Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest
Võrsumine Mis on võrsumine? Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist.
Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On
Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra. Igal puuliigil on iseloomulik võrakuju. See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes. Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil. Puude lehed asetsevad nii, et igaüks neist saaks maksimaalselt päikest. Kujult on lehed kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba lehekest. Paljunemine
vastakut lehte sirel, vaher, saar Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed b) ebasarikõisikud e tsümoossed Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n saar, liguster, sirel d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega,
kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline *ebasarikõisikud- peatelg lõpeb õiega, külgharud on tugevalt arenenud, ületades sageli ka peatelje pikkuselt. - pleiohaasium- areneb tipmisest õiest allpool mitu külgharu, mis omakorda lõpevad üitega ning võivad viimaste alti tekitada jälle külgharusid
Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda
· õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed. · kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud. · Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s
On isegi lõhnavate õitega sorte. Õisikuvars kasvab varrest ja võib ulatuda kuni meetri pikkuseks. Taim õitseb sõltuvalt asjaoludest üks või mitu korda aastas. Seda paarist nädalast kuni nelja kuuni. Õitsemise soodustamiseks võib taime hoida lühiajaliselt jahedamas (15 kraadi); sama võib teha õitsemise pikendamiseks siis, kui esimene õis on avanenud. Õite närbumisel võib vart kärpida alumise närtsinud õie alt, sest siis ajab taim uued külgharud. Õisikuvarre uinuvatest pungadest võib taim ajada välja nn tütartaimed. Väetamine Kasvuperioodil väetada 2-3 korda kuus, talvel (märtsist oktoobrini) 1-2 korda lahjendatud orhideeväetisega. Õitsvatele toalilledele mõeldud väetist tuleks lahjendada 4 korda. Ümberistutamine Istutamise võib ette võtta 2-3 aasta järel, kui muld on muutunud pudiks ja taim ei õitse. Hea on oodata seni, kuni lehestiku keskelt hakkab kasvama uus leht. Istutatakse kevadel
jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru, kasvamas ühes suunas, mille alumised osad hääbuvad aasta jooksul. (kuuking) · Sümpodiaalsed orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles.(kingorhidee) · Paljude sümpodiaalsete epifüütsete orhideede varte sõlmevahed meenutavad mugulaid. Need on maapealsed vee- ja toiduvaru säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised või külgmised õiepungad. · Monopodiaalsetel orhideedel ei esine varremugulaid aga nende varred võivad olla paksenenud, samuti võivad mõnikord lihakad lehed toimida säilitusorganina.
EBASARIKAS 127. õisik, mille pearaag lõpeb õiega, millest allpool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, viimastest allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad 128. metstähthein KOBAR Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate raagudega 129. harilik toomingas NUTT Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi 130. mägiristik PÖÖRIS liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid 131. TÄHK 132. piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud 133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135
lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Vars Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Võsu Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Juured Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine : Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n).
27.04.2016 Marje Kask 87 Pistokste kasvatamine 27.04.2016 Marje Kask 88 Juurdunud pistoksad 27.04.2016 Marje Kask 89 Pistokstega paljundamine 8 · Kui taimed jäävad teiseks aastaks samale kohale kasvama, siis põõsad lõigatakse varakevadel 5-8 cm kõrguselt tagasi. See soodustab hargnemist. · Puudena kasvatatavatel lõigatakse kevadel ära üleliigsed külgharud, alles jääb tugevaim oks. · Esimesel kasvuaastal on taimed väikesed, suvel lõpus võib nad potti istutada ja kasvatada edasi konteinertaimena. · Kui taimed jäävad teiseks aastaks kasvukohale, siis võetakse nad sügisel üles ja müüakse paljasjuursestena. 27.04.2016 Marje Kask 90 Okaspuude talipistikud · Okaspuude pistoksad ehk talipistikud on väiksemad, kui heitlehistel puittaimedel. · 7..
võtmetähtsusega. (1) 5.3 Varremugulad ja lehed Orhdeed jagatakse kasvukuju ja harunemisviisi järgi monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) st pärast kasvuperioodi algust taim kas kasvab otse üles või sirutab oma harud kõrvale, külje peale. Monopidiaalse kasvutübiga orhideedel on sirge püstine haru, mis kasvab ühes suunas; alumised osad hääbuvad aasta jooksul. Sümpodiaalsetel orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles. Moniopodiaalse kasvu hea näide on kuukingade (Phalaenopsis) perekond. Monopodiaalsed orhideed kasvavad aastaringselt, puhkefaasita. Kingorhideed aga on sümpodiaalse kasvuga. Paljude sümpodiaalsete epifüütsete orhideede varte sõlmevahed meenutavad mugulaid. Need varremugulad ehk tuberiidid ehk ebasibulad (pseudobulb) on orhidee maapealsed vee- ja toiduvarude säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja
Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7 Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel. Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub pindmises 20cm mullakihis. 3.2 Maasika maapealne osa Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel
Pärast istutamist ei kasteta taime vähemalt nädal aega, ainult piserdatakse, sest nii jõuavad vigastatud juured kosuda. (Veidi orhideedest 2011) Kuuking õitseb pea kogu terve aasta vältel. Õiepungade arengut soodustab sügisene veidi jahedam umbes 15-17ºC kliimas kasvamine ja tagasihoidlikum kastmine. Pärast õite närbumist tuleb kärpida õisikuvart kõige alumise äraõitsenud õie alt, sest tavaliselt siis kasvatab taim varrel olevatest pungadest uued õitsvad külgharud. Vahel arenevad õisikuvarre pungadest paljundamiseks sobivad tütartaimed. Kui orhidee ei õitse võib probleemiks olla vähene valgus, puuduv vajalik puhkeperiood, liiga soe tuba, liiga vähe toitu. Õiepungad ei pruugi avaneda ja kukuvad maha.(Ibid) Talvine looduslik valgus orhideedele kasvamiseks siiski ei piisa. Kui taimi ei ole eriti palju, sobivad lisavalgustuseks energiasäästulambid. Kuid pime öö on samuti väga
Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sagely näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest,
Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor
Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor
glükoosi, millega moodustub polümeer glükogeen, taimerakkudes polümeriseeritakse glükoos tselluloosiks. Tselluloos on kõige olulisem struktuurne polümeer taimedes. Rakkudes on võimalik leida vähemalt 8 erinevat monosahhariidi, neid võime omavahel polümeriseerida. On olemas selliseid polüsahhariide, mis on hargnenud molekul, kus lisaks lineaarsetele üksteise kõrvale polümeriseeritud suhkrujääkidele kõrvale on tekkinud teiste keemiliste sidemete abil hargnenud külgharud. Golgi kompleksis pannakse tihti valkudele külge selliseid suhkrujääke, mis on väga tihti hargnenud molekul. See, et sahhariid on hargnenud molekul välistab selle, et polüsahhariid võiks olla näiteks geneetilise info kandjaks. Polüsahhariidi monomeeride vahel on erinevad sidemed, mida ka sünteesivad erinevad ensüümid. 2
Turbasambla imemisvõime võite aga appi võtta ka siis, kui teile ei meeldi, et hommikul on teie toaaknad udused või jäälilledega kaetud. Selleks asetage kuiv turbasammal aknaklaaside vahele. Turbasammal imeb korralikult kõik niiskuse endasse. Suure niiskuseimamisvõime tõttu kasutatakse peamiselt turbasamblast moodustunud turvast ka kariloomadele allapanekuks. Erinevalt karusamblast pole turbasamblal risoide ja ta vars haruneb. Vart ümbritsevad kimpudena külgharud. Kõige rohkem on oksi varre tipul, kus nad kasvavad tiheda tutina. Nii vart kui ka selle harusid katavad lehed. Kogu taim on kohastunud vee kogumiseks ja säilitamiseks, Turbasammal võib endasse imeda vett kuni 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast
Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS • Eelistab niisket rammusat pinnast; kasvab hästi nii varjus kui ka päikese käes. Sageli kasvab mägedes. • Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas
punane-, roosa istik ja hübriid lutsern. Sellised varred moodustuvad külviaastal ainult punasle ristikule. Liblikõieliste teine võrsumise tüüp on võsundiline võrsumine, kus juure kaele küljele tekivad külgpungad mis annavad mulla siseseid võsundeid. Selline esineb idakitsehernel, aas.seahernel, kevadisel kureläätsel ja hiirehernestel. Kolmas võrsumise tüüp on juure võrseline see on selline võrsumise tüüp kus sammasjuurte külgedele juurte hargnemisel külgharud mood võrsumise sõlmi ja nendest tekivad uued taimed. Sellise võrsumise laadiga on tsirplutsern ja mõned hübriidlutserini liigid. Liblik õieliste võrsumis sõlm on sügaval ja seega telvekindlad ja pikkaealised, kuid nõuavad kasvuks kerget õhuselist mulla lõimist. Liblikõielistel on olemas ka 4 liik võrsumist roomavate vartega võrsumine, see on erinev sest juure kaela peal olevatest pungadest arenevad mulla pinnale valkjad või rohekad võrsumise sõlmi omavad roomavad varred
Darvunism liikide muutlikus loodusliku valiku mõjul. Vähem kohastunud liigid hukkuvad. Organismide täiustamine ei vaja mingit sisemist tendetsi, on ka suguline valik. Liigiteke on pikaajaline, teisendist saab liik. Vahepealsed vormid surevad välja. Võimalikud on ka konvergents ja taandareng.Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt elutingimustes. Lamarkism Jumal oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud, mitte tõusurida. Täiustamist põhjustab olendite sisemine tendents, muutlikkust keskkond.Taimed ja alamad loomad muutuvad keskkonna otsesel toimel, kõrgemad loomad kaudsel toimel (tahtlikult harjutades). Elu jooksul kujunenud muutused päranduvad järglastele, kui nad on omased mõlemale vanemale. 28. Darvinistliku olelusvõitluse põhiprintsiip: kas ellujäämine või paljunemine ? Organismide liigid on tekkinud loodusliku valiku tulemusel. Loodusliku valiku tingib
riaid lihtsalt ei jätku. Algul püüti sellest üle saada kategoorianimetus- test hoopiski loobumisega, asendades need numbritega. See süsteem ei saa- nudki aga pooldamist leida. Praegu kasutatakse teist, linneeliku süsteemiga kompromissi taotlevat võimalust. Kujutleme ühte fülogeneesipuu haru (klaa- di), mida peame vastavaks ühele seni sugukonnaks peetud taksonile. Selle klaadi kammipiidena üksteise järel asuvad külgharud võime kõik tinglikult nimetada alamsugukondadeks, loetledes neid klaadi alusest tipu poole mine- vas järjestuses (vt. joon. 4; sellel kujutatud sugukonna alamsugukonnad A - E tuleks loendades esitada nii: Sugukond X Alamsugukond A Alamsugukond B ... ... Alamsugukond E. Raskused fülogeneetilistel puudel kujutatu üleviimisel tavapärasesse klassifikatsiooni ei tulene kladistilise meetodi puudustest, vaid meil
tipust ulatuvad välja emakasuudmed. Pähik väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik; tavaliselt on hulk pähikuid koondunud liitõisikuks tähaks, liittähaks või pööriseks (joonis IV, 15, 16). Pähklike puitunud või nahkja seinaga kuivvili, mille viljasein pole seemnega kokku kasvanud; arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Pööris liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid (joonis V, 2) Pööristähk liitõisik, mille külgharud kannavad lühiraolisi osaõisikuid (pähikuid). Püsik mitmeaastane rohttaim, mille maa-alused osad - mugulad, sibulad, risoomid, juured või varre alumine osa talvituvad. Raag õie või vilja vars. Raba e. kõrgsoo, soo arengu toitevaene järk. Rabale on iseloomulik vähelagunenud turba juurdekasv turbasammalde ja teiste rabataimede jäänuste ladestumise tagajärjel.
annaabi.ee 
