Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT);
Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp) välimine ja sisemine on enamasti kilejad keskmine paks, tugev SEEME teris Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel
Mis eristab õistaimi teistest taimedest? V: Neil on palju täiuslikum foto-ja termoperidism, intensiivsem ainevahetus ja lühike arenemistsükkel. Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI Õis Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega. Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed
Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas, kasvukuhikus on paljunemisvõimelised rakud ja juure otsa katab juure kübar. 4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid?
Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid)
Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar
Lumi tuli kiiresti maha, kui taimed olid lopsakad veel ja tekkis seen. Seen toitub lumest. Esimene rühm: nisu, oder, rukis, kaer teine rühm: mais, riis, sorgo ja hirss. Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad 1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub 2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur 3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8
päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline viljastuma 12.-16.-ndal päeval enne menstruatsiooni. Embrüogenees-organismi looteline areng. Taimede embrüogenees-algab munaraku viljastumisega,lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja idupung, idujuur, iduvars, iduleht või idulehed. Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva.
kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (sama aegne pooludmine kõigis kobarloote rakkudes)
tiibadega-saar, vaher 15. Kuidas levivad viljad loomade abil, too näiteid. Söövad-pihlakas,aroonia haakuvad-takjas, mõõla seemned 16. Kuidas toimub seemnete iselevi, too näiteid. Paiskviljad-lemalts 17. Kuidas levitab seemneid inimene, too näiteid. Teadlik levitamine-porgand,hernes,kapsas juhuslik-rakvere raibe 18. Millistest osadest koosneb seeme, mis millest areneb? Seemnekest-kaitseb seemet seemnepilu-vesi läheb seemnesse idujuur-areneb taime juur iduvars- kasvab üles ja tõstab idupunga üles idulehed-toiduvarud paiknevad seal 19. Kuidas jaotatakse taimi seemneehituse järgi? Too näiteid. Kaheidulehelised- seemnes on kaks idulehte(õunapuu,hernes,uba) üheidulehelised-seemnes on 1 iduleht(kõrrelised,tulbid,rukis) 20. Kirjelda eostaimede paljunemist sõnajala näitel. 1.sõnajala lehe all arenevad eosed 2.eosed levivad ja varisevad mulda 3.eosest areneb eelleht 4
Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur, -vars, -leht/-lehed. Inimese embrüogenees Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, toimub lõigustamine ning areneb blastotsüst, mis kinnitub emaka limastekstle umbes 6-7 päeva pärast viljastumist. Kõldkesta ja emaka limaskesta liitumisel tekib platsenta. hakkavad arenema närvisüsteem, elundkonnad, süda alustab tööd. Neljandal elukuul areneb luustik- võimalik ka sugu määrata. Edasi hakkavad arenema püsiv kehatemperatuur, immuunsussüsteem jne.
taime mulda, tippudes olevate juurekarvade abil imatakse vett ja toitaineid Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited
taime mulda, tippudes olevate juurekarvade abil imatakse vett ja toitaineid Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited
Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks enam arenenud enam arenenud Soojusenõue Vähe Palju Niiskusenõue Suurem Väikesem (v.a. riis) Tali- ja suvivormide Esineb tali ja suvivorme Suvivorme
Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik. Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht- või lehed. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e
vabaneb hapnik ja eraldub õhku 7. Essential condition- peamine tingimus 8. Fertilization- viljastamine 9. Foodstore- toitainetevaru 10. Fruit and seed production- vilja ja seemnete moodustumine 11. Germination- idanemine 12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16. Pollination- tolmlemine 17. Prune the roots- juuri kärpima 18. Radicle- idujuur 19. Reproductive organs- paljunemisorganid 20. Root system- juurestik 21. Root system spreads through the soil- juurestik hargneb mullas 22. Seed dispersal- seemnete laialipuistamine 23. Shoot system- taime maapealne osa 24. Simple forms of life- lihtsad eluvormid 25. Soil lacks sufficient oxygen- mullas ei ole piisavalt hapnikku 26. Specialized function- kindel funktsioon 27. Spit testa- lõhenenud seemnekestake 28. Stage of rapid growth- kiire kasvu faas 29
(eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR - Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ·Ülesanded Taime kinnitamine pinnasesse Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport Mõnede orgaaniliste ainete süntees Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend ·Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. ·Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed
ning steriliseerimine. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jag unema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e.
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5...
Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18. Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend,
Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend,
Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub
Juured-eos on 1-2 idujuurealget. Valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured. Kõrs-koosneb lühikestest sõlmedest ja 5-7 pikast sõlmevahest Leht- kinnitub igale sõlmele Õied- koondunud väheõielisteks pähikuteks. tunnus 1 rühm 2 rühm Pikivao esinemine teral Pikivagu esineb Pikivagu ei esine Terade indanemisel idujuurte arv Idujuuri mitu Idujuur on 1 Soojusnõue Väike Suur Niiskusenõue Suur Väike Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit
tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil Sugukonnad- kaheidulehelised, vesikuuselised, kuuskheinalised, ristõielised lehed enamasti sulg- või sõrmroodsed 15. Taimede osa veekogude aineringes. Taimed valmistavad lihtsamatest keemilistest ühenditest päikesevalguse abil keerulisemaid orgaanilisi ühendeid. TAIMESTIK ON ORGAANILISE AINE JA HAPNIKU TOOTJA, ÖÖSEL VÕI TALVEL PIMEDAS KA HAPNIKU TARBIJA.
harunemine ja alumiste külgpungade puhkemine. Vastakute pungadega taime kärpimislõige tehakse risti oksaga (kui tahetakse vältida kahvelharude teket, võib näiteks vahtral ja hobu- kastanil sisemise punga ära murda · noorenduslõige- kärpimine külgoksani(jämedama oksa eemaldamine peenema küljest). · Harvenduslõige- võrast oksa välja lõikamine mööda oksaringi(tüveni),(peenema oksa eemaldamine jämedama küljest). IDANEMINE JA KASV · idujuur- on peajuure alge seemnes. See areneb ja väljub idanemise käigus seemnest esimesena. · Iduvars- · idupung-sellest areneb võrse · idulehed-esimesed lehed, mis seemne idanedes maapinnale tulevad. Võivad olla varuainete säilitamise paigaks(nt tammel). · Pärislehed-võsu keskelt kasvavad keerukama ehituse ja talitusega lehed. · pikeerimine- on tärganud taime ümberistutamine koos juureotsa näpistamisega. Pikeerimisega
maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti
Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend · Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. · Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. · Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
Mitoos karüokinees metafaas Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. *Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng. * Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast) *embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene. * Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode)
Ovulatsioonijärgselt 36 tundi. Millised nähtused kaasnevad menstruaaltsükliga naise organismis? Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakalimaskesta paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. 4.6. Organismide looteline areng. Mida nimet embrüogeneesiks? Organismi looteline areng. Kuidas kulgeb taimede embrüogenees? Algab munaraku viljastumisega ning lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taimede vegetatiivsete organite alged:idupung, idujuur, iduvars, iduleht. Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünnimomendiga. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Munajuhas ja emakas. Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? 1.ektotermist: närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. 2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond.
Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja lisajuurte paksenenud osa. Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende ülesannet täidavad seeneniidid Puittaimedel on mükoriisa tavapäraselt kübarseentega, selle puudumisel on taime kasv häiritud Juuremügarad Juuremügarad on liblikõielistel taimedel,
ning juhib need varre sisse 2. Kinnitab taime substraadisse 3. Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 4. Teostab sidet mulla mikroorganismidega 5. Varuainete säilitamise koht 6. Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime). Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada hapniku nt hingamise juures. Kui seeme idaneb, siis seemnest areneb idujuur ja sellest saab taime peajuur, mis kasvab maa sügavusse. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis omakorda võivad anda teise järgu külgjuuri. Enamikul mitmeaastastest taimedest on lisajuured. Need ei arene juurest vaid teistest taime organitest (lehest, varrest), võrsumissõlmkonnast, sibulast, mugulast, risoomist. Juurevõõtmed · Kasvukuhik(kõige all), mis on kaitstud juurekübaraga · Kasvuvõõde(2-3mm), kus rakud suurenevad, paisuvad
Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung) 2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine) 3) Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine)
Kommentaar Paljunemine 21. Alljärgnevalt on toodud näiteid, vihjamaks, et ära ei tuleks põlata ka omavahel suhteliselt lähedasi mõisteid. areng; blastula; diploidsus; embrüogenees; arengubioloogi blastomeer; dementsus; eos; a; eelniit; allantois; folliikul; gastrula; haploidsus; interfaas; fertiilsus; gameet; hormoontabletid; idujuur; fülogenees; gerontoloogia; jagunemine; kromosoomide looteleht; menstruatsioon; juveniilne ristsiire; lootekest; meioos; elujärk; koorion; lõigustumine; munarakk; nabanöör; ovulatsioon; polotsüüt; närvitoru; ovogenees; progesteroon; platsenta; rakujagunemin sünnitus; telofaas; e; sperm; tütarrakk;
2. Seemneline paljundamine. Omanda allpool toodud terminid: Lüdimine…………………………………………………………………………………… Iduleht……………………………………………………………………………………… Juurekael…………………………………………………………………………………… Pärisleht……………………………………………………………………………………. Idujuur………………………………………………………………………………………. tõuse, tõusmed………………………………………………………………………………. seemik……………………………………………………………………………………….. 1
Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub CO2 difundeerub
I rühm:nisu, rukis, oder, kaer (üheiduliste klass, kõrreliste sugukond) II rühm:mais, hirss, sorgo, riis, tatar (kaheiduliste klass, liblikõieliste sugukond) Teraviljarühmade eristamistunnused Tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine tera kõhtmisel esineb puudub poolel 2.Tera idanemisel nähtavale idujuuri mitu, millede arv on liigiti üks idujuur ilmuvate idujuurte arv erinev 3.Õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam pähiku ülemised õied on enam arenenud arenenud 4.Soojusnõue väike suur 5.Niiskusenõue suurem väiksem (va.riis) 6
Igas kasvufaasis toimuvad organite kvalitatiivsed muutused taime areng. Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest. Teraviljataimedega toimuvad muutused (fenoloogilised arengustaadiumid) võib jagada vahemikku 1...100 (Eucarpia skaala, kasutusel alates 1979). Kood Lühikirjeldus Makrostaadium 0: idanemine 00 Kuiv seeme 01 Seemnete pundumise algus 03 Pundumise lõpp 05 Idujuur seemnest väljunud 07 Singas (koleoptiil) seemnest väljunud 09 Idanemine: singas tungib mullapinnale, leht sinka tipul nähtav Makrostaadium 1: Lehe areng 10 Esimene leht sinkast väljunud 11 Esimese lehe staadium: esimene leht avanenud, teise lehe tipp nähtav 12 Teise lehe staadium: teine leht avanenud, kolmanda lehe tipp nähtav 13 Kolmanda lehe staadium: kolmas leht avanenud, neljanda lehe tipp nähtav Staadiumid järgnevad kuni...
Nii toimub kahekordne viljastumine, mis on iseloomulik ainult katteseeemnetaimedele. Pärast kahekordset viljastamist tekib sügoodist loode ehk embrüo (2n), triploidsest rakust endosperm (toitekude, 3n), integumentidest seemnekest, kogu seemnealgmest aga seeme. (Botaanika, lk 143) 16. KLASSIDE ÜHEIDULEHELISED JA KAHEIDULEHELISED VÕRDLUS. KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED Lootel on kaks idulehte. Lootel on üks iduleht. Idujuur kasvab külgjuuri kandvaks peajuureks; Idujuur hävib varem või hiljem, peajuure asemel juurtel esineb teiskasv; enamasti tekivad lisajuured; juurtel ei esine teiskasvu; sammasjuurestik. enamasti narmasjuurestik. Varrel esineb teiskasv, sest juhtkimbud on Varrel ei esine teiskasvu, juhtkimbud on avatud; juhtkimbud paiknevad varre ristlõikel kinnised, varre ristlõikel paiknevad ringina või esineb kesksilinder
pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism osad taimejuured kasvavad niiskuse poole. Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne 5 Tigmotropism puudutusest tingitud.
6. Samblad sambla liike on palju ja need levivad rohumaadel sel juhul kui rohumaa muld on happeline ja väetamata. Kõik sambla liigid on räni rikkad ja neid ei taha ükski loom. 7. Samblikud need omavad tähtsust põhjapõtrade söödana. Neist olulisemad on põdrasamblik ja islandi-käokõrv see on antiseptiline. 69) Kõrreliste heintaimede võrsete kasvamine Kõrrelise seemne idanemisel hakkab arenema esmalt idupung, idujuur, ja seejäel iduvars. Maapinnale ilmub seemne idanemisel 1 punaks pruun leht ja see tärkamine võtab aega 5-7 päeva. Iga nädal ilmub maapinnale 1 roheline pärisleht. Kui maapinnale on moodustunud 3 rohelist pärislehte siis iduvarre peal hakkavad moodustuma võrsumise sõlmed. See koosneb idupungast ja kattelehest. Võrsumis seemne pungadst kõrreliste heintaimede külgvõrsed. Kõrrelistel heintaimedel eristatakse 3-e liiki võrseid: 1
ülesanded - taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, mõnede orgaanilisete ainete süntees, säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend; tunnused juurekarvad, steel, esikoor, epibleem, 2 peritsükkel, tipmine meristeem. Liigitamine: pea-, külg-, lisa, idujuur Vööndid - kasvukuhik, mida katab juurekübar pikenemis- e. kasvuvööde; eristumisvööde e. imamisvööde; juurekarvadega juhtimisvööde külgjuurtega Ehitus: epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena; esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht - eksoderm - koosneb tihedalt üksteise vastu
Puitunud liaanid või rohttaimed Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar (Asarum europaeum) 36. Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud Siia kuulub veerand õistaimedest Hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel
XIII.1,looteline reng,lootelehed,ürgjutt. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e
areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi – üheidulehelised ja kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg
20. TAIMEDE TUNNUSED Taime on juurtega mullas ja nad ei saa liikuda vabalt ringi. Taim ei vasta tavaliselt keskkonna muutustele ärritusega. Taimed vajavad eluks päikeseenergiat ja mullast saadavat vett ning mineraalaineid. Taimed vajavad süsihappegaasi, et toota hapnikku. Taimed võivad kasvada kogu elu. Taimed koosnevad varrest, juurtest ja lehtedest. Taimed sigivad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Taimed arenevad seemnest, kuis moodustuvad idu ja idujuur. Hiljem toitub noor taim juba mullast ja õhust saadud ainetest. Taimed saavad kasvada vaid seal, kus on neile eluks vajalik valgus ja toitained. 1. Fotosüntees taimne toitumisviis 2. Roheline sisaldab kolrofülli 3. Toodavad hapniku 4. Vajavad päikesevalgust, vett, süsihappegaasi 5. Ei liigu aktiivselt 6. Kasvavad piiramatult 7. Organid vähe: juur, vars, lehed, õis, vili 8. Omane mittesuguline paljunemine 21. FOTOSÜNTEES JA HINGAMINE
Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg
Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg
annaabi.ee 
