Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Ümarussid · Lülistamata keha · Neid näeb mikroskoobiga · Inimeses elab liimuksolge, roosaka värvusega ehk kutiikula · Ta ei kinnitu kuskile ja liigub vabalt · Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
keha. epiteel paari maitsmine lõuad, millega kombitsaid, purusatavd maitsmine, kalu kompimine Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat, umbselt söögitoru, lõpeb pärakuga. sooltoru-maks- neer, lehter lõppev sool. pugu, magu, Toit ja üks neer/pärak Sool sool, pärak, toidujäägid ei mahukas ja eritustorukese segune. Kaks
b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega. Kahel esimesel on keha lame ja vereringe ei saa teostuda. 2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3. see on vihmaussidele toeks ja aitab ka liikuda. 4. anda loomadele värsket vett ja toitu 5.nõrgestavad peremeest, kontrollivad aju otsima uut ohvrit ja siis võivad tappa. 6. nudipaleussil on ligikaudu 1000 lüli, sigimiselundid on need. Kui munad valmivad siis murdub see küljest
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus.
● Kontrollib aminohapete sisaldust ● Lagundab hormoone ● Lagundab kahjulikke aineid ● Säilitab vitamiinivaru ● Toodab sappi ● Kontrollib rasvasisaldust Inimorganismi energia- ja veebilanss: ● ENERGIAVAJADUS SÕLTUB: ○ vanusest ○ aktiivsusest ○ kehamassist ○ geenidest ● MAGAV INIMENE VAJAB ENERGIAT: ○ südame tööks ○ hingamiseks ○ sooltoru ○ neerude tööks ○ aju tööks ○ soojuse hoidmiseks ○ org. molekulide sünteesiks ○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur ○ teisalt glükogeen ○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Toitumine. Meritäht toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest. Kuna ta on aeglane, siis ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda. Tema toiduks on limused, väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest
kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel - primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk - Primaarsest ninaõõnest ninaõõne eesosa anaalsopis Keele areng - Suu- ja pärakusopise ektodermi ja soole entodermi kokkupuutekohal - keele epiteeli ektodermaalne osa pärineb kunagise suusopise põhja (1. on esmalt neelumembraan ja siis ka kloaagimembraan lõpusekaare) piikonnast - Kloaak septeerub 3
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD
7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib). Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Erinevalt vähist on ämbliku pearindmik väiksem kui tagakeha. Keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem. Ämblikutel pole
hingamiselundid hingamiselundid · keha katab epiteel, koos lihastega · elupaigaks loomade organism · elavad vees, maismaal, teiste moodustab nahklihasmõigu · parasiidid organismide sees · elupaigaks vesi, maismaa · osal pärakuta sooltoru, osal puudub · on nii parasiite kui ka vabalt elavaid · elavad vabalt, liiguvad lihaste ja seedeelundkond isendeid harjaste abil · närvisüsteemiks pikad jätketega · sooltoru lõppeb pärakuga · toeseks nahklihasmõik ja kehaõõne närviväädid · närvisüsteemiks närviväädid vedelik
Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline
ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom. Emasloom muneb muna muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes Areneb munas vastne
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Rõngussidel võib olla VERERINGEELUNDKOND Mõndadel rõngussidel on veri : · Värvusetu · Roheline · punane Mõndadel rõngussidel on LÕPUSED. Rõngusside keha läbib sooltoru,mis koosneb mitmest osast. TEINE KEHAÕÕS Kehaõõnt vooderdab epiteelide võrk,mis kaitseb sooletoru,lihaseid ja kõiki teisi siseelundeid. Kehaõõnt täidab vedelik,mis oma koostiselt on lähedane mereveele.See vedelik kannab edasi toitaineid,sisenõristusnäärmete eritisi,happniku ja süsihappegaasi. Näiteks: poolekslõigatud vihmauss ei hukku.Vaheseinad ei lase tsöloomivedelikku välja voolata.Sama põhimõttega on ka merelaevade ja alveelaevade ehitus
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre.
------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest
17. Nudipaelussi munad väljuvad inimese soolest koos väljaheidetega. Edasi arenemiseks peavad munad sattuma veise soolde kus väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Põiekujuliseks areneb ta looma lihastes.Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. 18.Välimus väikesed, mõlemast otsast ahanenud kehaga lülistumata loomad. Keha katab roosaka värvusega paks kest e. kutiikula. Ehitus Paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselnudid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Vedelikuga täidetud kehaõõs. Erituselnuditeks on kaks torukujulist neeru. 19.Kui muna satub saastunud toiduga soolde siis väljub sellest vastne. Elades kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. Kui täiskasvanud vastne jõuab soolde siis seal areneb temast uus solge. 20.Kiduussid, naaskelsaba, keeritsuss. 21.Ennem söömist käed tuleb ära pesta, ennem toidu söömist tuleb olla
Energia ühend et järglane saaks energiat. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas) mis paljudel puudub. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklisekoostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. DNA on polümeer. tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, laguneb sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) seda on vaja selleks, et anda tugevus taimedele. Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa.
· Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi
Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4
Eestis nakatutakse harva. Palju taalisem on kolmas , eelmistest kitsam kuid sageli pikem laiuss.Tema vaheperemees on kala. 2) Ümaruss - Keha on mõlemast otsast ahenenuyd , lülistumata ja silindriline. Suurem osa neist on ainult mikroskoobiga näha kuid on ka suuremaid.Üks suuremaid on liimuksolge. 20-40 cm ning elab peensooles. Keha katab roosaka värvusega paks kest e kutiikula. Ei ole kinnitumisvahendeid. Tal on erinevalt laeussidest vedelikuga täidetud kehaõõs. Seal on sooltoru ja sigimiselundid. Toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Tal puuduvad vereringe ja hingamiselundkond.Erituselunditeks on kaks torukujulist neeru. Ta on lahksuguline. Isaslooa emasest saab eristada kõvera saba järgi. Emaslooma munetud munad ei saa inimese organismis kohe edasi areneda. Muna pea viibima õhu ja värkuse käes (2 n). Siis areneb munas vastne. Kui see satub saastunud toiduga soolde , väljub vastne
3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist. Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed... Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine) Sõralised, kabjalised?
samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised protsessid: 1) vesi imendub tagasi organismi; 2) Bakrterid lagundavad seni lagundamata toite ning annavad näiteks B12 vitamiini; 3) Moodustub väljaheide. Jämesoolest läheb väljaheide soolde. Pärasoole ülesanne on tahtlikult tühjendada sooltoru väljaheiteks. 4. Kirjelda neerude asukohta, suurust, värvust. (välisehitus). Neerud on oa kujulised, pruuni värvusega, 10-12cm pikkused, kaarilised, mis asuvad kõhuõõnes selgmiselt teine teiselpool selgroogu alumiste roiete kohal. Teda katab pealt neerukoor, mille alla jäävad neerusäsid. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud, mis avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. 5. Kirjelda esmase ja lõpliku uriini tekkimist neerudes.
tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis. Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse
poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17
On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpakalade söödad: Maimuperioodil looduslik sööt, kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine: Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks. Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, millest üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 2025 °C. Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb
Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu kehaõõs noor hüdra tald Ussid Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid settesööjad iminapad elavad meres väikesd hea närvisüsteem harjased
*Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks. *Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, millest üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 2025 °C. Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb.
c – Cyprinus carpio viridiviolaceus 12 Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Karpkala on maailma vanim kodustatud kala Soomuskarp Peegelkarp 13 KODUSTAMINE Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu, pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus, kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte tüübiga vormid (soomus ja peegelkarpkalad) 14 Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina.
elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 glükoos glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll on aine tänu millele toimub fotosüntees, see on kloroplasti sees. Klorofüll ei kasuta rohelist värvi fotosünteesil, seega on rohelist värvi.
vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähikesed ja kalad. Ümarussid - nad on pika lülistumata, silindrilise kehaga, mis on mõlemast otsast ahenev. Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles, tema keha katab roosakas kutiikula. Neil on vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid. Toitub inimese poolseeditud toidust. Erituselunditeks on keha külgedel paiknevad erituskanalid. Nad on lahksugulised loomad (isasel on kõver tagakeha). Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest.
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned.
on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad. Vikerforellil täheldatakse kehapinnal haavandeid ja verevalumeid ning punnsilmsust (foto 25). Angerjal esineb uimedel verevalumeid, kehapinnal haavandeid ja naha hüpereemiat anaalava ümbruses. Lahangul täheldatakse vikerforellil neerudes põletikku, tugevat aneemiat ja vere valumeid lihastes, angerjal aga sooltoru ja siseorganite põletikku. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja episootoloogiliste andmete ning bakterioloogilise uuringu tule muste alusel. Merekalade haigestumisel ei ole tõrjet võimalik teha. Võib vaid suuren dada kalade väljapüüki ja surnud kalade kogumist. Sumpkalakasvatusmajandeis tuleb järgida eriti hoolikalt veterinaareeskirju ning perioodiliselt sumpasid desinfitseerida ja päikese käes kuivatada. Välja on töötatud ja kasutusele
vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad. Vikerforellil täheldatakse kehapinnal haavandeid ja verevalumeid ning punnsilmsust (foto 25). Angerjal esineb uimedel verevalumeid, kehapinnal haavandeid ja naha hüpereemiat anaalava ümbruses. Lahangul täheldatakse vikerforellil neerudes põletikku, tugevat aneemiat ja vere valumeid lihastes, angerjal aga sooltoru ja siseorganite põletikku. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja episootoloogiliste andmete ning bakterioloogilise uuringu tule muste alusel. Merekalade haigestumisel ei ole tõrjet võimalik teha. Võib vaid suuren dada kalade väljapüüki ja surnud kalade kogumist. Sumpkalakasvatusmajandeis tuleb järgida eriti hoolikalt veterinaareeskirju ning perioodiliselt sumpasid desinfitseerida ja päikese käes kuivatada. Välja on töötatud ja kasutusele võetud polüvalentne vaktsiin
Sidekoe tüüpi eriline kude(paremvöö?) selle koe rakust võib areneda uus organism, rakud on diferentseerumata. DIGENEA Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest.Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid(väikesed). Digenea ussid, ühike ja lapik keha. Mõõtmed on tagasihoidlikud,meeeeundeid pole. Siirdeelundid on hästi arenenud, ees on iminapp. Sooltoru jaguneb 2 osaks. Aureri kanal ainuke loomaliik, kellel see esineb, juhitakse eritised kehast välja. Munad hakkavad arenema, kui nad satuvad vette. Siis tuleb välja vastne, otsib vaheperemehe(nt.tigu), kotitaoline vastne teo sees ja võib anda enda taolisi järglasi. Edasi kasvab talle soon ja väike saba, selles arengustaadiumis poeb toest välja, veekeskkonda, edasi kinnitub rohukõrrele. Siis viskab saba ära ja võtab ümmarguse kuju selle
Lubiokkaid neil pole. Välimuselt meenutavad nad kurki. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk, suuri lubiplaate naha all pole. Jalakesed on neil nõrgad, nad liiguvad ka lihaste ja nahanäsakeste abil. meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvast orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevate haruliste kombitsatega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva. See meenutab veidi vihmaussi toitumist mullas. Nii nagu vihmaussil, on ka meripural hästi ruumikas sooltoru. Sellel on toitainete imendumiseks suur pind, mistõttu loom saab omastada mudas ja liivas leiduva vähese toidu.Meripurad on vähe liikuvad loomad, mõni võib aastaid toituda samas paigas. Hiinas, Jaapanis, Koreas ja mujal valmistatakse meripuradest toitu. Kõige tuntum söödav meripura on trepang. Ka mõne merisiiliku liigi mari on inimestele toiduks. Kaheksajalg Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes
Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. I...
õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulelund) DIVISIO: bilateria (triplastica) – kahekülgsed (kolmelehtsed) SUBDIVISO: protostomia- esmassuused 2 HÕIMKOND: LAMEUSSID Tunnused: bilateraalne sümmeetria keha lame kehaõõs puudub NS moodustub peatähn ja närviväädid sooltoru umbne (kui esineb) hingavad difusiooni teel või anaeroobselt vereringesüsteem puudub erituselunditeks umbtoruneerud enamasti hermafrodiidid Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni. Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees, maismaal niisketes
dpd.cdc.gov/dpdx/HTML/Frames/A- F/Fascioliasis/body_Fascioliasis_page1.htm 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast
Kirjandus loomaparasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 5. Tartru Klass: Fasmiidsed (Secernentea) Fasmiidid esinevad. Tuntuimad liigid: geohelmindid naaskelsaba Enterobius (Oxyuris) vermicularis, liimuksolge, Ascaris lumbricoides, seasolge A. suum, hobusesolge Parascaris equorum, taimeparasiidid kartuli-kiduuss Globodera rostochiensis. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) Saleda kehaga niitusse meenutavad ussid. Keha katab paks kutiikula. Säilinud ainult pikilihaskiht. Sooltoru lihtne torukujuline, ilmselt ei funktsioneeri, sageli degenereerunud. Ringe-, eritus- ja hingamiselundkond puuduvad. Närvisüsteem koosneb neeluümbrisest närvirõngast ja kahest pikitüvest. Lahksugulised, viljastamine sisemine. Täiskasvanud isendid lühiealised magevees või mullas, vähesed liigid meres. Vastsed tungivad (vee)putukatesse, kus toimub nende areng. Diameeter kuni 3 mm, pikkus 10 cm 1 m. Liikide arv: 5 Kirjandus: Schmidt-Rhaesa A, Prous M. 2010. Records of horsehair worms
lüheneb). Veel on rõngussid mudatuplased, kes elavad saastunud veekogude põhjas, kaanid (lamekaan, hobukaan, kalakaan), kes elavad enamasti mageveekogudes ning toituvad väikstest selgrootutest ning verest. 28. Ümarussid Ümarussidel on pikk silindriline keha. Enamusi on võimalik näha vaid mikroskoobiga kuid on ka suuremaid. Keha katab kutiikula. Ümarussil puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Ümarussi seedeelundkond on suu, neel, sooltoru ja pärak. Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1
aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised. Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele. Paljud suitsetajad haigestuvad ja surevad kopsuvähki, südame- veresoonkonna haigustesse ning mao -ja sooltoru haavanditesse. Suitsetamine takistab noore organismi arengut. Alkohol on samuti närvimürk. Väikestes kogustes kutsub ta esile kerge uimasuse, suurtes annustes aga võib põhjustada eluohtlikke halvatusi. Joobnud käituvad lohakalt ja kergemeelselt. Alkoholi tarvitamine noorpõlves takistab kehalist ja vaimset arengut. Elavhõbe (Hg) Elavhõbe on ohtlik mürkmetall. Seda metalli iseloomustavad mitmed eripärad. Elavhõbe on argielu metallidest ainus vedel metall toatemperatuuril
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
