Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
TUUMAENERGIA5& taastumatu, trad* kasut:elekter,tuumapomm,allveelaevades*Paiknemine:LAV,USA, Kanada *tootjad:USA,Prant,Sks *Exp:kaug- ja lõuna Musta Aafrika riigid, Austraalia, Niger * Imp:Jpn, euroopa*Eelised:suur energiasisaldus, transporditava kütuse ja jäätmete hulk väik, keskkonnasõbralik*puudused:avarii korral suur saasteoht, tekitab verevähki,väärarenguid.*miks ei kasutata palju-riigid, kel teisi varasid,eelistavad noid. TUULEENERGIA alternatiivne*kasut:eleter*varud,kus tuule kiirus piisav* toodetakse sks,usa, hisp *eelised:keskkonnasäästlik*
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räi...
Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts
13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. ,,Pisuhänd" on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend. 14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse. ,,.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui ajalehe- õpipoistele ja külakoolmeistritele kongurentsi nüüd, kus linn värskest tööstuselust mühab,
„Panõ hopõn ette, rattaq vankri pääle ja sõidat mul takan!“ Konstaabli jalgrattaga iin, August hobõsõga takan ja niimuudu terve Kärnä külä igä peremehe ja popsi poolõ. Kõigiga tegi konstaabli juttu, kül maast ja ilmast, ja egas küsümäta jäetü, et mis tuu Juurõ August sul takan sõit? „A August. No August vii Kribulõ varastõt vahtsit vankrirattid tagasi.“ P.S Kohanimeq ja inemiste nime omma muudõtu, selle et mi külan viil inemise elässe, kelle esä noid rattid ostsõ. Lugu om kirjä pantu Oskar Leoki mäletämise järgi ja joba 15 aastat tagasi. Küläl om kah uus nimi, vanstõ oll Kärstna , nüüd Antsu (Saarõ Evar tiid). Ja lugu om vana, juhtu inne tõist ilmasõta. Kroonmäe Aivar 5061253 [email protected]
Ta sirget käiku käis veel pimesigi (1:160). Kui juhtub vast, et vihmades ja vilus poolvargsi liginema kipub tusk, su väike naeratus kõik kortsud silub ning jälle headusesse kasvab usk (1:176). Kustumatuks jääb mu suule viimne suudlus panti, ka veel siis, kui juba tuulde kõik me saatus kanti (1:142). Ei raskemat ma koormat eales kandnud (1:188)... Ma kandsin mulda ihu oma ihust (1:188). Sind enda lähedale igatsesin, ma ise teel olin sinu jälgedes (1:188). Ma vaimun kõnni kaema paiku noid, ma miis, kel joba lagipää puulhõrre, kel elutraavli joba kaunis loid (2:71). Nink korjat sis kokku, mis mineväst aost sait hüvvä nink kallist, tost pääpadja säät, loet tulevit päivi nink neidegi jaost und parembat näten pia magama jäät (2:89). Sa usud: nagu unenägu öösse nii kaob su selja taha silmapilgus pikk kannatusterodu (1:135) ja saabub ammuoodat kodu (1:135). Seo raamat kui ma ütskõrd ärä koole jääp minust pallu kavvemb elämä (2:106).
kus Oidipus suureks sirgus. Ilmub teataja, kes teatab Oidipusele, et ta naine Iokaste on surnud. Iokaste poos end üles. Ilmselt naine mõistis, et tema abikaasa näol on tegemist ka ta pojaga. Oidipus sööstab lossi. Ta leiab eest oma surnud naise. Oidipus kiskus surnud naise rüült kuldsed preesid ning puuris nendega enda silmadesse hüüdes:"Ärgu nähku nüüdsest peale nad mu hingepiinu ning mu jälke roimi eal!Öö katku kõik, mis keeldud neile vaadata ja ärgu tundku noid ma, keda kord ihkasin!" Teataja mõistab, et Oidipus enese pool neetud on. Oidipus on sügavas masenduses. Ta nõuab, et teda maalt välja saadetaks. Ja neab neid, kes kord ta imikueas surmast päästsid. Ilmub Kreon.Oidipus esialgu kül arvab, et Kreon teda pilkama on tulnud. Kuid nii see ei ole.Oidipus tahab, et teda Kithaironi mäestikku viidaks. Ta tahab surra kohas, mille määrasid talle ta vanemad. Oidipus palub Kreonil enda juurde tuua oma kaks tütart.Lapsed nutavad
on morfoloogiliselt tõlgendatav: -, kus märgib eitust verbitüvele - 'varjatuses, peidus, unustuses olema'. 5 Tõlge Schleiermacheri järgi. Burnet: ...kui looduse poolt midagi sellist neile juhtuks. 6 Kr Sokratese dialektikas terminus technicus. 2 ta ehk nagu Homerosel7 ja eelistaks väga liht sulaspoisina orjata maapeal ka mehe kehvima juures ja pigem olla kannatanud kui noid arvamusi arvata ja tollasel kombel elada?" ,,Sel viisil," ütles ta, ,,mõtlen minagi ta pigem võtaks vastu kogu kannatamise kui elaks tollasel kombel." ,,Ja siis mõtle ka sellele ," jätkasin, ,,kui selline läheks jälle alla ja istuks samale järile, kas tema silmad ei pimestuks täielikult, kuna ta tuli äkitselt päikese käest?" ,,Päris kindlasti ju," ütles tema. ,,Kui talt siis nõutakse, et ta jälle otsuseid langetaks nende varjude üle ja võistleks nendega, kes on
“Kuu mõjutab ju teda, nagu ta mõjutab naistki,” mõtles vanamees. Lk 23 Vanamehe suhtumine kilpkonnadesse? Milline toit on teinud vanamehe tugevaks? Ta armastas rohelisi kilpkonni nende elegantsi, kärmuse ja kalliduse pärast ning tundis samal ajal heatahtlikku põlgust nende hiiglaslike kollasesse soomusesse rüütatud, suurte peadega juhmide merikilpkonnade vastu, kes olid veidrad oma armuavaldusis nind kes kinnisilmi mugisid noid meripõisi. Et jõudu saada, sõi ta nende valgeid mune. Iga päev jõi ta ka kruusitäie haimaksaõli. LK 26-28 Kuidas kala näkkab ja mida saab vana mees kala kohta teada enne, kui ta teda näinud on? Nägi, kuidas üks paadiservast üleulatuv roheline ritv järsult alla jõnksatas, Küünitas liini võtma ja hoidis siis nööri lõdvalt, ei tundnud ei pinget ega raskust ja hoidis liini kergelt. Kõik kordus uuesti.Seekord oli see proovitõmme, ebalev ning kerge, ja vanamees teadis, mida
Newtoni seadused ei suuda pädevalt kirjeldada. Samuti prognoosis Einsteini teooria, et piisavalt suure massiga keha võib endast mööduva valguse trajektoori painutada. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniläätseks ning täheteadlased on seda korduvalt vaatlustega kinnitanud. Kõige paljutõotavamat väljavaadet teooria paikapidavuse testimiseks makrokosmilistes mastaapides pakub aegruumi virvenduste e nn gravitatsioonilainete peilimine. Noid laineid võivad tekitada äärmuslikult tormilised sündmused nagu ülisuure massiga objektide, nt mustade aukude, või äärmiselt tihedate objektide, nt neutrontähtede kokkupõrked. Üks füüsikute püsivamaid eesmärke on sellise teooria leidmine, mis ühendaks üldrelatiivsuse — makroskoopilise maailma toimimise aluseks oleva teadusliku „reeglistiku“ — ülitillukestes mõõtkavades aine ja energia käitumist suunava kvantmehhaanikaga. Taolise teooria, nn
Olen leidnud paralleeli Pussy Riot´i ja Duchamp´i motiivide vahel, kuna mõlemal oli vaja oma aktsiooniga sokeerida, raputada. Duchamp pidas omamoodi ,,rahuvõitlust", arvates Esimese maailmasõja süüdlaseks keskmise passiivse mugandunud kodaniku, keda tuli sokeerimisega rööpast välja lüüa. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda, kakofoonilist muusikat esitada või lihtsalt solvanguid karjuda. Allakirjutanule teadaolevalt noid etendusi siiski kirikuhoonetes ei korraldatud ja dadapalveteks ei nimetatud. Sellest siis vormiline erinevus Pussy Riotist. Aga dadaistide tegevust võiks (ikkagi meelevaldselt) mõista ka kui sõjaaegset appikarjet ja sellisena kui üht äärmuslikku palvevormi ning tekitada seose tänapäevase Pussy Riot´iga, kes paraku oma appikarjeks/palveks ei valinud Duchamp´i moel suhteliselt turvalist ja neutraalset näitusesaali, vaid koha, kus kehtivad traditsioonid
väike kingitus,” ütleb ta. Kui uurin lapsepõlve ja isa kohta, kes oli küll ühtpidi õigel poolel, aga langes ka kiiresti põlu alla, siis ütleb Anu Raud, et ei tahagi sellest rääkida. Miks peaks halama – meil tuleb hoopis mõelda, kuidas asju paremaks teha. Aga tal on meeles, et koolis oli raskem, Mart Raual polnud tollal ju õigupoolest tööd. Ja hilisematel aegadel oli keeruline, kui väga pettunud isa tuli parteikoosolekult koju – “siis ei jõudnud talle noid rahusteid ja dimedroole ära anda”. Samas: lapsepõlv oli põnev – kui nad Tallinnas elasid, võeti Anu tihti kirjanike pidudele ja suursündmustele kaasa. Isal oli väga lai kultuuriinimestest suhtlusringkond. Gustav Ernesaks käis külas ja väiksel tüdrukul kästi “pulgad peale panna”, et malelaual öö otsa lahingut lüüa. Kunsti juurde jõudmine käis ka loomulikult, elukeskkonna ja sõprade tõttu.
IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile) *See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte. A M nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs.-ühest sõnast7,5,3 liitarvs 2+sõna *Põhiarvsõnade käänamine: Liitarvsõnadel käänduvad sisseütlevani kõik moodustusosad, alates sisseütlevast ainult viimane sõna. *Järgarvsõnade käänamine: Käändub ainult viimane sõna,kõik eelnevad on põhiarvsõna ainsuse omastavas käändes!
Tartu-Tallinna rongis on väga hea lugeda bibliofiilset kirjandust. See on paras distants ja meeleolu, et süveneda Umberto Eco mõnda peatükki. Tartu ja Elva vahel sõites sobib ajakiri Akadeemia selle vahemaaga jõuab keskmiselt ühe artikli läbi lugeda. Ega ma suudagi vastata, miks inimeste suhtlemine on muutunud justkui haugatuste vahetamiseks. Lääne-Euroopasse sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonna esindajate kohta räägitakse, et noid ajavatki juurtetus hulluks. Just nimelt. Neil noortel ei ole kodu. Kodu ei ole see, kus nad parajasti elavad, ega ole neil ka varasemat kodu. Ja see on tragöödia. Vanemad on lihtsalt otsustanud veendumuse või vajaduste järgi, et lähme sinna või tänna elama. Noor inimene tõmmatakse välja ja istutatakse ümber, ja kui uus koht ei sobi, siis minnakse järgmisesse kohta. Ei ole ime, et siis minnakse agressiivseks. Kas islam sobib Euroopasse
11 sis es tohi `enne kodu ka tulla. `Enne pidit, niikavva pidit mõtsan olema ku `pernane kodu tulli ja tsikule söögi `moldi `pandse (= pani). S¦tuu karjamaa tuu olli jo palass, egass sääl ei¦tä midä suurt võtta¦ss ole. Ja nut¦tsia nuu¦ss saisava (= nood ei seisnud) ka, kesä¦pääl käisivä. Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve käisi lehmäkarjan, `endä emä puul. Lehmäkarjan olek olli minu arust viil parem(b). Mul olli ju väga ää peni. Mul olli kaits ääd penni, Tuk ja Krats. Ja sis nuu olliva nii ää
kritiseerida neid sellisel viisil, et paljastuks see poliitiline vägivald, mis nende kaudu ennast alati hämaralt teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises olukorras võib see olla meile kahjuks). Õiglus: 1) võrdsed vabadused ja kohustused ühiskonnas 2) sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korrastada nii, et nad a) oleksid kõige vähem kindlustatute huvides b) nendega seotud ametid oleksid avatud kõigile (ausus). Toimides kõige vähem kindlustatute huvides viime
tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi arenemast. (3) Näitan teistele õiget teed, mida eksimustest väsinuna õppisin tundma hilja. Hüüan: "Vältige seda, mis lihtrahvale meeldib, mida juhus pakub! Jääge kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul; ka metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha
kalendri nimepäevaga kokku sattuda, sest märksa tähtsamaks loeti ristimispäeva, kuna alles siis sai inimesest koguduse liige. (Ibid) Säilinud on üksikuid teateid nimepäeva pühitsemisest, mis on näiteks Lätis tänapäevani säilinud. Seegi seostub muidugi kristliku traditsiooniga ning pühakutekultusega. Vanast, kelle määne nimi panti pidi rahu olõma. Kua laiga lats sündü, määntse' pühi' olli lähkoh, sis' papp nimet koll' nimme ja pidi noid üte pandma. Ku' tul' tuu praasnik, kel oll' sääne nimi, sis tuu läts kerkohe uma nimepäävä. Ülti sis', õks om hüä, ku' uma nimepäävä saat kerkohe. Sis jummal av'tas õgah paigah. (Ibid) 15 Wanadest päritud moe mööda antakse tähtpäewade järel lastele nimed: sünnib poeg-laps enne Michkeli p., Mardi- Toma- Andrese- Jürri- Jani- Perdi-päwa: siis pannakse need nimed,
Püha Paulus: kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Aastast 313 kuulutas imperaator Constantinus kristluse Rooma impeeriumi ametlikuks religiooniks, millele järgnes debatt teemal, mida teha ülejäänud seltskonna ehk mittekristlastega. Üks väitlevatest pooltest (St. Jerome) leidis, et noid tuleks taunida kui paganaid ja ketsereid; vastasrinne (St. Ambrose) aga leidis, et neid teiste filosoofiate elemente, mis ühilduvad kristlike vaadetega, peaks kirik aktsepteerima. Viimati mainitud liini esikõnelejaks sai Püha Augustinus (354-430). See oli Augustinus, kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks, mis domineeris Õhtumaade elus ja mõtteviisis kuni 13. sajandini ehk siis 1000 aastat
Tlk. 11 Esimeses väljaandes järgnes sel kohal kaks lauset: "Jumala ainuke vääring on Jumal. Ta ei maksa kunagi millegi vähema ega millegi muuga." 12 See lõik lõpeb esimeses väljaandes lausega: "Jumalikkusele on omane paljuneda." narridesse ühendustesse, milles pole osa ühelgi jumalal. Visalt oma teed käies kaotate küll vahest väikese, ent võidate suure. Te näitate ennast, et seada end teispoole võltside suhete haaret, ja tõmbate enda poole maailma esmasündinuid noid haruldasi palverändureid, kelletaolisi rändab looduses üheaegselt vaid üks või kaks ja kelle kõrval vulgaarsed võimukandjad näivad pelgalt kummituskujude ja varjudena. Rumal on karta, nagu võiksime kujundada oma sidemed liiga hingeliseks, otsekui võiks meil nii tõelist armastust vähemaks jääda. Kuidas me oma rahvapäraseid vaateid13 oma sisimate tõdemuste ajel ka parandame, kinnitab loodus neid parandusi kindlasti, ja isegi kui see näib meie
Sünonüümiaon sama või lähedane tähendus . 20. Prioriteedireegel nomenklatuuris. Kõlblikke nimesid võib samale taksonile olla aja jooksul pandud mitu (need on siis sünonüümid!). Neist on kehtiv („valid“) , tavaliselt vanim (kuid mitte enne 1758. aastat!). Tollel on prioriteet. Kui vanim osutub mittekehtivaks (näiteks on kasutatud homonüümina mitme taksoni kohta või on valesti määratud), kehtib vanuselt järgmine kõlblik sünonüüm. Kui noid pole võtta, luuakse uus nimi. Prioriteedireeglist võib teha erandeid (kui näiteks leitakse mõni väga vana, juba unustatud nimi) nomenklatuurikomisjon. 21. Teadusliku nime kõlblikkus ja kehtivus. Kõlblikke nimesid võib taksonil olla mitu, kehtib korraga üksainus. Nimetus on kõlblik („available“) siis, kui ta on avaldatud üldiselt kättesaadavas trükises (ajakirjaartikkel või raamat, viimasel ajal teatud tingimustel ka elektrooniliselt) koos ammendava
teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Foucault uurib normi ning hälbijate repressioone (seksuaalsus, hullumajad jne). Võimu käsitlemine suverääni kaudu on piiratud. Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises 13 olukorras võib see olla meile kahjuks). Õiglus: 1) võrdsed vabadused ja kohustused ühiskonnas; 2) sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korrastada nii, et nad; a) oleksid kõige vähem kindlustatute huvides; b) nendega seotud ametid oleksid avatud kõigile (ausus)
oikumenes (`asutatud maailma seitse huviväärsust') ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi. Püramiidid on vanim maailmaime, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul.
lõpetas. Nii esineb Jumal selles loos kui inimestevahelise rivaliteedi reeglistaja ja piiraja kuid mitte peataja ega takistaja. Tõenäoselt ei olegi inimeste vahelist rivaliteeti võimalik peatada. Seda on võimalik vaid reeglistada. Jeesus on Jumala kõige ilmseim katse inimestevahelist rivaliteeti peatada, aga täna tuleb meil tõdeda, et seegi ei ole olnud just kõige õnnestunum katse. On käputäis kristlasi, kes on kandnud Jumalast pandud Kaini märki, aga on veegi enam noid, kes on sellestsamast märgist teinud sõjamärgi oma lahingulipul. Lisaks vennatapule on üheks levinud rivaliteedipäädimise vormiks isatapp. Mõlemad esinevad sageli ja väga paljudes maailma mütoloogiates. Isatappu näiteks väga tugevalt patriarhaalsete ühiskondade lugudes praktiliselt ei esine. Nii on Vanas Testamendis juttu küll Absalomi mässust isa Taaveti vastu, mis aga esimesele siiski halvasti lõpeb.
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. ,,Pisuhänd" on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend. 14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse. ,,.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui ajalehe- õpipoistele ja külakoolmeistritele kongurentsi nüüd, kus linn värskest
ja on preventiivseks abinõuks trombide, veresoonte lupju- ilma põhjapanevatele uuringutele toetumata. mise ja infarkti vastu. Antioksüdante on punaveinis umbes kaks korda rohkem kui valges veinis, sest nad peituvad viina- 4. Mis maal saab juua kõige paremat veini? marjakestast pärinevates parkhapetes. Väidetavasti on noid anti- Mõne aasta eest kinnitas mulle üks Sloveenia veinikriitik, et kogu meie oksüdante võimalik saada ka mõnedest marjamahladest, kuid siis lettidel leiduv veiniklassika on seal kättesaamatu, sest nende riik toodab jääb puudu alkoholist. Nimelt mõjutab väike kogus alkoholi vere- ju ise veini. Ja ega ka Hispaania veinipoes ka palju muud kui Hispaania soonkonda üldiselt positiivses suunas
Saalis sagivate inimeste vahelt astub läbi alati sirge seljaga sportlik Heino Kiik, suundub otse Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe. Poliitiliselt Aga Valton ei jäta praegugi ta on valinud paljudele üsna ebameeldiva teema. Ajab soome-ugri asja. Sest sellal, kui meie siin kirjandusest räägime, majanduskriisi käes piinleme ja lähiajaloo hõõguvate süte paistel oma identiteeti üritame kokku kruvida, surevad nemad sääl lihtsalt välja. Osalt paratamatult, järjekindlalt, väikerahva sisemise
3)Artemise tempel (6. s.); 4) Zeusi kuju (5.s.); 5)Halikarnassose mausoleum (4.s.); 6)Rhodose koloss (3.s.); 7)Farose tuletorn (3.s.). Püramiidid on vanim maailmaime, nagu te näete, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist neist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme
Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Stuart Ball Boston Oxford Auckland Johannesburg Melbourne New Delhi Newnes is an imprint of Butterworth–Heinemann. Copyright © 2001 by Butterworth–Heinemann A member of the Reed Elsevier group All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording, or otherwise, without the prior written permission of the publisher. Recognizing the importance of preserving what has been written, Butterworth–Heinemann prints its books on acid-free paper whenever possible. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data Ball, Stuart R., 1956– Analog interfacing to embedded microprocessors : real world design / Stuart Ball. p. cm. ISBN 0-7506-7339-7 (pbk...
«Oleks aga imelik!» mõtles ta ja hakkas seda kõike aluseks võttes püstitama oletuste fantastilist hoonet, seda filosoofide, kaardimajakest. Kuid veel kord reaalsusse jõudes hüüdis ta: «Pagan võtaks, ma külman ju siin ära!» Ta ase muutus tõesti järjest talumatumaks. Iga renni-vee osake viis Gringoire'i kehast ühe soojuseosakese enesega kaasa ja järjest ebameeldivamalt hakkas temperatuur keha ja vee vahel ühtlaseks minema. 4 0 71 Siis aga tabas teda uus häda. Kari lapsi, noid väikesi metsikuid paljasjalgseid nadi-kaelu, keda Pariisis juba ammust aega tänavapoiste nime all tuntakse ja kes tol ajal, kui ka meie veel jõmpsikad olime, meile õhtuti koolist koju minnes alati kive järele pildusid, sest meie püksid nii katki polnud kui neil, -- üks salk sääraseid võrukaelu jooksis parajasti põiktänavasse, kus Gringoire lamas. Kõvasti naerdes ja karjudes ning vähe hoolides naabrite unerahust, vedasid nad enda järel mingit vormitut kotti ja nende puu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
