Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas)
ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta. Okkad: 1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed,
Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim.
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus
kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad · okkad pehmed, pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad · suurem käbi kui kuriili lehisel · seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punased või rohelised · valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad · kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja Larix sibirica - Siberi lehis · noored võrsed kahvatukollased · okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised · pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil
Paljaseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi. Eesti kõige tuntumad okaspuud on mänd, kuusk ja kadakas. Meil kasvab ka jugapuu. Seda on Hiiumaal ja Saartemaal. Kuna jugapuu on hävimisohus, siis on
korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega.
kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil
seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud
Harilik kuusk Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt
Serbia kuusk omorika Palkani poolsaar 1 igi karvane Lisa Tunnused Kõrgus Võra Puit Seeme Käbi, vili Helepruun, piklik, Isaskäbid valmivad eelmise aasta okaste Lennutiib ümbritseb Koor õhuke, soomuseline Valkjas, vahel, emaskäbi eelmise aasta 20-40 (50) Koonusjas seemet ühelt küljelt
Ida-Jugapuu on pärit Ida-Aasiast. Erineb harilikust jugapuust järsult teravneva tipuga okaste poolest. Okkad on alt kollakad rohelised. Pungasoomused on teravatipulised. Harilikust jugapuust külmakindlam. Värd-jugapuu Värd-jugapuu ehk Taxus x media on keskmine jugapuu. Värd-jugapuu on vanemliikide vahepealsete tunnustega. Enamasti kasvatatakse sammasja võraga kultivare. -5- Noored võrsed. üksikult okaste alusel paiknevad isaskäbid sügisesel võrsel. Viljad Laiuv vorm. -6- Kasutatud kirjandus: http://www.smt.edu.ee/materjalid/ilutaimed/Okaspuud/jugapuu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/jugapuu.htm http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_jugapuu.html Aiandus väikeaedades Artur Viks -7-
okkataolised; Lehtedes esineb eeterlikke tiivaga või tiivata. õlisid. Perekonda kuulub 50 liiki põõsaid ja madalaid kuni keskmise kõrgusega puid. Kõrgus ca 0,2- Isaskäbid ovaalsed, ning 20 m, üksikuil liikidel 30-40m. Võra on moodustuvad enamikul liikidest munajas, koonusjas, tolmlemisele eelneval
kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus. 7. Kasutus: Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks,
ja soomused avanevad, et seemneid välja lasta. Mõned liigid, näiteks keerdokkaline mänd, vajab käbide avanemiseks kõrvetavat päikesepaistet või metsatulekahju. Elutsükkel Okaspuudel on isas- ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses. Küpsenult avanevad isaskäbi soomused ja paiskub õhku õietolmu, mis tuulega kandub emaskäbidele. Kui õietolm on levitatud, kukub isaskäbi maha. Emasõisik puitub käbiks, seemned arenevad käbi sees, mis võib jääda puu külge mitmeks aastaks. Töönduslikud okaspuud Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel
Umbes 360 aastane Järvselja Kuningamänd, 2003 Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast. Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja.Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil. Emaskäbi Hariliku männi seemned Kasutamine
Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala...
Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna. Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. 3 Kasvutingimused: Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses
juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib
Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad. Kohe pärast tolmlemist nad hävivad. Värvuselt on nad kollased. Männi viljakanduvus algab üksikult kasvades 10..15 aastaselt. Harilik mänd mujal maailmas Oma levila põhjapoolses osas kasvab harilik mänd enamasti tasasel maal ning mägedes tavaliselt 800 meetrist kõrgemale ei tõuse. Seevastu lõuna pool näeb mändi ainult mägedes, kus ta jõuab näiteks Baieri Alpides 1600 m, Sveitsi Alpides 1800 m,
Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas ja suurel alal Aasias. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Paljunemine Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 12,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 816 cm pikad ja läbimõõdus 34 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Kasutamine Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal võrreldes männipuiduga nii puuduseid kui ka eeliseid. Kuusepuidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb
või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid
kasvada kuni 50 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk asub Otepää lähedal. Kuuse keskmine eluiga on 250 a, maksimaalne vanus võib olla kuni 500 a. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. Mina ei teadnud, et nõglapuu on ka kuuse kohta. Seda on nüüd hea teada. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu. Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. (3.) Eestis kasutatakse kuuske tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku
Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliste külmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. 4 PALJUNEMINE Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 5 KASUTAMINE Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal võrreldes männipuiduga nii puuduseid kui ka eeliseid.
Kaheidulehelised taimed on taimed, mille seemnes on kaks idulehte. Seemned sisaldavad tärklist, vett ja valku. Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaime seemned paiknevad paljal käbisoomuste vahel (mänd, kuusk, kadakas). Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu. Männi okkad kinnituvad kahe kaupa. Männi tüvi laasub. Mänd on tingimuste suhtes leplik. Paljunemine emaskäbid isaskäbid seemnealged (munarakud) tolmuterad rist- e. võõrtolmlemine (tolmuterad satuvad käbisoomustele teiselt männilt) Kuuel on tihe püramiidjas võra. Kuuse okkad kinnituvad ühe kaupa. Kuusk vajab viljakat pinnast ja kuuse tüvi ei laasu. Kuusk on varjutaim. Sõnajalgtaimed Kollad, osjad ja sõnajalad sarnanevad paljunemisviivi ja elutsükli poolest. Kõik nad
Nii nagu männil, on ka kuusel mõnede seeneliikidega sümbioosisuhe. Üks selline seeneliik, mida ka seenelised hästi tunnevad, on kuuseriisikas. See oranzi viljakehaga seen on suurepärane söögiseen. Kuuse jaoks on oluline tähtsus veel ka teistlaadi seentel. Need ei too kuusele kasu, vaid kahjustavad teda, neid seeni nimetatakse parasiit seenteks. Nad kasvavad kuusepuul ja mädandavad seda. Üks niisuguseid on juurepess. Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Noored käbid ilmuvad kuusele tavaliselt juunikuu alguses. Punased või rohelised emaskäbid hoiduvad algul püsti ja on vaid poole pöidla pikkused. Vähem kui aasta pärast on käbid küpsed
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte.........................................
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbid Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim.
kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused. Okkad: pikkivõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat. Käbid: isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele
Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav
jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate
Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Erinevalt vetikatest, sammal- ja sõnajalgtaimedest ei vaja paljasseemnetaimed paljunemiseks vesikeskkonda. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. Osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. See soodustab tuulega levimist. Nende seemneid levitavad ka linnud ja närilised. Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas – nii põhja- kui lõunapoolkeral. Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi. Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest.
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,) Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Puu võra- Noorena korrapärane ja koonusjas, vanemaseas kuhikjas ja ebakorrapärane Okkad- pehmed, lineaalsed, pealt rohelised, 15-70 kaupa kimbus, viimase aasta oksal spiraalselt ja ühekaupa Käbid- Isaskäbid okste alumisel küljel, ovaalsed, tolmlemisel kollased. Emaskäbid värvuselt purpursed, roosad, rohelised. TSUUGA Tsuga Mullastik- parasniisket viljakat mulda Niiskus- Valgus- Taluvad varju Haljastusväärtus- Puu võra- Koonusjas Okkad- lamedad, lühikesed, kinnituvad näsale; pealt läikivroh, alt kahe õhulõhega 1 Käbid- ovaalsed, rippuvad Kardavad kevadpäikest.
Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu pidada seega põuasemates tingimustes). Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin. Vanem jook on kadakataar- kadakamarjad laotati murule ja lasti neil päikese käes mustaks küpseda, seejärel tambiti marjad umhris puruks ja pandi pajaga kuuma ahju
toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised ( Cycadaceaea) ja käbikalised ( Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad. Kahekojalised, emas ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu .Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta hõlmikpuutaimed Suguk . Ginkgoaceae hõlmikpuulised.Ginkgo biloba – hõlmikpuu .Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud.Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele
Nad paljunevad eostega. Kollad on näiteks karukold ja kattekold. 18. PALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Paljasseemnetaimed on lihtsama ehitusega kui õistaimed, kuna neil ei ole õisi ega vilju. Paljasseemnetaimede hulka kuuluvad puud, harva ka põõsad. Neil taimedel puuduvad õied ja viljad, nende asemel on aga käbid, milles arenevad seemned. Okaspuude lehtedeks on okkad. Enamik okaspuid on igihaljad. Paljasseemnetaimed paljunevad võõrtolmlemisega. Õite asemel on emas- ja isaskäbid. Männi isaskäbides valmivad tolmuterad. Emaskäbides on aga seemnealgmed, millest pärast tolmlemist ja viljastamist arenevad seemned. Vihmaga langevad tolmuterad maha. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad. Emaskäbidel sulguvad soomused ning nad jätkavad kasvamist ja arenemist. Kevadel hakkavad seemned idanema. Tõusmed ilmuvad 20 päeva pärast ja nad on pehme idulehega taimed. Paljasseemnetaimed on ühe- ja kahekojalised.
jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad
Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. Noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasutatakse rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks. Näited: harilik mänd, harilik kuusk, harilik kadakas, harilik jugapuu, ebatsuuga, nulg, küpress. Käbi ehitus. Käbisid on kahesuguseid: isaskäbid ja emaskäbid. • Isaskäbides areneb väga palju õhupõitega varustatud tolmuteri, mis levivad tuulega. • Emaskäbides paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees munarakk. 5. Katteseemnetaimed e õistaimed. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Õistaimede sugukondade iseloomustus (iseloomustada neist valikuliselt kolme): huulõielised, kanarbikulised, karelehelised, kellukalised, korvõielised, kõrrelised, käpalised,
jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki. Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist.
HK HÕLMIKPUULAADSED Selts oli permist kuni kriidi ajastuni laialdaselt levinud. Praegu on seltsi ainsaks esindajaks hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud
Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranzikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhteson vähenõudlik.
Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik
Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad (Wikipedia). Võra võib olla koonusjas, sammasjas, kuhikjas. Koor on hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas, küllaltki õhuke. Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat. Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres. (http://et.m.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuusk_Keila-Paldiski_rdt_ %C3%A4%C3%A4res.jpg#section_1 ) 3.2.2. Hooldus
Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne. Võsud on kaetud pruunide soomusjate lehtedega. Nende kaenlas paiknevad lühivõrsed, mis kannavad kahekaupa asetsevaid nõeljaid lehti. Nõeljad lehed ehk okkad on ristlõikes lame-kumerad, nende keskel kulgeb kaks juhtkimpu. Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid – üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3-4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel
Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
