine. 2 vee sisenemine vakuooli. 3 veninud rakukesta tugevnemine. Eristumiskasv Embrüonaalsete rakkude muutumine koeülesannet täitvaks rakuks. Toimub diferentseerumine. 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Totipotentsus algkoe raku võime anda kõiki teisi rakutüüpe. Diferentseerumine eristumata rakud/koed muutuvad kindla morfoloogia või funktsiooniga rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid
2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo- dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on
kohta · Vegetatiivne paljunemine- paljunemine lehtede, vartevõi juurte abil, paljunemiseks on vaja ainult ühte vanemat, viisideks on: *võsundite abil (maasikas) *võrsete abil (mustsõstar) *juurevõsude abil ( vaarikas) *mugula abil (kartul) *sibula abil (harilik sibul) *risoomi abil (piibeleht) *koekultuuride meetodil on paljunemine algkoe rakkude abil · Suguline paljunemine- paljunemiseks on vaja kahte vanemat, munarakud ja seemnerakud peavad ühinema, sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist arenevad seemned ning nendest hakkavad kasvama viljad. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides, õistaimedel on selleks aga õis. (roos, mänd) · Mittesuguline paljunemine- liigid on eoselise ja vegetatiivne paljunemine. Uus
2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo-dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad
juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust; trahheed - (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moodustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
tsütoplasmaatilist silda. Esialgul tekib heterokarüoosne vorm ja pärast tuumade kokku sulamist, hübriidne rakk. Kloonimine - organismi-, raku- või DNA-kloonide tekitamine uurimis- ja aretustöö ning tootmise eesmärgil. Organismide kloonimin. Taimede kloonimise põhimeetod seisneb paljundamises vegetatiivorganite abil. Kõrgemate taimede kloonimiseks kasutatakse nüüdisajal ka meristeemmeetodit: taimi kasvatatakse üles kasvukuhiku algkoe (meristeemi) tükikestest koekultuuris. Imetajate kloonimiseks on kaks võimalust: embrüokloonimine - varajane embrüo jagatakse üksikuteks blastomeerideks või suuremateks osadeks, neid kasvatatakse in vitro ja ja saadud tütarembrüod siirdatakse siirdatakse hormonaalselt töödeldud retsipientlooma emakasse. Seda meetodit rakendatakse koduloomade kloonimisel alates 1970ndatest aastatest. Tuumkloonimine - täiskasvanud looma mingi keharaku
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
tuule või loomade abil .Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). Morfoloogilised tunnused , mis toetavad seemnetaimede monofüüliat, on: ● seemnete esinemine ● puidu (sekundaarse ksüleemi) moodustumine sekundaarse algkoe (kambiumi) toimel ● harunemine pole enam dihhotoomne Seemnetaimedel eristatakse viis põhilist arenguliini: Palmlehikud Cycadophyta Hõlmikpuud Ginkgophyta Vastaklehikud Gnetophyta Okaspuud Coniferophyta Õistaimed Angiospermae 28. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) PALJASSEEMNETAIMED Cycadophyta – palmlehiktaimed Ginkophyta – hõmikpuutaimed
Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 8. Taime koed. Kudede liigituse erinevad alused Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Nimetus ja ülesanne Allrühma nimetus Asukoht taimes ALGKUDE e meristeem Tipmine Varte ja juurte Algkoest kujunevad kõik tippudes teised koed. Algkoe rakud on Külgmine meristeem e kambium Silindrina piki väikeste mõõtmetega ja telgelundeid (taime paiknevad tihedalt üksteise organ, millel on kõrval. Meristeemi rake radiaalsümmeetriline iseloomustab veel kiire ehitus- vars (tüvi), paljunemisvõime ja juur)
Teiskasvu põhjustab kambiumi tegevus. Puidu- ja niineosa vahel olev kambium toodab vegetatsiooniperioodil sissepoole vastu puiduosa uusi rakke, millised kasvavad ja millest lõpuks arenevad puiduosale iseloomulikud rakud - trahheed, trahheiidid, puidukiud (libriform) ja puiduparenhüümirakud. Väljapoole vastu niineosa toodab kambium niineosa rakke - sõeltorusid , saaterakke, niinekiude ja niineparenhüümi rakke. Puhkeolekus on kambium tavaliselt ühekihiline ja ta kuulub taimede algkoe ehk meristeemkoe hulka. Kambiumirakud on ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised ja üleni protoplasmaga täitunud suuretuumalised rakud. Puitu, milline tekib kambiumi tegevuse tulemusel nimetatakse teispuiduks. Puutüved koosnevadki põhiliselt teispuidust. Puutüve ristlõikes vaadeldes näeme, et puidurakkude ehitus ei ole ühesugune, koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
