Uurimus vetikad Eesmärk: Tutvuda ühe ainurakse ja ühe hulkrakse vetika näitel vetikatega tervikuna Uurimise käik: 1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse 2) Kirjeldan vetikaid a) Vetikate üldiseloomustus b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki.
Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin. Kõige tõhusam meetod on sääsehammustuste vältimine või kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Malaariapiirkonnad ja haigestumise sagedus Aafrika Lõuna ja KaguAasia KeskAmeerika LõunaAmeerika põhjaosa Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest. Toksoplasmoos Ainurakse parasiidi Toxoplasa gondii põhjustatud parasiitinfektsioon. Parasiiti leidub kõige enam kasside väljaheidetes ja mullas. Parasiite leidub ka toores lihas, eriti sea, lamba ja ulukilihas, korralikult pesemata juurviljadel ning need võivad sattuda ka joogivette. Toksoplasmoosi sümptomid Valud ja suurenenud näärmed Tugevad peavalud Ühe kehapoole nõrkus Palavik Krambid Nägemis ja koordinatsiooniprobleemid Toksoplasmoosi ravi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksu...
Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on tkahekordne(tippeosprotistide. (Apicomplexarakuvälised staadiumid) või kolmekordne (Gregarina). Kui ta on tugevdatud mikrotuubulite süsteemiga,
Mikroorganismid Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omade...
Karbon-perm: maismaataimestik:osjad, sõnajalad; lennuvõime teke putukatel, algeliste kahepaiksete evolutsioon, roomajate teke. Triias-juura-kriit: paljasseemnetaimed, hiidroomajad, imetajate ja lindude teke, õistaimed. Paleogeen-neogeen-kvaternaar: imetajate kiire evolutsioon, maa elustik omandas tänapäevase ilme. X Millised eelised on: a)eukarüootsel rakul prokarüootse ees: on tuum, mis kaitseb, läbi mille toimub aine ja gaasivahetus. b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine
Arvan, et tähtis on tarbida kohalikke toiduaineid ja alati aedviljad puhastada. 21. Seleta kus inimese organismis bakterid elavad, mis võib nende hulka suurendad või vähendada. Kuidas bakterite vähendamine ja suurendamine mõjutavad inimorganismi talitlust? Inimese organismis elavad bakterid kõikjal. Kui vähendada vajalike bakterite ja suurendada tõvestavate bakterite hulka, siis me hakkame haigestuma. 22. Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitlus hulkrakse organismi ühe raku talitlusest. 23. Seleta, mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid bakterid ja viirused. Kuna bakterid on tähtsad lagundajad, siis jääksid enamus surnud organismid, jäägid, mürgid ja mitmed kemikaalid lagundamata. Muld ei oleks enam viljakas, sest nende elutegevus on mullas tähtis. Loodus ei saaks enam puhastuda ja algloomadel poleks millest toituda.
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik bakter...
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6
toitainete liikumine oleks liiga aeglane Kuidas rakud paljunevad? pärilikkusaine kahekordistub kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja
Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari. Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu, lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala. Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid, parasiidid, ainurakse, viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba haigus/probleem on käes aga selle tõttu ongi oluline, et oleks olemas hügieeninõuded ja neid täidetaks nii nagu ettenähtud. Selle kursusetöö koostaja valis töö teemaks,, karja bioohutus ja hügieenimeetmed", kuna õpib loomakasvatuse teisel kursusel ja sooviks täpsemalt teada, kuidas peab hoolitsema puhtuse ja muude oluliste asjade eest, et kari oleks terve ja vähem arstiabi nõudev. Selle töö eesmärk on
jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe ning mida paremini elavad mikroorganismid, seda paremini tunneb ennast ka lehm. 9. Sooled(peen ja jäme) Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt
o Saprotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest o Biotroofid – toituvad elus orgaanilisest ainest Rakk tüüpiliselt silinderja kujuga o Erandina ainurakse seene puhul ümar (kottpärmseen) Seen paljuneb eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel Seente mitmekesisus: Levib kõikjal, kasvupind – substraat
Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe ning mida paremini elavad mikroorganismid, seda paremini tunneb ennast ka lehm. 14. Peensool ( mis toimub, mille poolest erineb jämesoolest, osad) ja 15. Jämesool ( osad, mis toimub) Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
ning kohanetakse väliskeskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest. 7. Reageering ärritusele hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale. Organiseerituse tasemed: 1. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. 2. Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. 3. Makromolekul 4. Organell - raku organ ehk koostisosa. Organellil elu tunnused puuduvad. 5. Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 6. Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega.
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Algloomade üldiseloomustus Algloomad ehk ainuraksed ehk Protozoa'd jagunevad 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganitest: • viburloomad - Leishmania, Trypanosoma, Giardia, Trichomonas • amööbloomad - Entamoeba • eosloomad – Toxoplasma, Cryptosporidium, Isospora, Plasmodium • ripsloomad • mikrosporiidid Bifaasiline elutsükkel - kaks funktsionaalselt ja morfoloogiliselt erinevat vormi: • trofosoid - ainurakse parasiteeriv, aktiivselt kasvav ja paljunev vorm, tundlik väliskeskkonna mõjurite suhtes; • tsüst - ainurakse inaktiivne vorm, mis tekib enamasti ebasoodsates väliskeskkonnatingimustes ja on füüsikalis-keemiliste tegurite suhtes resistentne. Zoonooside üldiseloomustus Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimestele, nimetatakse zoonoosideks, epizootiateks või ka antropozoonoosideks. Sõna “zoonoos” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "zoon" — loom ja
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
