ASJAÕIGUS HELIIS REINMÄGI 11.B MIDA ENDAST KUJUTAB? • Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. • Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Omand kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle. • Piiratud asjaõigused , mis annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieliku võimuni asja üle. Omakorda jaguneb: Kasutamisõigusteks, mis annavad isikule õiguse kasutada võõrast asja. Realiseerimisõigusteks, mis annavad isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE L...
Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale sissenõudja kasuks seadusjärgne pandiõigus ehk arestipangaõigus. Arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu tulemusena tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenev pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud (käsi)pandiõigus. Ühte ja sedasama eset võivad samaaegselt koormata: - Lepingu alusel seatud pandiõigus - Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud arestipandiõigus
a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris) Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus eelistatud hilisemate suhtes Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. PANDI LIIGID Kõige üldisemalt AÕS-s 2 liiki (§276 lg 2): 1)Kinnispant (hüpoteek) –kinnisasja tagatisel antud
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. hoonestusõigus Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: küsimus servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. b. omand Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. c. servituut Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid,
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaota...
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Võlaõiguse eriosa kontrolltöö 1. Kas ostjal on õigus keelduda puudustega asja vastuvõtmisest? Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal lähe...
korteriühistul olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule) Kui aga juhatuse olemasolu on nõutav, siis peab see kohe korteriomandite loomisel olemas olema, vastasel korral jäetakse korteriomandite loomise avaldus rahuldamata. 7) Korteriomandite loomine omaniku esitatud avaldusega on reguleeritud eraldi sättes, et selgemalt eristada eri tehinguid. (vt § 8) 8) Sätestatakse korteriühistu pandiõigus § 44. Korteriühistu pandiõigus (11) Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus ). (12) Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. (13) Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. (vt selle kohta ka Vaike Murumets, Korteriühistu pandiõigus
Asjaõigusseadus- kitsenduste talumine Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ai...
§ 653. Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel Kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. § 654. Pandiõigus (1) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. (2) Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub.
saabumise võimatuse ilmnemiseni. §106.(1) TSÜS 21. Kas erametsas on teistel isikutel lubatud marju korjata? Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. §167.(2) AÕS 22. Asjaõigused on ... Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab? - uusi asjaõigusi ei saa poolte kokkuleppel luua. Asjaõigused tehakse teatavaks valduse ja kinnistusraamatu kaudu
omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või
Esimene teema peale kontrolltööd(7. konspekt) Arvestustöö 2: tööõigus ja 1 või 2 küsimust on karistusõigusest. tsiviilõiguse teostamise viisid: Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heasusu. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus (§ kui seadus seob iguslikud tagajärjed heausklusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti) Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavates asajoludes, ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitsatakse hagi esitamisega ehk hageja nõudega. See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohust...
nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine 17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: 1)
Asjaõiguste avalikkuse põhimõte – teistel isikutel peab olema võimalik teada saada asjaõiguste olemasolust. Kinnisasjade puhul on see võimalik kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega. Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest. Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus. 1 Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes, kohaldatakse Soome riigi õigust aga kui ehitis asub Saksamaal, siis Saksamaa õigust. Asjaõiguse tekkimisel, lõppemisel või muutmisel järgitakse selle riigi õigust, kus asub asi tekkimise, lõppemise või muutmise hetkel. 1 Loengukonspekt: Asjaõigus
See tuleb ilmsiks omandi üleandmisel, mis peab iga üksiku asja puhul toimuma vastavalt asja kohta käivate eeskirjade alusel, nt toimub see kinnis- ja vallasasjade puhul erinevalt - Võimalik on omand ainult individuaalsetele asjadele (teatud liiki asi + reaalne eraldamine teistest sama liiki asjadest) - Omand on kõige ulatuslikum õigus asjale. Vastandiks on piiratud sisuga asjaõigused (hüpoteek, pandiõigus, servituut). Nende puhul on võimalik õigusi selgelt piiritleda, omandi puhul ei ole seda võimalik üksikasjades loetleda - Omandi elastsus: omandil on tedents ja jõud omandada pärast piiratud asjaõiguste lõppemist taas nendes sisalduvad õigused ja ühendada need ülejäänud omandiga. - BGB § 903: „Omanik võib asjaga oma tahtmist mööda toimida ja teiste isikute igasuguse mõju välistada“
162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja o pandiõigus. 163. Miks Eesti õiguses ei kehti kausaalsuspõhimõte? Enamik Euroopa õigustest ei tunne abstraktsioonipõhimõtet ning neis lähtutakse kausaalsuspõhimõttest, mille kohaselt õiguse saab omandada ainult siis, kui omandamisele eelneb kehtiv õigusalus (causa), milleks on kohustus- ehk võlaõigustehing. Sellega on käsutustehing kausaalne, mitte abstraktne. Kokkuleppepõhimõte põhineb abstraktsioonipõhimõttel. Selle kohaselt on asjaõigusliku
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
Kuid tahtliku üigusvastase tegevuse korral kehtestatakse hagi- kolmeaastane aegumistähtaeg. Eesti riigi sisevedu autokaupade veol toimub võlaõiguseseaduse(VÕS) kaubaveolepingu seaduse alusel. Sisuliselt on see seadus sarnane CMR konvensiooniga. Tähtsamad erinevused on järgmised : · Vedaja vastutuse suurus hilinemise korral on kuni kolmekordne veotasu. · Pretensioonide esitamine varjatud vigastuste korral peab toimuma 7 päeva jooksul. · VÕS-is on peatükk pandiõigus, see tähendab vedajal on õigus kaup enda valdusesse seniks kui talle makstakse veoraha. Kui vedaja poolt määratud tähtajaks veoraha ei tasuta siis on vedajal õigus kaup maha müüa. · VÕS-is on ka kolimisteenuse peatükk . 1. Üldtingimuste eesmärgiks on : · Lepingujärgse vastutse tekkimine osapoolte vahel. · Veose eest vastutuse ülemineku aja koha kohta veoahelas. · Erinevate tegevuste konkretiseerimine. · Luua arusaam terminoloogiast. 2
54. Omand, piiratud asjaõigused. Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Piiratud asjaõigused on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus 55. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus. 56. Sugulased, hõimlased. Sugulased on omavahel sugulussuhetes ehk põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted
1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Endise riigikassa kõrvale tekkis imperaatori kassa(fiscus), millel oli palju privileege: selle varandus ei allunud aegumisele ega iganemisele, selle nõuetel oli eesõigus teiste kreeditoride nõuete ees, sellel oli seaduslik pandiõigus võlgniku kogu varale. Praktiliselt oli riigikassa fiscus juriidiline isik. Rooma õigus fikseeris lähtuvalt vajadustest juriidilise isiku iseseisva õigusvõime. PEREKONNAÕIGUS Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all. Kolm abielu sõlmimise vormi: o Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad. o Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees.
34. Pandi mõiste ja liigid. Asi on panditud juhul, kui see on isikul kellegi kasuks panti seatud. Kui nõuet ei ole kohaselt täidetud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele vara pantida. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, nii asja kui ka õigusi. Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant. 35. Mis on vallaspant? Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jag: · käsipant - vallasasi panditakse, kui see antakse üle pandipidaja valdusesse ja kinnitatakse pandilepingu sõlmimisega. · registerpant - vallasasi panditakse, kuid asi jääb pantija valdusesse (hoiule, pantija ei saa kasutada) ning pant(nt. laev, lennuk, jms sõidukid) registreeritakse. · kommertspant ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse.
Kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Pandiõigus (VÕS § 654) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Tellija ülesütlemisõigus (VÕS § 655) Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles
) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused
Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3. Hoidma seda asja 4. Panditud asja kasutada pole tal õigust Pandi liigid: 1. Kommertspant 2. Kinnispant ehk hüpoteek 3. Käendus 4. Käsiraha 5. Garantii 6. Vallas ja pantimine (registerpant) Karistusseadustik(2001) Karistuse teo eest, kui see vastab -süüteokoosseisule - õigusvastane -isik on süüdi Süüteod jagunevad:
Pactum displicentiae- ostja õigus taganeda lepingust kahetsemise tõttu Pactum de retrovendendo- ostja kohustub asja müüjale selle nõudmisel tagasi müüma Pactum de retroemendo- müüja kohustub asja tagasi ostma Pactum de reservati dominii- müüjale jääb omandiõigus kuni hinna täieliku tasumiseni Pactum hypothecae- müüjale jääb pandiõigus kuni hinna tasumiseni Pactum protimeseos- müüjale jääb ostueesõigus kui ostja asja edasi müüb Ostmine asja järeleproovimise tingimused, kui asi ei kõlba, tühistub leping. 2.LOCATIO-CONDUCTIO-teatav kasutuslepingute rühm ..kahekülgne konsensuaalne leping,mille alusel üks pooltest lubab asj ateisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, mingisuguse samme sooritada või mingisuguse tööresultaadi ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu
17. Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses a. § 854. Ekspedeerimislepingu mõiste b. § 855. Vedamise korraldamine c. § 856. Saatja kohustused d. § 857. Tasu maksmine e. § 858. Teavitamis- ja väljaandmiskohustus f. § 859. Ekspedeerija asumine vedaja asemele g. § 860. Mitme veose ühine vedamine h. § 861. Ekspedeerija vastutus i. § 862. Nõuete aegumine j. § 863. Pandiõigus k. § 864. Järgnev ekspedeerija l. § 865. Sätete kohustuslikkus 18. Saatja ning ekspedeerija õigused ja kohustused Saatja Saatja peab veose vajaduse korral pakkima ja tähistama ning andma ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida ekspedeerija vajab oma kohustuste täitmiseks. Ohtliku veose vedamise korral peab saatja ekspedeerijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ohu täpsest laadist ja kui see on mõistlik, siis ka
alusel. Sellisel juhul on ekspedeerijal saatja suhtes vedaja õigused ja kohustused ning ta võib nõuda vastavalt asjaoludele mõistlikku veotasu, kuid mitte rohkem tavalisest veotasust sellise veose vedamise eest. Ekspedeerijal on kõigi ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete ning varasematest saatjaga sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja laolepingutest tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus veosele. Ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Kui kahju tekkimisele aitas kaasa saatja käitumine või veose eriline puudus, sõltub hüvitamise kohustus ning ka hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. 65 Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (4) · Järgnev ekspedeerija
Kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud,halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende 6 kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Pandiõigus (VÕS § 654) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 7 Teenuse osutamise lepingud II Maaklerleping
2. üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas; 3. üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud. Eluruumi üüri ülemäärane suurus Eluruumi üür on ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu, välja arvatud juhul, kui tegemist on luksuskorteri või -majaga. Üüri suurus ei ole ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Üürileandja tagatised Üürileandja pandiõigus - kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallas asjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitusnõuded. Tagatisraha - eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale
Kaasomandi lõpetamiseks on kolm viisi: 1. jagamine reaalosadeks (nt ühest kinnisest tehakse 2, eraldi sissepääsud, majakesed) 2. võõrandamine, jaguneb kaheks. Omanikul on alati õigus kaitsta endale kuuluvat asja. Õigus nõuda kahju hüvitist. PIIRATUD asja õigused 1. Servituudid 2. Reaalservituud 3. hoonestusõigus (õigus ehitada teisele kuuluvale kinnistusele enda hoone, tuleb maksta, tähtajaline) 4. Ostueesõigus 5. Pandiõigus (kolmandal isikul on õigus enda võlga realiseerida pandi asemel TEHINGUD 1. Õigustoiming või õigustoimingute kogum, 2. Kindel õiguslik tagajärg 3. Tahteavaldus Tehing võib olla ühepoolne ja mitmepoolne. Nt testament. Mitme poolega on leping. Tahteavaldus võib olla otsene või kaudne. (nt käega viitamine võib olla kaasakutsumine) Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvumiseks.
Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus. Mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse. Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga
2) Frantsiisivõtja on kohustatud tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi ja frantsiisileandjal on õigus seda kontrollida. 26. Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetama nende eeliste vastu, mida ühe toote omamine või kasutamine pakuvad või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hind on turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid. 27. Hüpoteek on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude (laenu) rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 28. Intress - rahasumma, mis tasutakse raha kasutamise eest või teenitakse raha kasutada andmise eest. 29. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Kapital on ettevõtte vara või
Aktsessoorne kõrvalkohustus on seotud põhikohustusega ehk on seotud põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral (VÕS § 167 lg 1). Aktsessoorsed kõrvalkohustused on käendus ja pandiõigus. Abstraktne kohustus on mitteaktsessoorne kohustus. Abstraktse kõrvalkohustuse puhul ei sõltu kõrvalkohustuse kehtivus ega realiseerimine põhikohustusest. Mitteaktsessoorne kõrvalkohustus on garantii. 4. Käenduslepingu eesmärk ja õiguslik olemus. Kelle vahel sõlmitakse? Käendus on sätestatud VÕS §-s 142 jj. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse
tähtsaim tüüp omand on. Eraõiguslikud piirid: 1. Mitte piiramatu õigus 2. Omandi ruumilised piirid 3. Pahatahtliku kahjustamise keeld 4. Hädaseisund 5. Õigused võõrale asjale: hoonestusõigus, servituudid ja kasutusvaldus, ostueesõigus, reaalkoormatised (hüpoteegid, kinnis- ja rendivõlad), üigused vallasasjadele kasutusvaldus ja pandiõigus Avalik-õiguslikud piirid: 1. sundvõõrandamine kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00 Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest. AÕS §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine:
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Se...
2) nõuda 2 aastat pärast lepingu sõlmimist Põllumajandusliku rendilepingu muutmist (VÕS § 350 lg 1) 3) kui põllumajandusliku rendilepingu puhul on rent ebamõistlikult kõrge, arvestades rendilepingu eseme korrapärase majandamise juures saadavat tulu, võib rentnik nõuda rendi vähendamist mõistliku summa võrra. (VÕS § 350 lg 2) 4) Põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rendileandjal on oma rendilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus rentniku poolt kinnisasjale või ettevõttesse toodud asjadele ning rendilepingu eseme viljadele (nt metsasaadused, rentniku soetatud tehnika) (VÕS § 351). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 9/ 9 Liising VÕS § 361- Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse,
77. mandate authority given to a person or group of persons authorising and requiring them to act on behalf of the person giving the authority 78. voidable which can be made not legally valid or not having any legal effect 79. building lease = right of superficious hoonestusõigus 80. pre-emptive right ostu-eesõigus (right of first refusal to purchase sth before it is sold to someone else) 81. right of security pandiõigus 82. delivery üleandmine 83. occupation hõivamine 84. finding leid 85. treasure peitvara 86. specification ümbermuutmine 87. confusion segamine 88. accession ühendamine 89. prescription igamine 90. natural fruit loodusvili 91. mercantile law äriõigus 92. tax law maksuõigus 93. corporal objects kehalised esemed 94. establish a right õigus seadma 95. transfer a right õigust üle andma 96. modify a right õigust muutma 97
Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. TUNNUSTAMINE: Võlausaldajate üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata. Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. VAIDLUSTAMINE:
162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja o pandiõigus. 163. Miks Eesti õiguses ei kehti kausaalsuspõhimõte? Enamik Euroopa õigustest ei tunne abstraktsioonipõhimõtet ning neis lähtutakse kausaalsuspõhimõttest, mille kohaselt õiguse saab omandada ainult siis, kui omandamisele eelneb kehtiv õigusalus (causa), milleks on kohustus- ehk võlaõigustehing. Sellega on käsutustehing kausaalne, mitte abstraktne. Kokkuleppepõhimõte põhineb abstraktsioonipõhimõttel. Selle kohaselt on asjaõigusliku
(AÕS § 244) Hoonestusõigus kui tähtaegne piiratud asjaõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtajamöödumisel. Käsutamine Hoonestusõiguse sarnasus kinnisomandiga ilmneb ka selles käsutamisel. Hoonestusõiguslikul isikul on nagu omanikul kinnisomandi suhtes õigus hoonestusõigust võõrandada, pärandada või koormata hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Eraldi on välja toodud, et hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. XI Pandiõigus Sissejuhatus pandiõigusesse Rooma õiguses oli algselt kohustuse täitmise tagamise vahendiks kohustatud isiku võlgniku sõna ja lubadus. Sama ülesannet täitis ka teise isiku käemehe antud vastutus. Kuid kumbki neist tagamise vahenditest ei olnud küllaltki tõhus. Seepärast tekkis kohustuse täitmise tagamise varaline vahend ehk pant. Esialgu andis võlgnik pandieseme võlausaldaja omandiks, seejärel aga ainult faktiliseks pidamiseks, jäädes ise omanikuks
o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o Hoonesusõigus annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis. See on tähtajaline. Hoonestusõiguse eest tuleb maksta. Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav o Ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel on kellelgi õigus asuda omandaja asemele o Pandiõigus asja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus asuda pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. On kahte liiki panti: Vallaspant · Käsipant - pandimajad · Registerpant e hüpoteek PEREKONNAÕIGUSE ALUSED
)- seadus ütleb, et meil on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab. § 5. Asjaõigused - numerus clause printsiip (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja müügilepingut eraldi. KAASUS Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa. Küsimus:Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ?
piiratud asjaõigused - õigused asjale, kuid piiratumas ulatuses võrreldes 11 omandit. Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes. 1.reaalservituut koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus 2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus. . 3.Omandamisõigus e. ostueesõigus · Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus) Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes. · Nõudeõigused õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist · Kujundusõigus õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada)
2.1.5. Muud vallasomandi tekkeviisid Hõivamisel vallasomand tekib peremehetu asja võtmisega enda valdusesse, tahtega saada selle omanikuks. Leidmisel vallasomand tekib ühe aasta möödumisel, kui omanik ei ole selle aja jooksul selgunud. Peitvara leidmisel omanikuks saab isik, kelle maatükilt vara leiti. Kui oli omaniku nõusolek, siis on õigus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka leiutasu. 2.2. Vallaspant Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusessse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
üürilepingu lõppemist teatanud oma nõuetest üürniku vastu. Tagatisraha saab üürnik tagasi nõuda alles kahe kuu möödumisel peale üürilepingu lõppemist eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu nõudeid või kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul teatanud nõuetest üürniku vastu. Kui üürileandja viivitab tagatisraha tagastamisega üle 2 kuu, siis tekib üürnikul õigus nõuda üürileandjalt lisaks tagatisraha tagastamisele ka viivist. Üürileandja pandiõigus Lisaks tagatisraha nõudmisele saab üürileandja oma õigusi kaitsta ka pandiõiguse teostamise kaudu. VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiõigust saab teostada asjade suhtes, mis kuuluvad üürnikule ja mis asuvad üüritaval kinnisasjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
