Uurimus vetikad Eesmärk: Tutvuda ühe ainurakse ja ühe hulkrakse vetika näitel vetikatega tervikuna Uurimise käik: 1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse 2) Kirjeldan vetikaid a) Vetikate üldiseloomustus b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki.
Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin. Kõige tõhusam meetod on sääsehammustuste vältimine või kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Malaariapiirkonnad ja haigestumise sagedus Aafrika Lõuna ja KaguAasia KeskAmeerika LõunaAmeerika põhjaosa Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest. Toksoplasmoos Ainurakse parasiidi Toxoplasa gondii põhjustatud parasiitinfektsioon. Parasiiti leidub kõige enam kasside väljaheidetes ja mullas. Parasiite leidub ka toores lihas, eriti sea, lamba ja ulukilihas, korralikult pesemata juurviljadel ning need võivad sattuda ka joogivette. Toksoplasmoosi sümptomid Valud ja suurenenud näärmed Tugevad peavalud Ühe kehapoole nõrkus Palavik Krambid Nägemis ja koordinatsiooniprobleemid Toksoplasmoosi ravi
ning rakukestata. Ehitus Pärmid erinevalt teistest seentest on üherakulised ning neil pole niidistikku Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. ALGLOOMAD Kuju Fariza Imanova MK13-TE2 Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed.Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on ta kahekordne (tippeosprotistide (Apicomplexa rakuvälised staadiumid) või kolmekordne (Gregarina). Kui ta on tugevdatud
Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on tkahekordne(tippeosprotistide. (Apicomplexarakuvälised staadiumid) või kolmekordne (Gregarina). Kui ta on tugevdatud mikrotuubulite süsteemiga,
juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,kott- või teisseente hulka.Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena. Pärmid paljunevad järgmiselt: pungumine, pooldumine ja askopoorid. Ainurakse ehk alglooma rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Paljudel liikidel on koda. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsete või erinevate funktsioonidega
Karbon-perm: maismaataimestik:osjad, sõnajalad; lennuvõime teke putukatel, algeliste kahepaiksete evolutsioon, roomajate teke. Triias-juura-kriit: paljasseemnetaimed, hiidroomajad, imetajate ja lindude teke, õistaimed. Paleogeen-neogeen-kvaternaar: imetajate kiire evolutsioon, maa elustik omandas tänapäevase ilme. X Millised eelised on: a)eukarüootsel rakul prokarüootse ees: on tuum, mis kaitseb, läbi mille toimub aine ja gaasivahetus. b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine
Arvan, et tähtis on tarbida kohalikke toiduaineid ja alati aedviljad puhastada. 21. Seleta kus inimese organismis bakterid elavad, mis võib nende hulka suurendad või vähendada. Kuidas bakterite vähendamine ja suurendamine mõjutavad inimorganismi talitlust? Inimese organismis elavad bakterid kõikjal. Kui vähendada vajalike bakterite ja suurendada tõvestavate bakterite hulka, siis me hakkame haigestuma. 22. Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitlus hulkrakse organismi ühe raku talitlusest. 23. Seleta, mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid bakterid ja viirused. Kuna bakterid on tähtsad lagundajad, siis jääksid enamus surnud organismid, jäägid, mürgid ja mitmed kemikaalid lagundamata. Muld ei oleks enam viljakas, sest nende elutegevus on mullas tähtis. Loodus ei saaks enam puhastuda ja algloomadel poleks millest toituda.
organismide sees. Algloomade tähtsus: · Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed. · Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku · Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele · Tekitavad haigusi Tuntumad algloomad on amööb, kingloom, silmviburlane. Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on ühed kiireimad ainuraksed. Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioo on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbid puhul), mõnikord on ta kahekordne või kolmekordne. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga. Paljunemine Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt
RAKUTEOORIA Mõisted tsütoloogia, mükoplasma, prokarioodid, eukarioodid Kõige suurem rakk on jaanalinnumuna, kõige väiksem rakk on mükoplasma, mis elab hingamisteedes. Inimese kehas on kõige suurem rakk naise munarakk. Lihasrakud võivad olla umbes 30 cm pikad. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast, selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel vastastikuselt kooskõlas. Ainurakse kuju sõltub millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtest, mida suurem suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb liiga väikseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad, rakk jääb nälga. EUKARIOODNE E PÄRISTUUMNE RAKK Mõisted: rakumembraan, passiivne transport, aktiivne transport, fagotsütoos, pinotsütoos, tsütoplasma, rakutuum, karüoplasma,
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6
toitainete liikumine oleks liiga aeglane Kuidas rakud paljunevad? pärilikkusaine kahekordistub kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja
Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari. Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu, lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala. Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid, parasiidid, ainurakse, viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba haigus/probleem on käes aga selle tõttu ongi oluline, et oleks olemas hügieeninõuded ja neid täidetaks nii nagu ettenähtud. Selle kursusetöö koostaja valis töö teemaks,, karja bioohutus ja hügieenimeetmed", kuna õpib loomakasvatuse teisel kursusel ja sooviks täpsemalt teada, kuidas peab hoolitsema puhtuse ja muude oluliste asjade eest, et kari oleks terve ja vähem arstiabi nõudev. Selle töö eesmärk on
jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe ning mida paremini elavad mikroorganismid, seda paremini tunneb ennast ka lehm. 9. Sooled(peen ja jäme) Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt
o Saprotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest o Biotroofid – toituvad elus orgaanilisest ainest Rakk tüüpiliselt silinderja kujuga o Erandina ainurakse seene puhul ümar (kottpärmseen) Seen paljuneb eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel Seente mitmekesisus: Levib kõikjal, kasvupind – substraat
Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe ning mida paremini elavad mikroorganismid, seda paremini tunneb ennast ka lehm. 14. Peensool ( mis toimub, mille poolest erineb jämesoolest, osad) ja 15. Jämesool ( osad, mis toimub) Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades.
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia
ning kohanetakse väliskeskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest. 7. Reageering ärritusele hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale. Organiseerituse tasemed: 1. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. 2. Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. 3. Makromolekul 4. Organell - raku organ ehk koostisosa. Organellil elu tunnused puuduvad. 5. Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 6. Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega
Loomad: Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest nt. limakud. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Ainuraksed elavad vabalt või on loomade või taimede parasiidid. 16. Mutatsioonide variandid.
Algloomade üldiseloomustus Algloomad ehk ainuraksed ehk Protozoa'd jagunevad 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganitest: • viburloomad - Leishmania, Trypanosoma, Giardia, Trichomonas • amööbloomad - Entamoeba • eosloomad – Toxoplasma, Cryptosporidium, Isospora, Plasmodium • ripsloomad • mikrosporiidid Bifaasiline elutsükkel - kaks funktsionaalselt ja morfoloogiliselt erinevat vormi: • trofosoid - ainurakse parasiteeriv, aktiivselt kasvav ja paljunev vorm, tundlik väliskeskkonna mõjurite suhtes; • tsüst - ainurakse inaktiivne vorm, mis tekib enamasti ebasoodsates väliskeskkonnatingimustes ja on füüsikalis-keemiliste tegurite suhtes resistentne. Zoonooside üldiseloomustus Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimestele, nimetatakse zoonoosideks, epizootiateks või ka antropozoonoosideks. Sõna “zoonoos” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "zoon" — loom ja
närvikeskused on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia). Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest soppidest). Omane peamiselt teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi. 92. Käsnad ( Porifera ): erinevusi teistest hulkraksetest, ja ühist ainurakse esivanemaga. Asümmeetrilised. Nende kehas on vaid viit tüüpi rakke (selgroogseil on tüüpe kuni paarsada). Koed on olemas, aga rakud nendes omavahel vähe integreeritud; ühe koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile. Teistel jääb vastse ripsmeline välimine epiteel (ektoderm) pinnale ja sooltoru tekib looma sees. Käsnadel keerab välimine, viburiga rakkude kiht end sissepoole ja hakkab toitu seedima
annaabi.ee 
