Rooma eraõigus Asjaõigus ja õigused võõrale asjale Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõig...
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus...........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................
Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks. Actiones civiles-hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele Actiones civiles jagunes: a. Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest. b. Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei
juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lep...
3 VI 1. Arca communis- ühine kassa 2. Restitutio in integrum - taastamine tervikuna; endise olukorra taastamine 3. Cognitio extraordinaria – erakorraline juurdlus 4. Actiones utiles- analoogia teel rakendatavad hagid actio directa - otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi 5. Actiones honorariae- kõrgete ametnikude hagid actiones praetoriae- preetorite(Vana-Rooma kõrgeim riigiametnik) hagid actiones temporales-tähtajalised hagid 6. actiones civiles - tsiviilhagid actinoes bonae fidei – hea usu hagid actiones stricti iuris - rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Actio hypothecaria in rem - asjaõiguslik pandihagi actio in rem Publiciana - Publicuse asjaõiguslik hagi actio Publiciana – Publicuse hagi 8. Actiones poenales - karistushagid actiones populares - rahvahagid 9. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine longa manu traditio-pika käega üleandmine 10
Aspects of Reception of Law Juriidiliste muutuste aluseks on olnud enamikel aegadel laenamine ja üle võtmine. See võib toimuda süsteemi siseselt ehk analoogia põhjal, kuid võib tulla ka teisest süsteemist. Laenamine on küll lihtne, kuid selle teoreetilise külje üles ehitamine on küllatki keeruline. Laenamine toimub erinevalt- võetakse üle üksik norm või terve süsteem. Kindlasti tuleb mõelda selle üle mis on retseptsioon tähtis ja miks selle kohandamine on vajalik. Mõlemad on lihtsad küsimused. Arvan, et vastusteks võiksid olla õigusideede hilisem rakendamine ja nende uurimine. Lisaks sellele ka, et kohandamise eesmärgiks on tuua vanemad ideed uude süsteemi nii, et need ei segaks süsteemi toimimist. Retseptsiooni eesmärk on õiguse praktiline ärakasutamine oma huvides. Teiselt poolt leian, et retsensioon on kohati oluline nii värskendamise kui vanemate ideede juurde naasemisena. Selleks, et meenutada idea...
Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks. Actiones civiles-hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele Actiones civiles jagunes: a. Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest. b. Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei
omand. Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid 1. Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi 2. Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana- Publiciuse hagi Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale. Roomas nim vanu omandi saamise viise acquistiones civiles, sest nad olid rajatud vanale rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio-igamine. Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja ja kaalumehe-libripen-si juuresolekul. Võõrandatav ese pidi ka kaasas olema. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle
Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised. Ediilide hagid aegusid ülimalt 1 a. Jooksul. 5. Legisaktsiooniline protsess Selline nimetus in tulnud sellest, et kogu rituaalne protsessi käik oli kujunenud küll tavadena , kuid nad fikseeriti lõplikult XII tahvli seaduses. In iure stadium-Kõige pealt pidi pöörduma preetori poole
Succesio universalis –kõik õigused lähevad üle.(pärimine) successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli Eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB
Succesio universali –kõik õigused lähevad üle.(pärimine) uccessio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB
72. Õigusjärgluses kõikide või osade õiguste üleminek? successio universalis-kõik õigused lähevad üle(pärimine) . Successio singularis-osad õigused lähevad üle. 73. Miks meil on kaks õigussüsteemi? Sest üks võttis Rooma õiguse üle, teine mitte. 74. Miks anglo-ameerika on common law? Common law-üldine õigus. Arendati õigust üldiste printsiipide alusel. 75. Nimeta tsiviilõiguse ajaloolise arengu etapid? § Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles § Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile § Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 § Balti eraseadus 1864 - Eestis! § Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 § 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni § Koodeks on seadustekogu § Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a 76. Nimeta seaduse tõlgendamise meetodid? Grammatiline,ajalooline,süstemaatiline ja teleoloogiline 77
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...