SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad. Pärast paari kuud "talvepalees" mesilased suunduvad läände. USA Põllumajanduse Põhja Dakota osakonna sõnul olid nad aa...
keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel. 3. Parasitism (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit/peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel,
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud
majanduslikku tulu • Inimkapital- teadmised ja oskused • Sotsiaalne- võrgustik ja suhted (uuringud) • Loodus- loodusvarad (bioloogilised- kalad, taimed, põllumajandussaadused, energiaressurss- nafta, gaas, puit, maavarad- kuld, rauamaak, keskkonnaressurss- õhk, vesi) ja ökosüsteemiteenused (varustusteenused- metsasaadused, reguleerivad- veeregulatsioon, tolmeldamine, elu toetavad- aineringe, mullateke, fotosüntees, kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas) Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest. Jätkusuutlikkuse nõrk vorm: • Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne) • Kapital on asendatav- looduskapital tehiskapitaliga (metsa eemaldamine et ehitada tehaseid, mis toodavad riigile tulu • Hartwicki reegel: selleks et tagada tarbimisvõimalused ka tulevikus, tuleb
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
"kehaosad" on tegelikult õiekattelehed. Milleks küll on taimel selliseid imelikke õisi vaja? Miks peab neil olema putuka välimus? Selle üle on teadlased oma pead murdnud juba ammustest aegadest saadik. Alles XX sajandi algul tuli üks Prantsusmaa teadlane huvitavale mõttele, mis ka hiljem kinnitust leidis. Ta pakkus nimelt välja, et selline õis võib tekitada mõnedes putukates sugulist erutust ja need nii kohale meelitada. Edasi oleks aga tolmeldamine juba peaaegu kindlustatud. Kui algul tundus selline mõte väga harjumatu, siis ajapikku saadi sellele üha kinnitust juurde. Lõpuks avastati, et kärbesõie õitel on samasugune lõhn, mis mõnede putukate suguküpsetel emasloomadel. Sellega oli oletus peaaegu tõestatud. Tuli veel vaid saada kinnitust elult eneselt. Mis siis ikka, asutigi taimi uurima. Tuli välja, et kärbesõie külalisteks on liivakäikusid kaevavad kaevurherilased. Nad lendavad lõhna
vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Päevalill keerab end päikese poole. ·Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale ·Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. ·Isetolmlemise vältimine Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) ·Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut NIMI MIKS BIOLOOGILISELT MITMEKESISEMAD AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD? WHY BIOLOGICALY DIVERSED AGROECOSYSTEMS ARE MORE SUSTAINABLE IN PLANT PROTECTION THAN BIOLOGICALY UNDIVERSED AGROECOSYSTEMS? Kursusetöö Aianduse õppekava Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus.......................................................
populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid. Globaalne bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia: 1)Säilitamine globaalse BM strateegia aluseks on säilitada koosluste : ökoloogiline koosseis (liigilise, geneetilise varieeruvuse säilitamine) ökoloogiline struktuur (elupaigad) ökoloogiline funktsioon (aine- ja energiatsüklid, tolmeldamine, migratsioon) maastiku struktuur (traditsiooniline kultuur, ressursside kasutamise selektiivsus) valmistumine muutusteks.Selleks on vaja : Kaitstavaid alasid ,Võtmebiotoopide taastamist ,Liikide reintrodutseerimist .2) Uurimistööd - saamaks teadmisi BM muutustest, väärtusest jne. Selleks on vaja:Teaduslik uurimistöö , Inventariseerimine , BM trendide monitooring ja analüüs ,Infoteenistuse arendamine, et kaasata avalikkus 3)Säästlik eluviis - pidev selgitustöö säilitamaks gen
sidumine). Tulevikuväärtus: tulevased tooted – ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud Olemasoluväärtus: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste protsesside ja evolutsiooni jätkumine Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga.
ronitaimede ja seenpatogeenide eest. Näide: seenendofüüdid elavad taimede rakkudes või rakuvaheruumides ja nad stimuleerivad taime kasvu ning on abiks idanemisel seemnekestade läbimisel. Endofüüt ise kasutab taime poolt toodetud suhkruid ja levimiseks taimorganeid. Seenendofüütide puhul eristatakse veel konstitutsioonilist ja indutseeritud mutualismi. 1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida, saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine, zoohooria. 1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises
ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid) - ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) Geneetiline mitmekesisus Dominantliik – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
toitainete sidumine). Tulevikuväärtus: tulevased tooted ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud Olemasoluväärtus: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste protsesside ja evolutsiooni jätkumine Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga.
vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi
vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi
ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused nelja rühma: 1. Tugiteenused (ingl supporting services) — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provi- sioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid.
vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. – taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi – loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi
Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti. Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid. Veekogude kallaste kindlustamine Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine Jäätmete ümbertöötamine Kahjurluse kontroll putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine. Otsese toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda. 10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele. Tervishoid rahvameditsiinis kasutatakse Amazonases, Kagu-Aasias, Indias ja Hiinas mitmeid tuhandeid taimeliike. Moodsas meditsiinis on kasutusel didemniin (saadakse mereloomadest, viirushaiguste vastu), Kamtsatka krabid (seerum isoleerib kasvajarakke vähihaige verest), mesilasmürk (artriidi raviks) jne.
· Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale · Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. · Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) · Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu.
Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine – eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine – eeliseks suurema materjali olemasolu. Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu
Nad ei neela toitu ega vaja ka päikesevalgust, vaid saavad vajaliku orgaanilise aine ning energia keha sees sümbiontidena elavatelt kemotroofsetelt bakteritelt. Nüüd on kemotroofsetest sümbiontidest toitujaid leitud meres – mitte ainult riftiallikate ümbert, vaid isegi mõõna ajal paljanduva koralliliiva sügavamast kihist: ripsloomade, rõngusside, ümarusside, lameusside, limuste, käsnade ja vähkide seast. Mõnda peremeeslooma toidavad koguni mitut liiki bakterid. 61. Tolmeldamine kui sümbioosivorm ja liikidevahelise sugulise valiku nähtus. Tolmeldamine on mutualistlik kasulik taimedele ja tolmeldajatele. Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest isasõisikutest ja kannavad sealt kaasa toodud õietolmu ka emasõisikutesse, mis muidu
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne üks ei saa ilma teiseta elada. Mutualismi liigid: · Käitumuslik kohastumus akaatsias vs sipelgad · Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid nagu inimesed loomi · Tolmeldamine ja seemnelevi · Sümbioos Mükoriisa ehk seenjuur. Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel
1. liigiteke 2. immigratsioon(levik) 3. interaktsioon(Gause reegel) Diversiteet vs ökosüsteemi funktsioon. Kas diversiteet on koosluse ja teda ümbritseva ökosüsteemi funktsioneerimise seisukohalt oluline. Kas on vahet mitu bioloogilist liiki koos elab, kas diversiteet on millekski hea? Olulised ökosüsteemi funktsioonid: · Produktiivsus jah, diversiteet mõjutab produktiivsust. · Kliima hoidmine diversiteet ei ole oluline. · Põlluviljade tolmeldamine jah/ei kuna iga liigi jaoks on oma tolmeldajad. Kui olulised on üksikud liigid ökosüsteemi funktsioneerimiseks? Kui unikaalsed on bioloogilised liigid ökosüsteemi jaoks? Kuidas liikide väljalangemine kooslusest avaldab mõju ökosüsteemile? Kõik liigid on unikaalsed mõned on unikaalsed kõik on asendatavad. Päiskivi-liigid(keystone species) ökosüsteemis kõige kõrgemal tasemel asuvad liigid kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulistele muutustele. Reeglina kas kiskja
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
isetolmlemine ühe õie piires; võõrtolmlemine ühest õiest teisele. Isetolmlemise vältimine- Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised), valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia), asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Tolmukas koosneb tolmukapeast(koosneb kahest tolmukotist. Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa, sel juhul on tolmukas neljapesaline
· Why personality is important for stable social relationships? · Is it so that cooperation is possible only among bold aggressive individuals? Ei, koostöö võib olla ka helde, kusjuures agressiivne tit-for-tat ei püsi tõenäoliselt kaua, kuna selle is kättemaksu järele on ennasthävitav. TOIDULAUDA OHUSTAV TOLMELDAMISKRIIS (M. Mänd) · Tolmeldajate ja tolmeldamise tähtsus põllumajandusele ja loodusele. Tolmeldamine tagab põllumajandusele: 1) suurema saagi 2) viljade kvaliteedi 3) sünkroniseerib seemnete valmimise 4) seemnete parema idanevuse 5) majandusliku tulu Kasu loodusele: 85-92% kõigist õistaimedest on putuktolmlevad ja see on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks. Põhilised tolmeldajad: mardikalised, liblikalised, kahetiivalised ja mesilaselaadsed.
osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised Loeng 10 28. Seemnetaimed Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). 29. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised)
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
Eeterlike õlide tõttu on huulõieliste seas väga palju kasulikke taimi, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks (aedmajoraan, tüümian, aed-piprarohi, perek mündid), ravimite (harilik salvei, meliss, tähkjas lavendel, rosmariin) ja parfümeeriavahendite valmistamiseks (lavendliõli, rosmariiniõli) või kasutatakse aiataimedena. * Perek münt põldmünt (Eestis sage). Münte kasut sageli teena. * valge iminõges kuna huulõieliste tolmeldamine on mõeldav vaid pikasuisete kiletiivaliste poolt, siis vastab ka huulte vahekaugus ja ülahuule kumerus nende suurusele, nii et tolmukad (või vastavalt emakad) puudutavad parajasti sisseroniva putuka karvast selga. * Perek salvei kõige täiuslikumalt kohastunud putuktolmlemisele, kus üks funktsioneeriv tolmukapea on liigeseliselt ühendatud teise, tühja, klapitaolisega, mis jääb sissetungivale putukale ette ja mille puudutamisel esimene tolmukapea vajub vastu putuka selga. 26
(kleistogaamsed) õied Apomiksis Sagely puudub õietolm, õied Enamus võililli, võivad olla taandarenenud kuldtulikad, viirpuud, hunditubakad Tolmlemine – õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine – tolmuterade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt 1) Autogaamia e isetolmlemine – õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õielt. Hernes, oder, nisu. Negatiivne nähtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg. geenidest. Sugulusabielu omad surevad välja, alles jäävad need, kes on puhtad. 2) Ksenogaamia e vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt. Risttolmlemine. 2
8. Muuta liidu linnad säästvamaks. 9. Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel. Esmatähtis eesmärk nr 1- kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali Liidu majandusliku õitsengu ja heaolu aluseks on looduskapital - viljakas muld, tootmismaa, meri, hea kvaliteediga magevesi ja puhas õhk ning bioloogiline mitmekesisus, mis kõike seda toetab. Looduskapital sisaldab elutähtsaid teenuseid nagu näiteks taimede tolmeldamine, looduslik kaitse üleujutuste eest ning kliima reguleerimine. Liit on pühendunud elurikkuse kao pidurdamisele ja Euroopa veekogude ja merekeskkonna hea seisundi saavutamisele. Selle saavutamiseks on kehtestatud meetodid, erinevad direktiivid, koos rahalise ja tehnilise toetusega. Riigisiseselt aitavad antud eesmärki saavutada näiteks: • „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ ning üheks arengukava alusdokumendiks olev
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
