Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata- Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel.NT: tapmine-parricisium Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine. Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
seadus või kõlblusvastast tegu. Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul. Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul.
2) Üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel, kui vastusamme ei järgne, võidakse antu tagasi nõuda 3) Kellelegi on midagi antud, et ta ei teostaks mõnd seadusvastast tegu 4) Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul o Varaühisus- juhuslik varaühisus, ei moodusta seltsingut. Iga liige on õigustatud nõudma selle ühisuse lõpetamist. OBLIGATSIOONID ÕIGUSERIKKUMISTEST Deliktid: o Delicta publica- kuriteod, mis rikuvad riigi huve, mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus. o Delicta privata- õiguserikkumised, mis riivavad eraisikute huvisid. Polnud hagi, polnud ka delikti. Ei läinud reeglina pärijale üle. Delicta privata vormid: o Iniuria- iga õigusevastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. o Furtum- vargus
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T Tantum possumus, quantum scimusniipalju suudame kui palju tahame. Tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ajad muutuvad ja meie nede sees. Tempora si fuerint nubila, suolus eriskui tulevad kurvad ajad, jääd sa üksi. Tetrica sunt amoenanda iocularibus kurba tuleb ravida naljadega. Timor est emendator asperrimus hirm on kõige karmim parandaja. V
9. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine longa manu traditio-pika käega üleandmine 10. Contradictio obiecta-kostja või vastaspoole vastuväide narratio proposita-hageja nõue 11. Personae sui iuris-vabad, iseseisvad isikud personae alieni iuris- teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12. Servitutes praediorum urbanorum – linnade maatükkide servituudid servitutes praediorum rusticorum – külade maatükkide servituudid 13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18
Seepärast, kui keegi teine isik ajab hetkel äraoleva isiku asju, siis tekivad nende vahel mõlemal poolel nõuded/hagid, mida nimetatakse negotiorum gestio e. volituseta võõraste asjade ajamine.) Obligatsioonide puhul, mis tekkisid nagu õigusrikkumistest ehk deliktidest tuli eraõiguslikke delikte (delicta privata) eristada nendest, mis rikuvad nö riigi huve hk delicta publica. Erinevus on põhiliselt selles, et millises protsessis kuuluvad nad käsitlusele. Delicta privata puhul oli see hagiga menetlus ehk nö tsiviilprotsess, delicta publica kuuluvad käsitlemisele karistusõiguslikus korras. Siiski kuuluvad enamik delicta privata'dest tänapäevases mõttes karistusõigusesse ning tsiviilõiguslikus korras saab välja nõuda ainult nende poolt tekitatud kahju. Delicta privata hulka kuulus nt õigusvastane kahju tekitamine, mida reguleeris lex Aquilia: D.9.2.2.pr.-1.: Lege aquilia capite primo cavetur: " ut qui servum servamve alienum
määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata- Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel.NT: tapmine-parricisium Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine. Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õig...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
1 5) toime pandud õigussubjektse isiku poolt; 6) tahteline, süüline ja juriidilist vastutust põhjustav. Rooma õiguses kujutas delictum endast tegevust, millega väljaspool ex contractu ja quasi ex contractum rikuti kannatanu absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised õiguserikkumised jagunesid kahte suurde rühma: delicta publica ja delicta privata. Nimetatud jaotus peegeldab rooma õigustraditsioonist pärit ja kaasaja Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiski üldtunnustatud õigussüsteemi jaotamist eraõiguseks (ius privatum) ja avalikuks õiguseks (ius publicum). 1. Kohaliku omavalitsuse vastutus - Vastutuse õiguslik lähtealus - KOV üksuse õigus- ja teovõimest tuleneb tagajärjena vastutus sellele üksusele omistatava õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
