Liilialised ja ruudilised Apelsinipuu (Citrus sinensis) Karulauk (Allium ursinum) SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MITMEKESISUS
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning kui putukaid ei ole toimub isetolmlemine. Vili on mürgine ja punane väikese hernetera suurune mari, milles on üks seeme ning see levib lindude abil. Taim on 7 kuni 25 sentimeetri kõrgune. Kasutatakse rahvaravimina kuse ja erituse soodustamiseks. Nõrgalt mürgine kuna sisaldab saponiini. Nimi: Eestis on mitmeid rahva nimesid. Kuna mari tekitab joobumistunnet siis nimetatakse seda taime ka viinalilleks. ...
uulised sugukond: Harilik pihlakas pihlakas roosiõielised roosilaadsed Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed Soo-alss alss lõikeheinalised kõrreliselaadsed Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV
*lilled-lilltubakas *mõnuaine-tubakas kahidleh/liilialised: *lilled-nartsiss,krookus, piibeleht,tulp *maitset-aspar,hsibul,
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini
koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale
Harilik saar Saar Õlipuulised Õlipüuulaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik vaher Vaher Seebipuulised Seebipuulaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik pärn Pärn Pärnalised Kassinaerilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Üheidulehelised Harilik maikelluke Maikelluke Liilialised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Leseleht Leseleht Liilialised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik lubikas Lubikas Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Balti sõrmkäpp Sõrmkäpp Käpalised Asparilaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed
Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6
1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk · Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e
+ + + + JÄNESEKAPSALISED KUREREHALISED + LEMMALTSALISED + UBALEHELISED Ld Mo Jo KARELEHELISED + + HUULÕIELISED MAILASELISED + KANNIKESELISED KORVÕIELISED + + + + + UIBULEHELISED + NELGILISED + NURMEUKULISED Page 5 Sheet1 + NÕGESELISED LIILIALISED + + + + Ld Mo Jo + LOALISED + + PIIMALILLELISED + LÕIKHEINALISED KÕRRELISED + + + + + + SÕNAJALGTAIMED (klass) + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo SAMBLIKUD + SAMBLAD + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo + Page 6
) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L
PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus)
Paasik, 2008 põhjal) Seemnete idanevus Köögivili Sugukond 1-2 aastat Pastinaak Sarikalised 1-2 aastat Mustjuur Korvõielised 2-3 aastat Rõigas Ristõielised 2-3 aastat Aedseller Sarikalised 2-3 aastat Apteegitill Sarikalised 2-3 aastat Aedsalat Korvõielised 2-4 aastat Porrulauk Liilialised 3-4 aastat Redis Ristõielised 3-5 aastat Naeris Ristõielised 3-5 aastat Baklazaan Maavitsalised 3-5 aastat Aeduba Liblikõielised 4-5 aastat Peakapsas Ristõielised 4-5 aastat Kaalikas Ristõielised 4-5 aastat Kõrvits Kõrvitsalised 4-5 aastat Lillkapsas Ristõielised 4-6 aastat Arbuus Kõrvitsalised
pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga Aedhernes liblikõielised niisked ega õhuvaesed 0,60 - 2,5m eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud
Kaheidulehelised: · ristõielised enamasti rohttaimed nt põldsinep, hiirekõrv, kapsas · liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern · roosõielised rohttaimed ja põõsad. nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad
* paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika uurib taimede jäänuseid kivimites. Fülogeneetika uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut. Esimesed elusorganismid ei olnud taimed! Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi Eukaüootsed vetikad 1 miljard a tagasi Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed.
On kõrgune rohttaim. kasutatud ka meditsiinis. Varred nii püstised kui lamavad, paljad kui ka karvased. Õitseb mais ja juunis. Õied sinakad või lillakad, lõhnatud. Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel. Harilik maikelluke (Convallaria majalis) Sugukond: liilialised (Liliaceae) Mitmeaastane suvehaljas 1237cm Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid kõrgune rohttaim. vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae)
arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e
vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae)
jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm ja sügoot. Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne,
harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae) kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae) siberi võhumõõk (Iris sibirica) võhumõõk (Iris) võhumõõgalised (Iridaceae) laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine) suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae) soovõhk (Calla palustris) võhk (Calla) võhalised (Araceae)
kahjulike mõjude eest. Selle koe kaudu toimub ka vee aurumine ja gaasivahetus. Õppejõu versioon : 1. Algkoed (meristeemid). Neist tekivad kõik teised taime koed A. tipmised kasvukuhik varre ja juure tipus. Sealt kasvab taim pikemaks B. külgmine kambium asub juhtkimbus puiduosa ja niineosa (koore) vahel, seal toimub varre jämedamakskasvamine. Pole üheidulehelistel taimedel (kõrrelised, liilialised palmilised nende vars ei kasva jämedamaks, vaid jääb selliseks, nagu on tekkides. C. vahelmine kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel võimaldab kiiresti taastada lehe/varre pikkuse selle tipu ärasöömisel/lõikamisel-pügamisel D. haavakude (kallus) tekib vigastuskohtades teiste kudede tagasiarenemise tulemusel, harva selgelt nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed paiknevad juhtkimbus
USA · Köögiviljadest on olulisemad sissetulekuallikad järgmised: kartul, tomat, salat, seened, sibulad, mais, porgand, seller. · Peamiselt tuuakse sisse pipraid, kurke, kõrvitsalisi ja sparglit. Päeva pikkus on kiirgusega tihedalt seotud. Mõjutab eelkõige köögiviljade õitsemaminekut. Seda nähet nimetatakse fotoperiodismiks ja jaotatakse: pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed): kurk, melon, aeduba, paprika, mais (troopiline piirkond).Päeva pikkusele ei reageeri enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. Päeva pikkusele mittereageerimine on oluline ainult kuni õitsemise alguseni, peale õite moodustumist ei ole päeva pikkus enam oluline. Nii salat kui kurk annavad kevadel parema saagi
kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Eestikeelne nimetus tuleneb samuti õisiku ehitusest: selleks, et kõiki õisikut moodustavaid õisi ära mahutada, on õiepõhi laienenud ja muutunud korvikujuliseks. Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.vihik ' liilialised- on liilialaadsete seltsi kuuluv üheiduleheliste taimede sugukond. Liilialiste süstematiseerimisel on viimasel ajal mitmeid varasemaid siia kuulunud perekondi teistesse sugukondadesse ja lausa teistesse seltsidesse tõstetud.vihik laugulised, vihik kõrrelised- (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond. Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 900010 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast
sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoline. Seemnete varuained võivad paikneda: 1) tugevasti arenenud hüpokotüülis, näiteks sugukonnas penikeelelised (Potamogetonaceae); 2) idulehtedes, näiteks sugukondades kõrvitsalised (Cucurbitaceae), liblikõielised (Fabaceae), korvõielised (Asteraceae), pöögilised (Fagaceae); 3) endospermis (endospermium), näiteks sugukondades kanarbikulised (Ericaceae), kõrrelised (Poaceae), liilialised (Liliaceae), amarüllilised (Amaryllidaceae) jt. Endospermi olemasolu või puudumise järgi ei saa otsustada sugukonna primitiivsuse üle, sest see esineb nii primitiivsetes kui ka kõrgeltarenenud sugukondades. Okaspuudel tekib endosperm enne viljastumist, rakud on haploidsed erinevalt katteseemnetaimede triploidsest endospermist; 4) perispermis (perispermium) näiteks sugukondades nelgilised (Caryophyllaceae), kaktuselised (Cactaceae), pipralised
neutraalne Istutades kärbi juuri ja lehti korda pealtväetamist Mõned taimed jäta peenrale Eelviljadeks ei sobi liilialised 1/3 ulatuses (lahjendatut virtsa) talvituma, kata Sügisel kaevamise alla anna Istuta 1-2cm sügavusele kuuseokstega ja saad
Laminiit 350 23 12 Rannaniit 390 26 19 Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras ja sellel paiknev hoonestus), pärast 19. sajandi teise poole maade kruntimist peamiselt haldusüksus.
vaid 46. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve. Meioosikromosoomide: Võrreldes mitoosikromosoomidega on meioosikromosoome tunduvalt raskem tsütoloogiliselt analüüsida. 1) meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes sugurakkude mood. 2)meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud teostatud taimse materjaliga (mais, liilialised). Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid & kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest. Uuritud ka kõrgematel loomadel, ka inimene, tuleb vajalik materjali hankida elusorganismilt. 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. Inimese 46 kromosoomi: 44 autosoomi; 2 sugukromosoomi. Autosoome tähistatakse suuruse alanevas järjekorras numbritega 1 22. Suurim 1. kromosoom; väikseim 21. kromosoom. X kromosoom vahepealse & Y kromosoom umbes sama suur kui 22. kromosoom
kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte, õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10, vili: mari v. kupar, eelistavad happelist pinnast, võhumõõgalised Rohttaimed, risoomi v. mugulsibulaga, lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed, õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised, vili: kupar liilialised sibultaimed, lehed: rööproodsed, männases v. vastakud, õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3) aktinomorfne, sigimik ülemine, vili: kupar, seemned lapikud käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred, lehed vahelduvalt, rööproodsed, õis käändunud 180º, sügomorfne, õiekattelehed väga mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu, vili kupar, seemned väga pisikesed kõrrelised - Ühe- v
Rohtsed veetaimed, enamasti üleni veesisesed, pikkade vartega Õiekate neljatine, vähemärgatav, õied tihedates tähkades Vili: pähklike või luuvili Umbes 100 liiki, enamus perekonnas penikeel, Eestis 17 liiki Levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees. Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed, Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G(3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia (Lilium) püvilill (Fritillaria) kuldtäht (Gagea) tulp (Tulipa) Sugukond Melanthiaceae – upsuõielised Paris Trillium Selts asparilaadsed – Asparagales
· Ussilakk omaette sugukonnas · Sugukond amarüllilised · Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar · Tulp · Kirju liilia · Kirju püvilill · Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed · Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga
Sugukond amarüllilised Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar Tulp Kirju liilia Kirju püvilill Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga
• Isaskäbides areneb väga palju õhupõitega varustatud tolmuteri, mis levivad tuulega. • Emaskäbides paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees munarakk. 5. Katteseemnetaimed e õistaimed. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Õistaimede sugukondade iseloomustus (iseloomustada neist valikuliselt kolme): huulõielised, kanarbikulised, karelehelised, kellukalised, korvõielised, kõrrelised, käpalised, liblikõielised, liilialised (vanas laiemas tähenduses), lõikheinalised, madaralised, mailaselised, nelgilised, nurmenukulised, ristõielised, roosõielised, sarikalised, tulikalised (vt faili „Õistaimede_sugukonnad“ seitset punkti). Üheidulehelised taimed - õistaimed, mille seemnes on üks iduleht. Kaheidulehelised taimed - õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte. Sugukondade iseloomustus. (“õistaimede sugukonnad” seitse punkti)
R-vöödid (värvuvad siis vastupidi). · Meioosikromosoomide uurimine Võrreldes mitoosikromosoomidega on see märksa keerulisem, sest meiootiline jagunemine toimub ainult spets. kudedes sugurakkude moodustumisel meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida Klassikalised meioosikromosoomide uuringud on teostatu taimse materjaliga (mais, liilialised). 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. · Inimesel on 46 kromosoomi 44 autosoomi ja 2 sugukromosoomi. Autosoome tähistatakse suuruse alanevas järjekorras numbritega 1-22 (ehkki 21. on väiksem, on 22. peaaegu sama väike ja jäänud ajalooliselt) X kromosoom on vahepealse suurusega ja Y kromosoom on ~sama suur kui 22. · Karüotüüp indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab
Nt fluorestseeruv quinakriin või mitte-fluorestseeruv Quisma. Mõlemal juhul tulevad nähtavale ka kromosoomidele iseloomulikud triibud. Meioos: Võrreldes mitoosikromosoomidega on meioosikromosoome tunduvalt raskem tsütoloogiliselt analüüsida. 1) meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes sugurakkude mood. 2)meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud teostatud taimse materjaliga (mais, liilialised). Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid & kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest. Uuritud ka kõrgematel isenditel, uuritav proov tuleb saada elusorganismilt. 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. Inimesel 46 kromosoomi: 44 autosoomi; 2 sugukromosoomi. Autosoome tähistatakse suuruse alanevas järjekorras numbritega 1 22. Suurim 1. kromosoom; väikseim 21 (22. kromosoom peaaegu sama väike.) kromosoom. X kromosoom vahepealne & Y kromosoom umbes sama suur kui 22. kromosoom.
risoomidega) püsikud. Lilialaadsete leviku raskuspunkt langeb subtroopiliste, eriti kuiva suvega aladele. Jämedalt jaotatakse selts viieks suuremaks sgk, uuemates süsteemides on sgk arvu suurendatud. * Tüüpiline õieehitus on: kolmetine, viieringiline. Seemnetes on endosperm, mis koosneb hemitselluloosist, valkudest, rasvadest, kuid ei sisalda tärklist. * Sgk liialised on keskne sgk seltsile omaste tunnustega. Vili on kupar või mari. Paljud liilialised sisaldavad mürgiseid alkaloide. Risoompüsikud Maikellukesed ehk piibelehed. Vili on punane mari. Ussilakk, leseleht. Sibulpüsikud Tulp, koosneb kuuest perigoonlehest, vili kupar, metstulp (ka meil) on metsistunud. Perek lauk: harilik sibul ja küüslauk ja karulauk sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid, väävlisisaldusega orgaanilisi happeid ja C vitamiini. Sügislill. Kasut ravimina. Aaloe (ravimtaim)
Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest – assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal – nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane
Värskelt on taim nõrgalt mürgine protoanemoniini tõttu, mis tekitab nahale ville. MAIKELLUKE tuntud ka teise nime piibeleht nime all. Ladinakeelse nime Convallaria majalis tõlkimisel saame, Convallaria mägedest piiratud org; nimetus viitab kasvukohale; ja majalis maikuus õitsev. Ingliskeelne nimi lily-of-the-valley tulenebki taime nime ladinakeelsest tõlkest. Eestikeelne nimi maikelluke, pärineb saksa keelest Maiglöckchen. Sugukond liilialised. Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades. Maikelluke on peenikese haruneva risoomiga, 15-25 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Pärislehed on juurmised, elliptilised ja kaarroodsed, ala- ja kõrglehed aga soomusjad. Lehtede keskelt kerkib õieraag, mille ülaosas on 5-10 valget kellukjat hästi lõhnavat õit. Õiepõhja kohev kude ja tolmukad on tolmeldajatele (peamiselt kahetiivalistele) söödaks
Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G (3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal. Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia ( Lilium ) püvilill ( Fritillaria )kuldtäht ( Gagea ) tulp ( Tulipa ) Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad. 1525
Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal nn. heitlehised liigid. Lehtede
puuviljade ja marjade. Nad on seedimist soodustava toimega, madala kalorsusega ja raviomadustega. Köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste järgi sugukondadeks. Eestis kasvatatavad köögiviljad, umbes 30 liiki, jagunevad peamiselt 9-sse sugukonda: ristõielised (kapsas, kaalikas, mädarõigas, naeris, redis, rõigas), sarikalised (porgand, petersell, seller, pastinaak, till), maltsalised (peet, spinat), maavitsalised (kartul, tomat, paprika), liilialised (sibul, küüslauk, murulauk, porrulauk, spargel, liblikõielised (aedhernes, aeduba), kõrvitsalised (kõrvits, kurk), korvõielised (salat, maapirn, artisokk) ja tatralised (rabarber, oblikas). Maailmas kasvatatakse laialdaselt üle 600 liigi köögivilja, kuigi nende koguarv ületab tuhandet. Toiduks tarvitatava osa ning keemilise koostise alusel liigitatakse köögiviljad vegetatiivseteks mugul-, juurviljad, kapsad, sibul-, leht-, maitse- ja
annaabi.ee 
