Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed 3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga. Nt pärimisel. Loovutamine ehk tsessioon-cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule . Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus- eks. Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
Obligatsioonide põhiliigitus: o Lepingu o Nagu lepingu o Delikti o Nagu delikti Liigitus objektide alusel: o Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori. Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon. Senine kreeditor- tsedent, uus kreeditor- tsessionaar ja võlgnik- debitor cessus. Nii kaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Ei pea võlgnikult nõu küsima. Tsedent ei vastuta võla sissenõutavuse eest, vaid, nõudeõiguse olemasolu eest. Deebitori asendamine- nim võla ülekandmiseks. Vajalik kreeditori nõusolek. Kui on mitu kreeditori ja üks deebitor- aktiivne obligatsioonikaaslus
KÄENDUS. Kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse ja tema majanduslikesse võimetesse, siis otsib ta vahendeid, mis tõhusalt tagaksid lepingu täitmise.. Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori eest veel teine isik-käendaja, kui võlgnik mingil põhjusel ei täida kohustust. Käendusega-vadimonium, praedisdatio- võidi tagada mitmesuguseid kohustusi.Kui võlgnik kohustust ei täitnud ja seda tegi käendaja, siis võis käendaja hiljem võlga tagasi nõuda.Käendus kestab 2.a.Kreeditor võis mitme käendaja olemasolul igaühelt nõuda vaid osa võlga. Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma puhul üle ta pärijatele. Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne. Literaalsed lepingud Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv. Literaalne leping-kirjalik vorm on tehingu olemuslikusk elemendiks Sissetulekute ja väljaminekute raamatud
lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik)  isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja)  isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele · kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?) · töötajad · kliendid · Valitsus
Obligatsiooniõigus on kohustusõigus e tänapäeval võlaõigus. On olemas kolm asja: Oblikatsiooni sisu (subjektide õigus ja kohust) Oblikatsiooni objekt (Midagi anda jne) Oblikatsiooni subjektid. 33.Isiku vahetumine obligatsioonis Käibe arenemisel tekkis vajadus aendada üht isikut obligatsioonis teisega ka teistel juhtudel peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio  niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile. 34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest.
ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Oodatavat riskipreemiat ï‚· Sisemist riskipreemiat 10. Omanike nõutav tulunorm 15%, emissioonikulud 100 000 €, emissioonimaht mln. €. Omakapitali määr ettevõtjal on : ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ 15% ï‚· Ca 16,67 % ï‚· 2 11. Ettevõtte finantsanalüüsi kontekstis millistest firma näitajatest võiks kõige rohkem olla huvitatud pank kui kreeditor? ï‚· Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest ï‚· Rentaabluse näitajatest ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Likviidsuse ja maksevõime näitajatest ï‚· Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest Finantsanalüüs ï‚· 12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul: ï‚· Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline
Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus (võlgnikdeebitor), teha teise isiku (võlausaldaja kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest.
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed 3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga. Nt pärimisel. Loovutamine ehk tsessioon-cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule . Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus- eks. Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
maksevahendiks ning mida peab aktsepteerima kõikide tehingute puhul. Raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes makse sooritamiseks. Seaduslikult omab maksevahend arveldamisel väga kitsast ja tehnilist tähendust. See tähendab, et seadusliku maksevahendi kasutamisest millegi eest maksmisel ei saa keelduda. Igaüks, kes maksab seadusliku maksevahendiga, vabaneb oma võlast niipea kui kreeditor saab makse. Seadusliku maksevahendi tagajärjed Kreeditor (poepidaja või haldusasutus) saab nõuda, et tasud oma võla sularahas. Kreeditor ei saa keelduda seaduslikku maksevahendit kasutavast maksest. Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega
maksevahendiks ning mida peab aktsepteerima kõikide tehingute puhul. Raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes makse sooritamiseks. Seaduslikult omab maksevahend arveldamisel väga kitsast ja tehnilist tähendust. See tähendab, et seadusliku maksevahendi kasutamisest millegi eest maksmisel ei saa keelduda. Igaüks, kes maksab seadusliku maksevahendiga, vabaneb oma võlast niipea kui kreeditor saab makse. Seadusliku maksevahendi tagajärjed Kreeditor (poepidaja või haldusasutus) saab nõuda, et tasud oma võla sularahas. Kreeditor ei saa keelduda seaduslikku maksevahendit kasutavast maksest. Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega
societas  seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio  vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu  lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu  nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio  käsundita asjaajamine bona fides  hea usk mala fides  pahauskus creditor  kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor  deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio  uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio  tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare  ; facere  Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare  midagi andma; facere  midagi tegema;
isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust (nõude). Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor)  kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor)  kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel
Piirangud  omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse  omaabi; possessoorsed valdushagid  faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed hagid  taotletakse omandiõiguse tunnustamist  omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT  kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID  reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt  tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem  lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine  võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju  otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus
Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust liiget. Ühendus püüab omalt poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte huvigruppe. Bilansi analüüs Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1
väljaarvestamine, maksumäära võib väljendada suhtarvuna ehk protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse. · maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad) · maksusoodustused- subjektiivsed, soodustused mis vabastavad mingi
Igapäevases elus sooritatavate tehingute puhul on sagedaseks nähtuseks võlgu jäämine ja tasumisega viivitamine. Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Tegemist ei tohiks aga olla nähtusega, millega tuleb lihtsalt leppida. Töös analüüsitakse lühidalt viit teemat: viivis, leppetrahv, käendus, käsiraha, garantii. Kõik antud teemaderingid teenivad võlausaldaja huve. Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Näiteks sai viimase aastaga Jaapanist USA suurim võlausaldaja (Äripäev, 16.aprill 2015). Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega ja muuga võlausaldajale tagasi maksma.
Võib väljendada ka absoluutnäitajana, mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (nt maamaks, absoluut summa m2 kohta). Võib olla proportsionaalne (nt tulumaks). Teine võimalus on rakendada progresseeruvat maksu , kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga (nt astmeline ehk progresseeruv tulumaks). Maksumäär võib olla regresseeruv. 1000-2% 2000-1% 4000-0,5% 5. Maksusaaja on isik kellele maks laekub, ta on kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse. Riiklikud maksud, aga riiklikku eelarvesse v.a maamaks(laekub 100% kohaliku eelarvesse), üksikisiku tulumaks(laekub kohalikku eelarvesse.) 6. Maksutasumise kord ja tähtpäev. Need on maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, tingimused, mis reguleerivad, kogu maksumenetluse protsessi. Deklareerimisvajadus, tasumise tähtajad. 7. Maksusoodustused. Mingi (pokutatiivne?
selleks on Eestis 45,9%, vastandina ELi keskmisele 52,8%. Nimetatud näitajad on otseselt seotud Eesti ettevõtluspoliitika teadlikkuse suurendamise valdkonnaga. Alustava ettevõtja jaoks, kel puudub tagatis, hästi formuleeritud äriplaan ning ettevõtte finantsajalugu, mille alusel hinnata tema krediidivõimet, on lisaraha leidmine eriti keeruline. Mida riskantsem on idee, seda suurema riski võtab investor või kreeditor ettevõttesse investeerides ning see vähendab lisaraha kaasamise võimalusi või tõstab laenu hinda. Mida väikesem on soovitav laenusumma, seda vähemotstarbekas on laenu väljastamine krediidiasutustele. Võrreldes ettevõtlussektoriga üldiselt on väikeste ning äsja tegevust alustanud ettevõtete jaoks lisaraha leidmine suurimaks probleemiks  67% ettevõtjatest nimetavad kõige suuremaks takistuseks, mida tuli alustades ületada, just
Sellest tulenevalt on käendajaks kogu ulatuses või mingis osas. Käendusleping peab olema kirjalikult sõlmitud, on vormistatud iseseisva lepinguna. On ka võimalik, et käenduse nõusolek vormistatakse põhilepingule pealdisena. Nõusolek käendajaks olla võib ka kirjas teatatud olla. Kui võlgnik jätab kohustuse täitmata siis vastutavad kreeditori ees võlgnik ja käendaja solidaarselt. Kuna on ette nähtud solidaarne vastutus, siis kreeditor võib võla sisse nõuda kas võlgnikult või käendajalt. On võimalik ka variant, kus mitu isikut nõustuvad ühiselt olema käendajaks. Käendus lõpeb seadusega ette nähtud tingimustel: 1)lõpeb tagatud kohustise või lepingu enda lõppemisega; 2)kui kreeditor ei ole kolme kuu jooksul arvates käendusel tagatud kohustise tähtpäeva saabumisest esitanud hagi täitmiseks; 3) võla ülekandmisega (toimus võla ülekandmine,
Staatilised suhted(ollakse omanik ja Vahetussuhted(mingi asi vahetab eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid  võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega)
60. Millised on majanduse põhiküsimused, millele peavad vastama kõik majandussüsteemid? a) Mida toota? Kuidas toota? Kellele jaotada? b) Kes toodab? Kes otsustab? Kes tarbib? c) Kui palju tarbida? Kui palju säästa? Kui palju investeerida? d) Kelle käes on tootmisvahendid? Kes saab kasumi? Kuidas kujunevad hinnad? 61. Ettevõtte obligatsiooni omanik a) on ettevõtte omanik b) loodab aktsiate hinna tõusust saada kasumit c) on ettevõtte juhatuse liige d) on ettevõtte kreeditor 62. Turundustegevuste hulka ei kuulu a) turu-uuringud b) ladustamine c) tarbimine d) hinnakujundus 63. Kommertspank, mille reservimäär on 20% ja hoiused 50 miljonit krooni, võib kokku välja laenata a) 5 000 000 krooni b) 40 000 000 krooni c) 20 000 000 krooni d) 1 200 000 krooni 64. Talunik laenas kombaini ostmiseks puudujääva 20000 krooni pangast intressimääraga 12 % aastas tähtajaga 8 kuud. Kui suure summa peab talunik tähtajaks pangale tagastama? a) 21600 krooni b) 24000 krooni
4) Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid:  Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik  Kohustatud subjekt – kõik teised 2) Objekt: omand, valdus, servituut Olukorra muutumisele suunatud suhted: 1) Subjektid:  Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor  Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus) Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused:  Asjaõigused on määratletud (numerus clausus)  Asjaõigused on avalikud (äratuntavad) Asjade liigid
-Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 12. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Krediidireiting iseloomustab oodatavat laenamise hinda, näitab emitendi riskitaset. 13. Mida peetakse silmas nn ,,erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil? (näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14. Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad). ..... 15
Tasaarvestus. Lepinguline kohustus võib lõppeda ka tasaarvestusega. See tähendab võla ja nõude vastastikust kustutamist. Tasaarvestamise tingimused: 1) arvestada saab samaliigilisi nõudeid 2) tasaarvestamiseks esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Kohustuse lõppemisega langeb ära võlasuhte alus ja seega ka leping lõppeb. Poolte kokkuleppel võib lõpetada kõiki kohustisi v.a. need mis tekkivad seaduse alusel. N. elatisraha maksmine. Samuti terviserikkest tuleneva kahju tekitamine. Selliste kohustuste lõpetamine kokkuleppel on kehtetu ja tühine. Juriidiliselt toimub ühe kohustuse lõppemine samaaegselt uue kohustuse tekkimisega.
ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalik, st äratuntavad AÕSis abstraktsiooniprintsiip. TÄnapäeval kinnistusraaamtud, Roomas neid ei tundnud. Omandiõigust ei saa üle anda, Rooma kehtis põhimõte, et isegi kui heauskne.
süüa võlausaldajalt. Võlausaldaja võis teda sedasi kuni 60 päeva võlavangistuses hoida. Sellel ajal tuli võlgnik kolmel korral avalikult preetori ette viia. Võla maksmisega võis ta end vabastada või selles menetluse staadiumis võis leitud vindex võlgniku võlausaldaja käest vabaks osta. Kui ei leitud kumbagi lahendust, võis võlausaldaja võlgniku surmata või väljaspoole Roomat orjaks müüa, üldjuhul mindi teist teed pidi, kuna kreeditor ehk võlausaldaja eesmärk oli siiski raha kätte saamine. Vabariiklikus Roomas puudus täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvli sätted reguleerisid isavõimu, kellel lasus piiramatu võim perekonnas. Talle kuulus täielik võim kõikide pereliikmete üle, kus ta võis otsustada ka poja elu ja surma üle. Võis ka poega müüa, ning kui ta teda kolm korda müünud oli, siis vabanes ta isa võimu alt. Isavõim lubas mehel
2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Kui õigusnorm kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, siis annab ta samas tulevastele õigussuhte subjektidele ka teatud õigused ja kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused konkreetse iseloomu, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (müüja A, ostja B, kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist, s.t õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist ning kohaldab õigusrikkujate suhtes riigisundi.
Õigussuhtes fakt, mis annab faktide kogumile juriidilise tähenduse. omandavad need õigused ja kohustused konkreetse iseloomu, ÕIGUSLIK PRESUMPTSIOON  eeldatavalt toimunud fakt, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (müüja A, ostja B, millele antakse juriidilise fakti tähendus ( inimene ei ole süüdi kuni kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes. tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega  süütuse 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise presumptsioon). tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende
saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik)  füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda. Krediroorne võlgnevus  arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt. Kreditoorne võlgnevus (kohustused) kujutab endast maksta olevaid rahasummasid, väljastatavaid materiaalseid väärtusi või teenuseid. Kreeditor (võlausaldaja)  füüsiline või juriidiline isik, kelle vara on teise isiku käsutuses ja kes pole selle eest veel tasu saanud. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 26 Lisa 2 BILANSISKEEM AKTIVA (VARA) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad
Tasaarvestus. Lepinguline kohustus võib lõppeda ka tasaarvestusega. See tähendab võla ja nõude vastastikust kustutamist. Tasaarvestamise tingimused: 1) arvestada saab samaliigilisi nõudeid 2) tasaarvestamiseks esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Kohustuse lõppemisega langeb ära võlasuhte alus ja seega ka leping lõppeb. Poolte kokkuleppel võib lõpetada kõiki kohustisi v.a. need mis tekkivad seaduse alusel. N. elatisraha maksmine. Samuti terviserikkest tuleneva kahju tekitamine. Selliste kohustuste lõpetamine kokkuleppel on kehtetu ja tühine. Juriidiliselt toimub ühe kohustuse lõppemine samaaegselt uue kohustuse tekkimisega.
järelvalveametniku poolt antud korraldustesse. Registrist kustutamise aluseks on lisaks tegevuse lõpetamisele ka registreeringu eelduste äralangemine, milleks võib olla näiteks kreeditorile vanglakaristuse mõistmine, mis võib 43 viidata tema sobimatusele laenutegevuseks. Aluseks on ka kellegi teise vahendajana tegutsemine. Kui kreeditor pole määratud tähtaja jooksul nimetanud uusi isikuid, kes täidavad laenutegevuse alaste teadmiste olemasolu nõuet, on ka see kustutamise aluseks. Registreeringuta tahtlikult tegutsemise eest on karistusena ette nähtud trahv või kuni 6 kuud vangistust. Kuigi ESA otsuse peale võib esitada halduskaebuse, ei ole see aluseks, et peatada registrist kustutamine ja tähtajaline tegutsemiskeeld, kui halduskaebuse läbivaataja ei määra teisiti
Keskmine töötajate arv 15 inimest 45 inimest Auditi kohustus eksisteerib ka muudel juhtudel. Need ei ole ainukesed kriteeriumid. Tekivad seal hulgas ka aruande koostaja on aktsiaselt, riigiraamatupidamis kohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksis jne. Auditi kohustus võib tulla ettevõtte sisekirjast. Kui ettevõttel on valiku võimalus tuleks kaaluda ka teiste osapoolte info vajadus. Näiteks kas seda soovib kreeditor , koostööpartner, välispartner jne. Auduti ülevaatus on mõlemad kindlust andvad audiitor teenused. Auditi puhul antakse hinnang raamatupidamise aruanded on olulised ning ka tuleb positiivne hinnang. Ülevaatuse korral kinnitab audiitor et ei ole saanud teatavaks asjaolusid, mis sunniksid uskuma, et rmp aruanne ei ole olulises osas õige. Suurema kindlustunde saamiseks võib ülevaatuse alati asendada auditiga.
ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte tähtsaim küsimus on - kuidas, kus ja kellele tuleb kohustis täita? Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1.lepingust 2.õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3.alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) - kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) - kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes on alati kaks poolt. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) - enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust. Kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see on vastuolus avaliku korra, heade kommetega või rikuks teiste isikute õigusi
õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte tähtsaim küsimus on  kuidas, kus ja kellele tuleb kohustis täita? Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor)  kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor)  kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes on alati kaks poolt. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust
Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000 Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid: aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest.  Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest.
Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32).
Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 3 võlasuhte tekkimise alus: 1. lepingust 2
a. 1.1 Õigussuhete mõiste. Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekitatavat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul võrdsusel. 8
Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000 Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid: aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest. · Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest.
lepingus loetletud riskid. Londonis laeva või vara kindlustamine toimub nii: Underwriterile ei pääse ligi. 1992-97 oli tema Merelaevanduses, 88-st 44 laeva oli Londonis Lloydsis kindlustatud Complete Basis, 3 Mio dollarit preemiat tuli maksta igal aastal. NSVL-s ostis mingi firma laeva, maksis välja kohe (hüpoteeki polnud vaja), laev anti laevandusele sõita, neid ei kindlustatud. Probleemi polnud! Kaasaegses pole see mõeldav, reeglina ostetakse laevad osalt võlgu, seega kreeditor nõuab laeva kindlustamist ja lisaks laenulepingu juurde Assignment of Insurances - mis tähendas seda, et kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitis makstakse välja pangale, kreeditorile, kes peab laevahüpoteeki. NÄIDE - MS Estonia, Trygg Hansa oli kindlustaja. Õnnetus 28.09.1994. TH ei vaielnud, maksis 60 Mio dollarit läks EBRD-le, nemad olid välja andnud 240 Mio SEKi laenu. Laenulepingu sõlmimisel oli kokkulepe Estline Maritime Co Ltd Cyprus- formaaljuriidiline
iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Et tädi Maali ka aru saaks: Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline suhe või seos, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel, st õigustatud pool ja kohustatud pool (nt kreeditor ja deebitor). Mistahestahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Kui suhe reguleeritakse õigusnormidega, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhte struktuurilised elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled – nendeks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus – isiku võime olla õigussuhtest osavõtja
C+ (3.12) YTM n , (V B + M ) 2 kus YTM  ligilähedane tulu tähtajani, C  aastane kupongiintress (mitte intressimäär). 4. AKTSIAD 4.1. Eelisaktsiad Eelisaktsia (preferred stock või preference stock) on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks. Eelisaktsiate tulumäär jääb lähtuvalt riskantsusest võlakirjade ja lihtaktsiate vahepeale.
Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumisreegli, annab selle suhte abstraktsetele subjektidele kindlad õigused ja vastavad kohustused. Need abstraktsed isikud ostjate müüjatena, töövõtjateandjatena ja nende jaoks ettenähtud õigused ja kohustused seaduses hakkavad kehtima konkreetsete subjektide jaoks sellest momendist alates, kui keegi hakkab ostjaks ja keegi on müüjaks, kui keegi on kreeditor ja keegi võlgnik. Nende subjektide vahel tekib siis õigussuhe ja varem kehtinud abstraktsed õigused ja kohustused sellest momendist peale saavad endale konkreetse iseloomu  nad kuuluvad konkreetsele ostjale A ja konkreetsele müüjale B. 3) Õigussuhe on selline isikute vaheline seos, mille säilimise tagab riik jälgib seadusega antud õiguste ja pandud kohustuste täitmist, kohaldades rikkujate suhtes sundi.
tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte) - muutumist - lõppemist - Võlgnik = deebitor, Võlausaldaja = kreeditor - Dispositiivsus - tähendab, et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu. - Relatiivsus- iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida vaid poolte vahel (inter partes) ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi. Alati on võlasuhtes vähemalt kaks poolt. Näiteks
kajastata mitte mingeid muid suurusi (vt. lisa 1). See aruanne annab olulist informatsiooni ettevõtte: a) tehingute ja muude sündmuste ja asjaolude tagajärgede kohta, mis muudavad netovarade summat ja iseloomu; b) nende tehingute ja muude sündmuste ja asjaolude omavaheliste seoste kohta; c) kuidas organisatsiooni ressursse kasutatakse mitmesuguste programmide või teenuste pakkumiseks. Sellist informatsiooni vajab investeerija kui kreeditor millist tulu võib ettevõte saavutada oma praeguste ressurssidega varustatuse korral ja millised tulud oleksid tulevikus prognoositavad. KULUD TOOTMISKULUD · Tootmiskulud (põhikulu)  mis on seotud tootmisega otseselt (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. 38
isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Käendusleping aegub: 1. Käendusega tagatud kohustuse lõppemisega 2. Kui kreeditor 3 kuu jooksul alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu 3. Võla ülekandmisega kui käendaja ei väljendanud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest Käsiraha. Käsirahaks loetakse rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks.
Kui võrrelda kaht peamist neist, asjaõigust ja võlaõigust, siis oleks see õigusliku reguleerimise mehhanismi poolest järgmine. Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted. Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik. Seega konkreetne isik. Võlaõigussuhte objektiks on mingi tegevus, selle resultaat või tegevustus. Asjaõigussuhe on absoluutne - teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektide ring on kindlaks määramata. Võlaõigussuhe on relatiivne - st et subjektid on alati kindlaks määratud. Paulus toob asja- ja võlaõigussuhte erinevusena välja järgmist:
Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. ÜHISVÕLG: Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne). Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes
kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega lepingutes, milles tuleb kohustus täita mitmele võlausaldajale, kohaldatakse osavõlausaldajate kohta käivaid sätteid ainult siis, kui kohustust ei tule täita kõikidele ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed
annaabi.ee 
