Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud Epistulae – juristide omavaheliste küsimuste arutamine Sententiae – seisukohad Opiniones – arvamused Digesta seu Pandectae – tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust, sinna on koondatud väljavõtted vanemate juristide töödest Novellae – Justinianuse kodifikatsiooni neljas osa Gloss /kr. k./ - märkused teksti juures, äärtel või ridade vahel Delictum publicum /Delicta publica/ - kuriteod, mis puudutavad vahetult kogu ühiskonna huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik Legis actio – vormelid ja toimingud, mis sooritati hageja, kostja ja magistraadi poolt in iure menetluses Sacramentum – poolte vahelise kokkuleppe summa
määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata- Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel.NT: tapmine-parricisium Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine. Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
seadus või kõlblusvastast tegu. Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul. Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul.
2) Üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel, kui vastusamme ei järgne, võidakse antu tagasi nõuda 3) Kellelegi on midagi antud, et ta ei teostaks mõnd seadusvastast tegu 4) Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul o Varaühisus- juhuslik varaühisus, ei moodusta seltsingut. Iga liige on õigustatud nõudma selle ühisuse lõpetamist. OBLIGATSIOONID ÕIGUSERIKKUMISTEST Deliktid: o Delicta publica- kuriteod, mis rikuvad riigi huve, mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus. o Delicta privata- õiguserikkumised, mis riivavad eraisikute huvisid. Polnud hagi, polnud ka delikti. Ei läinud reeglina pärijale üle. Delicta privata vormid: o Iniuria- iga õigusevastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. o Furtum- vargus
võlgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus. 39.Obligatsioonid õigusrikkumistest Kuriteod (delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald ähvardus, Pettus, Kahju tekkimine võimaluse isiku poolt, Isikuvastased ründed (kehavigastused ja solvamised), Võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine, Kahju tekitamine krediitorile. 40.Lepingu kehtivuse tingimused Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek consensus. Consensus on vajalik kõikide lepingute juures. Lepingu objekt peab olema käibeline asi. Hiljem nõuti, et
mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T Tantum possumus, quantum scimusniipalju suudame kui palju tahame. Tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ajad muutuvad ja meie nede sees. Tempora si fuerint nubila, suolus eriskui tulevad kurvad ajad, jääd sa üksi. Tetrica sunt amoenanda iocularibus kurba tuleb ravida naljadega. Timor est emendator asperrimus hirm on kõige karmim parandaja. V
9. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine longa manu traditio-pika käega üleandmine 10. Contradictio obiecta-kostja või vastaspoole vastuväide narratio proposita-hageja nõue 11. Personae sui iuris-vabad, iseseisvad isikud personae alieni iuris- teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12. Servitutes praediorum urbanorum – linnade maatükkide servituudid servitutes praediorum rusticorum – külade maatükkide servituudid 13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18
obligatsioone, mis ei tulene küll tegelikult lepingust, aga kuna nende olemus ei tulene ka pahateost, siis näivad nad nagu tekkinud olevat lepingust. Seepärast, kui keegi teine isik ajab hetkel äraoleva isiku asju, siis tekivad nende vahel mõlemal poolel nõuded/hagid, mida nimetatakse negotiorum gestio e. volituseta võõraste asjade ajamine.) Obligatsioonide puhul, mis tekkisid nagu õigusrikkumistest ehk deliktidest tuli eraõiguslikke delikte (delicta privata) eristada nendest, mis rikuvad nö riigi huve hk delicta publica. Erinevus on põhiliselt selles, et millises protsessis kuuluvad nad käsitlusele. Delicta privata puhul oli see hagiga menetlus ehk nö tsiviilprotsess, delicta publica kuuluvad käsitlemisele karistusõiguslikus korras. Siiski kuuluvad enamik delicta privata'dest tänapäevases mõttes karistusõigusesse ning tsiviilõiguslikus korras saab välja nõuda ainult nende poolt tekitatud kahju.
määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata- Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel.NT: tapmine-parricisium Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine. Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
tunnuseks on ka kahjulikkus. Delikti üldised tunnused: I koosseisupärasus II reaalsus III õigusvastasus IV kausaalsus V süülisus VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus. Karistusõiguslikud deliktid Tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod. Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'. Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad
· Koosseisupärane · Reaalne · Õigusvastane · Põhjuslikus (kausaalses) seoses kahjuliku või ebasoovitava tagajärjega · Toime pandud õigussubjektse isiku poolt tahteliselt ja seega süüline · Juriidilist vastutust kaasa toov Üldiste tunnuste poolest on delikt tegu. Õigusrikkumiste põhiliigid Loomuõiguses kujutas delikt endast tegevust, millega väljaspool lepingusuhet rikuti subjektiivseid õigusi. Sellised õigusrikkumised jaotati kahte suurde rühma: · Eraõigus (delicta privata) TSIVIILÕIGUSLIKUD DELIKTID Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse alusel. Lepinguvälist vastutust nimetatakse deliktivastutuseks. Seda kohaldatakse tsiviilõigusrikkumiste korral. Lepinguline vastutus põhineb võluõiguse normidel, mis reguleerivad lepingulisi suhteid, see eeldab lepingu rikkumist. Lepingu välisel vastutusel puuduvad poolte vahel lepingulised suhted. Õiguslikud tagajärjed tulenevad mõlemal juhul võlaõigusseadusest.
Juutide monogaamia nõue Euroopas tuli kanoonilise õiguse mõjul. Nüüd tuli ka naiselt nõusolekust küsida. Ei olnud enam selline täiesti vägivaldne paaripanek. Naise kaasavara oli küll naise oma, kuid mees võis seda kasutada. Vara pidi tagastama, kui mees suri või lahutati mehe süü tõttu. Naine hakab juba järk-järgult muutuma sõltumatumaks. Kohus ja kohtuprotsess CIC normide järgi 1. Protsessi liigid kriminaalprotsess - avaliku võimu vastu (delicta publica) . Normide süsteem, mis määrab kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse. tsiviilprotsess - erahuvide vastu (delicta privata). Normistik, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra. 1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel. Hageja pidi valima ühe
1 5) toime pandud õigussubjektse isiku poolt; 6) tahteline, süüline ja juriidilist vastutust põhjustav. Rooma õiguses kujutas delictum endast tegevust, millega väljaspool ex contractu ja quasi ex contractum rikuti kannatanu absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised õiguserikkumised jagunesid kahte suurde rühma: delicta publica ja delicta privata. Nimetatud jaotus peegeldab rooma õigustraditsioonist pärit ja kaasaja Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiski üldtunnustatud õigussüsteemi jaotamist eraõiguseks (ius privatum) ja avalikuks õiguseks (ius publicum). 1. Kohaliku omavalitsuse vastutus - Vastutuse õiguslik lähtealus - KOV üksuse õigus- ja teovõimest tuleneb tagajärjena vastutus sellele üksusele omistatava õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest
annaabi.ee 
