2013 Jaanuar Aprill Juuli Oktoober E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P E T K 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 1 2 7 8 9 10 11 12 13 8 9 10 11 12 13 14 8 9 10 11 12 13 14 7 8 9 14 15 16 17 18 19 20 15 16 17 18 19 20 21 15 16 17 18 19 20 21 14 15 16 21 22 23 24 25 26 27 22 23 24 25 26 27 28 22 23 24 25 26 27 28 21 22 23 28 29 30 31 29 30 29 30 31 28 29 30 Veebruar Mai August ...
sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril. Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid. Mihklipäev eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra-
Kalender Inimene on huvitatud taevast kolmel põhjusel (tänaseks rohkematel) astronoomia, astroloogia ja kalender. Kalender on pikemate ajaühikute arvestamise süsteem. Ehk päevast, mis on Maa pöörlemine ümber oma telje; kuu, mille tsükkel ei kesta nagu meie kalendris 30 päeva; ja aasta, mis on Maa pöörlemine ümber Päikese. Primitiivsetes ühiskondades hakati aega arvestama taimede lehte puhkemise või viljalõikuste järgi. Kuid see ei olnud väga täpne. Ainus lihtne kuid täpne aasta mõõtmise meetod oli tähtede järgi vaatamine, näiteks ehitati igasuguseid struktuure, kus teatud kohas oli päike igal aastal samal positsioonil ((Newgrange)). Või
KADRIPÄEV. KADRIPÄEV ON EESTI RAHVUSLIKUS KALENDRIS TÄIEST OLEMAS. ERNIEB HALLOWEENIPÄEVAST VEIDKE.NIMELT KADRIPÄEVAL PEAVAD KADRID ESINEMA PERERAHVALE. ET KOMMI SAADA, HALLOWEENIPÄEVAL ESINEMIST EI OLE. HALLOWEEN KANTAKSE AINULT KOSTÜÜME JA KÄIAKSE UKSELT UKSELE JA NÕUTAKSE KOMMI. KADRIPÄEVAL PEAVAD KADRID OLEMA HELEDATES RIIETES NING VEIDI ESINEVAD
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast
Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostaja Referaat 2011 SISUKORD ........................................................................................................ 2 1. F.R.KREUTZWALDI ELULUGU ................................................................ 3 1.1. Looming ............................................................................................ 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÜND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg" eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich ...
Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse, et paljud nende ennustused on siiamaani paika pidanud. Ehituskunst Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Maiade Kunst Maide kunst aastast 250 pKr 900 pKr oli uue maailma ilusaim. Praeguseks on alles jäänud osa keraamikast ja savi pottidest.
Kalender Erik Esnar, Martin Steinert AA-15 Kalender…!..Mis see on? •Kalender on kindel ajaarvamisspsteem. •Kalender võib olla ka ese, mis kalendrisüsteemi illustreerib nt:lauakalender. •Kalendrist saame me vaadata mis päev oli, on ja mis on ees. •Kalendris on 12 kuud ja igas kuus on 28-31 päeva oleneb kuust. Uue kalendri kehtestas 1582 aastal paavst Gregorius XIII, mis on täpsustatud ajaarvamissüsteemis. On olemas väga palju kalendreid nt: Eesti rahvakalender Kehtestati 1918 aastal Eestis Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu On veel ka mitmesuguseid teisi kalendreid, mida inimesed kasutavad: Jahikalender on jahipidamise hooa...
taevakehade ning tähtedevahelise keskkonna omaduste uurimisega. Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid ning mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma-ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika. Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendris, tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulamist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmolistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks
Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas
kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Tanabata Tähefestival (tanabata) toimub iga aasta 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl kokku kaks armunud tähte, keda lahutab Linnutee. Hilisõhtul võib nautida tulevärki (hanabi). Shichi-go-san 15. novembril on 3- ja 7- aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha shichi-go-san. Igal lapsel on käes paberkott, millele on joonistatud männi, kilpkonna või kure pilt
kabarees jm 2) Curling – kurling, jääkeegel, jääl mängitav võistlusmäng, kus kaks võistkonda püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse 3) Know-how oskusteave, tehniline asjatundlikkus, erialane pädevus 4) Freelancer vabakutseline 5) Ramadan ramadaan, islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal aastal kalendris u kümme päeva ettepoole III Vormimoodustus 1) Kas plataan või plaatan? Miks? Mida see sõna tähendab? Plaatan – sest eesti keeles on sõna rõhk esimesel silbil, lõunamaine lehtpuu 2) Kas lõpen või lõppen?. lõppen 3) Sarnanema kellega või kellele? kellega 4) Moodusta tud-vorm sõnast taotlema? taotletud 5) Põhinema millel või milles? millel IV Tähendus 1) Mida tähendab sõna vabandama? andestama, andeks andma; õigustama
tulevad tagasi. Kevadkuud on märts, aprill ja mai. Kevadel sünnivad loomadel pojad. See aastaaeg toob kaasa ka palju tööd inimestele. 1. Ava oma nutitelefonis lehekülg: https://www.taskutark.ee/m/kevad/ ja leia vastused järgmistele küsimustele. Kes on esimesed rändlinnud, kes jõuavad tagasi ? ............................................................................................................................. Kunas algab kevad kalendris? ............................................................................................................................. Missugustel loomadel sünnivad pojad kõige varem? ............................................................................................................................. Mis kevadlilled tärkavad esimestena? .........................................................................................
Kevade märgid Kalendris märgitud kevade algusest - 21. märtsist, on möödas veidi üle nädala. Selle aja jooksul ning juba mõni aeg enne seda kuupäeva on loodus võtnud suuna suve poole. Praegu ilmutab ta üha enam märke muutustest, mis on kevadele iseloomulikud. Erinevaid sellele aastaajale omaseid tähelepanekuid võib teha kasvõi marsruudil kooli ja tagasi koju olenemata tee pikkusest või sellele kuluvast ajast. Esiteks, märkamatuks ei saa jääda maapinnal sulav lumi. Meelehärmi võib põhjustada jalgu märjaks tegev lume sulavesi, mis on kogunenud loikudeks ning nii mitmeski kohas ikka veel üle saapa/kummikusääre sissetungiv lumi. Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda ü...
toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu. Kuid samas kultuur on osa ajaloost. Eesti rahvariided on värvilised ja erinevate mustritega. Ja pealegi on iga seeliku, vöö ja varruka muster mingi kindla koha looga seotud. Eestis puudub riigi usk. Aga siiski pole nad ateistid. Eestlane usub loodusesse ja iseendasse. See tõttu ongi eesti rahva kalendris nõnda palju pühasid, mis on suunatud looduse ja esivanemate austamisele. Kuid Eestis on ka teistelt rahvastelt ülevõetud pühasid : jõulud, näärid ja halloween.
mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam juudiks, siiski on ta juudi Seaduse järgi juutide rahvusest pärit. Juutide püha raamatud on: Toora, Talmud, Tanakh, Misna, Zogar. Juudid palvetavad kolm korda päevas ning seda tehakse üldjuhul sünagoogis (juutide püha ehitis). Juudid ei palveta kellaaegade järgi vaid päikese asukoha järgi taevavõlvil, seega need ajad nihkuvad tihti. Juudi kalendris on üles märgitud näiteks see, millal tuleks hakkama saada hommikupalvusega. Sellised kindlakspandud aegasid on kolm hommiku-, pärastlõuna- ja õhtupalvus. Praktikas, viimased kaks ühendatakse, sellepärast, et tänapäeval on raske keset päeva minna sünagoogi (nt. töölt) ning seal oma palvus ära lugeda. Täiesti enesestmõistetav on palvetada enne sööki ja peale sööki, see palvus on silmapaistvalt mahukas. Kunagi oli kasutusel veel öine palvus, mida
1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid . Egiptuse ja Mesopotaamia ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari
Küünlapäev Küünlapäeval keedeti seakülge kapsaste ja tangudega, joodi küünlapuna, mõnelpool söödi ka tanguputru. Tänapäeval ei tähistata seda püha söömisega. Mardipäev Mardipäeval söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste. Haneliha Sõbrapäev Sõbrapäev on eesti kalendris uus püha alles. Sõbrapäeva ei tähistatu kunagi söömisega vaid üksteile kaartide ja kingituste temgemisega. Tänapäeval aga süüakse sõbrapäeval sokolaadi, erinevaid kooke, mufineid. Kokkuvõtte Referaadist saame teada, et ajaloolised ja tänapäevaset tähtpüäevad toidud on väga erineavd, aga on tote mida süüakse tänapäeval. Ja on ka pühasid mis on kalendrin nii uued ja nenedl pühadel ei söödagi midagi. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud#J
Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur · Riik tekkis 14.saj, pealinn Tenochtitlan(Mexico koha peal)[u. 200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujuta...
algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadega, lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega (Sosigenes Aleksandriast oli hellenistliku Egiptuse astronoom) ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juuliuse kalendri järgi elati sajandeid, aga 16. sajandiks oli aasta algus triivinud juba 10 päeva (19. sajandiks -- 13 päeva). Uue kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt, täpsustades ka liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga). Seda kalendrit nimetatakse Gregooriuse ehk uueks kalendriks
vabaks. Sellest suurest ja uhkest sündmusest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljandaja. Selle ürituse tarbeks on loodud isegi mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidudest võtab alati osa tuhandeid inimesi igas vanuses. Mõned tulevad isegi välismaalt siia meie kaunist üritust nautima. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude persoonide silmist võib näha nii rõõmu kui ka pisaraid. Meie kalendris on väga palju erinevaid pühi . Enamasti tähistatakse neid sündmusi kõik koos. Eeskätt peetakse olulisimaks 24.veebruari, mis on Eesti Vabariigi aastapäev. Inimesed tulevad pealinna paraadile ja presidendi kõnet kuulama.Need ,aga kes ise kohale ei saa minna, jälgivad sündmust telerist.Teine suurem püha,mis inimesi liidab on jaanipäev. See päev on väga rahvuslik ning tradiotsiionide rohke. Sajandite jooksul on saanud kombeks süüdata lõke,
olemas. Tema värvid ja stiil. Tõstavad tuju ja teevad meele paremaks. Näitusel jäid silma veel päris toredad natüürmordid punase tugitooli ja sinise pudeliga aknalaual, mõni lillevaas ja ... värvid. Kõik oli hästi värviline. Selline värvitunnetus ja-kasutus olla Konrad Mägi ateljeele omane. Ja siis veel see Evi Gailiti maalitud päevalill. Ilus ja lihtne oma klaasvaasis. Netist leidsin veel paar pallaslaste päevalille. Kah ilusad ja lihtsad. Aga raamatukogu eelmise aasta kalendris on Karl August Senffi päevalill, mida vaatad ja jäädki vaatama. Seal on ka tema tulbid ja rüütlilossi varemed ja väikese tüdruku portree. Ehk ma ei mõista päris hästi kunsti edasiliikumist ja arengut, aga mul on ikkagi tunne, et vanasti oskasid kunstnikud paremini joonistada ja maalida. Ja ilu on ju vaataja silmades. Koostaja: Varmo Rjabinin Elva Gümnaasium 11
Ka surnukeha asend on oluline - ta peab olema peaga lõuna suunas. Surnu kodus kaetakse perekonna altar valge riidega valge on yin'í ja leina värv. Leinajad põletavad raha ja sümboolseid paberist asjakesi, et kergendada surnu jõudmist taevasse. Samal põhjusel võivad leinajad pärast matuseid minna maa-alustesse ruumidesse templi alla ja tuua ande, mis kindlustavad selle, et hing läbib surmajärgse kohtumõistmisprotsessu võimalikult kiiresti. Pühad Hiina kalendris on palju pühi, kuid üks spetsiifiliselt taoistlik püha on jiao tseremoonia, mis leiab aset talvise pööripäeva ajal või selle läheduses ja märgib taevase, maskuliinse yang'i uuenemist sel ajal. Tseremooniat viivad läbi taoistlikud preestrid, kes on läbi teinud puhasturiitused ja kes kannavad suursuguseid riideid. Jiao pidustusi viiakse läbi muusika, tantsu ja tohutute jumalakujudega, mis peavad eemale peletama kõikvõimalikke kurje vaime
1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal õppis ta Haapsalu Õpetajate Seminaris, jätkas seejärel õpinguid Tartus. Aastatel 19441962 töötas ta õpetajana Tallinna 22. Keskkoolis ja aastatel 19621975 algklasside õpetajana Tallinna 46. Keskkoolis. Pedagoogitöö kunstikallakuga koolis innustas teda alustama
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreut...
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
Igatahes arvati, et surm indiviidi eksistentsi ei lõpetanud. Surnule pandi hauda kaasa kõik hädavajalikumad tarberiistad ja ka toitu. Erilisel hingedeajal (sügisel) aga oodati lahkunud omaste hingi koju, neile köeti sauna ja kaeti laud. Maagiline mõtlemine eeldab usku nähtuste, esemete, sõnade, toimingute jm omavahelistesse varjatud seostesse. Nii näiteks soovitati sünnitava naise läheduses kõik sõlmed, pandlad ja aasad lahti võtta, et sünnitus kergemini läheks. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha. Aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad - talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev). Loodususundis peeti põhiliseks teesiks ikkagi seda, et loodus on hingestatud. Kõigel, mis on, on hing: inimesel, ka maal, keda maarahvas kutsus Maaemaks. Kõik sünnib Maaemast ja läheb ka temasse tagasi: inimene, taimed, loomad. ohvripaik
raisata. Vesi on puhas ja annab elu. Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda harida. Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa Jumala, vee Jumala ja Päikese, taeva südame poole. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse, et paljud nende ennustused on siiamaani paika pidanud. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki.
· Katus ehitati enamasti roost · Tuleaseme kohal rippus rauast katel vee ja liha keetmiseks, leiba küpsetati kuplikujulises saviahjus · Pereliikmed kudusid kangaspuul kangast,tegid põllu- ja pottsepatöid · Keldid kandisid pika varrukaga pluusesid või tuunikaid ja pikki pükse · Riided on valmistatud villasest või linasest riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc. · Keldi kalendris on 13 kuud ja 9 aastaaegade püha: 1. november - keldi Samhain - kristlaste Kõigi pühakute päev 22. detsember - Alban Arthuan - Talvine pööripäev 2. veebruar - Brigantia e Imbolc- Küünlapäev 21. märts - Alban Eiler - Kevadine pööripäev 1. mai - Beltaine - Maipüha 22. juuni - Alban Heruin - Suvine pööripäev 1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23.september - Alban Elved - Sügisene pööripäev 29. oktoober - 1. november - Ruis - Kõigi pühakute päeva eelõhtu
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
NT. sündides lõigatakse poisslapsed ümber. 13. Aastaselt peetaks juudi poisse juba täisealiseks meheks saavad osaleda palvustel. Abielu ja laste kasvatamine on juudi elus väga tähtsad. Paljudes juudi kogukondades on senini oma osa täita kosjasobitajal ning vallalisust ei sallita. Juudid kasutavad kuukalendrit, kus iga mõne aasta tagant lisatakse 1 kuu, käia kaasas päikesekalendriga.Praegu on juutidel aasta 5770, sest nad loevad aastaid alate maailma loomisest. Juudite kalendris on hulganisti paastupühasid. Juutidel on toitumisseadused , mida tohib süüa, mis on keelatud. Nad ei tohi süüa : sea-, jänese-, küüliku-, kaameli- ja mägraliha. Kaladest tohib süüa neid, mille on soomused ja uimed, karploomad on keelatud. Juutidel on kindlad reeglid, kuidas tuleb looma tappa. Liha ja piimatooteid ei tohi koos süüa, need ei või isegi kokku puutuda, nii kasutatakse toidu valmistamisel piima ja liha jaoks eraldi nõusid. Seetõttu ei saa nad
Kiiruskatsete lismine klassikalistele tähesõitudele hakkas elujõudu koguma pärast Teist maailmasõda. Sellesuunalineareng oli küll aeglane, kuid pidev. 1950-ja 1960ndatel aastatel jäidki püsima ning tugevndasid oma positsioone just sellised võistlused, mis suutsid aja ja muutustega kaasas käia, nagu näiteks Monte Carlo ja Suurbritannia- ralli. Just 1950ndatel aastate algul pandi alus mitmetele uutele, tänaseni MM- võistluste kalendris püsivate võistlustetele, nagu San Remo, Korsika, Acropolise, Rootsi, 1000 järve e. Soome ralli. Samas kadusid mitmed seni populaarsed võistlused. Ajapikku kiiruskatsete kilometraaz kasvas ning üle- ja kogunemissõitude sõitude osatähtsus vähenes. 1973. aastaks, mill esimest korda anti välja MM-tiitel, toimusid kõik võistlused juba suures osas tänapäevases vormis. Vaid Monte Carlo rallil säilis legendaarne kogunemissõit kuni 1996. aastani.
taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann. 1739 Ilmus eestikeelne
http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/pueha d/255-22-veebruar-pueha-apostel-peetruse-piiskopiau jaerje-pueha http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_Peetri_kirik http://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_San_Pedro_A p%C3%B3stol_(Vitoria) http://en.wikipedia.org/wiki/St._Peter%27s_Church_( disambiguation) http://www.wga.hu/ PÜHA PAULUS ‘ PAAVLIPÄEV 25 jaanuar on paavlipäev ehk Püha Pauluse päev Kristlikus kalendris Pauluse ümberpööramise püha Sauluse ristiusku pööramise päev, mil ikka ja jälle võib küsida: ‘’Kas võib Saulist Paulus saada?’’ KELLE VÕI MILLE PÜHAK? Telgivalmistajad Sadulasepad Misjonärid Pühakult palutakse abi mürkmadude vastu IKONOGRAAFILISED EMBLEEMID Masaccio Raamat „Püha Paulus” „St Paul”
Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. Päev on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. Hanuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. Hanuka-pühade ajal süüdatakse küünlaid ja pannakse aknale, sellest on arenenud kaheksa hanuka-küünlajala tava. Purim'i pühaga pühitsetakse jumalikku pääsemist. Püha tähistatakse rikkaliku söömise ja joomisega ning maskides rongkäikude ja purimi-mängudega. Jagatakse purimi-kinke ja küpsetakse moonitaskuid nn haamani-kõrvu. Need ei ole kõik juudi pühad, aga need on kõige tähtsemad
Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. HANNUKA Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9- haruline küünlajalg minoora. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude
austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud)
Enamlaste reformid: 1) kujunes välja ühe partei diktatuur 2) kärbiti kodanikuõigusi. 3)kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Saksa okupatsiooniaja reformid- 1) riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine 2) eraomanduse kaotamine 3) võim kommunistidele 4) maakonnad muutusid rajoonideks. Võnnu lahing-19-23 juuni, 1919, eestlaste ja sakslaste vahel, lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. Vabadussõda- eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud lahing, 1918-1920 J. Pitka-EV merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Tartu rahulepingu tulemused- 1) Lõpetati vabadussõda 2) määrati eesti idapiir 3) pandi alus eesti vabariigi iseseisvumisele. Vaikiv ajastu- nimetus eesti ajalooperioodile 1934-1940 , seda perioodi kutsuti ka põhiseaduse kriisiks,
Holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev on alates 27. jaanuarist 2006 üleilmselt tähistatav tähtpäev Teises maailmasõjas massiliselt mõrvatud juutide mälestuseks. Peale leina on tähtpäev mõeldud ka vastava haridus- ja uurimistöö ergutamiseks. Eestis toimuvad Holokausti Mälestuspäeva üritused mainitud kuupäeval alates 2003. aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27. jaanuaril Natsionaalsotsialismi Ohvrite Mälestuspäevana. Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Punaarmee vallutas 1945. aastal Auschwitzi koonduslaagri Poolas. Holokausti mälestuse globaliseerimise algatas 1998. aastal Rootsi tollane peaminister Göran Persson. Kaks aastat hiljem, 27. jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44
1919.aasat suvel tekkis eestil relvakonflikt lätiti okupeerinud saksa vägedega. Ehk see oli relvakonflik eesti ja saksa vägede vahel. osalised: Eesti, Läti, Suurbritannia, Saksamaa, Balti hertsogiriik tulemus:Landesweri ja saksa väed purustati, eesti väed jõudsid riiani. 20. Võnnu lahing Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. 21. Miks oli Venemaa nõus alustama rahuläbirääkimisi? Venemaa tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi, kuna "Kartulivabariigi" kukutamise käigus kasvas tagalas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. 22. Millistel põhjustel õnnestus Eestil võita Venemaad? Eesti võitis Venemaad, kuna Eestil oli väga suur armee ning heal tasemel sõjariistad. Venemaa ei suutnud Eesti kaitset läbi murda ning seetõttu tehti
Caesar ja Rooma õigus Caesari Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. Juliuse kalender Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 709 ab urbe condita. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. See kalender jäi mõnes riigis kasutusele kuni 20. sajandini välja ning mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma, Vene, Gruusia ja Serbia õigeusu kirikud) kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest
Tartu KHK Jõulukombed referaat Koostas : Tartu 2007/08 Tutvustus : peetakse 25., 26.,ja 27. detsember Eestis hakati pidama 16. sajandil 4.sajandil paigutas ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesuse Kristuse sünnipäeva tänapäeval on jõulud kohati minetamas usulist tähendust Jõulud jagunevad : 1.vanadeks jõuludeks 2.uuteks jõuludeks e. näärideks e. aastavahetus pühadeks Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõ...
paremat taassündi. Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha uuestisünni tsüklist pääsemine. Suhe jumalusega Jumalateenistus väga individuaalne kodus, looduses või templites. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine, protsessioonid, palverännakud Gangese äärde Varanasi, Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. kalender Hindu kalendris on päevad, nädalad ja kuud jaotatud samaselt meie kalendrile, ainult selline jaotus on tehtud teiste põhimõtete järgi. Kuud on jaotatud päikese ja kuu erinevate paiknemiste järgi teineteise suhtes. Vasara tähendab päevi nädalas. Nädalapäevi on 7, nende nimedeks on sanskripti keelsed taevakehad, mis sellele päevale kuuluvad. nädalapäevad RAVI ehk pühapäev, selle päeva taevakeha on päike SOMA ehk esmaspäev, taevakehaks on kuu MANGALA ehk teisipäev, taevakeha on mars
ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega. 1896 ostis grupp eesti tegelasi (Villem Reiman,Oskar Kallas ja Heinrich Koppel- uueks toimetajaks kutsuti Jaan Tõnisson ) Villem Reimani algatusel K.A. Hermannilt "Postimehe"(vältimaks lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte), millest Jaan Tõnissoni toimetamisel sai eesti rahvuslaste peahäälekandja. Villem Reiman andis lehe ostmiseks 2300 rubla, mis oli suurim annetus. EÜS-i kalendris "Sirvilauad" 1898 ilmunud Villem Reimani kirjutis "Ignati Jaak " põhjustas tõsise konflikti luteri kiriku kõrgema juhtkonnaga. Selles üllitises väitis, et rahvusest taganeja eksib neljanda käsu vastu ja tema suguvõsa sureb välja. Sealsamas kinnitas ta, et sakslased on meie maal võõrad. 20 . sajandi algul jätkas Villem Reiman seltskondlikku, publitsistlikku ja teaduslikku tööd väljaspool oma kihelkonda , peamiselt Tartus . Revolutsiooni ja vägivalda Villem Reiman ei
põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma.(Ohvertati väikseseid poisse kuna arvati , et jumalatele meeldivad väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed abilised). Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse, et paljud nende ennustused on siiamaani paika pidanud. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal
aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). Uus kalender- Kuna me ümardame 6 tunniks ehk viga on 11min ja 14 sek, siis pikaaja jooksul hakkab see viga mõjuma kalendriaja ja loodusliku aja vahel. Nt 400 aastaga oon viga 3 ööpäeva. Seetõttu uues kalendris ei loeta täissajalistest aastatest liigaastateks neid, mille täissadade arv ei jagu jäägitult neljaga. Seda kalendrit nim Gregoriuse kalendriks. Maa- mass 6*10 astmel 30 kg. Maa raadius on ligikaudu 6370 km, keskmine tihedus on 5500 kg/m3. Maa tihedus keskme poole suureneb, mis näitab, et Maa keskmes peab olema küllaltki palju raskemetalle-Fe. Väga tähtsaks elemendiks on Maad ümbritsev atmosfäär (hapniku olemasolu, neelab mitmesuguseid kiirgusi-UV, hoiab Maa
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Eesti vanarahval on palju suuremaid ning väiksemaid pühasid. Igaühte neist kirjeldada ma ei jõua, mistõttu valisin välja mõned kõige suuremad, millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka ühtlasi hingedejaa piirtähtpäev. Mardipäeva eelõhtul käisid maskeeritud külanoored mardid peres perre. Mardipäeva laud oli rikkalik mardihane söömine on eestlastel küll hiline, germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme.
Punapäine Norma Jean teeb modellitööd ning temast saab mitmete ajakirjade kaanetüdruk. 1946 filmistuudio 20th Century Fox sõlmib Norma Jeaniga lepingu. Norma Jean võtab nimeks Marilyn Monroe. Lahutus Jim Doughertyst. 1947 esimene pisiroll filmis "Sokeeriv preili Pilgrim" (The Shocking Miss Pilgrim). Järgneb paar kõrvalosa, kuid Fox keeldub lepingut pikendamast ja Marilyn jätkab modellitööd ning õpinguid draamakoolis. 1949 legendaarne aktifoto kalendris, viis pisirolli filmides. 1950 uus leping Foxiga. Soosiv kriitika rollide eest filmides "Asfaldidzungel" (The Asphalt Jungle) ja "Kogu Tõde Evast" (All About Eve). Marilyni draamaõpetajaks saab Natasha Lytess, kes jääb tema kõrvale seitsmeks järgnevaks aastaks. Esimene kohtumine Arthur Milleriga. 1953 Marilyni läbimurdefilmid "Härrasmehed eelistavad blonde" (Gentelmen Prefer Blondes), "Kuidas abielluda miljonäriga" (How to Marry a Millionaire). Algab suhe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
