Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"australopithecus" - 60 õppematerjali

australopithecus – australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane.
thumbnail
20
pptx

Australopiteekus

afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja laste hoidmiseks • Pikad rippuvad käed • Lühikesed jalad • Lai vaagnaluu ja suur kõh...

Evolutsioon
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Evolutsioon

Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. Sellest perioodist pole leitud ühtegi kivist tööriista ja see lubab arvata, et nende olendite elu sõltus täielikult loodusest. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Paraku surid nad 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja...

Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Inimese evolutsioon

6 Kasutatud kirjandus...............................................................7 Sissejuhatus. Inimene on arenenud välja ahvist. Inimese arenguetappe on kokku 5: *Australopiteekused *Osav inimene e. Homo habilis *Püstine inimene e. Homo erectus *Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis * Pärisinimene e. Homo sapiens Selles töös räägingi natukene pikemalt sellest kuidas arenes inimene. *Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. *Osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem...

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused · "la-la"teooria: kõne algus on laul · keele zestilise päritolu teooria Liik Aastat Aju maht tagasi Simpans 395 cm3 Australopithecus 5-7 milj. 500 cm3 Homo habilis 2,5-2 milj. 600-800 cm3 Homo erectus 1,8 milj. 800-1000 cm3 Homo sapiens arhailine 400-200 1100-1400 tuh. cm3...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ­ ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit­800 000 aastat tagasi. U 2 miljonit aastat tagasi elas Ida-Aafrikas Homo habilis ­ osav inimene, vanim liige Homo perekonnas. Tema avastamisega on seotud Leakeyde perekond. Nimelt 20. sajandi algul inimese eellaste luuleidude hulk kasvas ning neid saadi mitmelt poolt. 1931. aastal alustasid Ida- Aafrikas Tansaanias Olduvai mäekurul tööd Louis Leakey ja tema naine Mary Leakey. Nende välitööde tulemusel kandus inimeste eellaste...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Avastused meie esivanemate kohta

Luud leiti juba 2000. aastal Etioopia kirdeosas. Sellest saadik kulus teadlastel viis aastat, et eemaldada fossiili ettevaatlikult pinnasest. Arvestades seda, kuivõrd hästi oli säilinud suurem osa skeletist, hukkus noor inimeellane ilmselt õnnetul moel ja praktiliselt silmapilkselt üleujutusest tingitud mudalaviini alla. " Olend liigitati Australopithecus afarensis'eks, kelle sarnased elasid Aafrikas neli kuni kolm miljonit aastat tagasi. Afarensis'te kuulsaimaks esinajaks on skelett, millele pandi nimeks Lucy ja mis leiti juba 1974. aastal." See oli üks esimesi peaaegu täielikult säilinud täiskasvanud afarebsis'e skelett. Nüüdsest leidu nimetatakse naljatades Lucy tütreks, kuid tegelikult elas Lucy temast hoopis sadakond tuhat aastat hiljem. Nii antigi uuele skeletlile uus nimi ­ Selam...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

Mi ja Ma evolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, LV, väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom ­ mitmekesistumine Mi ja Ma evolutsiooni erinevused: · MiE on kiirem · MiE hõlmab vähem isendeid · MiE Tugineb geenialleelide muutumisel ühest vormist teise, MaE eeldab uut tüüpi geenide teket. Lk. 194-201, küsimused lk. 202 INIMESE EVOLUTSIOON lk 202-206 Inimese eellased elasid Aafrikas. 4­4,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,3­2,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene ­ temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased....

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Evolutsiooniõpetus

Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise....

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

Mi ja Ma evolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, LV, väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom ­ mitmekesistumine Mi ja Ma evolutsiooni erinevused: · MiE on kiirem · MiE hõlmab vähem isendeid · MiE Tugineb geenialleelide muutumisel ühest vormist teise, MaE eeldab uut tüüpi geenide teket. Lk. 194-201, küsimused lk. 202 INIMESE EVOLUTSIOON lk 202-206 Inimese eellased elasid Aafrikas. 4­4,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,3­2,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene ­ temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased....

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Inimese eellased

Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Homo erectus ehk püstine inimene. Homo sapiens ehk tark inimene. ...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

9. klassi bioloogia

Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik ­ hõimkond ­ klass ­ selts ­ sugukond ­ perekond ­ liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduu...

Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Inimese kujunemine

Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Inimese areng ja eelased

Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Homo habilis ehk osav inimene

Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud,...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Inimese evolutsioon

Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 ­ 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960. a. leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964. a. nimetati Homo habilis, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo....

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimese evolutsioon

Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4.5 miljonit aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Nad surid 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Kvaternaar Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile. Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega....

Ajaloolised sündmused
87 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Inimese evolutsioon

IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

Ei ela enam metsas vaid savannis, liikumiskiirus väheneb, 2. Kõige nõrgem külg, kõht on nüüd avatud rünnakule, Positiivne: 1. Näevad kaugemale, 2. Kasutab käsi muude asjade tegemiseks (abivahendid, lapsed) · Mõned nooremad Australopithecused olid juba lihatoidulised, nad jälgisid kiskjaid ning kui tal kõht täis, hirmutasid eemale ja võtsid saagi endale. Australopithecused vaid Aafrikas. Australopithecus boisei (nüüd Paranthropus boisei) ­ pealael luuhari HOMO HABILIS ­ kasutas teatud määral tööriistu, eesti keeles osavinimene, samuti ainult Aafrikas. Kõige rohkem leide on avastatud Olduvai mäekurust, millega on tegelenud perekond Leakey (al 1931. a). Olulisemad leiud pärinevad 1960ndate algusest ­ eoliidid/chopper ehk veerekivitööriist (ühest küljest killud ära löödud, kivi terav) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)...

Ajalugu
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun