Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Rooma eraõigus (1)

Õigus - Rooma eraõiguse alused
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad?

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk.


Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega.
Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis.
Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks.
Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine ; eraomand ; lepingud ; perekonnasuhted ; pärimine ; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine.
Rooma õigus-roomlaste õigus 
Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus:
  • Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega
  • Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega
  • Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega
  • Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga.

Ius- ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks
Fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks.
Ius publikum-avalik õigus
Ius privatum- eraõigus
Justinianus :avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid.
Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium.
Peregriinid-mitte rooma kodanikud
Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium -rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid
Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele
Aequitas- õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst-
Rooma eraõiguse aluste süsteem
Rooma õigust võib käsitleda:
  • Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed
  • Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil.
  • Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli.
  • Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem
  • Kaasaegne Rooma õigus.

Süsteemide hulgas on kaks tuntumat:
  • Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid -õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks
  • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise -sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil..

Eraõiguse üldosale järgneb eriosa , mis koosneb:

Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK


Rooma õiguse allikate üldiseloomustus
Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses:
  • Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude
  • Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid .
  • Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek.
  • Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused.

Vanima Rooma õiguse allikad
Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks.
Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim.
Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks , sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna.
Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist.
Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid . Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex -sillaehitaja.
Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks.
Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents.
Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal.
Seadus- lex-
Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka.
Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus.
Hiljem tähendas Lex- rahva käsku.
Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet.
Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-.
Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal.
Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks , mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik:
Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti.
XII tahvlit - tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid.
See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks.
Edikt -kohustuslik reegel
Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise.
Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum-
Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid.
Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad
Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad.
Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus.
Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega.
Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile - Rooma linnas kehtiv õigus.
  • Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus. magistraadid .
  • Ius praetorium - preetori poolt kujundatud õigus.
  • Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus

Õigussüsteemide dualism - preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon
Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine
Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki.
Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.-paljaks õiguseks-ius nudum quirutium
  • Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda
  • Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine.

ILMALIK JURISPRUDENTS
  • Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust.

Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine
Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused:
  • Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi
  • Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks
  • Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi
    Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul :
    • Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel
    • Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta
    • Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks.

    Rooma juristid kohtus ei osalenud.
    Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng
    Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal.
    Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu
    Korraldusi oli 4 liiki:
  • Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule.
  • Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel
  • Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele.
  • Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul.
    Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex.
    Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis.
    Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist.
    Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse.
    Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM
    Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris
    Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit , lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed , täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid .
    Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb:
    • Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega
    • Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga.

    Erinevad juriidiliste teoste liigid:
    • Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised aforismid juriidilise hariduse saamiseks. Definitiones-juriidiliste institutsioonide mõisted.
    • Commentarii - kommenteeriti preetori edikte. Digesta -kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid.
    • Responsae- juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid .epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks

    Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad / pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute.
    Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis.
    Kodifikatsioon - teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine .
    Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid:
  • Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a
  • Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused.
    Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest.
    Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus püüab säilitada orjanduslikku korda.
    Kodifitseerimistöö jaosk koostas Justinianus 10, hiljem 15liikmelise komisjoni, kes alustas kodifitseerimistöid. Koostati Justinianuse seaduskogu kolm suur osa: Institutiones-lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel on seaduse jõud;Digetsa e Pandectae-Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori korraldusi,mis pidid lahendama vastuolusid õigusallikate vahel – Kõik osad said seaduse jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta.
    1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis.
    Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil.
    Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud:
    • Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest
    • Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis.
    • Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis

    Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati.
    Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes ; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas.Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus ; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist.
    kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all.
    Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks.
    Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima.
  • Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti
  • Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse.
  • Klassikalise kirjanduse uurimine. Püütakse kindlaks määrata Justinianuse kodifikatsiooni täielik algtekst Huministid tõstavad esiel ajaloolise uurimise.
  • Praktiline vool. Tekkis saksamaal. Juristide ül oli antud maal kehtiva ja rakendatava Rooma õiguse käsitlemine .Nende töö seines rooma õiguse rakendamise võimaluste leidmises
  • Ajalooline koolkond..Tekkis vastukaaluks loodusõiguslikule suunale-Püüdsid kriitiliselt kontrollida tsviilõiguslike suhete süsteemi põhi ja üldprintsiipe. Ajaloolise koolkonna esindajad seletavad, et õigus kujuneb nagu keelgi salapäraselt rahva hinges.
  • Kaasaegse rooma õiguse uurimine: tänapäevased loogilised konstruktsioonid ,formuleeritakse mõisted,, koostatakse klassifikatsioonid.

    Rooma eraõigus


    II LOENG
    „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus-
    • 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.( juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse)

    Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis.
    David Grimm -balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi , seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor . Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse.
    Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“
    Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein.
    Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-kirjutas lääneliku õpiku. Erst Ein oli 3. a Roomas. Ta tuleb Roomast tagasi, aga teda tõmbas poliitikasse, seega ta oli lühikest aega ka poliitik . 1944.a Ein põhenes Saksamaale, sealt edasi Ameerikasse. Kurb lõpp temal . Erst oli suurepärane teadlane, aga tal ei olnud alguses toetust, ta kartis põgenedes. Ta ootas kirja, mille tulemusel ta oleks julenud hakata professoriks hakata ,suri tervise pärast.
    Elmar Ilus ei unustanud ega oodanud, et ta saaks Rooma eraõigust õpetada.Temast saab eraõiguse professor.
    Leo Leesment - oli Uluotsa kolleeg.Rooma õigus oli tal kõrvalteadmine. Läks vabadussõtta koolikaaslastega.
    Arvati, et Vene keisririik säilib. Leesment õppis erinevaid keeli lapsena.

    Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK


    Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil
    Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse.
    Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse
    Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega.
    Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga( luna , väljaost, vabaksost).
    Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica - kuuluvad riikliku kohtu võimkonda.
    Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata-
    Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel .NT: tapmine -parricisium
    Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine.
    Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
    Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust.
    Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku- hageja (actor)- poolt teise isiku- kostja ( reus )-vastu suunatud nõue-hagi(actio)
    Tsiviilprotsess - normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra
    Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel.
    Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi:
    • Menetlus In iure - osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid .Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama - em capito-.

    Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks- testes estote
    Ei võinud toimudda keelatud päevadel -deis nefast. Avalikult mõnel väljakul
    • Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.:
      • Ludices centiam viri -105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad.
      • Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik -kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.

    Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees
    Arbitri- kohtunikud . Neil oli laiem õiguste maht
    Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega
    Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess
    Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure.
    Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ]
    5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele
  • Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
    • Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim sacramentum. Protsessi kaotanud poole sacramentum läheb riigilaekasse-aerarium.
    • Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega 1000 assini-50assini, kus hagi väärtus üle 1000 assi -500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi
    • Kohtuniku ül määrata kelle sacramentumil oli õiguslik alus, kelle omal mitte.Sellega öeldi, kellel on protsessis õigus ja kellel mitte.
    • Eesialgu maksti sacramentum sisse enne protsessi, hiljem piisas lubadusest tasuda seee pärast otsustamist.
    • Rakendatav nii asjaõiguste ehk peamiste omandiõiguste kui ka võlasumma nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi
    • Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio

  • Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul.
    • Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu.
    • Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse.
    • Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse.

  • Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba - ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio-
    • See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal
    • Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne.

  • Per iudicis arbitrive postulationem- siin pooled sacramentumi määramist ei taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel
  • Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest:
    • Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100
    • Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks
    • Litis contestatio-HAGI
    • Rakendati hagide kindlale rahasummale

    Legilatsioonilise protsessi puudused:
  • Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse
  • Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla.

    Formulaarprotsess

    • Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled.

    Formula - see kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis.
    Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio.
    Formula koosneb:
    • Iudicis nominatio-kohtuniku määramine
    • Intentio- selles on esitatud hageja taotlus , vaidluse olemus
    • Condemnatio- käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi

    Keerulisemaltel juhtudel oli formulas teisigi osi:
    Demonstratio- paigutati intentio ette. Toodi välja asjaolud , millest hageja tuletab oma nõudluse.
    Iudex-adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik andis ühisvara jagamisel asja ühele osalisele täielikuks oamndisk kohustusegamaksta teisele teatav summa. Eriliseks olid ka vastuväited.
    Aulus Agerius-A A –hageja leppenimi; Numerius Negidius N N-kostja leppenimi
    Formulaasprotsess
    IN IURE:
    Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid juristid.Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma trahvi .Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas luges hagi vastuvõetuks või lükkas tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio
    IN IUDICIO
    Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult formulas toodud faktide alusel. Kohtunik pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja oli nõudnud rohkem kui talle kostja võlgneb .Kohtuniku otsus lahendas poolte vaidluse
    Suurt osa mängis kostja vaie -exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio rei iudicatae
    Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid ei täida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega formulaarprotsessis.Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel.
    HAGIDE LIIGID
    Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te.
    Hagide tüübid:
    • Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid-millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist.
    • Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist.
    • Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks.
    • Actiones civiles -hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele
    • Actiones civiles jagunes:
    • Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest.
    • Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid
    • Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei andnud asja vabatahtlikult tagasi. Andis asja tagais, siis mõisteti ta õigeks-ei andnud,pidi välja maksma asja väärtuse.
    • Actiones utiles- hagid, mida rakendati analoogia teel, st selle alusel, et antud juhtum sarnanes juhtumile , mille kaitse oli juba seaduses ette nähtud. Eeskujuks võetud hagi- actio directa
    • Condictiones –erilised obligatsiooniõiguslikud hagid, mis on rajatus tsiviilõigusele. Neis polnud otseselt nim alust , millest tulenes kostja kohustus midagi teha või anda hageja heaks. Abstraktne iseloom.

    Preetori erilised kaitsevahendid
    Erivahendid, mis on rajatud peamiselt preetori impeeriumile on:
  • Stipulationes pretoriae- erilised kokkulepped- , mille sõlmisid isikud preetori nõudel. Preetor kasutas seda viisi, et luua hagi alus, mis muidu puudus. (varisemisoht maale)
  • Missio in possessionem- preetorlik kaitsevahend. Preetor asendas ühe isiku varanduse , teise isiku valdusesse. See võis käia üksiku eseme ehk asj akohta. Samas võis haarata teise isiku täit varandust-seda rakendati kostja varanduse suhtes, kes ei maksa, ega kaitse end kohtus.
  • Interdicta- preetori tingumusteta korraldus, milles oli käsk midagi teha või keeld midagi sooritada .Preetor tegi need korraldused juhtumil , kui keegi isik pöördus tema pool epalvega anda kaitset teise isiku rünnete vastu
  • Restitutio in integrum- preetor andis põhjendatud juhtumisl eraisikule kaitset selle kahju puhul , mis on eraisikule tekitatud õigusnormi rakendamisega.
    Tähtsamateks Restitutio in integrum alusteks oli :
    • Kannatanu alaealisus, kui keegi olles alla 25.a vana , sõlmis endale kahjuliku lepingu
    • Vabandavatel põhjustel äraolek, mille tagajärjel hagi aegus
    • Pettus( dolus ), sundus ( metus ) ja eriti ka eksimus( error )

    Eraõiguslike vaidluste läbivaatamine impeeriumi perioodil
    Arenes ekstraordinaarne protsess, milles puudub staadiumidesse jaotus.
    Absoluutse monarhia ajal oli see ainukeseks protsessivormiks.
    Cognitio extraordinaria- erakorraline juurdlus , isik pöörgus magistraadi poole, et teda kaitstaks administratiivsete vahenditega Cognitio- administratiivse asja arutamine
    Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid .
    Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis . Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise.
    Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine.
    Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii-nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid.
    Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega .
    Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio.
    Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid.
    Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks.
    Kui mõlemad pooled kohtusse ilmuvad , esitab esmalt kostja oma taanded .Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis hagi tunnistamine.
    Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone. Seejärel asutakse tõendite läbivaatamisele. Kohtu menetlus lõppes otsuse tegemisega. Seda iseloomustab võitlusprintsiip:kohus võtab hageja palvel asja arutlemisele, kohus ei hangi ise tõendeid; kohus ei mõista rohkem välja, kui hagiavalduses nõutud. Arenes kirjalikus: kõik kantakse kohtuprotokolli.Asja arutamine toimus kinnises ruumis. Otsust täidavad administratiivorganid , mitte enam hageja.
    Otsuse täitmine: vangistus , arest varandusele-müüakse osade kaupa niipalju kui vaja.
    Edasikaebamine on võimalik va imperaatori enda otsuste peale. Edasikaebamine- appellatsioon

    III LOENG


    Isikud 4.peatükk
    Kirjlaik töö-mõiste-kirjuta lahti, mida see rooma õiguses tähendab.
    Kuidas see mõiste on eesti vabariigi kehtivas seaduses...kuidas see on tänapäeva õiguses.
    MÕSITED:
  • Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi
  • Õigussubjekt -kes osaleb selles
  • Õigused ja kohsutused
  • Õigusushte objekt-mille üle arutame
  • Õigusvõime -kodanikul on kohustused ja õigused
  • Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga.
  • Juriidilised isikud- organisatsioonid
  • Füüsilised isikud-isikud
  • Persona -isik, õigusvõimeline subjekt
  • Caput-õigusvõime
  • Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus:
  • Vabaduse staatus- Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks ,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.]
  • Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed- filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris]
  • Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel]
  • Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine
  • Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus.
  • Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku perekondliku seisundi muutumine.
  • Puberes-suguküps
  • Impuberes-mitte suguküps /inimesed kuni 14.a kahte rühma:
  • Infantes- lapsed kuni 7.a vanuseni
  • Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused
  • Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud [Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalsed] ja orjadeks
  • Clientela-kliendi ja patroodi vahekord [Võõrastele kaupmeestele anti võimalus Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu-kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat-patrooniks]
  • Koloonid -poolvabade elanike kategooria
  • Cives Romani-Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid
    • Rooma kodanikuks sai:
      • Sündimisega Rooma kodanikkude abielust
      • Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena
      • Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega
      • Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega
      • Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele
    • Rooma kodakondsus kaotati:
      • Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega
      • Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn. Tulest ja veest ilmajätmisega

  • Ingenui-Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks
  • Libertini - vabakslastuiks, ori
    Käibe arenemisega tekkis vajadus laiendada õigussubjektide ringi. Vana-Rooma perekond laguneb ning endised perekonnaliikmed saavad õiguse osa võtta käibest.
    Vabad mittekodanikud:
  • Peregriinid- võõramaalased, saavad ulatuslikuma õigusvõime. Kasutati nende oma õigust.
  • Rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel puudus Rooma kodakondsus ja Latiinide õigused.
  • Roomas sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet Roomas tunnustati
  • Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud.
  • Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda .
  • Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus
  • Ius connubi- abielu sõlmimise õigus
  • Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem
  • Ius suffragii- hääleõigus
  • Ius honorarium- õigus pidada ameteid
  • Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist
    Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu õigusobjektiga. Peremees võis orja võõrandada ja hävitada.Peremehe seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte halvemaks. Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud võimalik seaduslik abielu.
  • Pekuulium/ Peculium - isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma jne.
    Orjuse tekkimise viisid Roomas:
    • Sõjavangistus või Roomaga lepingulises vahekorras oleva rahva liikme haaramine .Sõjavangid müüdi orjadeks
    • Orjaks saadi sündimisest orjatarist, kuigi isaks oli vaba.
    • Tsiviilõiguse alusel müüdi orjaks Rooma kodanikke karistuseks mõningate kuritegude toimepanemise ja võla mittemaksmise puhul.Ka surma või sunnitööle mõistetud isikud-servi poenales.

  • Manumissio- orjusest vabastamine
    Orjade vabastamise viisid:
    • Manumissio vindicta- isand deklareeris pidulikult oma tahe orja vabastamiseks, pärast seda vabastas magistraat orja.
    • Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul.
    • Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel.

    Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus.
  • Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid.
  • Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine
  • Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist.
  • Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.
  • Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki
  • Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke
    Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud.
  • Ius quiritium- Rooma kodanike õigus
  • Quirites-üksikisikud
  • Cives- üksikud kodanikud
  • Ager publicusel- riigimaad
  • Ius publicum- avalik õigus
  • Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks
  • Municipium- linnakogukond
  • Ficus - imperaatori kassa
    Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused.

    PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk


  • Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad.
  • Paterfamilia- perekonna pea
  • Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega.
  • Cognatio- veresugulus , vara pärib see, kellel on sama veri
  • Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas:
  • Abieluõigus
  • Lasteõigus
  • Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut.
    ABIELUÕIGUS
  • Monogaamia -ainuabielu, perekonnapea võimuga.
  • Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all
  • Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele.
  • Kolm abielu sõlmimise vormi:
  • Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming. Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba.
  • Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile.
  • Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. –naist võrdsustatakse asjana ja kui oled 2a teda hoidnud enda juures, muutub ta abikaasaks.
    CUM MANU-mehe võimu all
    SINE MANU-naisel suuremad õigused
    • Kaotab sidemed endise perekonnaga, muutub nende japoks võõraks ja kaotab ka pärimisõiguse perekonna liikmete suhets.
    • Kõik, mis on naisel enne abiellumis ja mis ta omandab abielu ajal, kuulub mehele kui täielikule omanikule.Selle varandusliku sõltuvuse eest vastutasuks on naisel võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe ja viimase sugulaste surma puhul.
    • Manuseta abielu. Naien võis võimu tekkimist takistada, lahkudes mehe majast kolmeks ööks. Vältides võimu tekkimist on naine vaba ja mehele võõras ja säilitab oma endise perekondliku seisundi. Roomas seadus pidas seda abielu küll seaduslikuks, kuid lapsed on abielulised ja naine on abielunaine –vaba, iseseisev isik mehe kõrval nii varanduslikult kui isikult.
    • Võrdõiguslikkuse põhimõte-varalahusus.Võis luua tehinguid:osta, müüa, vahetada, edasi anda jne.

  • Varalahususe printsiip- parapherma, mehe ja naise vara on kaks omaette varamassi.Keelati abikaasade vahelised kingid.Kaks täiendavat varanduslikku instituuti:
  • Dos- kaasavara , on vara, mille naine abielludes kaasa toob, et aidata mehel kanda temal lasuvat kohustust lapsi ja naist üleval pidada. On mõeldud naise ja laste heaks.Kui dos määrati naise isa poolt nim seda dos profecticia, aga kui naise enda poolt siis dos adventicia. Kui abielu lõppeb naise surmaga siis dos adventicia jääb mehele.Kui sureb mees jääb dos naisele.Lahutuse korral ka naisele, kui lahutus toimub mehe süül.Mehele kui naise süül.Abielu ajal kasutab mees dosi vabalt ja käsutab selle üle.
  • Donatio propter nuptias-mehe poolt naisele tehtud kink .Esialgselt anti enne abiellumist, tagatisena alusetu lahutuse poolt mehelt.Mees jäi tegelikult kingitud asjade omanikuks. Lahutuse korral saab naine tagasi dosi ja ka kingi .
    CUM MANU/lahutus
    SINE MANU
    • Kooselu rajatud mehe ühekülgsele võimule, saab lõpetada ainult mees oma võimuga.
    • Confarreatio teel sõlmitud abielu võidi lahutada diffarreatio teel , coemptio teel sõlmitud abielu remancipatio teel.
    • Ema on lastele õiguslikuks õeks
    • Kooselu on rajatud mehe ja naise vabale kokkuleppele, võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel.
    • Lahutada abielupoolte vastastikusel nõusolekul-divortium mutup dissensu. Kui abielu lahutati ühe poole algatusel nim seda repudium.

    Augustuse aega iseloomustab karmide seaduste andmine mis terrvendaks abielu.
  • Kokubinaat- mehe ja naise vaheline kooselu, mis polnud abielu.Lapsi nim loomulikeks lasteks- liberi naturales.
    Lapsetus - kõik 25-60.a mehed ja 20-50.a naised pidid olema abielus ja omama lapsi.
    Mittetäitmisel olid tagajärjed:
  • Coelibes-isikud, kes polnud abielus, ei saanud pärida testamendi järgi.
  • Orbi - abielus, aga pole lapsi, nad said pärida ainult pooles suuruses.Ülejäänud osa läks teistele pärijatele v riigikassale.
    Lapsetuks ei loetud meest, kel oli vähemalt 1 laps ja naist kel oli vähemalt 3 last. Sellisel naisel oli kolmelapseõigus:täielik pärimisõigus ja mitmesugused privileegid .
    Augustus määras erilise abielulahutuse korra:lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja lahutus toimus erilise lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel.
    Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad
  • Patria potestas-isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi
    Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond.
    Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega . Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu.
  • Patria potestas- isa võim
  • Filiusfamilias - perepoeg
    Vanima ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte, müüja lapse orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale .
    Hiljem lapse äraviskamise õigus keelatakse.Orjuslik müük kadus varakult ja siserriklikku müüki piirati tunduvalt. Võetakse õigus elule ja surmale .
    Isad andsid täiskasvanud poegadele teatud vara iseseisvaks majandamiseks.
  • Peculium castrense- Kõik mis poeg sõdurina ja sõjas on omandanud kuulub talle. Hiljem läks see üle ka tsiviilteenistuses omandatud varale.
  • Bona adventicia- kõik poja poolt omandatud iseseisve vara
    Isa võimu tekkimise viisid Roomas:
    • Loomulikul teel lapse sünniga seduslikus abielus.
    • On võimalik, et vallaslapsi seadustatakse- legitimatio. See on võimalik kolömel teel:
      • Legitimatio per subsequens matrimonium-lapse vanemate hilisema abiellumisega
      • Legitimatio per oblationem curiae- kus perepoeg paigutati dekurioonide nimestikku
      • Legitimatio per rescriptum principis-vallaslapse seadustamine toimus spetsiaalse käskkirjaga
    • Võidakse võtta perekonda võõraid mittelihaseid lapsi- lapsendamine .
      • Arrogatio- tähendab isiku, kes pole minu perekondliku võimu all, perekonda võtmist.See toimub rahvakoosolekul ülempreestri osavõtull ja nii lapsendaja kui ka lapsendatava juuresolekul. Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel.
      • Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt. Hilje,m justinianus määras, et toimugu see lihtsa teadaandega kohtu ees.

  • Emancipatio-isa vabasta tehingu teel poja. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust.
    Eestkoste ja hooldus
    Kui teovõimetuks on persona sui iuris luuakse perekondliku kaitse surrogaat ja selleks on kasikinstituut: tutela -eestkoste ja cura-hooldus.
    Algul oli loomulik eestkostja hoolealuse lähim pärija.
  • Tutela legitima -seadusliik eestkostja
  • Tutela testamentaria- isa saab testamendis määrata oma alaealistele ja nõrgamõistuslikele lastele eestkostja. Sel ajal pole eestkoste kohustus, vaid eestkostja õigus.
  • Tutela dativa- määratud eestkoste. Riigivõim määrab eestkostja Nüüd valvab riik ka eestkostjate tegevuse üle.
  • Tutor - eestkostja
    Eeskoste ja hoolduse liigid:
  • Tutela impuberum- eestkoste alaelaiste üle. Cura minorum-hooldus alaealiste üle.
    Rooma riik jagas kõik impuberes so isikud kuni 14.a vanuseni kahte rühma: Infantes-lapsed kuni 7.a ja infantiae maiores-lapsed 7-14.a. infantes ei olnud teovõimet ja neid asendas eestkostja. Lapsed 7-14.a omasid piiratud teovõimet: võisid sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks.
    Isikud üle 14.a loeti roomas täisealisteks-puberes.
    • Isikud alla 25.a –minores
    • Kõik üle 25.a olid täisealised- puberas maiores

  • Venita aetatis-teade täisealiseks saamise kohta (18.a)
  • Tutela mulierum-eestkoste naiste üle.
    Naine on teovõimetu ka siis kui ta ei ole mehe võimu all. Naine kui relvakandmiseks mittevõimeline isik seisis oma lägima sugulase eestkoste all. Hiljem eestkoste naiste üle kadus täielikult, mis ei tähendanud meeste ja naiste võrdõiguslikkust.
  • Cura furiosi-Hooldus hullumeelsete üle.Hooldajad lähimad sugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hooldaja riigivõimu poolt. Hullumeelset asendas kuraator täielikult. Selgetel momentidel loeti teda teovõimeliiseks.
  • Cura prodigi- Hooldus pillajate üle.Pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise j ata lähikondlased võivad viletsusse sattuda. Teatud teovõime ta on kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel.

    ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng


    Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused.
    Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus.
    Asjaõigused jagunevad 2 pearühma:
  • Omandiõigus - dominium
  • Õigused võõrale asjale- iura in re aliena
    VALDUS - possessio :seda tuleb lahus hoida omandiõigusest
    Asjaõiguse objektideks on asjad- res,
    Asjad ja nende liigitus
    Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi.
    Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio -omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul.
    Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia - raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise- traditio teel
    Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus:
  • Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks.
  • Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad
    Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta.
    1.Ager publicus- riigimaa
    Teine asjade liigitus:
  • Käibelised asjad- rec in commercio
  • Käibetud asjad- res extra commercium
    Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet.
    Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma:
  • Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi- aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad-litora maris.
  • Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT: teatrid , tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed.
  • Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad:
  • Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma kodanikku välja osta sõjavangistusest.
  • Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa- alustele jumalatele-matusepaigad, hauakääpad.
  • Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all.
  • KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris
  • Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad, mis võisid saada eraomandi objektiks . Vabaduses olevad metsaloomad-kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae-mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada.
    Rooma juristide töödes liigitatakse asju:
  • Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel- quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga
  • Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus
    Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega:
  • Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö)
  • Res fungibiles- asendatavad , fungibiilsed asjad.Iga objekti antud liigist saab asendada teisega . Selliseid esemeid võib määrata kaalu, mõõdu, arvu teel. NT:vili, joogid, raha
    Veel liigitusi :
  • Äratarvitatavad-res quae usu consumuntur. Nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimises tarbimisel.NT:toit, jook
  • Mitteäratarvitatavad-res quae usu non consumuntur. Asjad, mille tarvitamine, ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. NT:maja, laev, korteri sisustuse esemed
  • Jagatavad asjad-asjad, mida ühiskondliku-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks , kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk
  • Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju
  • Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU.
  • Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone
  • Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu
  • Peaasi -see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe
  • Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam,
  • Vili- fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent.

    VALDUS-possessio


    Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta.
    Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada.
    Valduse elemendid:
  • Tahe asja enda käes pidada- animus possidendi ehk lihtsalt animus
  • Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus
    Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine.
    Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku.
    Valdust saab liigitada:
  • Possessio iusta-õiguspärane valdus /Ausal, seaduspärasel viisil saadud valdus
    Possessio iniusta-õiguspäratu valdus/valdus, mis on saadud nt jõuga, salaja
  • Possessio bonae fidei- heausklik valdus/valdus, kus asja vallatakse heas usus, nii et valdaja ei riku kellegi teise õigusi
  • Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma.
    VALDUSE OBJEKT.
    Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio
    Valduse saamine
    Valduse saamiseks on vajalikk , et valdaja oleks animus-tahe asja enda käes pidada ja corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks , millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle.
    Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus.
    Valduse kaitseks olid erivahendid.
    Savigny-saksa kuulus õigusteadlane.arvas, et valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägivalda.
    Ihering arvab, et valdajat kaitstakse, sest ta on tavaliselt ka omanik.
    Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda.
    Valduse interdikte kolme liiki:
  • Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud.
  • Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu.
  • Intedictum uti possidetis-mis käib ainult kinnisvarade-fundus,aedes kohta.
  • Interdictum utrubi- rakendatakse vallasasjade suhtes
  • Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. Siia kuuluvad interdiktid, millega keelatakse vägivalla tarvitamine.

    OMANDIÕIGUS


    Eraomand-dominium, proprietas
    Omandiõigus- dominium, proprietas, õigus,mida kaitseb riik oma organitega
    Mancipatio-asja käega võtmine
    Omandit nimetati vanimal ajal- dominium ex iure Quiritium- vanimal ajal võis omand kuuluda vaid rooma rahvale,hiljem ka üksikuile rooma kodanikele.
    Tähtsamaks rec mancipi liigiks oli maa. Tähtis oli riigimaa-ager publicus, kuulus riigile ja muutus lõpuks eraomandiks.
    Rei vindicatio- omandi kaitse kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris magistraadi ees.
    Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda.
    Asjaõigus-ius in rem-annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu.
    Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta.
    Omandiõigus koosneb 3 elemendist ehk õigustusest:
  • Õigus asja vallata -ius possidendi
  • Õigus asja kasutada-ius utendi
  • Õigus asja käsutada-ius disponendi
    Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha( kinkida , pantida), siis on ta omandiõigus nudum ius- tühi õigus.
    Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks.
    Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis.
    Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand.
    Alus selle omandi tekkimisel:
  • Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta.
  • Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal.
    PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat.
    Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta.
    Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid.
    Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme.
    Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand.
    Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid
  • Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi
  • Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana - Publiciuse hagi
    Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks.
    Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale.
    Roomas nim vanu omandi saamise viise acquistiones civiles, sest nad olid rajatud vanale rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio - igamine .
    Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja ja kaalumehe-libripen-si juuresolekul. Võõrandatav ese pidi ka kaasas olema. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse.
    In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale.
    Omandiõigust võis edasi anda muude vahenditega-acquistiones naturales.Siia kuuluvad Traditio-asja üleandmine , occupatio -mitte kellelegi kuuluva asja vallutamine, vilja omandamine, millele lisandus hiljem hulk teisi.
    Omandiõiguse saamise viisid:
  • Esialgsed omandamise viisid – acquisitio originaria- juhus , mille puhul omandi omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele.Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isiku käes.NT:peremeheta asja haaramine kellegi teise poolt
  • Tuletatud omandamiseviisid-acquisitio derivativa- omandiõiguse saamine, mille puhul omandaja omandiõigus on rajatud eelmise omaniku õigusele, nii et omandaja, jätkates omamist, esineb eelmise omaniku õigusjärglasena.
  • Traditio- asja üleandmine on peamine derivatiivne omandamisviis. Asja üleandmine v asjast loobumine tahtega anda üle omandiõigus. Üldreeglina saab üle anda omanik ise. Vormivaba-teostub käest-kätte andmisega. Esineb juhtumeid kus pole vajalik käest-kätte andmine.
  • Longa manu traditio-pika käega üleandmine. Üleandja näitab asja kaugelt. NT: krundi piire eemalt
  • Traditio symbolica. Võõrandaja annab omandajale üle vahendid kuidas asja kätte saada.
  • Brevi manu traditio- lühikese käega üleandmine.käest-kätte andmist vaja pole, sest üleandmisele kuuluv asi on juba omandaja käes. NT:omanik müüb üürikule selle kätte varem juba antud maja.
  • Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku v pärija vahel.
    ORGINAALSED OMANDAMISVIISID:
  • Occupatio- asja haaramine, vallutamine tahtega seda endale saada. Vallutada saab mitte kellelegi kuuluvat eset:
  • Res nullius-asi , mille pole omanikku (metsloomad, linnud , kalad)
  • res derelicta- asi, mis on omaniku pool thüljatud, ära visatud.
  • Res derelicta- peremeheta asja saab valdusesse võtja endale
  • Occupatio bellica- sõjasaagi omandamine
  • Thesaurus-peitevara-asjad, mis mäletamata aja eest peidetud ja millede omanik on teadmata.Vanimal ajal sai maaomanik , kust leiti endale. Hiljemal ajal pool emaaomanik ja poole leidja.
  • Usucapio- igamine. Isik saab asja omanikuks, kui ta on pikemat aega asja vallanud. Vanimas rooma õiguses:Maatükipuhul 2.a ja muude asjade puhul 1.a. Asja ei saa omandada igamise teel kui see no saadud vägivalla, salaja v tagasiandmise kohustusega. Klassikalises õiguses: vajalik, et valdus oleks saadud teataval õiguslikul alusel.Valdajal peab olema hea usk-teadmine, et ta asja valdamisega ei riku kellegi teise õigusi.
    Provintsidel igamise eriline vorm:formulaase paigutati eri vaie-praescriptio:kes oli asja vallanud 10.a inter praescriptio(valdaja ja omanik asusid ühes ja samas provitsis) või 20.a inter asdentes(valdaja ja omanik elasid eri provitsis), siis juhtumil, kui omanik esitas valdaja vastu omandi hagi-rei vindicatio-, võis valdaja ette tuua selle vaideja hagi kustus. Edaspidi sai valdaja kaitset ka kolmandate isikute vastu. Valdajale jäi maatükk kui ta valdus oli õiguspärane ja tal oli hea usk
    Justinianus korraldas igamise instituudi ümber: usucapio jäi rakendatavaks vallasasjade suhtes tähtajaga 3.a. Longi temporis praescriptio-pikaaegse igamise vaie rakendati maatükkide kohta tähtaegadega 10 ja 20.a
    Tekkis erakorraline igamise vorm: praescriptio longissimi temporis-väga pikaaegse igamise vaie/ eeskiri . Töhtajad 30 ja 40.a. Valdajalt ei nõutud õiguslikku alust ja asi võis olla varastatud. Bona fides -hea usk oli vajalik , kuid selle puudumist pidi tõendama vastaspool , mitte asjja valdaja.
  • Specificatio- võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tagajärjel tekib uus asi. Sabinnadid väitsid, et olulin eon materjal, seega kuulub asi materjali omanikule. Prokuliaanid rõhutasid vormi tähtsust a kaitsesid ümbertöötaja huve.LAHENDUS: ümbertöödatud asi kuulub materjali omanikule, kui asi võib tagasi muutuda materjaliks (metallid). Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai.
  • Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina.
  • Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis:
  • Üks vallasasi liitub teisega
  • Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid
  • Commixtio-segatakse teravilja jne
  • Vallasasi liitub kinnisasjaga
  • Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit-pealeehitis kuulub maa juurde
  • Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule
  • Plamtatio -võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule.
  • Kinnisasi liitub kinnisasjaga.
  • Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks.
  • Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel
  • Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda külge. Juurdekasvav maa kuulub kaldaäärse maa omanikule.
  • Avulsio- irduhe.Ühe maatüki küljest viib vool tüki ära ja kannab teise maatüki külge. Kui see juurdetekkiv tükk on ühinenud teise maatükiga, kuulub see viimase omanikule.
    Negatiivselt omandiõigus: omanik võib keelata oma asja võtta, kasutada jne. Omanikule kuulus õhuruum maa kohal ja pinnaalune.
    Omanik peab sallima , et ka teised tema asja mingil määral kasutavad (naabrid). NT:naaber tuleb su maale et korjata enda puudelt sinna kukkunud puuvilja..Omanik peab hoiduma tegudest mis võiksid naabreid halvasti mõjutada.
    OMANDI KAITSE
    Omaabi - isiku oma jõud. Kahte liiki kaitsevahendeid:
  • Possessoorsed (valdus) hagid, milledega toimub vaid faktilise olukorra jaluleseadmine. Isik saab valduse tagasi, küsimata, kas ta on omanik.
  • Petitoorsed hagid- nendega taotleb omanik omandiõiguse tunnustamist. Petitoorsed hagid on:
  • Esikohal on rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul , mis esitatakse tavaliselt mittevaldava omaniku poolt valdaja mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks
  • Actio negatoria-hagi, millega omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu omandiõiguse kohta. Keegi ütleb endal olevat asja kasutamise õiguse , omanik eitab seda.
  • Actio Publiciana- bonitaarse omandi kaitseks

    Õigused võõrale asjale . PANT -fiducia, pignus


    Kohustuste täitmise kindlustamine:
    Varasemal ajal võlgniku sõna ja lubadus , Andis pühaliku tõetuse võlg õigel ajal ja korralikult tasuda. Üks isik lubas tasuda võla kui võlgnik seda ise ei tee.
    PANT- puhtvaraline kohustuste täitmise kindlustamise vahend. Instituut, kus võla kindlustamisek sanataks emingi asi.
    Pandiõigus on asjaõiguses läbi teinud pika arenemistee:
  • Fiducia cum creditore. vÕlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusel see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda. Raske, kuna asi tuli kaks korda formaalse tehinguga võõrandada. Võlgnikul puudus võimalus asja tagasi saada kui võlausaldaja oli asja edasi võõrandanud.
  • Pignus.Asi anti faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte.Tal polnud asja suhtes mingit asjaõiguslikku kaitset, kui keegi võttis asja ära ei olnud tal hagi asja tagasinõudmiseks. See oli „heade kommetega“ kaitstud. Võidi sõlmida erikokkulepe-lex commissoria- võla mittetasumisel jääb asi võlausaldaja omandiks.Polnud hea, sest võlgnik võis vajada, aga kuna oli võlausaldaja valduses, ta ei saanud.Samas võlausaldaja ei pruukinud vajada.
  • Hypotheca. Pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus.Võlausaldaja võib nõuda asja väljaandmist kui võlgnik võlga ei tasu.
    Roomas tekkis vajadus üürileandjat kaitsta üürniku vastu, kui viimane ei tahtnud renti maksta. Tasumise eest vastutas üürniku kraam . Linnas kaitsti üürnikku kui üürileandja ei lasknud teda korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat:
  • Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada
  • Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt.
    Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel.
    Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud.
    PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule.
    Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati!

    Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID


    Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine)
    Servituut - servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks.
    Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu.
    Servituudid jagunevad:
    • Reaal - ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks.
      • Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum
      • Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum
        • Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna
        • Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida
        • Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine
        • Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse

    Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti:
    • Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist
    • Actus - õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia
    • Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi

    Veeservituut:
    • Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida
    • Isiklikud- ehk personaalsed servituudid-servitutes personarum- kus asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.Eesmärk on anada isikule mingi asja kasutamine. See kasutamin peab olema ulatuslik ja sel peab olema asjaõiguslik kaitse.Omandiõigus jääb endisele omanikule, asi aga antakse eluaegseks kasutamiseks teisele.
      • Ususfructus -viljakasutus. Eluaegne õigus isikul mingit asja kasutadaning selle vilja endale võtta.Asja ennast õigustatud isik- ususfructuarius- muuta ei tohi.
      • Usus- asja eluaegne kasutamisõigus. Vilja võib võtta vaid enda tarvitamiseks, mitte müümiseks
      • Habitatio- õigus elada võõras majas
      • Operae servorum vel animalium- isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma

    Õigustatud maatükk-praedium dominans- valitsev maatükk, koormatud maatükk-praedium serviens-teeniv maatükk.
    Servituudiõigus omandatakse:
    • Manicipatio teel
    • In iure cessio teel
    • Deductio puhul, kui maatüki võõrandamisel omanik jätab endale servutuudiõiguse
    • Testamendi või legaadi teel
    • Usucapio- igamis eteel, mis hiljem küll kaotati
    • Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut

    Servituudiõigus lõppeb:
    • Valitseva või teeniva maatüki hävimisega
    • Õigustatud isiku surma või capitis deminutio-õigusvõime piiramise puhul
    • Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus (valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki)
    • Loobumisega
    • Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul

    Servituudiõiguse kaitseks on vastav asjaõiguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatüki igakordse omaniku vastu, samuti võõra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi õigust.

    Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES


    Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent. See sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100.a või põliseks. Rentnik tasus vastava rendi- vectigal.
    Algul kaitsti sellist rendivahekorda interdiktidega, hiljem anti vastav hagi-actio in rem vectigalis .
    Justinianus liitis selle ja kreeka igivana instituudi üheks. Nüüd nim renditasu-canon-iks.
    Superficies- ehitis, hoone; tekkis teatavatel juriidilistel ja majanduslikel põhjustel. Accessio põhimõttel maapinnale ehitatud hoone kuulus maaomanikule-superficies solo cedit.Maju hakati Rooma linna kasvades ehitama ka võõrastele maatükkidele-selleks maaomanikud andsid õiguse nende maale hooneid ehitada, kohustusega tasuda selle eest ühekordset v perioodilist maksu- soliarium.Õigus maale jäi maaomanikule.Preetor andis- interdictum de superficie- interdikt ehitise kohta.Hiljem sai võõrale maale lepingu alusel püstitatud hoone omanik- superficiarius- kasutada kõiki omaniku hagisid kui actiones utiles
    Põlisrentnikul- ephyteuta-l on kasutada actio utilis, kuna maa pärisomanik võib kasutada actio directa´´t.-otsene hagi
    Glossaatorid tegid kaks paralleelset omandiõigust:
    • Dominium directum-otsene omand
    • Dominium utile-kaudne omand

    Otsene ja kaudne omand kokku kandis nimetust jagatud omand- dorminium divisum

    Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk


    Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud.
    Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist.
    Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused.
    Obligatsioonis on kaks poolt:
    • Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor
    • Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor

    Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga
    Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks.
    Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest.
    Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid.
    Obligatsioonide liigitus:
  • Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid
  • Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid
  • Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid
  • Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid
    Obligatsioonid jaotuvad:
    • Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.
    • Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud.

    Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteks – obligationes civiles-
    Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks- obligationes naturales-
    Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral.
    Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales:
  • Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega.
  • Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed
  • Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon
  • Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud , siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena
  • Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne.

    Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt


    Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt: kreeditor -võlausaldaja ja deebitor -võlgnik.
    Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga . Nt pärimisel.
    Loovutamine ehk tsessioon -cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule .
    Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus-eks.
    Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
    • Uus kreeditor sõlmis võlgnikuga uue obligatsiooni, nii et endine kreeditor vabanes kohustustest. – delegatio nominis-
    • Preetor võis protsessis formulasse esialgse kreeditori soovil paigutada märkuse, et võlg tuleb tasuda uuele kreeditorile.Esialgne kreeditor andis uuele volituse võlgnikult võlga sisse nõuda.uut kreeditori nim cognitor in rem suam- ja sellist loovutust nim-cessio actionis-. VEAD: vana kreeditor võis volituse tagasi võtta. Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile

    Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile.
    Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba küsimata.
    Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega- võla ülekandmine.
    Selleks on vajalik kreeditori nõusolek.
    Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu kreeditori ja üks deebitor
    Passiivne oligatsiooni kaaslus- mitu deebitori ja üks kreeditor
    Segakaaslus -mitu deebitori ja mitu kreeditori
    Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad?
  • Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama ainult murdosa kohustustest. Need on osa-ehk partisiaalsed obligatsioonid.
  • Iga kreeditor nõub obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor peab seda tervikuna täitma. Solidaarsed ehk korreaalsed obligatsioonid
    Regressiõigus-võla tasunud deebitor nõuab kaasdeebitoridelt nende osa sisse
    Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme:
    • Dare- midagi andma
    • Facere- midagi tegema
    • Praestare-tasuma tekitatud kahju
    Kõik samed peavad olema võimalikud, sest võimatu kohta ei saa olla obligatsioone.Sisu peab olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav.
    Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada:
  • Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine )
  • Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma)
    Objekti jagatavuse järgi:
  • Jagatavad-kohustust anda 5 hobust
  • Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune

    Lepingud- contractus . Mõiste.Liigid.Sõlmimine

    Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping.
    Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele.
    Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita.
    Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise.
    Lepingute süsteem:
  • Verbaalsed -suuliselt sõlmitud lepingud
  • Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud
  • Reaalsed -asja üleandmisel sõlmitud lepingud
  • Konsensuaalsed -vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud.
    Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud
    Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus:
  • Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio -kokkulepe, mutuum -muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata
  • Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid ja vahekordi, et teha õiglane otsus.
    Ühekülgsed lepingud-contractus unilaterales- selline leping, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.(muutlaen)
    Kahekülgsed lepingud-contractus bilaterales-mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused.
    Kui mõlema poole kohustused ja õigused on võrdsed nim seda lepingut-sünallagmaatilisek slepinguks.(ostu-müügi tehing)
    Kahekülgsed lepingu liigitati nelja rühma:
  • Do ut des-anna, et annaksid
  • Do ut facias-anna , et teeksid
  • Facio ut des-teen, et annaksid
  • Facio ut fasias-teen, et teeksid
    Lepingu kehtimise esimeseks tingimuseks on lepingupoolte nõusolek- consensus .
    Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega-boni mores .
    Leping muutub kehtetuks:
  • Vis ja metus. kehtetu on leping mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel.Sundus võib olla materialne-kehaline-vis absoluto [kehaline sundus kõrvaldab täielikult inimese tahte, seega on see leping tühine ]v mõtteline-psüühiline-vis compulsiva-.isik sõlmib lepingu ähvarduse tagajärjel.
  • Dolus- pettus. Teine tähendus- Tahtlus . Lisaks ka süütegu -delikt.Üks lepingu pooltsest viib ettekavatsetult teise poole eksitusse.
  • Error- eksimus. Vale ettekujutus asjade tõelisest olukorast või tõelise ettekujutuse puudumine-ignorantia- teadmatus .
    Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus.-error facti- See võib esineda:
    • Isikus-error on persona- leping on sõlmitud eksikombel teise samanimelise isikuga
    • Error in corpore- eksimus lepingu objektiks oleva asja identsuses
    • Error is negotio- eksimus tehingu liigis( rendileping ostu-müügi lepingu asemel)
    • Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel)
    • Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud)

    KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS.
    Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee.
    Lepingu alus-causa- resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle)
    Lepingut võib sõlmida, kas:
  • Causa crediendi-andja saab ka vastu
  • Causa solvendi- kohustuste täitmisena
  • Causa donandi- kinkimisena.
    Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind)
    Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine)
    Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks
    Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks
    Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud.
    Võimatus võib olla:
  • Füüsiline(puudutada sõmega kuud) , juriidiline(käibevälise asja müümine)
  • Subjektiivne-kui ainult antud isik ei saa lepingut täita: objektiivne- kui mitte keegi ei saa lepingut täita
  • Absoluutne-kui lepingut ei saa kuangi täita; relatiivne-kui lepingut ei saa antud tingimustest täita.
    Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud.
    Tänapäeval saab lepingut sõlmida ka teiste isikute-esindajate-procurator- kaudu.
    Otsene esindus -kus üks isik tegutseb teise isiku nimel ja arvel Roomas puudus.

    Obligatsiooni täitmine. Obligatsiooni mittetäitmise tagajärjed.

    Täitmine-solutio-loomulik obligatsiooni lõppemise viis,sest leping sõlmitaksegi selleks, et seda täidetaks.
    Täitmise juures tuleb vaadelda:
    • Täitmise subjekt. Obligatsiooni võib täita deebitor ise või keegi tema asemel.Oluline on, et kolmas isik sooritab täitmise tahtega vabastada võlgnik. Obligatsioon tuleb täita kreeditorile v kellelegi muule(eestkostja).. Teatud juhtudel võib selle täita ka kolmandatele isikutele ilma kreeditori nõusolekuta (kui allüürnik maksab oma üüri otse majapremehele.)
    • Täitmise objekt. Võlgnik peab sooritama selle samme tervikuna , milleks ta oli kohustatud.Erilise soodustusena võivad mõned võlgnikud kasutada nn suutesoodustust-jõukohast vastutust. Juhul, kui võlgnikul eosutus terve kohustuse täitmine liiga raskeks,jäetakse talle niipalju kui ta saab hädavaevalt elada.

    Kui kreeditor on nõus võib ühe täitmise objekti asendada teisega-täitmise asendamine-datio in solutum. On võimalik, et see toimub ka kreeditori nõusolekuta(nt:pärija ei saa legataatile anda testamendis nim eset,mis on kellegi võõra omandiks)
    • Täitmise aeg. Obligatsioon tuleb täita etteantud tähtajal.Kui tähtpäev pole määratud võib kreeditor nõuda igal ajal täitmist.Kreeditor võib varem kätte saadud raha panna eveel protsente kandma kui võlgnik kannab enne tähtaega protsendita võla.Tagasimaksmisel saab võlgnik arvata maha vaheraha. Tähtaeg-dies.

    Dies a quo- määrab tehingu kehtivuse alguse
    Dies ad quem-määrab tehingu kehtivuse lõpu
    Dies certus-kindel tähtpäev
    Dies incertus-kui ei tea, millal tähtpäev saabub
    • Täitmise koht. Kui obligatsiooni täitmise koht on määratud, peab deebitor täitma selle etteantud kohas.Kui kohti on alternatiivselt ette antud mitu, saab valida deebitor.Kui kohta pole määratud, tuleb obligatsioon täita objekti asukohas .Muudel juhtudel kui koht on määramata,võib deebitor täita seal, kus talle meeldib,mitte valides kreeditorile ebasoodsat kohta.
    • Täitmise viis. Obligatsiooni täitmise juures peavad mõlemad pooled välja näitama hoolsust-diligentia-.

    Korraliku hea peremmehe hoolsus -diligentia boni paterfamilias. Siin loodi keskmise eeskujuliku peremehe kuju, kelle käitumisele pidi vastama obligatsioonipoolte käitumine.
    Diligentiia quam in suis rebus -hoolsus, mida isik tavatseb rakendada oma asju ajades.
    Teist laadi hoolsus-custodia-võlgniku kohustus igati hoolitseda selle eest,et ära hoida tema käes oleva võõra asja hävimist,kadummist,riknemist
    • Tingumus-conditio- tulevane ja ebakindel-(ei teata, kas sündmus saabub v mitte) sündmus, mille saabumisest v mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine.

    Edasilükkav ehk suspensiivne tingimus-conditio suspensiva-õigustehingut veel pole, see sõlmitakse alles tingimuse saabumisel
    Äramuutev ehk resolutiivne tingimus-conditio resolutiva- poolte vahel on algusest peale lepinguline vahekord.See lõppeb niipea kui täitub tingimus.
    Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi:
  • Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest
  • Conditio casualis-kui sündmus võib saabuda täiesti olenemata asjaosaliste tahtest
  • Conditio mixta-kui sündmuse asetleidmine sõltub osaliselt asjaosalistest,osalt aga juhusest
    Paratamatu tingimus-kui tingimuseks ettenähtud sündmus kindlasti saabub
    • Modus ehk käsund. Lisasäte õigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse. Modust sisaldav leping jõustub kohe.

    Moduse täitmata jätmisel esineva dmõned õigusliku tagajärjed. Kreeditor võib kasutada sundabinõusid deebitori vastu.
    Stipulationes poenae-kokkuleppe rahasumma osas, mille maksab võlgnik kohustuste täitmmata jätmisel.
    Obligatsiooni mittetäitmisel kahjud- võivad olla:
  • Damnum emergens-vahetult tekkinud kahju st .antud isiku varanduse tegelik vähenemine.NT:kellegi käes läks kaotsi osa teisele kuuluvast kahjust.
  • Lucrum cessans-saamata jäänud tulu st.isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses.(isik ei saa kehavigastsue prst tööl käia)
    Kahju võib olla:
  • Otsene-kui ta on kahju tekitava teo loomulik ja paratamatu tagajärg.(keegi purustabteisele kuuluva kuju, selle väärtus ongi omanikule otsene kahju)
  • Kaudne-kui kahju on tekkinud eri tingimuste või suhetevõi eriliste asjaolude kokkusattumise tõttu(serviisi üheeseme katki minemine -hinnaline kahju-kahju kogu serviisile)
    Süü- isiku tahteline kahju tekitav tegevus-dolus- , mida ei tule ära segada samanimelise detailiga-pettusega.
    Süü-võib seisneda isiku hooletuses,ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel- culpa
    CULPA LIIGID:
  • Isiku süü võib avalduda tegude sooritamises-culpa in faciendo-Nt:isik määris hooletusest teise riided.
  • Süü võib avalduda millegi tegemata jätmises- culpa in non faciendo-nt:asja hoiule võtja ei lukustanud houruumi ust
  • Süü võib seisneda isikute hooletuses oma abiliste valikul -culpa in eligendo-
  • Isik võib olla süüdi ka selles,et ta hooletult järelevalvet teostab -culpa in custodiendo- nt:vanemad ei valva lapsi ja need tekitavad naabrile kahju
    CULPA ASTMED ON:
  • Culpa lata -jäme,raske hooletus . Kus, kohustatud isik pole avaldanud isegi sellist hoolsust,nagu seda oleks pidanud avaldama iga inimene.
  • Culpa levis-kerge hooletus. Isik pole käitunud kui hea eeskujulik peremees.Nõutav on viimane hoolsus.
  • Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab
  • Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust.
    Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest vaid dolus-e ja culpa lata eest,kui ta lepinguga osutab teeneid teisele isikule. Tasulise lepingu puhul vastutab isik igasuguse culpa lata ja culpa levise eest.
    Juhus-casus-on ettenähtamatu sündmus,mida ei saa võlgnikule süüks panna.
    Vägimisvõim-vis maior- vältimatu sündmus,mida küll ka ei saa tavaliselt ette näha,kuid kuigi teda oleks saanud ette näha,ei saa teda siiski vältida(äike)
    Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumisk on viivitus -mora- See on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal ja kohal, süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal.
    Mora solvendi-kui oblgatsiooni ei täida võlgnik nim seda võlgniku viivituseks.Tagajärg on see, et võlgniku vastutys püsib ka siis kui obligatsioon osutub võimatuks.
    Mora accippiendi-kreeditori viivitus, kui ta seda ei täida.Tagajärg:deebitori vastutuse vähenemine.
    VIIVITUSE TAGAJÄRJED KAOVAD KUI:
    Kui kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu; kui määratakse uued tähtajad : kui viivitus on vastastikune; kui obligatsioon lõppeb mõnel muul viisil

    Muud obligatsiooni lõppemise viisid


    Obligatsiooni lõppemise põhiprintsiiP: Obligatsiooni lõppemiseks on vajalik formaalne tehing,mis vastas obligatsiooni tekkimise tehingule.
    Obligatsiooni lõppemise viisid:
  • Novatsioon ehk uuendus (novatio). Üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teise samaulatuslikuga.Uue tekkimisega kaob endine.Uuendus võib seisneda obligatsiooni subjekti, objekti, aja v koha muutuses.Novatsioon võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited.
  • Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri)
  • Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel.
  • Aegumine . Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide.
  • Surm. Surm ei kustuta obligatsioone. Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega.

    Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT

    Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses


    Actus- isiku õigusi tekitav tegevus
    Negotium-igasugune tegevus
    Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste.
    Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud , mis rahuldasid selle aja vajadusi.
    Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus -pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud.
    mancipatio- vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek .
    Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mittetäitmisel sattus võlgnik võlausaldaja käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile.
    In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale.

    Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon


    Lepingute klassifikatsioon:
    • Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele
    • Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine
    • Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine
    • Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest

    Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete.

    Verbaarsed lepingud. Stipilatio

    Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus
    Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel.
    Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt.
    Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa.
    Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv . Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise puhuks või ka kohustuse mittetäitmise või mitteõigeaegse täitmise korral.
    Stipulatsiooniga võisid tekkida samaaegsel mitme kreeditori nõudmised ühe võlgniku vastu ja sel teel eriti said kohustuda mitu isikut.Tema abil sai kujundada käenduse instituut.
    KÄENDUS. Kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse ja tema majanduslikesse võimetesse, siis otsib ta vahendeid, mis tõhusalt tagaksid lepingu täitmise.. Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori eest veel teine isik- käendaja , kui võlgnik mingil põhjusel ei täida kohustust.
    Käendusega-vadimonium, praedisdatio- võidi tagada mitmesuguseid kohustusi.Kui võlgnik kohustust ei täitnud ja seda tegi käendaja, siis võis käendaja hiljem võlga tagasi nõuda.Käendus kestab 2.a.Kreeditor võis mitme käendaja olemasolul igaühelt nõuda vaid osa võlga.
    Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma puhul üle ta pärijatele.
    Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne.

    Literaalsed lepingud


    Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv.
    Literaalne leping-kirjalik vorm on tehingu olemuslikusk elemendiks
    Sissetulekute ja väljaminekute raamatud. Sissetulekud kanti raamatutesse-codex accepti- väljaminekud- codex expensi-
    Kui nüüd ka teine ärimees pidas selliseid raamatuid ja esimese peremehe codex expensis väljaminekuna märgitud sissekanne vastas teise codex acceptile sissetulekuna märgitud sissekandele, siis selle alusel tekkis leping.

    Reaalsed lepingud


    Reaalne leping- leping, mis kehtestub selle asja üleandmisega ühelt isikult teisele.
  • Muutlaen-mutuum- leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda.Lepingu sõlmimine vormivaba.
    Deebitorile anti kaitseks hagi, olematu raha saamise eest kui kreeditor oli võtnud allkirja enne objekti kätte andmist.
    Muutlaen võis olla kas protsendiga v protsendita.
    Protsentidega laen oli- fenus.leping. IV saj keelati protsentide võtmine. Erikokkulepped protsendile- usurae- kohta. Protsendimäär esialgu 12% a.
  • Pruuklaen- commodatum . Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta !
  • Hoiuleping - depositum .Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki:
    • Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega.
    • Depositum irregulare-hoiule antakse asendatavad asjad, kohustusega tagasi anda sama palju ja samas väärtuses asju. Hoiule andja ei tohi hoiule antud asja kinni pidada tasendusena vastunõudmise puhul , kuna muutlaenu puhul ei tarvvitse võlgnik enne maksta kui tema nõuded kreeditori vastu on arvesse võetud. Muutlaen sõlmitakse deebitori huvides, aga see hoiule andja huvides
    • SEKVESTER-sequestre-sellise asja hoiule andmine kolmanda isiku kätte, mille kohta on käimas vaidlus kahe või enama isiku vahel.Hoiule andja on siin seega mitu isikut.

  • Fiducia. Vanimaks pandi vormisk. Võlgnik andis võla kindlustamiseks oma asja kreeditorile omandiks, kohustusega see asi võla tasumisel võlgnikule tagasi anda.
    Fiducia cum creditore-kui kasutati seda kreeditorile reaalse kindlustuse andmise vahendina.
    Fiducia cum amico-asi anti hoiule, tasuta kasutamiseks v muuks otstarbeks.
    Esialgu rajanes fiducia usaldusel.Hiljem anti asja tagasinõudmiseks eriline hagi.
  • Pignus.Leping, mille aluselkreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja,mille ta on saanud oma nõudmise kindlustamiseks.

    Konsensuaalsed lepingud

    1.EMTIO-VENDITIO-ostu-müügileping-leping, millega üks pool –müüja(venditor) kohustub teisele poolele- ostjale(emptor) teataa asja(merx), nii et see jääks ostjale, ostja omakorda kohustub asj aeest maksma teatava rahasumma(pretium).
    See on sünallagmaatiline leping-mõlemal poolel on võrdsed õigused/kohustused.
    Vormivaba ostu-müügilepingu mõjule pääsemine. Preetoriid kujudasid selle lepingu.
    Ostu-müügi objektisk võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Objektiks võivad olla ka tulvased asjad:
    • Emptio rei separatae-ostetakse tingimisi , lootuses , et müüja asja saab
    • Sõlmitakse lõplik siduv leping loodetava asja peale

    Ostuhind peab väljenduma rahasummas. Ostuhinna nõuded:
    • Ostuhind peab olema kindel (certum)-määratakse poolte kokkuleppel
    • Ostuhind peab olema tõeline(verum), mite kolmandate isikute petmiseks
    • Hilisemas õiguses peab hind olema õiglane(iustum)

    Ostu-müügileping on kehtiv müügi eseme ja hinnas kokkuleppe momendil. Omandiõigus läheb üle asja üleandmisega. Ostja peab tasuma hinna ka siis kui toode hävis/roiskus.
    Poolte kohustused:
    Müüja kohustused: asja üleandmine;Üleandmiseni peab asj ahoolega hoidma;Müüja vastutab asja puuduste eest ja vigade eest,mida varjas; Lõpuks nõuti, et müüja peab teatavaks tegema kõik asja puudused va need, mis on kõigile nähtavad; Varjatud vigade leidmisel võis ostaja nõuda hinna alandamist v lepingu tühistamist;Võõra asja müümise eest vastutab müüja
    Ostja kohustused:tasuda ostuhind;tasuma oma süü tõttu tekkinud kahju; Käsiraha -lepingu sõlmimise tõendamisel. Kui ei täida lepingut, peab käsiraha kahekordselt tagasi maksma;
    Ostu-müügilepingu eriliigid:
    • Lex commissoria- kumbki pool võib jätta endale õiguse taganeda lepingust, kui vastaspool ei täida oma kohustusi.
    • In diem addictio- müüja reserveerib endale õiguse taganeda müügist, kui ta teatava aja jooksul saab kolmandalt isikult soodsama pakkumise
    • Pactum displicentiae- ostja õigus taganeda lepingust kahetsemise tõttu
    • Pactum de retrovendendo- ostja kohustub asja müüjale selle nõudmisel tagasi müüma
    • Pactum de retroemendo- müüja kohustub asja tagasi ostma
    • Pactum de reservati dominii- müüjale jääb omandiõigus kuni hinna täieliku tasumiseni
    • Pactum hypothecae- müüjale jääb pandiõigus kuni hinna tasumiseni
    • Pactum protimeseos- müüjale jääb ostueesõigus kui ostja asja edasi müüb
    • Ostmine asja järeleproovimise tingimused, kui asi ei kõlba, tühistub leping.

    2. LOCATIO -CONDUCTIO-teatav kasutuslepingute rühm
    ..kahekülgne konsensuaalne leping,mille alusel üks pooltest lubab asj ateisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, mingisuguse samme sooritada või mingisuguse tööresultaadi ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu.
    Locatio-conductio-võib olla kolmesugune:
  • Võõras asi, Roomas ka ori
  • Samme sooritamine, nt töötamine
  • Töötulemus
    Kolm eriliiki :
    • Locatio-conductio rei-asjaüür, rent, kus üürimise all mõeldakse asja kasutamist vilja saamiseta. Rentimise all mõeldakse viljakandva asja kasutusse andmist.

    Sublocatio-allüür, üüritud asja edasiüürimine
    Poolte kohustused:
    Üürnik /rentnik: kasutada asja vastavalt selle ülesandele,tasuda kokkulepitud tähtpäevaks üüri-või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korralikuna tagasi anda.
    Üürile/rendileandja:asja koos päraldisega kasutusse andmine;takistuseta kasutuse võimaldamine.
    • Locatio-conductio operarum- tööleping . See on vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest, kusjuures tll tegemine määratakse teatava aja peale. Leping lõppeb töövõtja surmaga.
    • Locatio –conductio operis-tööettevõtete-leping. Leping, mille alusel üks isik kohustub teatava tasu eest teisele andma töö saaduse-resultaadi. Kohustuse objektiks on kindel töötulemus. Tööettevõtja peab:: tellimise täitma tähtajaks;vastavalt üleseatud tingimustele. Tellija kohustus: õigeks ajaks ja tingimuste kohaselt vormistatud ese vastu võtta ja tasu maksta.

    3. MANDATUM -käsundusleping
    ..konsensuaalne leping, mille alusel üks pool teeb teisele ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Ülesandeks võib olla:mingi eseme ostmine;vara valitsemine;kohtuprotsessi ajamine
    Klassikalises instituudis on tegemist kahe instituudiga:
    • Mandatum-kitsamas mõttes, kus ülesanne oli üksik ja lõplik
    • Procura –kus hooldaja oli alaline asjade ajaja ja varade valitseja

    Mandatum on tasuta leping, selle sisuks olevad ül ei kuulunud häbistatava töö hulka. Tasu saamiseks andis käsundi andja lugupidamise märgina honoraariumi.
    Tehti vahet:
    • Mandatum mea gratia -käsund ülesande tegija huvides
    • Mandatum tua gratia- käsund voliniku, ülesande täitja huvides
    • Mandatum aliena gratia-käsund kolmanda isiku kasuks

    Mandataar-käsundi täitja, on kohustatud ül täitma käsundaja juhiste kohaselt heaperemeheliku hoolsusega;ta peab andma atu oma tegevusest ja andma käsundajale üle kõik lepingu alusel saadu .
    Käsundaja-mandant.on kohustatud tasuma mandataarile kõik selle poolt kantud kulud. Mandandil on käsundi täitja vastu hagi, mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob kaasa viimase autuks tunnistamise.
    Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande täitmisega;eriti mandataari loobumisega.
    4.Societas- seltsinguleping - konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.
    Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing ;äriline seltsing
    Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud
    Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu.
    Seltsinguleping võis ulatuselt olla:
    • Societas omnium bonorum -seltsinglased panead kokku kogu oma vara
    • Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara
    • Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele
    • Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese

    Contractus innominati


    Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse.
    Nimeta lepingud:
    • Vahetus- permutatio.üks isik annab mingi asja teisele isikule omandiks, saades teiselt isikult vastutasuks asja samuti omandiks. Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha.
    • Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi.
    • Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks.
    • Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi

    Pacta

    Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada.
    Pacta nuda-rõivasteta lepped , kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele.
    Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid.
    Pacta vestita alla kuulusid:
    • Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente)
    • Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad:
    • Receptum-võla enda peale võtmine
    • Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg

    Prata legitima-imperaatori konstitutsioonide alusel tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad:
    • Vormivaba kinkimise lubadus
    • Compromissum- vahekohtu leping, millega pooled kohustuvad, nende vahelise tüliküsimuse andma lahendada kolmandale isikule.

    Obligatsioonid nagu lepingutest

    Obligatsioonid nagu lepingud, sest nad sarnanevad lepingutega. Sellised obligatsioonis on:
    • Negotiorum gestio-volituseta võõraste asjade ajamine.Peremees peab tagama kulud, mis talle kasu tõid.Kui peremees kiidab tegevuse heaks,siis see heakskiit loetakse võrdseks käsundlepingugaviimasest tulenevate järeldustega.
    • Aluseta rikastumine .-aluseta võõra vara saamine. Eksikombel maksjal on õigus tagasi nõuda aluset amakse. Eeldusel et nii maksja kui saaja tegutsesid ekslikult. Kui maksja teadis, et makse saajal puudus õigus selle saamiseks on tegu kinkimisega. Aluseta rikastunu peab kõik saadu tagasi andma.

    Alusetu vara tagasinõudmiseks on eri nim hagid-condictiones.
    Aluseta rikastumise liigid:
    • Condictio indeciti-juba tasutud võla teistkordne maksmine või olematu ,ekslikult arvatava võla maksmine
    • Condictio causa data,causa non secuta-üks pool annab teisele midagi astusamme sooritamise eeldusel.kui vastusamme ei järgne, võidakse antut tagasi nõuda.
    • Condictio ob turpem vel iniustam causam-kellelegi on midagi antud,et ta ei teostaks mõnd seadus või kõlblusvastast tegu.
    • Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul.
    • Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut

    Obligatsioonid õiguserikkumistest


    Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist.
    Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma:
    • Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus
    • Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel.

    Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi.
    Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul.
    Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv
    Osa delikte tõi kaasa peale kahju heastamise kohustuse veel ka kahju tekitaja autuse-infamina.
    Tähtsamad õiguserikkumise liigid:
    • Iniuria . vanimal ajal tähendab see iga õigusevastast tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike:
      • Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused
      • Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi
      • Mitmesugused muud kahjude tekitamise viisid.Kerged löögid,vara kahjustamine. Trahvi suurus 25assi.

    Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise liigid:
    • Raske solvamine -vanemate, magistraadi, patrooni solamine
    • Avalikult tekitatud solvamine
    • Solvamised haavade tekitamisega.

    • Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv -kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv.

    • Rapina-röövimine. Vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallal v mõne suurema õnnetuse puhul. Hüvitisena neljakordne varastatud asja väärtus.

    • Damnum iniuria datum -võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine.

    • VIS- vägivald , metus- ähvardus .vägivald ja ähvardus esinemise puhul lepingu sõlmimisel teevad lepingu kehtetuks. Tekitatud kahju 4*väärtus.

    • Pettus-dolus malus.nõuda kahju hüvitamist vastavalt tegeliku kahju suurusele

    • Kahju tekitamine kreeditorile.kui võlgnik võõrandab temalt kohtuotsusega väljamõistetud asju , tekitades sellega kreeditorile kahju,püüti kreeditori selliste kahjude kaitseks kaista. Preetor andis hagi.

    • Actiones noxales.hagid, mida rakendatakse juhtumitel , kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom.Trahv v kahju tekitaja and akannatanule

    Obligatsioonid nagu õiguserikkumisest

    • Obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine.Puudub süümoment, tahe teisele kahju teha.

    On olemas mitmed kvaasdeliktid:
    • Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti ,siis vastutab ta kahjukannataja ees kohu protsessi väärtuse ulatuses
    • Astutus välja asetatud või välja riputatu eest.hagi
    • Juhtum, kui mõnest hoonest on midagi välja heidetud või välja alatud avalikule platsile v tänaale ja sellest tekib kahju. Vastutaad majaomanikud
    • Laeva, võõrastemaja,sissesõiduhoovi peremehed vastutavad kahekordses ulatuses nende teenijate poolt varastatud v rikutud reisijate kahjustuste eest, olenemata sellest , kas need asjad olid houle antud v mitte.

    PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK


    Pärimise mõiste ja liigid


    Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega.
    Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele.
    Õigusjärglus- successio -õiguste üleminek
    Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi
    Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused
    Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad -kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega.
    Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul.
    Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine ; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks.
    Pärandamise võime puudus vanimal ajal orjadel,peregriinidel,piiratud õigusvõimega isikutel, teise perekondliku võimu alla kuuluvad isikud.Perepoeg pidi pärandi pereisale andma.
    Pärimisele kutsumine toimus:
    • Testamendi teel- a testato -
    • Seaduse alusel- ab intestato-
    • Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane

    Pärijate liigid:
    Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem
    • Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed
    • Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all

    Hereditas iacens- lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe.
    Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel.
    Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud.
    Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus.

    Testamendijärgne pärandamine- a testato


    Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv.
    Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks .
    Testamendi teel pärimisel tehakse vahet:
    • Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid -tummad. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa.
    • Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva -puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel.

    Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime , sest vara läks isandale.
    Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud, heategevusasutused saavad pärida.
    Vanemal ajal ei võinud rikkad kodanikud kellel oli vara üle 100000assi teha testamenti naise kasuks.Kitsendus jäi püsima naiste osas, kes olid abiellunud enne-leina-aasta möödumist. Teiste osas see hiljem kadus.
    Pärida ei saa isik, kes on kippunud pärandaja elu kallale , teda haavanud teoga või tema kallal vägivalda tarvitanud.
    Testamendi tegemise vormid:
  • Rahvakoosolekul tehtud testament-testamentum comitiis calatis- . Testamentide tegemiseks kutsuti rahvakoosolek kuriaate viisil kokku 2 korda aastas. Koosoleku juht:preester v rex. Rahva juuresolekul avaldas pärandaja oma tahet suuliselt ehk määras pärija isiku . Algul oli testamendi tegemiseks vajalik rahva nõusolek, hiljem oli see üksiku isiku tahe.
  • Testamentum inprocinctu-testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel, näiteks enne lahingut
    Pärast XII tahvli seadusi loodi uus testamendi vorm:
  • Testamentum per mancipationem- testament vase ja kaalu abil. Kasutati mancipatiot kui võõrandamise vormi testamentliku tegingu sooritamiseks.Pärandaja andis oma vvara üle usaldusväärsele isikule-familiae emptor-pärandi ostjale. Ta võttis endale kohustuse täita korraldused, mida täitis ka pärandaja. Ta andis 5 tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul piduliku lubaduse. Esialgselt suuliselt. Siis hakati tahvlile kirja panema. -7tunnistajat.
    Testamenti võis teha nii suuliselt kui kirjalikult, tingimusel, et see toimus 7 tunnistaja juuresolekul.
    Ülalkirjeldatud era ehk koduste testamentide kõrval kujunesid ka avalikud testamendid , mis tehti riigivõimu organiite kaasabil:
  • Testamentlik suuline avaldus, mis tehti kohtu ees ja kanti kohtuprotokolli
  • Kirjalik testament, mis anti imperaatori juurde hoiule
    Hiljem:
  • Holograafiliine testament- kogu testamendi tekst on kirjutatud pärandaja enda poolt. Pole vajalik testaatori allkiri .
  • Allograafiline testament-teiste poolt kirjutatud testament, mis peab olema ilmtingimata alla kirjutatud pärandijätja poolt
  • Katku ajal tehtud testament- tegevuse ühtsust ei nõutud-7 tunnistajat võisid erineval ajal alla kirjutada
  • Abieluliste laste vahel pärandi jaotamise testament- tunnistajat polnud vaja
  • Sõduri testament- testamentum militis- formaalsusi ei nõutud, testament kehtis 1.aasta , siis tuli seda uuendada
  • Pime pärandaja sai testamendi teha vaid notari-tabularius juuresolekul. Kui tegija oli kirjaoskamatu oli vaja kaheksandat isikut tunnistajana.
    Testamendi pidi pätrija olema nim käskivas sõnastuses.Hiljem polnud see oluline.Alguses pidi olem atestament kirjutatud ladina keeles, hiljem ka teistes keeltes.Pärija määramist ei saa jätta Roomas kellegi teise hooleks.. Varanduse võis jätta ühele v mitmele isikule. Mitu kaaspärijat saavad tavaliselt võrde osa.
    Testament võib olla kehtetu iseenesest-ipsi iure- kui temas esinevad olulised vead.Testamenti võib kehtetuks tunnistada ka vastava vaidluse tulemusena. Eristatakse kehtetuid testamente:
    • Testamentum iniustum –pärandajal puudus testamendi tegemise õigus.
    • Testamentum irritum- testaator kaotas pärast testamendi tegemise õigusvõime
    • Testamentum desertum- testament kaotab kehtivuse, sestpärija sureb enne testaatorit, muutub pärimisvõimetuks, loobub või ei täitu testamendis ettenähtud tingimused.

    Testamentum ruptum-testaator tühistab testamendi
    Testamendi muutmine oli vanas-Roomas võimalik vaid uue testamendi moodustamisega.
    TESTAMENDI SISU:
    • Oluline pärija nimetamine
    • Pärandaja võib ette näha kolmanda isiku, kes päriks päriaja asemel, kui viimane ei taha seda vastu võtta vms

    Substitutio heredis- asepärija nimetamine. Kolm liiki:
  • Substitutio vulgaris- pärandaja määrab asepärija juhuks, kui esialgne pärija pärandit vastu ei võta
  • Substitutio pupillaris- kus perepea nimetab testamendis alaealisele pojale asepärija juhuks, kui poeg sureb enne täisealiseks saamist
  • Substitutio quasi pupillaris- vaimuhaigele lapsele asepärija määramine juhuks, kui see laps ei tervene üldse.
    Testamendi tingimused:
    Edasilükkav tingimus-conditio suspensiva- lükkab pärimisele kutsumise edasi kuni teatava sündmuse saabumiseni.
    Äramuutvat tingimust- conditio resolutiva- Rooma õiguse järgi testamendis olla ei võinud, sest see ei saanud määrata pärijat ainult teatavaks ajaks v kuni teatava tingimuse saabumiseni.
    Sundpärimine- ebaõiglase pärimise mittesaavutamine
    Exheredatio -pärandist ilmajätmine.
    Algselt toimus see formaalselt. Kui pärandaja tahtis kedagi pärandist ilma jätta, pidi ta seda ütlema nimeliselt.
    Nominatio-tuli mainida nimeliselt poegade ilmajätmist pärandist
    Tütreid ja lapselapsi polnud vaja nimeliselt märkida.Kui poeg ei olnud nimeliselt märgitud oli testament tühine. Kui tütreid ja lapselapsi polnud märgitud, testament tühiseks ei muutunud, aga nad said poole osa.
    Tekkis materiaalne sunpärimine ehk sundosapärimine- lähedastel võimalus tõeliselt pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi.
    Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda.
    Pärandi suurus: portio debita
    1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed .

    Pärimine seaduse järgi- ab intestato

    See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus. –tavaliselt lähedased isikud/sugulased.
    Rooma õigus tunneb agnaatilist-suhe isikute vahel nende kuuluvusega ühise perepea võimu alla ja kognaatilist-veresugulus sugulust.
    Suguluses eristatakse:
    • Otsejoones sugulus- linea dircta-vanavanemad, lapsed, vanemad,lapselapsed jne
      • Ülenejad sugulused-ascendentes-kui nad on antud isiku vanemad,vanavanemad jne.
      • Alanejad sugulased-descendentes-kui nad põlvenvad ainult isikust(laps, lapselaps )
      • Mittetäielik sugulus- isikutel on üks vanem ühine(poolvennad)
    • Külgjoones sugulus-linea collateralis-õed, vennad, onud , tädid, pojad.

    Sugulust määratakse sugulusastmetega-gradus-loetakse mitu sünnifakti on kahe isiku vahel. Isa ja poeg-esimese astme sugulased. Õde-vend-teise astem sugulased.
    Teatavad pärijate grupid moodustavad järgu/klassi:
    Pärida võib päiti-in capita -pärand jaotati niipaljudeks osadeks kui on pärijaid. In stripes-põlkondade viisi-teatavad pärijad saavad koos selle,mille saaks nende surnud eelneja pärijana, kui ta veel elaks.
    Vana tsiviilõiguse järgi on pärimise süsteem järgmine:
  • 1.klassis kutsutakse pärima isikud, kes olid perekonnas surnud isiku vahetu võimu all ja nüüd pereisa surma puhul ,perepojad ja tütred, nende varemsündinud lapsed, surnud isiku abikaasa abielust ja lapsendatud. Nad pärivad põlvkondade viisil
  • 2.klassi skui polda pärandaja perekondliku võimu alla kuuluvad pärijad, kutsutakse pärimisele lähinad agnaadid. Surnud isiku vennad-õed-ema.Pärivad päiti.
  • 3.klassis, kui pole kedagi agnaatidest, siis pärivad sugukondade liikmed
    See pärimise kord hakkas vabariigi lõpul lagunema.Uueks sai preetorlik pärimissüsteem:
  • Unde liberi-pärandaja perekondliku võimu all olevad pärijad-sui heredes; Mancipati-surnud isiku emantipeeritud lapsed, surnud isiku poolt lapsendusse antud lapsed, kui nad on lapsendaja võimu alt vabad.Pärivad agnaatide kõrval kognaadid.
  • Unde legitimi- kui puuduvad 1klassis märgitud isikud, siis preetor annab bonitaarse valduse isikutele, keda oleks pärimisele kutsutud tsiviilõiguse järgi:sui,agnati
  • Unde cognati-3klassi kutsutakse pärimisele surnud isiku veresugulased kuni kuuenda astmeni
  • Unde vir aut uxor-kui ei ole pärijaid eelmisest 3klassist, siis pärib surnud isiku üleelanud abikaasa.
    Hiljem pärimine ainuüksi kognaatilisele sugulusele. Justinianuse pärimisõiguse klassid :
  • Klassi moodustavad descendentes-surnud isiku alanejad sugulased:pojad, tütred,varem surnud poegade ja tütarde lapsed.
  • Klassis pärivad lähima astme ascendentes-surnud isiku ülenejad sugulased:isa,ema,vanaisa,vanaema,täisvennad-õed,varemsurnud täisvendade-õdede lapsed.
  • Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini -kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed.
  • Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni.
    Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans.

    Legaadid ja fideikomissid

    Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras
    Legataar-vara saaja
    Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale.
    Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu.
    Legaadid jagunevad:
  • Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut.
  • Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks.
  • Legatum sinendi modo .pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi.
  • Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks.
    Fideikomissid -mitteformaalsed suulised ja kirjalikud surnud isiku sooviavaldused pärijale sooritada mingi samme või anda kellelegi midagi.Need polnud pärijale kohustuslikud, kuid hiljem imperaatorid nõudsid, et need ka täidetakse.
    Dideikomisse võidi panna mitte ainult testamendijärgsetele pärijatele vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele . Võidi luua ka testamendis lisa.
    Klassikalise õiguse perioodil hakkas kaduma vahe legaatide ja fideikomisside vahel. Vähendati legaatide formaalsust,kitsendati fideikomisse sisuliselt. Justinianuse ajal need ühendati. Koditsill -Seda võidi teha kirjalikult/suuliselt 5 tunnistaja juuresolekul.Pole pärija nimetamist.Legaatidele võis olla jäetud kogu pärand ja pärijale paljas nimetus.
    Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist
    Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand.
    Fitusiaar -fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest.
    Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek.

    Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid.

    Pärand avaneb isiku surmaga.
    Paratamatud pärijad-sui et necessarii heredes-perekonnapea võimu all olevad pärijad-lapsed
    Extranei heredes-kõik muud pärijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda
    Neilt nõuti vastavat tahteavaldust pärandi vastuvõtu kohta sp on nad ka heredes voluntarii-.vabatahtlikud pärijad.
    Pärandi vastuvõtuga :
    • Läheb pärijale üle nii pärandaja varandus- aktiva , kui ka pärandil lasuvad kohustused-passiva,sest pärimise juures on tegemist universaalse õigusjärglusega.

    Päranditomp -pärand aktiva-passiva
    Vanimal ajal pidi pärija tagama kõik surnu kohustused. Hiljem pärija vastutus ainult vara piires, mis päriti.
    Cum viribus hereditatis-pärandivara piires vastutus
    Ultra vires hereditatis-üle pärandi piiride vastutus
    Vanimal ajal oli kohustus pärand vastu võtta. Preetor tegii muudatuse :Su heredes-pärandaja perekondliku võimu alla kuulujad võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda, nei oli pärandist loobumise soodustus .
    II-Pärija võis lasta enda endise varanduse ja pärandivara lahus hoida.See on eraldamise soodustus.
    III-Intervari soodustus-pärija vabaneb pärandi aktivast ületavas osas võlgade eest vastutusest , kui ta 30 päeva jooksul alates pärandaja surma hetkest asub pärandivara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul . Vastutab vaid nimestikku võetud pärandi ulatuses.
    RASKUSED:
  • Mitu pärijat ja üks või mõned ei võta pärandit vastu. Vabaksjäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. JUURDEKASVUÕIGUS-tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi-
  • Pärandist saavad võrdse osa ka need pärijad, kes on pärandaja eluajal saanud poole osast juba kätte. Collatio-kaaspärija peab pärandi hulka arvama ka selle, mis ta sai juba eluajal.
  • Kuidas kaaspärijad kasutavad ja jaotavad pärandi omavahel.Algul tekib pärandi puhul ühisomand . Kohustused ja nõudeõigused jaotatakse kaaspärijate vahel.
    HAGID
    • Hereditatis petitio-pärandi hagi,millega taotles pärija pärandi saamist , väites ja põhjendades oma taotlust pärijaks olekuga
    • Interdivtum quorum bonorum-preetoriõiguslik hagi,pärandi väljanõudmiseks.
    • Pärimise teel tekkinud ühisomandi puhul selle ühisomandi lõpetamiseks oli pärijatel spetsiaalne hagi.-actio familiae herciscundae-Esitada võis selle iga kaaspärija ja iga teine isik, kelle oli õigus nõuda pärandist osasaamist.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 61 lk · .docx · 109 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Rooma eraõigus #1 Rooma eraõigus #2 Rooma eraõigus #3 Rooma eraõigus #4 Rooma eraõigus #5 Rooma eraõigus #6 Rooma eraõigus #7 Rooma eraõigus #8 Rooma eraõigus #9 Rooma eraõigus #10 Rooma eraõigus #11 Rooma eraõigus #12 Rooma eraõigus #13 Rooma eraõigus #14 Rooma eraõigus #15 Rooma eraõigus #16 Rooma eraõigus #17 Rooma eraõigus #18 Rooma eraõigus #19 Rooma eraõigus #20 Rooma eraõigus #21 Rooma eraõigus #22 Rooma eraõigus #23 Rooma eraõigus #24 Rooma eraõigus #25 Rooma eraõigus #26 Rooma eraõigus #27 Rooma eraõigus #28 Rooma eraõigus #29 Rooma eraõigus #30 Rooma eraõigus #31 Rooma eraõigus #32 Rooma eraõigus #33 Rooma eraõigus #34 Rooma eraõigus #35 Rooma eraõigus #36 Rooma eraõigus #37 Rooma eraõigus #38 Rooma eraõigus #39 Rooma eraõigus #40 Rooma eraõigus #41 Rooma eraõigus #42 Rooma eraõigus #43 Rooma eraõigus #44 Rooma eraõigus #45 Rooma eraõigus #46 Rooma eraõigus #47 Rooma eraõigus #48 Rooma eraõigus #49 Rooma eraõigus #50 Rooma eraõigus #51 Rooma eraõigus #52 Rooma eraõigus #53 Rooma eraõigus #54 Rooma eraõigus #55 Rooma eraõigus #56 Rooma eraõigus #57 Rooma eraõigus #58 Rooma eraõigus #59 Rooma eraõigus #60 Rooma eraõigus #61
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Sisaldab terviklikku materjali kõikide peatükkide teemadest: Terve ja põhjalik raamatu konspekt/loengute konspekt.
    room rooma hagi valdus kostja hageja preetor rooma õigus kohtunik jurist omandiõigus hagid eraõigus edikt juristid justinianus asjaõigus võlgnik

    Sarnased õppematerjalid

    Ladina keele mõisted
    16
    docx

    Ladina keele mõisted

    Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma Eraõigus
    9
    docx

    Rooma Eraõigus

    1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.

    Õigus
    Rooma eraõiguse eksami konspekt
    16
    doc

    Rooma eraõiguse eksami konspekt

    culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas

    Õigus
    Rooma eraõiguse alused konspekt
    18
    docx

    Rooma eraõiguse alused konspekt

    Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt
    3
    doc

    Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

    ius publicum ­ avalik õigus ius civile ­ 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio ­ seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex ­ seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium ­ rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale ­ loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum ­ eraõigus ius honorarium ­ Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum ­ "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ­ ius Quiritium'i peamine allikas) a testato ­ testamendijärgne pärimine ab intestato ­ seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas ­ pärand, pärimine legatum ­ legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak

    Õigus
    Rooma eraõiguse alused
    32
    docx

    Rooma eraõiguse alused

    Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus  Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)

    Rooma eraõiguse alused
    Asjaõigus 6-peatükk
    24
    docx

    Asjaõigus 6. peatükk

    riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT:teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed. 3. Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad: a. Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma kodanikku välja osta sõjavangistusest. b. Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa-alustele jumalatele- matusepaigad, hauakääpad. c. Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all. d. KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris e. Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad,

    Asjaõigus
    Üldine õpetus obligatsioonidest
    18
    docx

    Üldine õpetus obligatsioonidest

    Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad:  Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.  Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud. Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteks – obligationes civiles- Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks- obligationes naturales-

    Rooma eraõiguse alused


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    daphneaura profiilipilt
    daphneaura: Liiga palju kirjavigu ja kleebi-ja-kõika stiilis lohisevad laused. Enda koostatud konspekti täiustamiseks võib tulla abiks, kui ainult antud konspektile toetudes ei soovita kasutada.
    20:23 19-05-2019



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun