Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad:
8 KÜPS HAJULI LEHT PÖÖK 9 LÜLI RÕNGAS LEHT SAAR 10 LÜLI OKAS LEHIS 2 1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad
ei ole tekitanud puidu pinnale kaitsekilet. Ravimid kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina või piirituse ja puskariga. Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu. Männi vaigukäigud lähivaates (suurendus 400 X): vasakul pikilõige, paremal ristlõige. Vaik moodustub vaigukäikudes Okaspuude pikad torukujulised vaigukäigud on vooderdatud lamedate näärmerakkudega. Vaigukäigud kujunevad rakkude eemaldumisel üksteisest ning paiknevad puidus nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, moodustades ühendatud käigustiku. Näärmerakud sünteesivad ja eritavad vedelamat vaiku ehk nn. vaikmahla, mis koguneb vaigukäiku.
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid
tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu
16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes. Horisontaalsed vaigukäigud ei on nähtavad ainult mikroskoobiga. Vertikaalsed vaigukäigud esinevad hajutatud valgete täppidena tumedavärvilises sügispuidus. 19. Mis on trahheiidid? Asetsevad nii sügisel kui kevadel kasvanud osas, on õhukese seinaga. Kevadel
Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. (moodustub parenhüümrakkudest), tungib läbi pooride soontesse ja sulustab sooned osaliselt või täielikult. Teatud liikidel lülipuit puudub ja neid nimetatakse maltspuidulisteks, näiteks lepp, haab, kask, pöök, vaher. Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. Lülipuidu mahuline kuivamine on väiksem kui maltspuidul. Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud on torutaolised käigud mille ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. (vertikaalsed ja horisontaalsed) Vaigukäikude sisepinnal asuvad parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäiku kahjustatakse, siis sealt eritub vaiku, tardub ja katab haava. Kabium tüve perifeerses osas. Seespoolt niint ja väljaspool puidukude, asub puidujuurdekasvu kiht ehk kambium (mähk). Kasvuperioodil moodustab see endast
SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka. Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime rühmasid, neid on alles vaid umbes 600 liiki. Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsetest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu. Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga.
suure taimega on see töö üsna vaevaline kui mitte mõeldamatu. Kui maapind taime ümber talveks kaetud, püsib juurestik tervena. Kasutamine. Luurohul esineb rohkesti kultuurvorme, mis erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse jm tunnuste poolest. Kultuuris kasvatatakse juba antiikajast alates. Eestis kasutatakse haljastuses aedades ja kalmistutel harva (talveõrn), kuid sageli kasvuhoonetes ja toataimena. Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku kasutati varem rahvameditsiinis - aitas keedisvannidena jooksvahaiguse korral. Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Luuderohu lehti on ravimina kasutatud juba antiikajast alates. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti.
ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib
radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena
Hajusoonelised nt kask, pöök, vaher, pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8...6,2 m/h. Varjatud rõngassoonelisus- Rõngassoonelisus- sooned on kogunenud aastarõngaste kaupa ringidesse. Kevadpuidu sooned sügispuidu soontest märgatavalt suuremad. Aastarõngad hästi eristatavad. Rõngassoonelised on nt jalakas, saar, tamm. Tõusevvoolukiirus on aga 20...40 m/h. Vaigukäigud- torutaolised käigud, mis esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal- (pikki kiudu) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Ül juhtida ja suunata vaike. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm
kanada, serbia, Glehni- Picea glehnii, korea kuusk- Picea koraiensis jt); kohevalt, kuna on lainelised, seemnesoomuste ülaserv on ahenenud või narmastunud ja seemnesoomused ei eemaldu kuivanud käbil üksteisest oluliselt (torkav, sitka, ajaani kuusk jt). Käbid ei pudene vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjana puule(NB! Nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on valgusnõudlikkus ja parem on õhusaastekindlus. Kuivemat kliimat soovib torkav kuusk, merelist kliimat aga sitka kuusk. Esineb täiesti külmakindlaid (nii talve- kui
1.1 Millised on paljasseemnetaimed? Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Eesti kõige levinum taim MÄND 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? Paljasseemnetaimed on väga vana rühm , mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest.Tänaseks on enamik neist välja surnud-teatakse vaid ümbes 800 liiki.Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne ligikaudu 600 liigiga
pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks teravatipulised rootsud. Puit küpspuiduline, kerge, vaigukäigud puuduvad, esinevad ainult vaigurakud. Vaik asub käbides, seemnetes, okastes, koores. Liikide arv - perekonnas u 40, mis levinudpeamiselt mägistel aladel, põhjapoolkeral jaheda kliimaga piirkondades madalamal ja lõunapoolsetel aladel kõrgematel aladel (Guatemala, põhja- aafrika, himaalaja, Taiwan). Abies alba (Euroopa Nulg) Areaal: Kesk- ja LõunaEuroopa mägedes. Suurus: 35-40 (65) m, tüve läbimõõt kuni 2 m.
moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium
19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20. Kuidas eristada puiduliike, näiteks: tamm – saar; kask – mustlepp, lehis – mänd; kuusk – mänd; kadakas – kuusk. Kuusel horisontaalsed ja männil vertikaalsed vaigukäigud. Oksakohtade erinevus. Kadakas on tugevam kui kuusk, kadakas on lülipuiduline. 21. Iseloomustada trahheiide ja libriformikiude. Kas nende rakkude seina ehituses on sarnasust? Trahheiid – on piklikud õõnsad rakud, mille radiaalseintes asuvad koobaspoorid. Tüve ristlõikes mood trahheiidid radiaalsuunalisi ridasid, mille ülesandeks on anda puule meh tuge ja olla toite lahuseid juhtivateks organiteks. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ja nendes toimub
kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides toimub põhiline vee tõusev liikumine, hilispuidu trahheiidid annavad tüvele mehhaanilise tugevuse. Mitmel okaspuuperekonnal leidub enamasti hilispuidus trahheiidide vahel ka vertikaalseid vaigukäike (männi perekond). Vertikaalsed vaigukäigud on vooderdatud parenhüümirakkudega (epiteelrakkudega), mille seintes asuvad lihtpoorid. Parenhüümirakud eritavad vaiku, mis tungib tüvevigastuste puhul pinnale, kattes vigastusi õhukese kilena. Parenhüümirakkudest koosnevad ka säsikiired, kus toimub vee ja orgaaniliste ainete liikumine puutüve erinevate osade vahel ning samuti toitainete säilitamine. Need võivad olla vaid ühe rakurea laiused või ka laiemad. Laiemates säsikiirtes paiknevad paljudel okaspuudel
saades see paisub ja kuivades kahaneb. Puit püüab saavutada niiskustasakaalu keskkonnaga. Värvimise seisukohalt on tähelepanuväärseks omaduseks ka puidu ebahomogeenilisus. Puidumaterjali kvaliteet on suuresti vahelduv. Mõned osad sellest on vägagi poorsed. Need osad imavad endasse tugevasti pinnatöötlusaineid. Seevastu on puidus osi, mis ei ima neid peaaegu üldse. Sellised osad on nt oksad, vaigukäigud ning alad, mis sisaldavad rohkesti vaiku. Imamisvõime on erinev ka kiire kasvuga suvepuidu ja aeglase kasvuga kevadpuidu osas. Puit on materjal, mida on eriti kerge töödelda, võrreldes nt kivimaterjalide ja metallidega. Puidu üheks tähelepanuväärseks omaduseks on omadus põleda, mis piirab selle kasutamist vähemalt mingil määral. Sedagi omadust saab mõjutada pinnatöötlusainetega. Puitu võib töödelda erinevate tuletõkkeainetega, mis aeglustab selle süttimist.
*Okkad on tugevasti muundunud *Kseromorfse ehitusega lehed. *Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. * Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. *Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. *Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. *Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. *Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. *Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. *Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude
lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks. Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Säsikiired on küll kõigil puudel kuid neil pole need silmaga märgatavad. Kuid esinevad silmaga märgatavaid vaigukäike. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
lamedatel okastel ainult allküljel (morfoloogiliselt pealküljel, sest okkad on alusel 180º pöördunud). Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P. koyamai - korea kuusk) Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. Puit on küpspuiduline, kogu ulatuses valkjas, esinevad vaigukäigud, tihedus 400...480 kg/m3. Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks
b) kõrbleht õie juures asuv muutunud värvusega leht. Lehe siseehitus: kõige peal on epidermkude, kus paiknevad õhulõhed, siis tuleb sammaskude, kus toimub fotosüntees, ning peale seda tuleb kobekude, kus toimub gaaside vahetus. Lehtedel võivad olla erinevad kujud vastavalt kasvukohast: 1) okkad okaspuudel, okastel on paksem epidermkude ning vahekiht epiderm- ja sammaskoe vahel, mille ülesandeks on takistada vee aurumist. Okastel esinevad ka vaigukäigud. 2) sukulentide lehed neil on sammaskude hästi paju ja sellel on omadus koguda vett ja toitaineid. 3) veetaimede lehed neil puuduvad õhulõhed ja gaasivahetus on arenenud difusiooni teel. Vars. Vars ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Ta kannab lehti, õisi ja vilju. Varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise
palju niiskust. Lülipuit tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul. Lüli-ja maltspuidu võrdlus : · Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. · Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul · Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. 8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole
Paljasseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Erinevalt vetikatest, sammal- ja sõnajalgtaimedest ei vaja paljasseemnetaimed paljunemiseks vesikeskkonda. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. Osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. See soodustab tuulega levimist. Nende seemneid levitavad ka linnud ja närilised. Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas – nii põhja- kui lõunapoolkeral
· Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud · Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd,kuusk,kadakas,jugapuu,liisaks nendele lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks Nulg · Vaigukäigud puuduvad,puit on väga kerge ja kuivab vähe kokku.mädenemiskindlus väike,tugevuse poolest jääb kuusele alla. · nulgu kasutatakse peamiselt tselloloosi tööstuses,paberitööstuses ning muusikariistade tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge.
põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit. Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega.
piiratakse? Arseen 70. Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte? Puidu modifitseerimine on massiivpuidu või spooni anatoomiliste tühemike täitmine reaktsiooni-võimelise ainega või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. Anatoomiliste tühemike all mõeldakse: Rakuõõsi (tugirakud, sooned, vaigukäigud, jt) Mikrokapillaare rakuseintes Reaktsioonivõimelise ained või ainete segud Madalamolekulaarsed aineid (ammoniaak, äädikhappeanhüdriid, formaldehüüd jne); Monomeere, millest puidu anatoomilistes tühemikes tekib polümeer (stüreen, metüül-metakrülaat jne); Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik, fenoolformaldehüüdvaik jne) 71
Tolmlemise ajal on nad suutvaid(P.abies) kui Puit on küpspuiduline,kogu ulatuses püstised,muutuvad paari nädala ka valgust nõudvaid Okkad on kas ROMBJAD või LAMEDAD valkjas,esinevad vaigukäigud ja tihedus pärast liike (P.pungens).On on 400 ... 480kgm3 rippuvateks.Isaskäbid(Õisikud) on nii liikuva põhjaveega
mugo), keerdmänd (Pinus contorta), makedoonia mänd (Pinus peuce), valge mänd (Pinus strobus), siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica). Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes. · Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3-okkalised) või kolmetahulised (5-okkalised) ning neid läbivad vaigukäigud. Vaigukäigud on mändidel ka puidus ja koores · Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes.
Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige suurem kaasaegne rühm umbes 600 liigiga, eriti levinud põhjapoolkeral, paljud okaspuud, nagu männid, kuused, lehised ja nulud, moodustavad Euraasia ja Põhja-ameerika tasandikel ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid; neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on ühesugulised, taimed ühe-, harvem kahekojalised). (Botaanika II, lk 423) HK VASTASLEHIKTAIMED ehk EBAOKASPUUD Vaigukäigud puuduvad, lehed vastakud, trahheede esinemine teispuidus, 12. PALJAS SEEME JA KAETUD SEEME. PALJASSEEMNETAIMEDE JA
(Eucalyptus, sugukond mürdilised, Myrtaceae). Need tekivad ühe epidermiraku järglastest, mis diferentseeruvad epiteeliks ja piirderakkudeks. Edasises arengus kujuneb epiteelirakkude vahele skisogeenne mahuti. Samalaadse tekkega on ka okaspuude vaigukäigud, pärnaliste (Tiliaceae) sugukonna limakäigud, korvõieliste (Asteraceae) tõrvakäigud jne. B. Ained eritatakse väliskeskkonda. Siia kuuluvad epidermaalsed näärmed ja hüdatoodid.
Convolvulus arvensis h. kassitapp Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul. PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug. Aquifoliaceae - astelpõõsalised Ilex aquifolium h. iileks Igihaljas reliktne liik llex paraguariensis matepuu Selts Apiales - sarikaliselaadsed Enamusel sug. on lahklehine kroon ja vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlikke õlisid ja teisi sekundaarse ainevahetuse produkte. Sarikaliselaadsete hulgas on palju troopilisi ja puittaimi, eriti araalialiste sug. Araalialised erinevad sarikalistest lihtsarikate ja lihakate viljade (marjade) poolest. sug. sarikalised (Apiaceae) o Lehed: vahelduvad, liitlehed või lõhestunud lihtlehed, leheroots tupega Õied: väikesed, liitsarikates Õiekate: 5-tine, tupp lühikestest
viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 50. Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 51. Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 52
Okkad on tugevasti muundunud, kseromorfse ehitusega lehed. Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest
*Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 22.Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24
Kõrgeim puu on 11,5 m kõrge ning suurim tüve läbimõõt kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust
Paiknevad kas ainult floeemis või üle kogu taime; korvõielistel, piimalillelistel, magunalistel Idioblastid hajusalt teiste kudede rakkude vahel Mürgise aine kogunemisel ladestub suberiin Asteroskleriidid vesiroosi lehtedes Mahutid ja käigud Lüsigeensed – tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel, mahutid võivad sisaldada vett, eeterlike õlisid vm; tsitruselised Skisogeensed – tekivad rakuvaheruumide laienemisel; männi vaigukäigud Ained väliskeskkonda Epidermaalsed näärmed ◦ Näärmekarvad – tekivad epidermi rakkudest, viivad ained välja gaasilisel, vedelal või tahkel kujul ◦ Näärmeepiteel – Nektaariumid, eritavad taimeelundite välispinnale süsivesikute lahust ◦ Eeterlike õlide rakud Hüdatoodid e. veelõhed – koonduvad leheservadesse, peamiselt hammaste tippudesse Nektar Nektarit toodetakse peamiselt õite sees tolmendajate meelitamiseks.
Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega Juhtkoes trahheiidid ja trahheed Vaigukäigud puuduvad Spermiumid pole liikuvad Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm. Enamus suured puud, mis moodustavad ulatuslikke metsi põhjapoolkeral. Peaaegu kõik on igihaljad, harunevad monopodiaalselt
või männases Emaskäbide kattesoomused on liitunud (elupuul puitunud, kadakal lihakad) Kadakas Elupuu Okaspuud on paljasseemnetaimede suurim rühm ~600 liigiga, peamiselt põhjapoolkeral. Harunevad monopodiaalselt, okkad spiraalselt, esinevad pikk- ja lühivõrsed, vaigukäigud, käbid. HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED e õistaimed · Iseloomustus o On monofüleetiline rühm (rühma kuulub liikide ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid) o Esineb õis o Seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades o Isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. o Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm (toitekude -
või männases Emaskäbide kattesoomused on liitunud (elupuul puitunud, kadakal lihakad) Kadakas Elupuu Okaspuud on paljasseemnetaimede suurim rühm ~600 liigiga, peamiselt põhjapoolkeral. Harunevad monopodiaalselt, okkad spiraalselt, esinevad pikk- ja lühivõrsed, vaigukäigud, käbid. HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED e õistaimed Iseloomustus o On monofüleetiline rühm (rühma kuulub liikide ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid) o Esineb õis o Seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades o Isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. o Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm (toitekude -
ristlõikel; dsäsikiired tangentsiaallõikel e trahheiidid ( puidukiud); f vaigukäigud g poorid. Joonis 27. Okaspuu makroskoopiline ehitus _____________________________A. Roos______________________________ 14 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuu makroskoopiline ehitus a kevadpuit; b sügispuit; c aastarõngas; d säsikiired; e puidukiud e-libriform; g f soon (redel-perforatsioon); f g sooned e juhttorud. Okaspuud
Jõulupuud. Dekoratiivselt pargis või hoovis. 5. Harilik kuusk Picea abies Areaal väga lai, Põhja- ja Kesk-Euroopast Kaug-Idani. Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad. 6. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme
Kõrgeim puu on 11,5 m kõrge ning suurim tüve läbimõõt kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest
liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest: trahheede olemasolu teispuidud, katete esinemine mikro ja megasporofüllide ümber, isas- ja emasgametofüüdi tugev taandareng, suguline paljunemine sarnaneb mõningal määral katteseemnetaimede kahekordse viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga – efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitšialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine
Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.)
moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest: trahheede olemasolu teispuidud, katete esinemine mikro ja megasporofüllide ümber, isas- ja emasgametofüüdi tugev taandareng, suguline paljunemine sarnaneb mõningal määral katteseemnetaimede kahekordse viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitsialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline
moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest: trahheede olemasolu teispuidud, katete esinemine mikro ja megasporofüllide ümber, isas- ja emasgametofüüdi tugev taandareng, suguline paljunemine sarnaneb mõningal määral katteseemnetaimede kahekordse viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitsialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline
Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb
annaabi.ee 
