Taimede süst- ja fülogenees (0)

APG – II
Klass - Selts - Sugukond - Perekond – Liik
Basaalne rühm: ( ANITA + Magnoliidid)

• õieosade spiraalne asetus , lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv
  
• Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp - ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid
  

ANITA rühm
Selts Amborellaceae - amborellalised

• 1 Perekond Amborella ja 1 Liik Amborella trichopoda - kõige primitiivsem elavatest õistaimedest ehk sõsarrühm kõigile teistele õistaimedele; kuulus geenide varas (horisontaalne geeniülekanne)
  

Sugukond Nymphaeaceae – vesiroosilised

• Hajusate soontekimpudega vee- risoom - rohttaimed ,
  Lehed: vahelduvad pikarootsulised lihtlehed
  Õied: hüpogüünsed kuni epigüünsed, suured, üksikud
  Õiekate: 4-6 tupplehest ja paljudest spiraalselt asetsevaist kroonlehtedest
  Õiekroon: vabadest kroonlehtedest, tõenäoliselt tekkinud staminoodidest, aktinomorfne Tolmukad : arvukad, spiraalselt asetsevad, lamendunud
  Viljalehed : mitu Sigimik : üldiselt sünkarpne
  Vili: käsnjas ja ebakorrapäraselt avanev
  
  • Liik Nuphar luteum – kollane vesikupp
    
  • Liik Nymphaea alba – valge vesiroos
    

Selts Austrobaileyales – Austrobaileialaadsed

• Väike monofüleetiline selts, mis on väga hästi eristunud mol. tunnuste alusel. Morfoloogilised sünapomorfsed tunnused puuduvad!
  
• Sug. Schisandraceae – väändikulised
  
  • Liik Schisandra chinensis – hiina sidrunväändik
    
    • Kuulus ravimtaim Hiina meditsiinis (köha, unetus )
      
    • Tugev biostimulaator üldkurnatuse puhul
      
• Schisandraceae – väändikulised
  
  • Liik Illicium verum – harilik tähtaniisipuu
    
    • Igihaljas puu Koguvili on tähekujuline
      
    • Köharavim, antimikroobne, seedimist soodustav
      

Magnoliidid
Leheserv terve, embrüonaalsed sarnasused
Selts Piperales – pipralaadsed

• Roht- või puittaimed , kerajate eeterlikke õlisid sisaldavate rakkudega, sageli alkaloididega. Õied sageli märkamatud. Viljalehti 1-6.
  
• Sugukond Piperaceae – pipralased
  
  • Liik Piper nigrum – must pipar
    
    • Roheline pipar on toores pipramari, pipardest kõige aromaatsema ja mahedama maitsega
      
    • Must pipar on poolküps pipramari. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi.
      
    • Valge pipar on peaaegu küps pipramari, piparde seast kõige teravam . Parima kvaliteediga jahvatatud valge pipar on saadud pipratuumast, kus on kõige rohkem eeterlikke õlisid.
      
    • Rosé pipar on troopilise puu Shinus molle (Anacardiaceae, Sapindales, Rosiidid) punased marjad
      
• Sugukond Aristolochiaceae – tobiväädilised
  
  • Liik Asarum europaeum – harilik metspipar
    
    • Piprane lõhn ja maitse
      

Selts Laurales – loorberilaadsed

• Eeterlikke õlisid ja bensüülisokinoliinalkaloide sisaldavad puittaimed vahelduvate lihtlehtedega
  Õied: väikesed, õisikutes.
  Õiekate: 3-osaline, vabade õiekattelehtedega, aktinomorfne;
  Tolmukad: kuni 4 ringis , avanevad klappide abil;
  Viljalehed: 1;
  Sigimik: apokarpne;
  Vili: mari või luuvili
  
• Sugukond Lauraceae – Loorberilised
  
  • Perekond Cinnamomum – kaneelipuu
    
    • Cinnamomum verum = C. zeylanicum (Tseilonilt)
      
    • Cinnamomum aromaticum = C. cassia (Hiinast) – 100 korda rohkem kumariini
      
    • Troopilised igihaljad puud. Eeterlikud õlid, mürgine kumariin (keemiline kaitse)
      
    • Antimikroobne, põletikuvastane, alandab veresuhkrut, kolesterooli, vererõhu. Parandab haavad, kaitseb maksa, aeglustab Alzheimeri haigust
      
    • 2008 a. alates EU-s lubatud kumariini päevanorm on 0.1 mg /kg kehakaalu kohta. Ohutu kumariini sisaldus toidus: 50 mg/kg hooaja toitudes või 15 mg/kg igapäeva toitudes. 1 tl. kaneeli päevas täiskasvanule, 1/4 tl. lapsele (15 kg kaaluga)
      

• Perekond Laurus – loorberipuu
  
  • Persea americana – pirnloorber e. avokaado
    
  • Laurus nobilis – loorberipuu
    

• Perekond Persea - pirnloorber
  

Selts Magnoliales – magnoolialaadsed

• 6 sugukonda ja 3000 liiki Puittaimed eeterlike õlidega ja alkaloididega Õied suured, tavaliselt üksikud
  
• Magnoolia õies on palju primitiivsed tunnuseid: Õieosad paiknevad spiraalselt, Õieosi on palju
  
• Sugukond Magnoliaceae
  
  • Enamik Ida-Aasias
    
    • Magnolia alba
      
    • Liriodendron tulipifera – tulbipuu
      

• Sugukond Myristicaceae – muskaadilised
  
  • Myristica fragrans - muskaat-pähklipuu
    
    • Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine
      
• Sugukond Annonaceae
  
  • Annona squamosa – soomusannoona
    
    • vili: kaneelannoona
      
  • Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang
    

Klass: ÜHEIDULEHELISED – Monocotyledoneae
Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik , lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas . Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes
Basaalne rühm
Selts Acorales – Kalmuselaadsed

• Sugukond Acoraceae – kalmuselased
  
  • Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele
    Sugukonnas on ainult 1 perekond – Acorus - kalmus
    Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele)
    Sisaldab eeterlikke õlisid
    Puuduvad rafiidid
    Rohttaimed
    Väikesed õied koondunud tõlvikusse
    6 kroonlehte, 6 tolmukad, 3 kokkukasvanud emakad
    Vili – mari
    Kalmuse risoom kasutatakse parfümeerias, meditsiinis, likööride ja konditritoodete valmistamisel
    
  • Perekond Acorus – Kalmus
    
    • Acorus calamus – h. Kalmus
      

Selts Alismatales

• Vee- ja niiskemate kk. taimed.
  Õied on koondunud pööristesse või tihedatesse tähkadesse.
  Esineb üsna haruldane helobiaalne (vedel) endosperm
  
• Sugukond Araceae – Võhalised
  
  • Selle seltsi suurim sugukond
    

Eesti flooras:

• Calla palustris – Soovõhk
  
• Lemna – lemmel
  

Toataimed : flamingolill, monstera , kalla -toavõhk. Wolffia - lemlik

• Konnarohulised – Alismataceae
  
• Penikeelelised – Potamogetonaceae
  
• Kilbukalised – Hydrocharitaceae
  
  • Elodea canadensis - kanada vesikatk
    
• Meriheinalised - Zosteraceae
  
  • Zostera marina – merihein
    

„Kroonlehtedega“ rühm – Petaloid Monocots
Iseloomulikud tunnused:
1.värviliste kroonlehtedega õied
2. endosperm ilma tärkliseta (v.a. Dioscoreales - dioskoorilaadsed)
Selts Liliales

• Sug. Liliaceae – liilialased
  
  • Basaalsed nektaariumid Ekstroorsed tolmukad (avanevad lõhega väljapoole)
    
  • Rohtsed , alati sibulate või mugulatega
    
  • Lehed: kodarikuna või vahelduvad, rööp- või kaarroodsed
    Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine)
    Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega.
    Õiekroon: -;
    Tolmukad: 3+3;
    Viljalehed: 3
    Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine)
    Vili: kupar , lamedad seemned on virnades
    
  • Enamik liike kuulub nelja perekonda:
    
  • Per. Lilium – liilia
    
  • Per Fritillaria – püvilill
    
    • Fritillaria imperialis – harilik püvilill
      
    • Fritillaria meleagris – kirju püvilill
      
  • Per. Gagea – kuldtäht
    
    • Gagea lutea – kollane kuldtäht
      
  • Per. Tulipa - tulp
    

• Sug. Colchicaceae - sügislillelised
  
  • Colchicum autumnale – Sügislill
    
  • Gloriosa superba – roniliilia
    

• Sug. Melanthiaceae – upsuõielised
  
  • Levinud Põhjapoolkeras parasvöötmes.
    
  • Kõik liigid sisaldavab tugevad alkaloidid . Mürgised ja ravimtaimed
    
    • Paris quadrifolia – Ussilakk
      
    • Veratrum album – valge upsujuur
      
      • Mürgine ja ravimtaim Vanasti kasutati putukate tõrjeks, sügeliste ja alkohoolisõltuvuse raviks
        
    • Veratrum californicum
      
      • Lambad sõid -> jama
        

Selts Asparagales

• Suurim selts (28/14 sugukonda) üheiduleheliste klassis Seltsi kuuluvad taimed on väga varieeruvad: rohttaimed, püsikud, põõsad ja isegi puud. Peaaegu alati on olemas maa alused sibulad, mugulad või risoomid. mustad seemned enamikul kupradega liikidel
  
• Sug. Orchidaceae - orhideelised ehk käpalised
  
  • rohtsed, tihti risoomide, mugulsibulate või tuberiididega (omapäraselt paisunud vartega ) Lehed: vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: epigüünsed (sigimiku asetus alumine), tavaliselt 180* võrra pööratud Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega, sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev, üks sisemine õiekatteleht on moondunud huuleks, mis on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga Tolmukad: 1, mis emakaga kokkukasvades moodustab samba Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne Vili: kupar, paljude tolmpeente seemnetega
    
  • Sug. Orchidaceae u.20 000 liigiga on suuruselt teine sug. taimeriigis (sug. Asteraceae järel).
    
  • Perekonnad: Phalaenopsis, Cambria, Dendrobium, Cattleya ja Epidendrum
    
    • Dactylorhiza maculata – kuradi -sõrmkäpp
      
    • Orchis mascula – jumalakäpp
      
    • Cypripedium calceolus – kaunis kuldking
      
    • Dactylorhiza osiliensis – avastatud Saaremaal
      
    • Vaniljet saadakse orhidee Vanilla planifolia kuivatatud viljadest (kupardest).
      

• Sug. Iridaceae –võhumõõgalised rohtsed
  
  • tihti risoomidega või mugulsibulatega
    
  • Lehed: vahelduvad, rööproodsed
    Õied: epigüünsed (sigimiku asetus alumine)
    Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk - või liitlehise õiekattega, aktinomorfne ja sügomorfne, sageli mustriline, basaalstee nektaariumitega
    Õiekroon: -;
    Tolmukad: 3;
    Viljalehed: 3
    Sigimik: sünkarpne
    Vili: kupar
    
  • Paljusid liike kultiveeritakse aiailutaimedena, näiteks iiriseid ( Iris ), krookuseid (Crocus), freesiat (Freesia), kaeralille (Crocosmia) ja gladioole (Gladiolus)
    
  • Perekond Iris – iiris
    
    • Iris sibirica
      
    • Iris pseudoacorus (mõlemad Eestile looduslikud liigid)
      
  • Perekond Gladiolus . gladioolid
    
    • Gladiolus imbricatus – kuremõõk
      
      • Eesti looduslik kaitsealune taim
        
  • P Crocosmia – kaeralill
    
  • P Crocus – krookused
    
    • Crocus sativus – safrankrookus
      

• Sug Asparagales – asparilised
  
  • Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari
    
  • Asparagus officinalis – spargel
    
    • Noored võrsed on söödavad
      
  • Convallaria majalis – maikelluke ehk piibeleht
    
    • Vili on mürgine mari, seemned valged, ei sisalda fütomelani
      

• Sug Alliaceae – laugulised
  
  • rohttaimed, tihti sibulatega
    Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed
    

Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine), kandelehtedega tipmise sarikõisiku alusel
Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne
Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3;
Sigimik: sünkarpne
Vili: mustade seemnetega kupar

• Per Allium – laugud
  
  • Taimekoed sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid ja väävlisisaldusega orgaanilisi happeid , mis annavad neile iseloomuliku tugeva lõhna. Samuti rohkesti C-vitamiini.
    
  • Allium ursinum - karulauk
    
  • Allium cepa – h. sibul (mugulsibul)
    
  • Allium sativum – küüslauk
    
  • Allium porrum - porrulauk
    

• Sug. Amaryllidaceae – amarüllilised
  
  • Ühised tunnused: rohtsed, peaaegu alati sibulatega
    Lehed: männases või näiliselt vahelduvad, paralleelsete roodudega
    Õied: epigüünsed (alumine sigimik), tipmises sarikõisikus kandelehtedega alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3
    Sigimik: sünkarpne
    Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar või mari
    
  • Sug. kuulub palju tuntud ilutaimi. Näiteks perekonnad nartsiss (Narcissus), lumikelluke (Galantus), märtsikelluke (Leucojum), Clivia, Crinum, ratsuritäht (Hippeastrum).
    

• Sug. Hyacinthaceae - hüatsindilised
  
  • rohtsed, peaaegu alati sibulatega, rafiididega rakud ja lima esineb kõigides kudedes
    Lehed: männases või näiliselt vahelduvad, rööproodsed
    Õied: hüpogüünsed, tipmises kobar - või tähkõisikus
    Õiekate:kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne
    Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3
    Sigimik: sünkarpne
    Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar
    
  • Paljud esindajad, nagu siniliiliad (Scilla), kobarhüatsindid (Muscari) ja hüatsindid (Hyacinthus) on tuntud dekoratiivtaimed.
    
  • Perekond Scilla – siniliilia
    
    • Eestis naturaliseerunult
      
    • Puschkinia scilloides – harilik puškiinia
      
  • Hyacinthus – hüatsindid
    
    • Hyacinthus orientalis - idahüatsint
      

Selts Dioscoreales

• 1 sugukond Dioscoreaceae – dioskoorealised
  
• 3 perekonda, 404 liiki
  kosmopoliitne, enamasti troopiline
  

Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed
Roomavad liaanid
Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed
Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised
6 kroonlehte
6 tolmukat
3 kokkukasvanud viljalehte
tiivuline kupar

• Dioscorea batatas – jamss
  
  • Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes , võõsastikes.
    
  • Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega . Isasõied ja emasõied on väikesed, rohekaskollased, koondunud õisikutesse. Viljad on tiivulised kuivad kuprad.
    
  • Mitte segi ajada Ipomoea batatas (Convolvulaceae) – bataat ehk maguskartul (igl.k. yams mõlemad)!
    

Selts Pandanales

• Pandanus – pandan ehk kruvipuu
  
  • Pandanus odoratissimus - keerdunud tüvega, tugijuurtega puud, viljad söödavad
    
    • Isasõied on meeldiva lõhnaga (kevda – india eeter .õli)
      

Kommeliniidid
hõlmab 1/2 üheidulehelistest
Kõigile kommeliniididele on iseloomulik õiekatte diferentseerumine välimisteks rohelisteks tupplehtedeks ja sisemisteks, tavaliselt värvunud kroonlehtedeks (v.a. kõrreliselaadsed) ja tärkliserikas endosperm (v.a.palmilaadsed). Rakuseintes leidub UV-s fluorestseeruv feerulahape ja kumariinhape. Tavaline õistaimede endosperm on õlirikas.
Selts Arecales - palmilaadsed

• Lehed: tihedalt vahelduvad, suured, noorelt volditud (kurrutud), sulg- või kaarroodsed sõrmjad või sulgjad liitlehed
  

Õied: hüpogüünsed, arvukalt suurtedes liitõisikutes
Õiekate: kolmetine, tavaliselt diferentseerunud 3 välimiseks tuppleheks ja 3 sisemiseks kroonleheks
Õiekroon: aktinomorfne, peaaegu märkamatu, lahk- või liitlehine
Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: apokarpne või sünkarpne
Vili: luuviljad või erinevat tüüpi marjad

• Cocos nucifera – Kookospalm
  
  • Õisik - isasõied + emasõied
    
• Elaeis guineensis – ginea õlipalm
  
• Datlipalm - Phoenix dactylifera
  
  • Õisikus kuni 50 kg vilju
    
  • Üheseemneline mari – dattel
    
  • Suhkrurikad ja tärkliserikad
    
• Areca catechu – areeka- ehk beetlipalm
  
  • Beetlipähklid sisaldavad alkaloid arekoliini - tugeva stimulaatori. Pähklid mässitakse beetli lehtede (Piper betle) sisse ja näritakse koos laimi ja teiste vürtsidega. Beetlilehtedest sisaldavate õli tõttu sülg värvub punaseks. Peletab isu, tõstab vererõhku, kehatemp . ja töövõimet
    
• Metroxylon sagu – Saagopalm
  
  • tärkliserikkast tüvesäsist toodetakse tärklist (tangaineid), toodetakse palmiveini ja - viina (arrak) ja palmisuhkrut
    
• Calamus rotang – Rotangpalm
  
  • liaanitaolistest vartest (võib kasvada kuni 300m pikaks) tehakse punutud mööblit.
    

Selts Poales – kõrreliselaadsed
Tuultolmlejad, väikesed redutseerunud õied keerulistes õisikutes

• Sug. Bromeliaceae – bromeelialised
  
  • Ananas comosus - ananass (koguvili = liitvili = terve õisik)
    
    • Viljad sisaldavad bromeliini – valgulagundavat ensüümi, mis soodustab seedimist (ideaalne magustoit)
      

• Sug.Typhaceae - hundinuialised
  
  • 2 perekonda, 30 liiki
    

Kosmopoliitse levikuga
Kiudained
Noored võrsed ja tärkliserikas risoom on söödavad

• Typha latifolia – laialehine hundinui
  

• Sug.Sparganiaceae - jõgitakjalised
  
  • Per Sparganium – jõgitakjas
    
    • Saprganium erectus
      

• Sug. Juncaceae – loalised
  
  • Rohttaimed; Lehed: vahelduvad, enamasti kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehe
    

sarnased, lahtise või kinnise tupega.
Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, märkamatud, sageli tihedates pööristes, ühe või enama kandelehega
Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehine, aktinomorfne, valkjas , rohekas või mustjas pruun kuni must
Tolmukad: 3+3
Viljalehed: 3
Sigimik: sünkarpne
Vili: kupar

• Välisilmelt meenutavad loalised kõrrelisi, kuid tegelikult on nad lähedased tarnadele, ühisteks tunnusteks on lehtede paiknemine kolmes reas ja tetraadides arenevad tolmuterad.
  

Õied on vähemärgatavad, valkjat, rohekat, pruuni kuni musta värvi, enamasti tuultolmlejad, ja koondunud rohkem või vähem tihedatesse pööristesse.

• Per Juncus – Iuga
  
  • Juncus effusus – h. luga
    
• Per Luzula – Piiphein
  
  • Luzula campestris
    

• Sug. Cyperaceae – lõikheinalised
  
  • rohttaimed, tihti kolmekandiliste vartega
    

Lehed: vahelduvad, enamasti kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehe sarnased, kuid kinnise tupega.
Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, tugevasti redutseerunud, iga õis on oma (ühe) kandelehega, õied on koondunud pähikutesse, pähikud moodustavad eritüüpi õisikud,
Õiekate: erineva arvuga sõklad või harjasjad või puudub
Tolmukad: 3 või mitu; Viljalehed: 3 või 2
Sigimik: sünkarpne, üheainsa seemnealgmega
Vili: kolmetahuline või lame pähklike

• Per Carex – tarn (suurim perekond)
  
  • paljudes põhjamaade floorades on kõige liigirikkam perekond
    
  • Õisikud on liitõisikud
    
  • Isas ja emasõisik (isasõisik koosneb kahest või kolmest tolmukast / emakas on kotitaolises kandelehhekeste sees e põisikus)
    
• Papüürus (Cyperus papyrus)
  

• Sug. Restionaceae – restiolised
  
  • Olulised Lõuna-Aafrika taimkattes
    
    • Restio festuciformis
      
    • Restio tetraphyllus
      

Selts Commelinales – kommeliiniladsed
õiekatte diferentseerunud välimisteks rohelisteks tupplehtedeks ja sisemisteks, värvunud kroonlehtedeks.
tärkliserikas endosperm

• Sug. Poaceae ehk Gramineae – kõrrelised
  
  • Ökoloogiliselt, majanduslikult ja ajalooliselt kõige tähtsam sugukond taimeriigis.
    
  • u 10 000 liiku
    
  • Ühised tunnused: rohttaimed, silindriliste õõnsate vartega ja paisunud varresõlmedega
    

Lehed: vahelduvad, lahtiste lehetupedega ja väikese keelekesega lehelaba alusel.
Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, tugevasti redutseerunud, iga õis on kahe kandelehega (välissõkal ja sisesõkal), õied on pähikutes; iga pähiku alusel on kaks liblet; pähikud moodustavad tähk- või pöörisõisikud
Õiekate: tavaliselt kaks väikest paislaju
Tolmukad: 3-1; Viljalehed: 3 või 2
Sigimik: sünkarpne, üheainsa seemnealgega
Vili: piklik ruljas teris

• Kolm kõige suuremat toiduallikat:
  
  • nisu (pehme nisu - Triticum aestivum ning kõva nisu - T. durum, millest tehakse pastatooteid),
    
  • riis (Oryza sativa )
    
  • mais (Zea mays)
    
• Teised olulised teraviljad on:
  
  • kaer (Avena sativa)
    
  • rukis (Secale cereale)
    
  • sorgo (Sorghum spp.)
    
  • suhkruroog (Saccharum officinarum).
    
• Enamik kõrrelistest on rohttaimed, kuid leidub puitunuid (näit. bambused – p. Bambusa, roogbambused – p. Arundinaria).
  
  • Bambusa arundinaceae – bambuspilliroog
    

• Sugukond Commelinaceae- kommelinilised
  
  • ühine tunnus - keerisõisik
    
  • 40 perekonda, 650 liiki
    Rohttaimed troopikas (dekoratiivtaimed)
    Vahel turdtaimed
    Lehed vahelduvad, rootsuta, suletud lehetupega
    keerisõisik
    3 tupplehte
    3 laiali kroonlehte
    6tolmukat
    3 kokkukasvanud viljalehte
    vili – kupar
    
  • Perekond Tradescantia
    
    • Callisia fragrans – lõhnav kalliisia
      
      • Viiruse- ja mikroobide vastane, lehtede tõmmis inhibeerib mõlemad herpeseviirused
        

Selts Zingiberales – ingverilaadsed
Alati risoomidega
Õied sügomorfsed
Fertiilseid tolmukaid 5-1

• Sug Zingiberaceae – suurim sugukond
  Kõik liigid sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid
  
  • Ingver (Zingiber officinale)
    
  • kardemon (Elettaria cardamomum)
    
  • Curcuma longa – kurkum ehk kollajuur .
    

• Sug Musaceae - banaanilised
  
  • Musa paradisiaca – banaan
    
  • Musa textilis – kiubanaan
    

• sug. Cannaceae – kannalised
  
  • 1 perekond: Canna – kanna
    
    • Canna edulis - söödav kanna
      
    • Canna indica – dekoratiivtaim, „ Indian shot“ – indiaanlased kasutasid seemneid padrunitena
      

• sug. Streliziaceae
  
  • Strelitzia reginae – paradiisilinnulill
    
  • Ravenala madagascariensis – ränduripuu
    
    • Madagaskari endeem , tolmeldab üks leemuri liik ( koevolutsioon )
      
    • Veevaru leherootsude vahel. Vesi on mittejoodav!
      

-----------------------------------------
ERALDISEISEV:
Selts Ceratophyllales – kardheinalaadsed

• sug. Ceratophyllaceae – kardheinalised
  
• eraldi positsiooniga ja praeguseks sõsarrühm päriskaheiduleheliste klassile (APG 3 järgi ka)
  
• Veetaimed lihtsa ehitusega õitega
  
  • Ceratophyllum demersum – ränikardhein
    

Klass PÄRISKAHEIDULEHELISED – EUDICOTYLEDONEAE
Peaaegu 3/4 kõigist õistaimedest on päriskaheidulehelised Iseloomulik on kolmeavaline (triapertuurne) õietolmutera. Kolm ava on tavaliselt piklikud - kolmekaviline (trikolpaatne) tolmutera . Õiekate on eristunud tupp- ja kroonlehtedeks. Teistel on enamasti lihtne diferentseerumata õiekate ( perigoon ) Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed on päriskaheiduleheliste hulgas enam levinud.
Kaheidulehelised ja päriskaheidulehelised ei ole üks ja sama mõiste. Kaheidulehelised on laiem, parafüleetiline kogum, mis sisaldab mitte ainult monofüleetilisi päriskaheidulehelisi, vaid ka teisi sugukondi. Kaheidulehelised enam ei ole taksonoomiline ühik!
BASAALSED PÄRISKAHEIDULEHELISED
Selts Ranunculales – tulikalaadsed

• Sug- Ranunculaceae – tulikalised
  
  • rohtne , sisaldab bensüülisokinoliinalkaloide
    Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud
    Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed), sageli pikenenud õiepõhjaga
    Õiekate: 3-8-tine (tri- kuni oktameerne)
    Kroon: lahklehine, kroonlehed nektaariumidega, tavaliselt aktinomorfne ( kiirjas = polüsümmeetriline), mõnikord ka puudub
    Tolmukad: tavaliselt palju
    Viljalehed: mitu kuni palju
    Sigimik: tavaliselt lahkviljalehine (apokarpne)
    Vili: mitmesugune
    
  • Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades.
    
  • Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane ( Anemone ), sinilill ( Hepatica ), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus).
    
    • Anemone nemorosa - võsaülane
      
    • Trollius europaeus – h. kullerkupp
      
    • Hepatica nobilis – h. Sinilill
      
  • Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele
    

• Sugukond magunalised – Papaveraceae
  
  • rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes
    Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud
    Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed)
    Õiekate: 2 tupplehest ja 2+2 kroonlehest
    Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline) või tugevasti sügomorfne (kahekülgne = monosümmeetriline= bilateraalne )
    Tolmukad: 6 või palju;
    Viljalehed: 2 kuni palju
    Sigimik: mitmepesaline liitviljalehine (sünkarpne)
    Vili: kupar
    
    • Papaver rhoeas - kukemagun
      
    • Fumaria officinalis – h. punand
      
  • Corydalis – lõokannus (suurim perekond)
    
    • Corydalis solida – h. Lõokannus
      
  • Unimagun (Papaver somniferum) on oopiumi, mis on kogutud ja kuivatatud piimmahl, tooraineks.
    
    • Oopium sisaldab umbes 25 erinevat alkaloidi (morfiin, kodeiini, tebaiin, papaveriin jt.) Mooniseemned ei ole mürgiseid, neid kasutatakse pagaritööstuses
      

Selts Proteales – prootealaadsed
(õied kolmetised, tolmukad ja emakad asetsevad spiraalselt)

• Sug Proteaceae – prootealised
  
  • p. Platanus – plaatan
    
  • p. Protea
    
  • p. Banksia
    
  • p. Macadamia
    
    • Macadamia integrifolia – tervelehine makadaamia
      

• Sug Nelumbonaceae – lootoselased
  
  • P. Nelumbo – lootos
    
    • Tolmutera ehitus (kolmekaviline lootosel ja ühe kaviga vesiroosilistel)
      
    • India ja Vietnami rahvuslill
      
    • Õied, lehed, risomid, seemned on söödavad, tolmukatest – tee
      

PÄRISKAHEIDULEHELISTE TUUMRÜHM
Tuumrühmale on iseloomulik 5-tine õieehitus, mis on ülejäänud õistaimede seas harvaesinev. Tuumrühm sisaldab fülogeneetiliselt basaalset seltsi Gunnerales – gunneralaadsed – sõsarrühm teiste suhtes.
Selts Caryophyllales – nelgilaadsed

• Sünapomorfsed tunnused:
  Tärkliserikas endosperm (3n) või perisperm (2n)
  Betaiinid antotsüaanide asemel.
  Sigimik on sageli ühepesaline.
  Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus.
  
• Olulisemad sugukonnad on: nelgilised ( Caryophyllaceae ), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised ( Polygonaceae ).
  

• Sug. Amarantaceae – rebasheinalised
  
  • Chenopodium quinoa – kinoa (tšiili hanemalts )
    
  • Beta vulgaris – harilik peet
    
    • Punane pigment betaiin
      
  • Spinacea oleracea – aedspinat
    
  • Atriplex patula – h. malts
    
  • Chenopodium album – hanemalts
    

• Sug Caryophyllaceae – nelgilased
  
  • rohttaimed
    Lehed: vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad
    Õied: sigimik ülemine (hüpogüünne), sageli ebasarikõisikutes (tsümoossed)
    Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne Tolmukad: 5 või 10;
    Viljalehti: 2-5
    Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine) platsentatsioon;
    Vili: kupar
    
  • Umbrohud: p. kadakkaer (Cerastium) ja p. tähthein (Stellaria)
    
  • P. Dianthus - nelk
    
    • Dianthus caryophyllus - väärisnelk
      

• sug. Polygonaceae – kirburohulised ehk. Tatralised
  
  • Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, tihti paisunud varresõlmedega
    Lehed: vahelduvad, lihtsad, alusel on kaks abilehte varreümbristeks tõrveks kokku kasvanud
    Õied: hüpogüünsed, liitõisikutes, kilejate kandelehtede kaenlas, varustatud kandelehekestega
    Õiekate: kolmetine või viietine, 3+3 aluselt kokkukasvanud õiekatelehti
    Kroon: -;
    Tolmukad: 2-9, tavaliselt 6 või 8
    Viljalehed: 3;
    Sigimik: sünkarpne, ainsa basaalse seemnealgmega
    Vili: 3 tahuline või 3 tiivuline pähkel tavaliselt ümbritsetud perigoonilehtedega
    
  • Paljud umbrohud, nt: p Polygonum – kirburohi, p. Rumex – oblikas
    
  • Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum – tatar
    
  • Tuntud esindajad on:
    
    • rabarber – Rheum x hybridum
      
    • Hapuoblikas – Rumex acetosa
      
      • Oblikhape on mürgine!
        

• Sug. kaktuselised – Cactaceae
  
  • turdtaimed (sukulendid), enamasti asteldega Lehed: vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad (asteldeks ja karvakesteks muundunud) Õied: alumise sigimikuga (epigüünsed) Õiekate: arvukatest õiekattelehtedest, alusel kokku kasvanud ja moodustavad hüpantiumi Kroon: ei ole eristunud Tolmukad: palju Viljalehed: liitviljalehised (sünkarpsed), parietaalne platsentatsioon (sigimiku seinale) Vili: mari Kaktuselised on Uue Maailma sugukond, mis on kõige sagedamini esindatud kõrbetes ja poolkõrbetes. Kokku on neid peaaegu 1500 liiki.
    
    • Opuntia ficus indica – viigikaktus
      
    • Hylocereus undatus – maasik -metskaktus
      
      • Vili - dragon fruit, pitaya
        
    • Peioote-uimakaktus (Lophophora williamsii) on väike asteldeta kaktus, mis on tuntud peamiselt hallutsinogeense alkaloidi meskaliini sisalduse poolest
      

Selts Saxifragales – kivirikulaadsed

• viietised, aktinomorfsed õied, 5 või 10 tolmukad, nektaariumid paiknevad kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne
  
• sug. Grossulariaceae – sõstralased
  
  • p. Ribes –sõstar
    
    • Ribes rubrum – punane sõstar
      
    • Rives nigrum – must sõstar
      

• sug. Crassulaceae – paksulehelised
  
  • p.Sedum- kukehari , kalanhoe
    
    • Sedum telephium – verev kukehari
      
    • Sedum acre – h. Kukehari
      
  • p. Jovibarba - liivsibul
    

• sug. Saxifragaceae – kivirikulased
  

• sug. Hamamelidaceae – nõiapähklilised
  

• sug. Paeoniaceae – pojengilised
  
  • ainsa perekonnaga Paeonia – pojeng
    
    • Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol.
      
    • Väga külmakindel, nt. Jakuutias kasutatakse teda laialdaselt haljastuses.
      
    • Apteekidest saab osta pojengi tinktuuri.
      

ROSIIDID
3 põhirühma:
Pärisrosiidid I ehk fabiidid (1 klaad: Fabales, Rosales, Cucurbitales, Fagales, ning 2 klaad: Celastrales, Malpigiales, Oxalidales
Pärisrosiidid II ehk malviidid (3 põhiseltsi: Brassicales, Malvales, Sapindales)
ebaselge positsiooniga seltsid: Myrtales – mürdilaadsed, Geraniales – kurerehalaadsed (APG III järgi kuuluvad malviidide hulka) ja sug. Vitaceae – viinapuulised (APG III järgi selts Vitales )
Selts Geraniales - kurerehalaadsed

• Sug. Geraniaceae – kurerehalased
  
  • eluvormilt rohttaimed, poolpõõsad või põõsad, sageli aromaatseid õlisid sisaldavate näärmekarvadega
    

Lehed tavaliselt hõlmised või lõhised, enamasti abilehtedega Õied hüpogüünsed (sigimik ülemine), tsümoossetes (ebasarikjates) õisikutes
Õiekate viietine või neljatine
Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga)
Tolmukaid 10 või mõnikord 15; kui 10, siis välimine ring kroonlehtedega vahelduvalt; Viljalehti 5
Sigimik sünkarpne (liitviljalehine) ühe emakakaelaga
Vili skisokarpne (laguvili: jaguneb valmides nokaga osaviljadeks, järele jääb õiepõhjast moodustunud keskmine sammas)

• Erodium cicutarium - kurekael
  
• Geranium robertianum – haisev kurereha
  
• Pelargoonid - Pelargonium
  

Selts Myrtales – mürdilaadsed
2 suurt sugukonda: (Mõlemas on üle 4000 liigi)

• sug. mürdilised (Myrtaceae)
  
  • Iseloomulik on eeterlikke õlide esinemine
    
    • Syzygium aromaticum – nelgipuu
      
    • Myrciaria cauliflora – brasiilia jabotipuu
      
      • vili: jabott
        
      • õied ja viljad arenevad tüvel
        
  • P. Eucalyptus
    
  • Melaleuca – teepuu -melaleuka
    

• Sug roodlehelised (Melastomataceae)
  

• Sug. kukesabalised (Lythraceae)
  
  • hennapõõsas (Lawsonia inermis)
    
  • granaatõunapuu (Punica granatum).
    

• Sug. pajulillelised (Onagraceae):
  
  • perekonnad pajulill (Epilobium),
    
  • kuningakepp (Oenothera),
    
  • fuksia (Fuchsia).
    
• Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem . Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud.
  
• Õied on hüpantiumiga (õiepõhja ja sigimiku kokkukasvamisel tekkinud moodustis), mille servale kinnituvad tupplehed, kroonlehed ja tolmukad.
  
• 
  

FABIIDID
Klaad 1 (Lämmastikku siduvate bakteritega sümbioos = S):
Selts Fabales - oalaadsed

• Sugukond Fabaceae – liblikõielised e kaunviljalised
  
  • eluvormilt mitmesugused, sageli rohttaimed, juuremügaratega, mis sisaldavad lämmastikku siduvaid baktereid perekonnast Rhizobium.
    

Lehed vahelduvad, sulgjad liitlehed, abilehtedega Õied perigüünsed (sigimiku asetus keskmine) Õiekate viietine
Kroon lahklehine, sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga)
Tolmukaid 10; tolmukaniidid rohkem või vähem kokku kasvanud “tupeks”, mis ümbritseb emakat
Viljalehti 1
Sigimik apokarpne (lahkviljalehine), seemnealgmed kahes reas;
Vili - kaun

• Kaunviljaliste sugukond 18 000 liigiga on kõikide taimesugukondade seas suuruselt kolmas (korvõieliste ja käpaliste järel)
  
• Kaunviljalised on suure majandusliku tähtsusega. Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad (Phaseolus spp.), sojauba (Glycine max), lääts ( Lens culinaris) ja maapähkel ( Arachis hypogaea),
  
• Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago).
  

Selts Rosales - roosilaadsed

• seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel
  
• Sug. Hõbepuulised – Elaeagnaceae
  
  • p. Hippophae – astelpaju
    

• Sug. Kanepilised – Cannabaceae
  
  • Cannabis sativa- h. Kanep
    
  • Cannabis indica- india kanep
    
  • Humulus lupulus – humal
    

• Sug. Jalakalised – Ulmaceae
  
  • ( Ulmus spp.)
    

• Sug. Nõgeselised – Urticaceae
  
  • ( Urtica spp.)
    

• Sug Morsaceae – mooruselised
  
  • Morus alba – mooruspuu
    
  • Ficus carica – h. Viigipuu
    

• Sugukond Rosaceae – roosõielised
  
  • eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed
    
  • kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa
    
  • h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu ( Malus domestica ), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus )
    
  • Perekond Prunus – ploomipuu
    
    • Prunus persica
      
    • Prunus armeniaca
      
    • Prunus padus
      
    • Prunus cerasus – kirsipuu
      
    • Prunus domestica – ploomipuu
      

Selts Fagales – pöögilaadsed

• eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub, Vili pähkel
  
• Enamik liike kuulub sugukonda pöögilised (Fagaceae), sellele lähedane on sugukond kaselised (Betulaceae), mis on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, sinna kuuluvad perekond kask (Betula), lepp (Alnus) ja sarapuu (Corylus).
  

• Sug Fagaceae – pöögilised
  
  • eluvormilt puittaimed, sümbioos lämmastikku siduvate bakteritega perekonnast Frankia
    
  • Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega
    

Õied ühesugulised, silmapaistmatud, nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes
Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest
Kroon puudub
Vili pähkel, 1-3 pähklit koos, osaliselt või täielikult ümbritsetud puitunud lüdiga

• Suurim perekond on tamm (Quercus), mille liike kasutatakse lisaks puidule ka parkhappe allikatena.
  
• Pöök (perekond Fagus)
  
• kastanipuu (Castanea sativa)
  

Selts Cucurbitales – kõrvitsalaadsed

• Sugukond Cucurbitaceae – kõrvitsalised
  
  • Palju tuntud toidutaimi nagu
    
  • kurk (Cucumis sativus),
    
  • melon (Cucumis melo),
    
  • kõrvits (Cucurbita pepo),
    
  • arbuus (Citrullus lanatus),
    
  • pudelkõrvits (Lagenaria ciceraria)
    

Klaad 2 (Ei ole sümbioosis lämmastikku siduvate
bakteritega):
Selts Celastrales – kikkapuulaadsed

• Euonymus europaea – h. kikkapuu
  
• Vili- kupar, Seemned arilliga.
  

Juured sisaldavad kautšukitaolist mahla – gutapertši
Selts Malpgihiales – malpiigialaadsed

• Viljalehti tavaliselt 3
  Mol. tunnuste alusel kirjeldatud
  
• Sug. Malpighiaceae
  
  • Malpighia glabra – sile malpiigia (acerola)
    
    • Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin . Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis
      

• Sug Salicaceae - pajulised
  
  • Per. Populus - pappel
    
  • Per. Salix - paju (salitsüülhape)
    

• Sug. Violaceae - kannikeselised
  
  • Viola tricolor - aaskannike aedkannike = võõrasema.
    

Selts Oxalidales – jänesekapsalaadsed
Pärisrosiidid II - malviidid
15000 liiki (6% õistaimedest)
Ei esine sümbioosi lämmastikku siduvate bakteritega
3 seltsi:
Selts Brassicales – ristõieliselaadsed

• Selts koosneb ühest suurest sugukonnast – ristõielised (Brassicaceae) ning hulgast väikestest sug-st.
  
• Kõiki ristõieliselaadseid ühendab unikaalne sekundaarne ainevahetus. Nad toodavad glükoosinolaate, mis omakorda lagunevad sinepiõlideks.
  
• Sug Caricaceae – melonipuulised
  
  • Carica papaya – melonipuu
    
    • Vili: papaia (ensüüm Papaiin – valkude lagundaja )
      
• Sug. Tropaeolaceae – mungalillelised
  
• sug. Brassicaceae s.lato – ristõielised
  
  • eluvormilt rohttaimed või puittaimed, mürosiinirakkudega, mis toodavad glükosinolaatidest sinepiõlisid
    

Lehed vahelduvad;
Õiekate neljatine, tavaliselt 2+2 vastakust tupplehest ja 4 kroonlehest nendega diagonaalselt
Kroon lahklehine, tavaliselt aktinomorfne (kiirjas) Tolmukaid 4 kuni palju;
Sigimik tavaliselt kahekambriline, kambreid eraldab sekundaarne vahesein , mõnikord günofooriga (pikenenud õiepõhi, mille otsas on sigimik)
Viljad varieeruvad (kõdrad)

• Sinapis arvensis – põldsinep
  
• Brassica oleracea – kapsarohi
  
• Kõik ristõielised juurviljad on tõestatud vähivastase toimega (sulfofuran) ja aitavad kaalu langetada
  
• Mädarõigas, kaalikas, redis
  
• Raps (õlikaalikas) – Brassica napus ssp. Näpus
  
• Wasabia japonica - Jaapani vasabi
  

Selts Malvales – kassinaerilaadsed

• Enamasti puud
  Tihti esinevad pikad hargnevad karvad ja limaga täidetud õõnsused mitmesugustes kudedes.
  

Lehed sageli suured, sõrmroodsed, hõlmised või lõhised, vahelduvad.

• Sug. Malvaceae – kassinaerilised
  
  • Lehed: sageli suured, sõrmroodsed, hõlmised või lõhised, vahelduvad Õied: tihti välistupega (moodustub kõrglehtedest) Õiekate: viietine, Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas) või puudub Tolmukaid: tavaliselt palju, niidid kokkukasvanud sambaks Viljad: kupar või jaguvili
    
    • Puuvillapõõsas - Gossypium hirsutum
      
    • Tilia cordata – h. Pärn
      
    • Hibisk
      
    • Cola acuminata – teravalehine koolapähklipuu
      
    • Durian - Durio zibethinus (haisev vili)
      
    • Theobroma cacao – h. kakaopuu
      

Selts Sapindales – seebipuulaadsed

• sug. burseralised - Burseraceae
  Viiruk ja mürr on puude vaik , pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt.
  

• Sug Anacardiaceae – nakardilised
  
  • Mangifera indica – mangopuu (vaigulõhnalised luuviljad)
    
  • Anacardium occidentale – Akazuu ehk nakrapuu (india pähkel ehk nakra)
    
  • Pistacia vera – h. Pistaatsia
    

• Sug Rutaceae – ruudilised
  
  • eluvormilt puittaimed, aromaatsete eeterlike õlidega erituskäikudes
    Vili varieeruv (hesperiidid ehk pomerantsviljad)
    
  • Ruudilised on hästi tuntud tsitrusviljade nagu apelsin (C. sinensis ), sidrun (C. limon), mandariin (C. reticulata), greip (C. paradisi), pomel (Citrus grandis, C. maxima ) jt. järgi, kõik need on perekonna tsitrus (Citrus) liigid.
    

ASTERIIDID
Basaalsed asteriidid - kontpuulaadsed (Cornales), kanarbikulaadsed (Ericales)
Pärisasteriidid I – Lamiidid (seltsid Garryales,Gentianales,Lamiales, Solanales + sug. Boraginaceae)
Pärisasteriidid II – Kampanuliidid (Aquifoliales, Apiales, Asterales, Dipsacales) + 3 uut seltsi APG 3 järgi

• Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon.
  
• Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud ( erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised ).
  
• Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega.
  

BASAALSED ASTERIIDID
Selts Cornales – kontpuulaadsed

• sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega
  
  • Cornus alba – siberi kontpuu
    

• sug. Hydrangeaceae – hortensialased
  
  • Hydrangea hortensis – aedhortensia
    

Selts Ericales – kanarbikulaadsed

• kanarbikulised - Ericaceae
  
  • Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna vulgaris), mustikad- pohlad (p. Vaccinium) ja rododendronid (p. Rhododendron)
    
    • Vaccinium myrtillus – mustikas
      
    • Vaccinum vitis -idaea – pohl
      
    • kanarbik -Calluna vulgaris
      
    • Oxycoccus palustris – h. jõhvikas
      

• nurmenukulised – Primulaceae
  
  • Primula veris – h. nurmenukk
    
• eebenilised - Ebenaceae
  
  • Diospyros ebenum - must eebenipuu
    
  • Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploomipuu on pärit Ida-Aasiast (vili - hurmaa )
    
• teepõõsalised –Theaceae
  
  • p. Camellia - Kameelia
    
• aktiniidialised – Actinidiaceae
  
  • kiivi (Actinidia deliciosa)
    
• sug Polemoniaceae
  
  • p. Phlox – floks ehk leeklill
    

PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID
Sugukond Boraginaceae – karelehelised

• Vahelduvad karedakarvalised lihtlehed Kerisõisik Kroon: liitlehine, aktinomorfne, tihti soomustega neelus, mis takistavad sissepääsu putke Vili: jaguvili, mis jaguneb 4-ks
  
  • Pulmonaria officinalis – kopsurohi
    
  • Borago officinalis – kurgirohi
    Seemned sisaldavad palju (17-28%) gammalinoleen-hapet (GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset
    

Selts Gentianales – emajuurelaadsed

• Sug. Gentianaceae – emajuurelised
  
  • Gentiana pulmonanthe – sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas)
    
• Sug. Rubiaceae – madaralised
  
  • 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae)
    
    • Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa – Etioopia provints.
      
    • Coffea canephora – Kongo kohvipuu ( robusta kohv) Aafrikast
      
    • Galium verum - hobumadar
      

Selts Lamiales – iminõgeselaadsed

• tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond.
  

Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised

• Sug. Lamiaceae – huulõielised
  
  • rohtsed või puitunud, aromaatsed tänu näärmekarvades olevatele eeterlikele õlidele, vars neljakandiline
    

Lehed: vastakud, enamasti lihtsad
Õied: enamasti näivalt männastena sõlmekohtades või ebasarikjates (tsümoossed) õisikutes
Õiekate: 5-tine, kroon ja tupp liitlehised
Kroon: liitlehine, sügomorfne, kahehuuleline
Tolmukad: 4 või 2;
Viljalehed: 2
Vili: enamasti jaguvili, mis jaguneb 4 pähklikeseks või luuviljaks

• aedsalvei ( Salvia officinalis),
  
  • Salvia hispanica – õlisalvei
    Seemned (tšiiaseemned) + tšiiaõli
    
• harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis),
  
• basiilik (Ocimum basilicum)
  
• oregano ( pune ) või majoraan (Origanum spp.),
  
• lavendel (Lavandula spp.),
  
• münt ( Mentha spp.),
  
• liivatee (Thymus vulgaris)
  
• Sugukond – Pedaliaceae – seesamilased
  
  • Sesamum indicum – h. seesam
    

• Sugukond mailaselised – Scrophulariaceae peamiselt rohttaimed
  

• Sug. Plantaginaceae – teelehelised
  
  • p. Antirrhinum – lõvilõug
    
  • Plantago media – keskmine teeleht
    
  • p. Veronica – mailane
    

Selts Solanales – Maavitsalaadsed

• Selts sisaldab kaht suuremat sugukonda, maavitsalised (Solanaceae) ja kassitapulised (Convolvulaceae) ning mitmeid väiksemaid sugukondi
  
• Sugukond maavitsalised - Solanaceae
  rohtne või puitunud, mitmesuguseid alkaloide sisaldav (palju mürgised esindajad) Lehed: vahelduvad Õied: ebasarikjad (tsümoossed) või üksikult Õiekate: 5-tine, nii kroon kui tupp liitlehine Kroon: liitlehine, aktinomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead sageli liituvad ümber emakakaela Vili: mari või kupar
  
  • h. maavits – Solanum dulcamara
    
  • P Solanum – maavits
    
    • S. lycopersicon – tomat
      
    • Solanum tuberosum – kartul
      
    • Solanum melongena – baklažaan (eggplant)
      
  • Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.).
    
  • Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia).
    
  • vääristubakas - Nicotiana tabaccum
    
  • Mandragora officinarum – alraun (armujookide koostisosa) ( Harry Potteri karjuv taim)
    

• Sug. Convolvulaceae – kassitapulised
  
  • Palju väänduvate vartega rohttaimi nagu p. kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea).
    
    • Convolvulus arvensis – h. kassitapp
      
    • Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul.
      

PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID
Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed

• sug. Aquifoliaceae - astelpõõsalised
  
  • Ilex aquifolium – h. iileks Igihaljas reliktne liik
    
  • llex paraguariensis – matepuu
    

Selts Apiales - sarikaliselaadsed

• Enamusel sug. on lahklehine kroon ja vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlikke õlisid ja teisi sekundaarse ainevahetuse produkte.
  

Sarikaliselaadsete hulgas on palju troopilisi ja puittaimi, eriti araalialiste sug.
Araalialised erinevad sarikalistest lihtsarikate ja lihakate viljade ( marjade ) poolest.

• sug. sarikalised (Apiaceae)
  
  • Lehed: vahelduvad, liitlehed või lõhestunud lihtlehed, leheroots tupega Õied: väikesed, liitsarikates Õiekate: 5-tine, tupp lühikestest või taandarenenud tupplehtedest Kroon: aktinomorfne, lahklehine Vili: kuiv jaguvili (kaksikseemnis)
    
    • Angelica sylvestris – heinputk
      
    • aedtill (Anethum graveolens),
      
    • aedpetersell (Petroselinum crispum),
      
    • köömen (Carum carvi),
      
    • aedseller (Apium graveolens),
      
    • harilik aniis (Pimpinella anisum)
      
    • Mürkputk (Cicuta virosa)
      
    • porgand - Daucus carota
      

• sug. araalialised (Araliaceae)
  
  • Luuderohi - Hedera helix
    
  • Panax quinquefolium – zenšenn ( rohttaim ) «zen» – inimene, «šenn» – juur
    

Selts Dipsacales - uniohakalaadsed

• Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud) . Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni
  

• Sug. Adoxaceae – muskuslillelised
  
  • p. Sambucus – leeder
    
    • Sambucus racemosa – punane leeder
      

• p. Viburnum - lodjapuu
  
  • Viburnum opulus f. roseum lumepall
    

• Sug. Caprifoliaceae – kuslapuulised
  
  • p. Valeriana – palderjan
    
    • Valeriana officinalis - h. Palderjan
      

• p. Lonicera – kuslapuu
  
  • Lonicera caprifolium – lõhnav kuslapuu
    

• Linnaea borealis – h. Harakkuljus – KARL LINNE LEMMIKLILL
  

Selts Asterales – astrilaadsed

• Iseloomulikud on omapärased õietolmuterade väljapaneku mehhanismid
  

Tolmeldajad ei leia tolmuteri mitte avanevatest tolmukapeadest, vaid õietolm on paigutatud mujale. Sageli moodustavad tolmukapead toru, mille sisse variseb õietolm. Õietolm tõugatakse torust kasvava emakakaela poolt välja.
Sellised mehhanismid on iseloomulikud kõigile kellukalistele (Campanulaceae) ning korvõielistele (Asteraceae). Nendel sug. puuduvad asteriididele iseloomulikud iridoidid.

• Sugukond Asteraceae – korvõielised
  
  • rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin , iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega)
    
  • Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest)
    
  • Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare ).
    
  • Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster .
    
  • Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artišok (Cynara scolymus)
    
    • Centaurea cyanus – rukkilill
      

• Sug. Campanulaceae – kellukalased
  
  • enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili – seemnerohke kupar
    
    • Campanula patula – h. kellukas