kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3
Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Saarnaki - 1564. a Hanikatsi - 1623. a. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala Jätkatakse niitmist ja võsaraiet ning karjatatakse lambaid
Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt piklikmunajad. Õied on helevioletsed ja taim on habras, mitte nagu teised pajulillelised, millega sagedasti ära vahetatakse. Õitsemise ajal kogutakse taime maapealseid osi, kuivatatakse vilus. Rahvameditsiinis on andnud häid tulemusi põie, kuseteede ja eesnäärme hädade korral. 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta,
Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha
Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea (II kat.), mets-õunapuu (III kat.), läikiv kurereha (II kat.), harilik muguljuur (II kat.), kärbesõis (II kat.), jumalakäpp (II kat.) jne. Oma levila läänepiiri on siin saavutanud odalehine tihashein, laialehine mailane, metsülane jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Looduskaitse ja inimtegevus Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning maastike mittelooduslike muutuste suhtes. Hooldatav sihtkaitsevöönd sätestab alad, kus tuleb säilitada poollooduslikud alad, ranna- ja puisniidud, nende mitmekesisuses. Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Piiranguvööndisse kuulub mereala, kus on lubatud majandustegevus, mis on
Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Nii põdrakanepi kui ka pajulillede lehed meenutavad paju lehti, sellest ka rahvapärane nimi pajulill või lillpaju. Suur hulk põdrakanepi nimesid on aga seotud just sõnaga põder. See tuleneb sellest, et põtradele meeldib elada kohtades, kus kasvavad need maitsvad taimed. Noorelt on põdrakanep suurepärane söök ka kariloomadele. Üks rühm selle taime nimesid on seotud sõnaga tuli. See näitab inimeste tähelepanekuid, et varsti peale metsatulekahjusid hakkab põlendikel ühena esimestest taimedest vohama põdrakanep. Kuid ka inimesed on põdrakanepist nii mõndagi kasu saanud
käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep. 110 Mee kasutamise võimalused toiduvalmistamisel Igapäevaga kasutatakse mett toitudes aina rohkem, kalaroad, liharoad, küpsetised, joogid jne. Enamasti kasutatakse kondiitritoodetes. Samuti kasutatakse mett ka leiva või saia peale
Viljade kaal ja mõõtmed zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid
) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L.
SUGUKOND:piimalillelised (Euphorbiaceae) harilik piimlill (Euphorbia helioscopia) SUGUKOND:vahulillelised (Polygalaceae) PEREKOND: vahulill (Polygala) mõru vahulill (Polygala amarella) SUGUKOND: türnpuulised (Rhamnaceae) PEREKOND: paakspuu (Frangula) paakspuu (Frangula alnus) SUGUKOND: naistepunalised (Hypericaceae) PEREKOND: naistepuna (Hypericum) kandiline naistepuna (Hypericum maculatum) SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna)
lindid · juunist augustini · kasvukohad: seisev või väga aeglase vooluga koht · mugulad söödavad, sisaldavad tärklist · kooreleht, konnalusikas, veeuba · maitseb nagu kartul · konnarohuliste sugukonnas Jõgi-särjesilm · nii magedas kui merevees · veesisene taim(mõnel ulatuvad veest väljaainult õied) · tulikaliste sugukonnas · veelindude toiduks Pajulill · sugukond pajulillelised · hõredamates metsaservades, pargis, aias, tee ääres · vars rulja, · õied väikesed ja roosakad · botaaniliselt lähedane taim on põdrakanep · paljunemine seemnetega ja vegetatiivselt · põie ja eesnäärme haiguste raviks · kasutatakse teena Kukesaba · sugukond kukesabalised · madalsoos, veekogude kaldal, iluaedades · õied roosakas-lillad
Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud.
üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) · Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised).
üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria – vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts) Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised).
Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine
Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39. Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40. Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn)
Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39.Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40.Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn)
Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) ·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised).
Myrciaria cauliflora brasiilia jabotipuu vili: jabott õied ja viljad arenevad tüvel o P. Eucalyptus o Melaleuca teepuu-melaleuka Sug roodlehelised (Melastomataceae) Sug. kukesabalised (Lythraceae) hennapõõsas (Lawsonia inermis) granaatõunapuu (Punica granatum). Sug. pajulillelised (Onagraceae): o perekonnad pajulill (Epilobium), o kuningakepp (Oenothera), o fuksia (Fuchsia). Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem. Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud. Õied on hüpantiumiga (õiepõhja ja sigimiku kokkukasvamisel tekkinud moodustis), mille servale kinnituvad tupplehed, kroonlehed ja tolmukad. FABIIDID Klaad 1 (Lämmastikku siduvate bakteritega sümbioos = S): Selts Fabales - oalaadsed
vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist. Puu koort koguda talvisel ajal. Nt piparmüntikorjata sügisel,siis on taimes rohkem vajaikke aineid. Paremad ravimtaimed saab metsast, sest taimedel on stressi tingimustes rohkem kaitseaineid. Metsast korjates ei tohi täielikut ära korjata kaitsealuseid liike. Kaubandus Väikeseõieline pajulill on taim mida palju müüdakse. 9/10 Ettekanded Veiste südamerohi kasvab päikesepaitel,levinud pigem ida poolne. Pole põline, vaid sisse tooduna. Sarnane liik on lääne-südamerohi, millelon pajad varred. Veiste südamerohi on hallikas. Kogumisekson soovitatav täisõitsemise aeg,säilib kunikolm aastat. Närvilisuse, ja revuse, igasuguste südameprobleemidega. Värsketestlehtedest tehakse mahla. Ei tohi sel ajal kohvi juua
piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts.
Vili on mari või kupar troopiline sugukond, ka Austraalias ja Lõuna-Aafrikas eukalüpt - Eucalyptus guajaavipuu - Psidium nelgipuu – Syzygium aromaticum õienupud on vürtsiks - nelk pimendipuu – Pimenta dioica vili on vürtspipar Sugukond kukesabalised – Lythraceae - henna Lawsonia inermis - granaatõunapuu õieosi kuni 16 õied kiirjad vili: kupar õied kolmesugulised esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised - Onagraceae Perekonnad pajulill (Epilobium) kuningakepp (Oenothera) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine Vili: kupar, avaneb neljaks Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed - Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Peamiselt troopiline ja subtroopiline sugukond, 800 liiki Rohttaimed, mõned põõsad, ladestavad oksalaate
Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik
Lehed terved vastakud lihtlehed, läbipaistvate näärmetäppidega Õied neljatised või viietised, aktinomorfsed, lahklehise krooniga Tolmukaid palju, värvilised, sissepoole käändunud Vili on mari või kupar troopiline sugukond, ka Austraalias ja LõunaAafrikas Sugukond kukesabalised – Lythraceae henna Lawsonia inermis granaatõunapuu õieosi kuni 16, õied kiirjad, vili: kupar, õied kolmesugulised, esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised Onagraceae Perekonnad pajulill ( Epilobium ), kuningakepp ( Oenothera ) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine, Vili: kupar, avaneb neljaks, Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Sugukond linalised – Linaceae
vars risoom. Lehed lai-munajad kuni lantsetjad, südaja alusega. Okstel on lehed kuiva ilma korral liibunud, märjalt püstised ja kaharad. Tüviksammal kasvab niisketes kuni märgades kasvukohtades nii lagedal kui ka metsa all. Raiestikud uuenevad peamiselt vegetatiivselt sanglepa ja kaskedega, harvem saarega. Alustaimestikus valitsevad sõnajalad, naat, angervaks, seaohakas, ojamõõl, roomav tulikas, kõrvenõges, kasteheinad, mets-pajulill, luht-kastevars. Levik: piiratud aladel, peamiselt Kirde-, Kesk-, Ida- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: sõnajala-kaasik, sõnajala-sanglepik, sõnajala-kuusik, sõnajala- haavik, sõnajala-saarik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID SALU- JA LAANEMETSADES 43 I kategooria: jalgtarn (Tilleoru maastikukaitseala, Keila ümbrus, Karula Rahvuspark),
annaabi.ee 
