Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"saledam" - 68 õppematerjali

thumbnail
1
txt

Kreeka töö

Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat. Hiljem hakkati pottidele joonistama inim- figuure - punasel savil must figuur vi vastubidi 530. aastat e.m.a. Seinamaal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vanakreeka kunst

kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria ­ massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia ­ saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid ­ populaarsed kaunistuselemendid. Korintos ­ pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks. (templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi). Cellas paiknesid jumalakujud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keha ruumala muut on võrdeline temeratuuri muuduga

olnud mina varem kuulnud ega näinud. Öeldakse ikka, et oma silm on kuningas. Seega otsustasin selle ise läbi viia. Esimene arvamus oli see, et pudel sulab ära. Mis juhtub, kui valada pudelisse keevat vett ? 1. Esmalt võtan kaks 1 l pudelit ning lehtri, et kallata kuum vesi pudelisse. Kaks samasugust pudelit. 2. Kuuma vee valamine pudelisse ning seejärel keerasin pudelile korgi peale. Tulemusi oli kohe näha. Pudel oli kohe kordades saledam võrreldes teise samasuguse pudeliga. Piltidelt on näha, et kleebis ei hoia enam pudeli ümber nii nagu varem. Asetasin pudelid üksteise taha ning väga selgelt on näha, et pudel on väiksema mõõdu võtnud ning tagumine pudel on pea korgijagu suurem. Miks nii juhtus ? Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Ehk kui keha (pudeli) temperatuud tõuseb siis väheneb keha(pudeli) ruumala.

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka, Rooma, Varakristlik

Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Sihktiivalised

Harilik lauluritsikas heleroheline, seljal pruunikas tundlad pikad pikkus 22-34 mm sarnane liik: roheline lauluritsikas Harilik lauluritsikas. Heinaritsikas eesselg lame, keskkiiluga värvus väga muutlik, laikudega tundlad pikad pikkus 21-45 mm Ääris-niiduritsikas eesselja küljed üleni heleda servaga tundlad pikad pikkus 14-20 mm Tirtslased Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel. Tirtsude keha on saledam. Hääle tekitamiseks hõõrub enamus tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Kahevärviline-rohutirts Harilik rohutirts. Tänan!

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst: sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt.

vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt või helmisnöör. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Joonia stiili puhul oli tähtis ehitisest saadav maaliline üldmulje. Korintose stiil on kõige hilisem ning rakendati esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kreeka templid

3. korintose Sammaste suhe templi külgedel • Sambaid oli pikemal küljel kaks korda + 1 rohkem kui lühemal küljel • Nt: 1. Lühemal küljel 6 2. Pikemal küljel 13 •.Nt: 1. Lühemal küljel 4 2. Pikemal küljel 9 Dooria stiil • Kõige vanem • Lihtne tugev sammas ilma baasita • Samba tüves on kaetud püstiste vagudega • Kapiteeliks kaks plaati: 1. Alumine ümmargune 2. Ülemine nelinurkne •. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod Joonia stiil • Hilisem • Sammas saledam ja kõrgem • Toetub ümmargusele baasile • Kapiteeli ülaosas padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. • See on voluut Korintose stiil • Kõige hilisem • Kõige uhkemad sambad • Võrreldes Dooria ja Joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. • Kapiteeli ülaosas taimemotiivid • Parthenoni tempel Täname kuulamast!

Kultuur-Kunst → Kultuur ja elukeskkond
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Antiikaja templite erinevused

Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Kreeka templid ja stiilid

Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks. Kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. 2. joonia stiil Hilisem Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a. toimusid Ateena Akropolil suurejoonelised ehitustööd. Sinna püstitati terve ehituskompleks:

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Antiikaja templite erinevused

Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele

Kultuur-Kunst → Kultuur
32 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vana-Kreeka skulptuurid ja templid

 Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.  Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud.  Sammas on Kreeka arhitektuuris kõige iseloomulikum detail.  Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi ajajärk Lihtne tugev sammas Sammas on saledam ja ilma baasita. kõrgem. Samba tüves on kaetud Toetub ümmargusele Kõige uhkemad püstiste vagudega. baasile. sambad. Kapiteeliks Kapiteeli ülaosas on Võrreldes dooria ja kaks plaati - alumine padjakujuline kivi, joonia sambaga veel ümmargune, ülemine mille otsad oleksid saledamad ja pikemad. nelinurkne. justkui rulli keeratud. Kapiteeli ülaosas Friisil vaheldumisi See on voluut

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tirtslased

tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid ­ selline värvus toimib varjevärvusena. Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline niidu-rohutirts (Omocestus viridulus).

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Salumetsad

iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku

Metsandus → Metsandus
17 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kreeka ja Rooma varane kunst

KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kalakotkas

kajakat meenutav lennupilt muudavad ta hästi äratuntavaks ka ilma optika abita. Peatutt ei ole reeglina vaatlejale nähtav. Tiibade siruulatus 145-170 cm. Kaal emalinnul kuni 2 kg, isalinnul ca 1,5 kg. Saagi jälgimiseks kasutab sarnaselt hiireviu ja tuuletallajaga paigallendu.Eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades. Nagu nimigi ütleb, toitub meie väikseim kotkas kalast. Ilmselt on evolutsiooni käigus kujunenud saledam keha eeliseks kala püüdmisel ja annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend ongi kalakotka eelisteks suuremate sugulaste (erinevate merikotka liikide) ees. Samas ei või saagi tabamise korral kalakotkas kunagi kindel olla, et see jääbki temale. Nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud kalakotkastelt saagi ülevõtmisele. Kala püütakse vähem kui meetri sügavusest veest ja mõnikord võib kalakotkas selle juures üleni vee alla kaduda

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Kuressaare linnus

Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. (Saarema Muuseum 2007) Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga (külg 42,5m) kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register) Linnuse müüride suurim paksus on ca 3m ja kõrgus 20m, on laotud suurtest dolomiitblokkidest, Saaremaa kohalikust lubjakivist. Ainus väravaava, kust linnusesse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunsti ajaloo konspekt antiikse kunsti kohta

,,Triglüüfidest" koosneb Friis Metoop asub talastiku ülemisel osal Joonia stiil Tekkis väike Aasias Joonia maakonnas Saledam ja kõrgem Sammas algab ümmarguse baasiga Selle samba kapiteeli ülemine osa rullpadjandite kujuline (Spiraalsed kujundid) Joonia stiilis on terve ülemine osa kaetud Pikem ja peenem Kõige suurem erinevus on samba ülemises osas ,,Karikja" kujuga ehk siis ta meenutab karikat, kuhu on sisse rajutud taime motiivid Veel pikem ja saledam sammas. Kaetud pikade tehisvagudega 'Levis Hellenistlikul ajastul Templid ehitati küngaste peale, et need saaksid olla jumalatelt lähemal Tihti moodustasid need nn. Ülalinnu, kui palju templeid lähestiku ehitati Tähtis teema Kreeka kunsti ajaloos Hiljuti on leitud palju skulptuure. Need kujud olid jäigas poosis, üks jalg pool sammu ees ja pilk on suunatud ebamäärasesse kohta ,,Koros" on alasti meesterahva kuju arhailises poosis Pikkadesse rüüdese riietatud naisterahvaste skulptuurid

Kultuur-Kunst → Antiikarhitektuur
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linavästrik

Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad"

Ta kolib välja. Uukes koduks on väike ühetoaline ja kitsas korter. Liliti naabriks on Anne, kellega nad saavad headeks sõpradeks. Anne on naine, kes tahab hirmsasti last saada, aga see ei õnnestu ta mitte kuidagi. Ta vahetab mehi väga tihti ja Liliti jaoks on see algul veider, kuid hiljem harjub, et näeb iga nädal uue näoga meest korterist väljumas. Tänu Annele tutvub ta Peetriga, keda kutsutakse pigem Põmpaks. Tal on roosad juuksed, mitte just kõige saledam, aga iseloomult väga sõbralik ja heatahtlik. Noored saavad hästi läbi. Alati kui midagi läheb valesti või kui Lilit midagi kardab, saab ta pöörduda Põmpa poole, kes oskab kõiges alati näha head. Lilitile on alati meeldinud kirjutada. Ta ei kirjutanud midagi kindlat, aga koolis sai ta esseede ja kirjandite eest päris häid hindeid. Kodust põgenenud ja uue elamise leidnud, hakkab ta joonistama. Pigem on need kritseldused, aga talle meeldib

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
19
xlsx

Käänamine ja pööramine

mure mureda muredat kade kadeda kadedat onu kare kareda karedat tädi äge ägeda ägedat ema jahe jaheda jahedat isa tobe tobeda tobedat sõge sõgeda sõgedat väle sale algvõrre keskvõrre ülivõrre algvõrre kade kadedam kõige nüri kadedam sale saledam kõige tragi saledam VALED nüridam tragidam mõrudam viludam lõpus on i või U omastav osastav nüri nüri südi südi tragi tragi nudi nudi vilu vilu mõru mõru onu onu tädi tädi ema ema isa isa keskvõrre ülivõrre nürim kõige

Eesti keel → Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Herilane

Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KUNSTI AJALUGU

KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade  valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks  pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse ­ BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis  (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks  ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI)  •   Templid:  1. Dooria stiil ­ arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Toitumishäired

-kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. • Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Kuidas haigestutakse? • Harilikult algab kõik dieedipidamisest. On mure ja näib, et kergem on sellega toime tulla olles veidi saledam. Mõnda aega vähem süüa tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi lahendamiseks, muutub palju suuremate probleemide allikaks. Toitumishäirete põhjused • Tahan meeldida ja selleks pean olema ilus, aga tänapäeval on ilus see, kes on kõhn • Tahan olla arvestatav, seega pean suutma ennast kontrollida ja ennekõike pean olema oma keha peremees • Selleks, et olla hinnatav, tahan võita spordis ning

Toit → Toitumine
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ürgajast Romaani kunstini

3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
48
pptx

Vana-Kreeka kunst

 Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur  Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel.  Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis.  Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid.  Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid  Eristatakse sammaste järgi:  Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas.  Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut.  Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised  Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias.  Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias. Ateena Akropol  Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptusest kuni varakristliku kunstini

lamedad. Mehelik sambatüüp. Firmitas-tugev, jõuline. Kapiteeli osas abakus ja ehhiin. Talastikul triglüüfide ja metoopidega friis. Hera tempel Olymposel · Joonia- peenem, elegantsem. Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv)(keerukujuline kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vanakreeka kunst

 Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid.  Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju.  Valgus pääses templisse ainult uksest  Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi)  Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid)  Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas)  Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut.  Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega  Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi-Tempel Olümpias  Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias (109x55x18) Ateena akropol  Klassikalise ajastu kuulsamaid ehitisi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka arhitektuur

Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka Arhitektuur

Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt ­ baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti metsad

Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi

Loodus → Loodusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted

Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra ­ jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon ­ meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana ­ seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood ­ budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha ­ munkade ja nunnade kogukond Sansaara ­ lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath ­ peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama ­ budismi rajaja, prints Stuupa ­ tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada ­ Lõunapoolne budism. Tipitaka ­ ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon.

Muu → Aerodünaamika
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Antropomorfsus ­ inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased ­ tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid ­ paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia ­ preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas ­ tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas ­ lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas ­ saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas ­ kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon ­ suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega Mustafiguuriline vaas ­ figuurid tumedad ja taust punakas (vanem) Punasefiguuriline vaas ­ figuurid punakad ja taust must (uuem) Olümpamängud ­ tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused, peajumal Zeusi auks.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Usundiõpetus 10.klass Budism

Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra ­ jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon ­ meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana ­ seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood ­ budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha ­ munkade ja nunnade kogukond Sansaara ­ lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath ­ peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama ­ budismi rajaja, prints Stuupa ­ tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada ­ Lõunapoolne budism. Tipitaka ­ ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon.

Teoloogia → Usundiõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Must värv, must värv sümbolina

Must ei ole vana värv, seda tuntakse vaid paar aastasada. Musta värvi mõju inimesele Emotsionaalselt tasakaalututel inimestel on enamasti raskusi oma tunnete tõlgendamisega. Just see võib olla selgituseks, miks linnainimeste rõivastuse põhivärviks on üha sagedamini must, mis üsnagi tõenäoliselt peegeldab kaduma läinud kontakti oma sisemise minaga. Must on populaarne värvitoon, mis sobib praktiliselt igale poole. Musta värvi rõivaid kantakse ka selleks, et saledam välja paista, kuid nimelt on mustal ka negatiivne kõrvalmõju: see muudab inimest näost vanemaks. Musta värvi eelistamise tähendus sõltub inimese vanusest. Musti riideid kandev nooruk püüab väljendada hoopis midagi muud kui 40-aastane inimene. Riietuses teeb valge musta veel mustemaks ning mõjub dramaatiliselt. Must värv ruumis Must on autoriteetne ja võimas värv. Must võib tekitada tugevaid emotsioone.

Muu → Värvusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kaamel

Üksküürkaamelite toiduvalik on äärmiselt mitmekesine, sisaldades laias valikus taimeliike, ka soolaseid ja ogalisi, võimeline luid sööma ja kuivanud skelette. Kaksküürkaamelid toituvad kõrrelistest, lehtedest ja põõsastest. (,,Loomad" David Burnie) 5 4. Metsikud ja kodustatud kaamelid Ainuke vana maailma metsik kaamellane on baktrian, kuigi nende arvukus on praeguseks kahanenud kõigest 1000-1200 isendit. Ta on pikem ja saledam kui kodustatud variant ning tal on kompaktsemad teravatipulised küürud. Kodustatud baktriani kasutatakse külmades piirkondades (Põhja-Hiinast kuni Türgini) veoloomana. Kodustatud dromedare võib leida kuumadel aladel Aafrika põhja- ja kirde osas, Lähis-Idas ning Põhja-Indiast kuni Kasahstanini. Nii nagu teistel koduloomadel, on ka kaamelitel erinevaid tõugusid ­ ühte neist peetakse tema kiiruse pärast ning kasutatakse kaamelite võidujooksudel.

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Kreeka kultuur

põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka,Rooma ja Romaani kunst

Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurima...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Toitumishäired

probleemid on päevakorral ja kõik sellega seonduv näib olevat ülioluline. Palju harvem, kuid kahjuks viimasel ajal järjest sagedamini toitumishäireid ka puberteedieas poistel ja noormeestel. Ka haigestumise vanusepiirid lähevad järjest laiemaks-toitumishäirete kannatajate hulgas on nii algklasside õpilasi kui ka vanureid. Kuidas haigestutakse? Tavaliselt algab kõik dieedipidamiset. Inimesel on mure ja ta arvab, et kergem on tulla toime olles veidi saledam. Tundub, et mõnda aega süüa vähem on lihtne ja tavaliselt see nii ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis oli algul väikse mure lahendamise viis võib muutuda suure 4 probleemis alguseks. Inimene unustab, miks oli vaja kaotada need mõned kilod, tähtsaks saab ainult kilode kaotamine. Nende murede alguseks, mille lahendamispüüdest haigus alguse saab, on see sama hirm, mis on alguseks pea kõigile selle maailma muredee- hirm jääda üksi.

Psühholoogia → Psühholoogia
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka

suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest ­ kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum ­ naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra ­ kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor · Orkestra taga asus skene (kreeka telk), kus näitlejad valmistusid etenduseks

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. TEMPLI PÕHIPLAAN Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 1620). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

VEIN

vein; kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud punane vein  18–20 ºC noored ja tanniinised veinid  üle 20 ºC muutub veinis sisalduv alkohol agressiivseks dominandiks SOBIV KLAAS:  Parim veiniklaas on jalaga ning veidi koonduva ülaäärega. Laia äärega klaasist juuakse madala, ahtast kõrge happesusega veine.  • Kõhukam klaas, mis taandab veini magusust, toob paremini esile selle vürtsisust, happesust ning tanniinisust. Saledam klaas taandab veini happeid ning toob välja magususe.  • Sirgeseinalises klaasis taandub jook neutraalseks ja ilmetuks, mõjudes lõhnatu ning maitsetuna.  • Kangestatud dessertveini jaoks on paras väiksem, u 12 cl mahuga klaas. Valge ja rosé veini jaoks sobib ühesugune, u 19 cl klaas. Punane vein tahab suuremat, u 24 cl klaasi. KASUTATUD MATERJAL  http://www.veinid.ee/index.php?veiniraamat  http://www.prike.ee/uus/et/koolitus-et/2012-0

Toit → Joogiõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kreeka tsivilisatsioon

kannelüüri. Keskelt oli sammas natuke jämedam, et vältida korrapärase silindri optilist ahenemist ja ka selleks, et tugevamini rõhutada raske koorma toetamisest tingitud pinget. Samba ülaosa (kapiteel) koosnes mõikakujulisest siilust (echines) ja sellele asetatud ruudukujulisest katteplaadist (abakus). Vitruvius ütles, et dooria sammas kujutab mehe keha proportsioone, tugevust ja ilu. Joonia stiil ei ole nii range kui dooria stiil. Joonia sammas on saledam ja tal on baas. Abakus koosneb keskelt nõgusast ja otstest spiraalkujulise voluudiga lõppevast nn. rullispadjandist. Kakskümmend neli sammast katvat kannelüüri pidid Vitruviuse arvates kujutama abielunaise rüüvolte. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga, erineb ainult samba kapiteel, mis meenutab akantuse lehtede ja väätidega kaunistatud neljanurgelist korvi. Vitruviuse arvates jäljendab korintose sammas tütarlapselikku sihvakust, stiili tekkimisest pajatab aga järgmise legendi

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
30
doc

LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST

Erinevaid stiile nimetati orderiteks. Dooria orderi stiilile olid omased ranged toekad, kannelüüridega ning ülemisest otsast ahenevad sambad, neil oli lihtne nelinurkne kapiteel, baas aga puudus (joonis 6). Joonia orderi stiilile olid omased saledamad ja peenelt kaneleeritud sambad, selle kapiteel oli välja tahutud risttahukakujulisest kiviplokist ja seisis nelinurksel alusel. Korintose orderi stiilis oli sammas veelgi saledam, pikem ning veelgi uhkema välimusega. Neid ordereid rakendati kõige kaunimate tänaseni säilinud templite rajamisel. [10] 7 Joonis 7. Korintose poolsambad. [11] Hellenistliku arhitektuuri perioodi või iseloomusta sellega, et fassaadide erijooneks muutus varem rangelt üksteisest lahus seisnud sammaste ja seinte sulandumine poolsammasteks (joonis 7)

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kiililised

Isasel on laiem pea ja rindmik ning ühtlaselt jäme tagakeha, mis on alt must, kuid seljapoole esimesel kuuel lülil oranpunaste laikudega. Iseloomulik tunnus on suur sidrunkollane laik seitsmendal lülil. Erinevalt kahest eelmisest liigist on suur-rabakiili sabalisandid mustad. Tagatiibade alusel on tumedad laigud nagu teistelgi rabakiilidel ning väikesed tumedad laigud võivad olla ka eestiibadel. Emane on isasest natuke saledam, suurte kollakasoranide laikudega tagakehal, kollakad laigud võivad olla ka tiibadel. Bioloogia ja elupaik. Rabakiilid on tagasihoidlikud nii välimuselt kui ka käitumiselt. Lennates hoiduvad nad madalale, taimestiku ligi, ning peatuvad tihti väljaulatuvatel kanarbikuokstel või teiste taimede vartel, männitüvedel, kuivanud raagudel ja muul risul. Isased valivad toitumiseks ühe kindlapiirilise ala.

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eestis elavad kotkad

kalakotkas on esmapilgul väga sarnane suurte kajakatega. Tiibade siruulatus on 145­160 cm, kaal emaslinnul kuni 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg. Saagi jälgimiseks kasutab kalakotkas sarnaselt hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga paigallendu (rappelendu). Häälitsuseks on kõrgetooniline kiuksumine ­ eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades. Toitumine Nagu nimigi ütleb, toitub meie väikseim kotkas pea eranditult kalast. Ilmselt on evolutsiooni käigus kujunenud saledam keha eeliseks kalapüügil ja annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend ongi kalakotka eeliseks suuremate sugulaste ees. Samas ei või kalakotkas saagi tabamise korral kunagi kindel olla, et see temale jääbki - nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud kalakotkastelt saagi ülevõtmisele. Kala püütakse kuni meetri sügavuselt ja mõnikord võib kalakotkas selle juures üleni vee alla kaduda. Kalakotkale parimaks saagiks on 200­

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
13
docx

EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE

osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E

Loodus → Loodus
12 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Toitumishäired

kehakaalu ja -kuju probleemid on rohkem päevakorral ja kõik sellega seonduv näib ülioluline. Palju harvem, siiski viimasel ajal järjest sagedam nähtus, on toitumishäired puberteedieas poistel ja noortel meestel. Kahjuks lähevad haigestumise vanusepiirid järjest laiemaks. Toitumishäirete all kannatajate hulgas on nii algklasside õpilasi, kui ka vanureid. Harilikult algab kõik dieedipidamisest. On mure ja näib, et kergem on sellega toime tulla, olles veidi saledam. Mõnda aega vähem süüa, tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi lahendamiseks, muutub palju suuremate probleemide algallikaks. Ununeb, miks oli vaja kaotada need mõned kilod, ainutähtsaks saab kilode kaotamine ise. Nende murede aluseks, mille lahendamispüüdest haigus alguse saab, on see sama hirm, mis on aluseks pea kõigile selle maailma muredele - hirm jääda üksi.

Bioloogia → Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Vana Kreeka kunst

Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat. Erinevalt dooria orderist on friis üleni reljeefiga kaetud. Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga .Talastik- argitaav ja friis(täielikult kaetud reljeefiga). Dooria levib mandri Kreekas (kesk ja lõuna) Kreeka kunstis pidi kõik olema väga ilus

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kotkad

Selline kirjeldus aitab teda eristada teistest kotkastest ka ilma optikata. Tiibade siruulatus on 145-160cm. Emalind võib kaaluda kuni 2kg ja isalind umbes 1,5kg. Saagi jälgimiseks kasutab ta paigallendu, mis on sarnane hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga. Häälitsuseks on tal kõrgetooniline kiuksumine, mida sageli kasutab pesaelu häirijate peale pahandades. Toitumine Eranditult toitub kaladest. Kalapüügil on eeliseks saledam keha, mis annab ka võimalusi osavust nõudvateks tegudeks. Tihti peale saagi kinnipüüdmist ei saa kalakotkas kindel olla, kas see saak ka temale jääb, kuna tihti on merikotkas spetsialiseerunud kalakotkalt saaki ära võtma. Kalakotkas püüab oma saaki meetri sügavuselt ning mõnikord kaob sellejaoks ka üleni vee alla. Tihti võib minna toitu otsima ka 25km kauguselt. Suureks kiusatuseks on neile kalakasvandused, kus nad korjavad ära viletsad ja haiged kalad. Aegajalt juhtub ka terveid

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun