kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: 1. perekonnapead (patres/matres familias) või perelapsed (filii/filiae familias), 2. isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all (personae sui iuris) või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all (personae alieni iuris).
(alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all; matrimonium sine manu abielu mehe võimuta; in manu mariti mehe ja naise võim abielus; error facti - faktiviga; error iuris õiguslik viga; error in persona isiku eksimus; error in corpore eksitus tehingus, asjas; error in quantitate eksitus koguses ; error in substantia eksitus olemuses; status civitatis persooni juriidiline staatus Rooma kodanikuna; status libertatis vabaduse seisund; status familiae isiku perekondlik staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem; praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse
Hanse and started convening in the Town Hall. It is possible to state on the basis of research findings that a meeting place of the magistracy and a goods depot in the form of a small, fortified town hall, constructed of local limestone, existed in its present location already in the mid-13th century. The town hall first mentioned in a real estate record in 1322 had a large meeting room (consistorium) and, considering the times, a huge warehouse (cellarium civitatis). Three walls and seven windows representing Tallinn's oldest secular architecture have come down to our days from that building. In the first quarter of the 14th century the existing building was extended and the basement enlarged. The so-called diele-dornse (front-back room) system was established. In 1346 the King of Denmark handed over his supremacy over Estonia to the Teutonic Order. As a member of the Hanseatic League, Tallinn gained control of trade with the East by the so-called
Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum- kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt
Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu mariti abikaasa (mehe) võimu all st abielumehe võimu all 11. Error faciti eksimus faktis, faktiviga Error iuris eksimus õigusnormis (õigusnormi valikul) Error in persona eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus
Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel. 1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele.
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14
Protsessuaalne õigus - on see, mis reguleerib suhteid õiguste realiseerimisega (reguleerib õigusi ja kohustusi vaidluste käigus) Isikute olemise aluseks on õigus olla juriidiliselt tunnistatud isik Roomlastele omased staatused: status libertatis (vabadusseisund) - selle järgi jagunesid roomlased vabadeks ja orjadeks. Rooma kodanikku võidi ka müüa orjaks väljaspoole Roomat, kodanik võis ka langeda sõja ohvriks, ei maksnud ära võlga status civitatis (määrab kodakondsuse) - selle järgi jagunesid inimesed kodakondsusega ja kodakondsuseta isikuteks. Rooma kodanikud jagunesid rooma kodanikeks ehk latiinideks ja mittekodanikeks ehk peregriinideks (oli oma praetor, rooma õigus neile rangelt ei kehtinud) status familiae (perekondlik seis) patres/matres familiae (perekonnapea) filii familiae (pere lapsed) civil honor - juhtum, kus inimese tsiviilstaatus väheneb tsiviil-au vähenemise tõttu.
ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma.
Error - eksimus Cognitio extraordinaria – administratiivse asja arutamise protsess Iudex datus – imperaatori poolt määratud ametnik, kes vaatas kohtuasju üle Procuratores – esindaja kohtus Praetor urbanus – lahendas rooma kodanike omavahelisi tüliküsimusi Aedilis – kõrgem ametnik Roomas Persona /-e/ - õigusvõimeline subjekt Caput – õigusvõime Caput habere – õigusvõime omamine Status - seisund Status libertatis – vabaduse seisund Status civitatis – kodakondsuse seisund Status familiae – perekondlik seisund Capitis deminutio – staatuse muutus Capitis deminutio maxima – täielik õigusvõime kaotus Capitis deminutio media – osaline õigusvõime kaotus Capitis deminutio minima – isiku perekondlik seisund muutus Cives Romani – Rooma kodanik Materfamilias – perekonna pead Filius (filii) familias – perelapsed Persona sui iuris – isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all
Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu linnamüüri ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid eri kõrgusega 60-70 müürilõigust, mis olid eri kõrgusega. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m) puitkaitsekäiguga müürid. Mõningates osades kattub vana Margrete müür tänaseni säilinud linnamüüriga. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. Tallinna Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, see tähendab pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Otsuste langetamisel peeti silmas eelkõige suurkaupmeeste huve. Tallinna keskaegne valitsemisviis võiks olla midagi
näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku
2. Teovõime- teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada, võimalik kaotada kolmel erineval moel(võimalik kaotada vabadust, kodakondsust ja muuta oma perekond seisundit) rooma kodanikud võisid oma õigusvõimet kaotada(hiljem looda selle alusel staatused) 1. CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA- status liberatis(vabad mittevabad e orjad) 2. CAPITIS DEMINUTIO MEDIA- status civitatis(kodanikud- mittekodanikud) 3. CAPITIS DEMINUTIO MINIMA- status familiae (persona sui iuris- persona alieni iuris, paterfamilias filius familias) Teovõime 1. Infantes- väikelapsed- 7a 2. Impuberes- noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. Puberes- täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid · Kuni aastani 190 ekr alates vanusest 12/14 · Aastast 190 ekr MINORES- alla 25 a kaitsti teatud tehingute tegemisel
Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8
peregriinidel) Servi (orjad) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta. Isikul on: Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3) Status familiae (persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA Rooma isikuõigus (teovõime): 1) INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta 2) IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3) PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid Kuni aastani 190 eKr al vanusest 12/14
Riia õigus (Hamburgist pärit) Kulmi õigus Brandenburgi õigus Neumarkt-Magdeburgi õigus Lõuna-Saksa linnaõigus 2.3. Linnaõiguse reformatsioon Rooma õiguse retseptsioon. 3. Lüübeki linnaõigus 3.1. Lüübeki linnaõiguse teke Lübecki linnaõigus tekkis 12. sajandi keskel Saksamaal ning kujutas endast linnas kehtinud tavaõiguse ülestähendamist. Lübecki linnaõiguse ajalugu algas Heinrich Lõvi akti iura civitatis honestissima'ga. Lübecki linnaõiguse õitseaeg kuulub 14.-15. sajandisse, kuid kuni 16. sajandini puudub ühtne tekst, st kasutati erinevaid käsikirjalisi õiguskoodekseid. 1586. aastal ilmub esmakordselt trükis uus süsteemne redaktsioon, mis oli ka ülem-saksakeelne (varasemad redaktsioonid olid ladina või alam-saksakeelsed). 1586. aastal ilmunud trükises oli 418 artiklit, 6 raamatut ja 61 peatükki. Tegelikult tuleb silmas pidada, et keskaegsed koodeksid ei olnud
Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2. Status civitatis (kodanikud mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3. Status familiae (persona sui iuris persona alieni iuris; Paterfamilias filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA TEOVÕIME 1. INFANTES väikelapsed 7. eluaasta 2. IMPUBERES noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. PUBERES täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid Kuni aastani 190 eKr alates vanusest 12/14 Aastast 190 eKr MINORES alla 25
ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade õiguslik seisund: Ori oli oma olemuselt asi. Ori arvati kinnisvara hulka. Juriidiline isik Juriidiline isik on õigussubjekt ning ka vara Peculium- selline osa isanda varast, mis anti orjale majandada. Oli juriidilise isiku eelkäija. Esimene süsteem korporatsioonide moodustamisel oli korporatsioonide vaba
11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19
Poena levior Crimen levius Superlativus (ülivõrre) issimus, issima, issimum (m, f, n) Levissimus, levissima, levissimum (kergeim/kõige kergem m, f, n) Culpa levissima (kergeim hooletus) Magnus, maior/maius, maximus (suur, suurem, suurim). (a, um) Pl maiores (vanemad, esivanemad) Parvus, minor/minus, minimus (väike, väiksem, väikseim) (a, um) Pl minores (alaealised, nooremad) Capitis deminutio maxima (status libertatis) media/minor (status civitatis) minima (status familiae) ROOMA NIMED Klassikalisel ajal oli roomlastel kolm nime (eesnimi, sugukonna nimi, hüüd- või lisanimi). C. Julius Caesar Marcus Tullius Cicero Dokumentidel märgiti ka päritolu koht ja isanimi. Naistel eraldi eesnimesid polnud. Kasutati perekonnanime naissoost vormi (Julia, Tullia). Kui oli kaks naist, siis olid Julia Minor ja Julia Maior. Kui naisi oli veel rohkem, hakati neid nummerdama. Marcus, i m
Esimene juriidiline eesti keelene ajakiri hakkas seal ilmuma. 1809. a läks Soome Vene Impeeriumi koosseisu. Õigusteaduskond viidi esimesena vene keelde, sest oli vaja kohtusüsteem vene keelseks muuta. Tööd said need, kes olid saanud hariduse reformitud kohtus. LÜBECKI LINNAÕIGUS 1157. aastal põles Lübeck pea tervikuna maha ning seejärel asustati praktiliselt uus linn, millele Saksi hertsog Heinrich Lõvi andis oma privileegid – iura civitatis honestissima. Seda akti peetaksegi Lübecki õigusloo alguseks. Lübecki õigus levis peamiselt ida suunas. Linnad, mis asusid mere või suurte jõgede ääres, olid juba oma asupaiga tõttu orienteeritud kaugkaubandusele. Selliste linnade kaupmehed pärinesid sageli Lübeckist ning lähtusid omavahelises asjaajamises Lübecki õigusest. 1400. aasta paiku elas selle õiguse järgi üle 300 000 inimese. Kuni 16. sajandi teise pooleni puudus Lübecki õiguse etalontekst. 1586
pantida on tegemist tühja õigusega (nudum ius).31 3.1. Õigusvõimelised isikud Rooma impeeriumi elanikkond jagunes vabadeks ja orjadeks. Vabad omakorda jagunesid Rooma kodanikeks (cives Romani) ning võõramaalasteks ehk peregriinideks. Iga õigussubjekt omas teatavat õigusvõimet, mis sõltus isiku seisundist. Täieliku õigusvõime jaoks pidi kodanik olema: 1) vaba (mitteori) status libertatis; 2) Rooma kodakondsus ehk Rooma kodanik (status civitatis); 3) perekondlik seisund (status familiae) isikud kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all. Niisiis võisid täieõiguslikeks õigussubjektideks olla vaid cives Romani, kelle status civitati koosnes hääleõigusest, õigusest 11 pidada ameteid, sõlmida õigustehinguid ja abielu. Nende omavahelisi suhteid reguleeris ius
näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku
Sotsiaalsed 3. Kehtimisaluse järgi a. Riigieelsed ehk ülepositiivsed. Ülipostiivne on väär mõiste tegelikult. Ehk inimõigused. b. Riiklikud c. Riigiülesed (nii rahvusvahelised kui supranatsionaalsed riigiülene, EL õigus) 4. Struktuuri järgi a. Georg Jellinek negatiivne (passiivne), positiivne ja aktiivne staatus. Negatiivne staatus status libertatis/status negativus isiku tõrjeõigused riigi vastu. Positiivse staatuse status positivus/status civitatis isiku õigused riigi vastu sellele, et riik midagi positiivset teeks. Aktiivse staatuse status activus isiku pädevus osaleda riikliku poliitilise tahte kujunemise protsessis. b. Tänapäevane liigitus: Tõrjepõhiõigused ehk vabaduspõhiõigused soorituspõhiõigused võrdsuspõhiõigused (pädevuspõhiõigused) PÕ TÄHTSUS Reeglina õigusnormi hierarhias kõrgeima tasemega õigusnormid. Neil on ülim siduvusjõud
Õigusvõime tähendab omada õigusi ja kohustusi. Caput. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune status (isiku seisund): · status libertatis- puudutas isiku vabaduse seisundit. Isikud jagati selle järgi: - vabadeks - orjadeks Status libertatise kaotamist nimetati capitis deminutio maxima. Jäädi ilma kõigist 3st staatusest. See toimus a) Rooma kodaniku orjussemüümisel väljaspoole Roomat või b) vangilangemisel. · status civitatis määrab isiku kodakondsuse. Isikud on kas Rooma kodanikud, latiinid või peregriinid. Selle staatuse kaotust nimetatakse capitia deminutio media. Siin on õigusvõime kaotus osaline: isik on veel vaba, kuid pole enam Rooma kodanik. Muutudes peregriiniks, ei saa ta kasutada ius civile´t. Capitis deminutio media leidis aset isiku teise riiki siidrumisel või maalt väljasaatmisel. STATUS CIVITATIS
kuuluvad siia XII tahvli seadused, XII tahvli seaduste kommentaarid ja tõlgendused ning nende kohta käivad juristide arvamused; aga ka teised leges ehk seadused, plebistsiidid, senatus consulta jne. Nii plebistsiidid kui senati otsused ei olnud algselt kõige universaalsemad seadused, leges per se, aga vabariigi aja lõpuks olid mõlemad saanud seaduse jõu. G.1.1. /…/Nam ius, quod quisque populus ipse sibi constituit, id ipsius proprium est vocaturque ius civile, quasi ius proprium civitatis. Quod autem naturalis ratio inter omnes homines constituit, id apud omnes populos peraeque custoditur vocaturque ius gentium, quasi eo iure omnes gentes utuntur. Populus itaque Romanus partim suo proprio, partim communi omnium hominum iure utitur. (Nimelt õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigi
ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma.
Tartu rahuläbirääkimistel. Prof. A.Piip märgib selle seisukoha praktilise järeldusena, et ühelgi endise Vene keisririigi pinnal tekkinud riigil, ka Nõukogude Venel ei olnud õigust kõnelda endise keisririigi nimel ega ei ole ka neist keegi Vene keisririigi õiguste ja kohustuste ainupärija (vt suksessiooni küsimus). Nõukogude Vene esindajad Tartu rahuläbirääkimistel rajasid oma ägedad vastuväited rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõttele forma civitatis mutata, non mutatur civitas ipsa (st muutus valitsemise vorm, mitte riik ise), seetõttu polevat Eesti ja Nõukogude Venemaa "võrdväärsed pojad", kes keisririigi pärandit jagavad, vaid Eesti on nö "täiskasvanud tütar", kes lahkub perest ja kellele "isa" (N.Vene) mõõdab "piisavat kaasavara". See õigusteoreetiline, tänapäevalgi sisuliselt oluline probleem jäigi Tartu rahuläbirääkimistel lahendamata, sest N.Vene tunnustamisel lugesid Lääne suurriigid N
ilukõnet. See kestis väga kaua, kuid lõpposa oli see-eest suurepärane. Toome sellest ainult viimase lause, millele juurde tuleb mõelda juba lõõtsutava magister Charmolue kähisev hääl ja zestid: «Ideo, Domni, coram stryga detnonstrata, crimine patente, intentione criminis existente, in nomine sanctae ecclesiae Nostrae-Dominae Parisiensis, quae est in satsina habendi omnimodam altam et bassam justitiam Ula hac intemerata Civitatis insula, tenore praesentiurn declaramus nos requirere, primo, aliquandam pecuniarlam 306 indemnitatem; secundo, amendationem honofa-tjiiem ante portalium maximum Nostrae- Dominae, ecclesiae eathedralis; tertio, sententiam in virtute cujus ista stryga cum sua capella, sett in trivio vulgariter dicto dà Grève», sen in insula exeunle in luvio Sequanae, juxta pointam jardini regalis, executatae sint!» 18 Ta pani mütsi jälle pähe ja võttis istet.
annaabi.ee 
