Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. 10. Uue liigi kirjeldamine Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud
Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. · Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad. Poolparasiit: taim, millel on nii juured kui klorofüll, kuid mis hangib lisa ka teistelt taimedelt. Härghein. VARS · Ülesanded o Külgharude moodustamine o Lehtede, õite ja viljade kandmine o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport · Põhitunnused
Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad. Poolparasiit: taim, millel on nii juured kui klorofüll, kuid mis hangib lisa ka teistelt taimedelt. Härghein. VARS Ülesanded o Külgharude moodustamine o Lehtede, õite ja viljade kandmine o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport Põhitunnused o Maapealne asend
lõpp orum või arum. Näiteks Amphichaeta leydigi või Amphichaeta leydigii (pandud Leydigi/Leydigiuse auks) – neid võib käsitada sama nime vormidena. Tohib kasutada ka isikunime nimetavas käändes, näiteks Mesenchytraeus viivi. Isikunimest tuletatud liigiepiteet kirjutatakse tänapäeval väikese algustähega, näiteks Acipenser baeri, mitte Acipenser Baeri (siberi tuur) 15. Liigi autori ja kirjeldamise aasta lisamine (eraldi loomade ja taimede nimedel) T aimedel Liigi nimetuse järel on teaduslikes töödes liigile nime andnud autori(te) nime lühend(id) või nimi tervenisti. 16. Sugukonna teadusliku nime moodustamine ja kuju loomadel ja taimedel. 17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine loomadel ja taimedel. 18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale, sugukonnale, seltsile ja kõrgematele taksonitele. Eesti keeles on omakeelsetel sugukonna taseme loomanimedel lõpp lased,
vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel 43. Kõrglehed taime
või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked
Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks. Tupplehed on teiste õie osade kaitseks, tavaliselt rohelised või peaaegu värvitud. Kroonlehed on tavaliselt eredavärvilised, putukate ligimeelitamiseks. Mõnede taimede kroonlehtedel (nt ristõielistel) võib eristada varretaolist pinnukese ja lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad – on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, nartsiss) või on üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid
Kõik kommentaarid