Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand. Fitusiaar-fidutsiaar-pärija ja vastutas ka pärandaja võlgade eest. Kinkimine surma puhuks-eriline kinkimine,kus kingi kehtivus on teatud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek. Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid. Pärand avaneb isiku surmaga. Paratamatud pärijad-sui et necessarii heredes-perekonnapea võimu all olevad pärijad- lapsed Extranei heredes-kõik muud pärijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda Neilt nõuti vastavat tahteavaldust pärandi vastuvõtu kohta sp on nad ka heredes voluntarii-.vabatahtlikud pärijad. Pärandi vastuvõtuga : Läheb pärijale üle nii pärandaja varandus-aktiva, kui ka pärandil lasuvad
juures-in iudicio Suurt osa mängis kostja vaie-exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio rei iudicatae Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid ei täida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega formulaarprotsessis.Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel. HAGIDE LIIGID Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te. Hagide tüübid: Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid-millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist. Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist.
Neid oli kokku 50 raamatut. Oli kahes keeles kirjutatud Ladina ja Kreeka. Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena. 4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu ning Euroopa Komisjon. Esimene neist EP esindab Euroopa Liidu kodanikke ning, selle liikmeid valivad kodanikud otsestel valimistel ise. Teine Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu esinab liidu liikmesriike ning Euroopa Komisjon, esindab liidu kui terviku huve. Lisaks neile kolmele on Euroopa Liidus veel mitmeid tähtsaid institutsioone. Euroopa Kohus on üks neist, kelle ülesandeks on lahendada liikmeriikide hagid Euroopa Liidu intitustioonide vastu ning Euroopa Liidu institutsioonide hagid liikmesriikide vastu. Ühed olulisemad Euroopa Liidu eesmärgid on inimõiguste ja kindlasti demokraatia edendamine ning kliimamuutuste vastu võitlemine. Samuti hõlbustab Euroopa Liit ka majanduslikku koostööd liikmesriikide vahel, kuna riigid sõltuvad mingil määral majanduslikult üksteisest, siis sellest tulenevalt välditakse ka konflikte7.
põhimõte; EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte; Riigivastutuse põhimõte; Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. KUIDAS ON JAOTATUD PÄDEVUS EUROOPA KOHTU JA ÜLDKOHTU VAHEL? Euroopa Kohtu pädevuses on: Eelotsusemenetlus; Rikkumismenetlus; Liikmesriigi esitatud tühistamishagid parlamendi ja/või nõukogu vastu; Institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) esitatud tühistamishagid teise institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) vastu; Liikmesriigi esitatud tegevusetuse hagid; Institutsiooni esitatud tegevusetuse hagid. Üldkohtu pädevuses on: Füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tühistamishagid; Füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tegevusetuse hagid; Liikmesriikide hagid komisjoni vastu; Kahju hüvitamise hagid. EL ÕIGUS LIIGITATAKSE ESMASEKS JA TEISEKS ÕIGUSEKS. MIDA SELLINE LIIGITUS TÄHENDAB? NIMETA AKTE, MIS KUULUVAD ESMASE ÕIGUSE ALLA JA AKTE, MIS KUULUVAD TEISE ÕIGUSE ALLA.- ELi õigus
17. Kuidas nimetatakse Euroopa komisjoni liikmeid? Euroopa Komisjoni eesotsas on 27 volinikku, kellest igaüks vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest. Kui komisjon võtab vastu otsuseid, teeb ta seda kollektiivselt - otsuse eest võtab vastutuse kogu komisjon. Näiteks esitab ettepaneku keskkonnadirektiivi kohta kogu komisjon, olgugi et komisjonisiseselt vastutab ettepaneku koostamise eest keskkonnavolinik. 18. Mis liiki menetlusi on Euroopa Kohtus? Lepinguliste kohustuste rikkumise hagid Kohustuste täitmatajätmise asjas esitatud hagi esitatakse liikmesriigi vastu nõudega, et riik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmatajätmise asjas võib hagi esitada teine liikmesriik (praktikas väga haruldane) või komisjon, millel asutamislepingute eestkostjana on ka kohustus jälgida, et liikmesriigid täidaksid neile ELi õigusega pandud kohustusi. Tühistamishagid Tühistamishagis uurib Euroopa Kohus ELi meetme õiguspärasust. Eelotsused
-isamaa isa Patrum more-esivanemate tavaõiguse järgi, (ius non scrpptum) mittekirjapandud õigus, tavaõigus 32. Vi et armis- jõu ja relvadega. Sanguine et sudore. (cic.)-higi ja verega 33. Lex est dictamen rationis- Seadus on mõistuse ettekirjutis 3 VI 1. Arca communis- ühine kassa 2. Restitutio in integrum - taastamine tervikuna; endise olukorra taastamine 3. Cognitio extraordinaria – erakorraline juurdlus 4. Actiones utiles- analoogia teel rakendatavad hagid actio directa - otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi 5. Actiones honorariae- kõrgete ametnikude hagid actiones praetoriae- preetorite(Vana-Rooma kõrgeim riigiametnik) hagid actiones temporales-tähtajalised hagid 6. actiones civiles - tsiviilhagid actinoes bonae fidei – hea usu hagid actiones stricti iuris - rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Actio hypothecaria in rem - asjaõiguslik pandihagi
a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: • Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid-õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: • Asjaõigus • Obligatsiooniõigus • Perekonnaõigus • Pärimisõigus
Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov. Koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda
2013 MMXIII Duo milia tredecim (cardinalia) Annus bis millesimus tertius decimus (ordinalia) (mitmes aasta?) Annus, i m. Millal? abl. Anno (Domini) (a.D.) bis millesimo tertio decimo.(2013ndal aastal meie ajaarvamise järgi) VI 02.10.2013 1. Ühiskassa 2. Taastama vastavalt puutumatusele 3. Ebaharilik uurimine/juurdlus 4. Analoogia teel rakendatavad hagid; otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi (analoogia teel rakendatavatele hagidele eeskujuks võetud hagi) 5. Kõrgete ametnike hagid; preetorite hagid; tähtajalised hagid. 6. Tsiviilhagid; heausu hagid; rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Pandiga/hüpoteegiga seotud asjaõiguslik hagi; Publiciuse (poolt antud) asjaõiguslik hagi; Publiciuse hagi 8. Karistuslikud hagid;populaarhagid, rahvale määratud hagid 9
Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud Rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat aega ning samas olid see esimeseks tõsiseks katseks süstematiseerida õigust üldistest seisukohtadest lähtuvalt. Gaiuse Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks. Institutsioonide keskpunktis oli inimene. Olulisteks mõisteteks on asjad ja hagid, mis on õigussuhte objektideks, millele on isikute tegevus suunatud. Võrdlusena võib tuua, et ka täna kehtivas õiguskorras taandub kõik inimesele ja õigusobjektidele, millele on nende tegevus suunatud. Inimesed kesksed õigused ja kohustused tulenevad Põhiseadusest, asjaõigusseadus räägib asjadest ja tsiviilprotsessi aluseks on just Rooma õigusest alguse saanud hagid. Gaiuse Institutsioonide raamatud:
maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid. Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme. Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand. Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid 1. Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi 2. Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana- Publiciuse hagi Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale. Roomas nim vanu omandi saamise viise acquistiones civiles, sest nad olid rajatud vanale rangele tsiviilõigusele
Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid- õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: Asjaõigus Obligatsiooniõigus
kaotas kodakondsuse staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse); 35. capitis deminutio minima- õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus); 36. actio- hagi/kaebus 37. actio in rem - tegevus; 38. actio in personam- tegevus isiku suhtes; 39. legis actiones- tegevused; 40. legis actio per sacramentum- salategevus; 41. legis actio per iudicis postulationem - kohtuniku otsuse nõudmine ; 42. legis actio per condictionem- hagid, mille eesmärgiks oli peakoha saamine; 43. legis actio per manus iniectionem- asjahagi käe pealepaneku teel; 44. legis actio per pignoris capionem- pandi anastus; 45. Res communes onium- esemed, mida on loodus määranud kõigile (nt õhk); 46. res universitatis- ülikool; 47. res nullius- mitte kellelegi kuuluvad asjad; 48. res singulorum- rida; 49. res sacrae- püha (священный); 50. res religiosae - religioosne; 51. res sanctae- püha (святой); 52
Locatio-conductio operis – tööettevõtte-leping Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus
käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA
ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg. 3); pertineo, pertinui, -, pertinere, II pöördkond- ta ulatub/puutub 26) Moodustada praesens ind.pass
kuulub Euroopa Kohtusse ka 8 kohtujuristi. Avaliku Teenistuse Kohus koosneb 7 kohtunikust. · Nii kohtunikud kui juristid nimetatakse liikmesriikide vahelise kokkuleppega 6 aastaks · Lisaks ca 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat ca 750 inimest Üldkohus (end. Esimese Astme Kohus) · Loodi Ühtse Euroopa Aktiga 1986, hakkas tööle 1989 · Ei ole eraldi institutsioon, on ellu kutsutud vaid töökoormuse jagamiseks · Pädevus: hagid, mis on esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale või üldkohaldatava akti peale või nende tegevusetuse peale; hagid, mis on esitatud liikmesriikide poolt komisjoni vastu; hagid, mis on esitatud liikmesriikide poolt nõukogu vastu ja mis puudutavad riigiabiga seotud õigusakte, kaubanduslikke kaitsemeetmeid (dumping) jms;
muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi Pacta Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada. Pacta nuda-rõivasteta lepped, kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele. Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid. Pacta vestita alla kuulusid: Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente) Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad: a. Receptum-võla enda peale võtmine Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg
perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses. Reeglid, mis kõigi valdkondade normidel on ühised: üldpõhimõtted, isikute kohta normid, tehingute üldnormid. Ajaloos eristatakse peamiselt kahte tsiviilõiguse süsteemi (ainult seal, kus kodifitseeritud M- E!): · Institutsiooniline süsteem normid jaotatakse (lähtutakse nn institutsioonidest): isikud, asjad, hagid (siin tähenduses ,,omandamise viis"); suunatud varaliste suhete reguleerimisele. Varalised suhted on kahte tüüpi: - O-X omanik-kõik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult) - O-K omanik kindel isik (asjade üleminekul) Iseloomulik romaani õigusperekonnale. Rohkem levinud kui pandektiline.
Sub potestte (abl. s.) võimu all (võimule alluv) Dnti (nom. s.) ante nuptis (acc. pl.t) abielueelne kingitus Lgis (gen. s.) cti (nom. s.) per pignoris (gen. s.) capinem seaduslik hagi tagatise võtmise kaudu In is (nom. s.) vocti õigusele kutsumine, kohtukutse Contr lgem (acc. s.) seaduse vastu Mtrimnium (nom. s.) sine man (abl. s.) (mehe) võimuta abielu ctins (nom. pl.) in rem (acc. s.) asjaõiguslikud hagid H 8, lk 82 Obligti nom. s. obligti, pl. obligtins, gen. s. obligtinis, pl. obligtinum Hostis nom. s. hostis, pl. hosts, gen. s. hostis, pl. hostum Error nom. s. error, pl. errors, gen. s. errors, pl. errorum Laus nom. s. laus, pl. lauds, gen. s. laudis, pl. laudum Auctrits nom. s. auctrits, pl. auctritts, gen. s. auctrittis, pl. auctrittum Missi nom. s. missi, pl. missins, gen. s. missinis, pl. missinum H 9, lk 82 Lepingutest ex contractibus Karistuse kohta d poen
kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist.
Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile
Tühistamishagi Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv, otsus) tühistamist. Euroopa Kohus tegeleb hagidega, mis on esitatud liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastu (v.a viimase õigusaktid, mis puudutavad riigiabi, dumpingut ja rakenduspädevust) või liidu ühe institutsiooni poolt teise institutsiooni vastu. Üldkohtu pädevusse kuuluvad esimese kohtuastmena kõik ülejäänud sama liiki hagid ja eriti füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagid. Tegevusetushagi See hagi võimaldab kontrollida liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevusetuse seaduslikkust. Sellise hagi saab siiski esitada alles pärast seda, kui institutsiooni on kutsutud üles toimingut tegema. Kui tegevusetuse õigusvastasus on tuvastatud, peab asjassepuutuv institutsioon tegevusetuse lõpetama, võttes selleks ettenähtud meetmeid.
..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16.Tühistamismenetlus...................................................................................................9 17.Tegevusetuse menetlus............................................................................................10 18.Kahju hüvitamise hagid...........................................................................................10 19.Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused....................................................................................................................10 Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine).....................................................................
nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja rakendame põhjendatud normid, mille kaudu vormistame õigusliku analüüsi. Lõpus pakume välja ka lõpplahenduse tänapäevase seaduse kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1 Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet. 2 Roomlastel olid obligatsiooni sammed
Tegevus: 13 Eelotsusetaotlused Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi Tühistamishagi Tegevusetushagi Apellatsioonkaebus Teistmine Üldkohus Iga liikmesriigi esindaja (27 Eestist KÜLLIKE JÜRIMÄE 11. 05. 2004. ). Valivad liikmesriikide valitsused konsulteerides nn vanematekoguga. Liikmete ametiaja pikkus 6 aastat (vahetuvad iga 3 a) Tegevus: hagid, mis on esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale (mis on neile adresseeritud või mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad) või üldkohaldatava akti peale (kui see puudutab neid otseselt ja kui see ei sisalda rakendusmeetmeid) või nende institutsioonide, organite ja asutuste tegevusetuse peale. Näiteks võib tuua ettevõtja hagi komisjoni otsuse peale, millega talle
mida juhtumi puhul vaadelda. Preetori edikt- missuguseid õigusi ta järgib. Läbi ediktide luuakse Rooma õiguses uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi
omaniku õigusele, omandaja on eelmise omaniku õigusjärglane. Nt keegi omandab ostu teel teiselt isikult mingi asja ja see antakse üle. Tuletatud omandamise viisid: o Traditio- asja üleandmine tahtega üle anda omandiõigus, üldreeglina ainult omanik ise, vormivaba. o Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärija vahel Omandiõiguse kaitse: o Possessoorsed(valdus) hagid- faktilise olukorra jaluleseadmine o Petitoorsed hagid- omanik taotleb omandiõiguse tunnustamist: 1) Rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul, kaitse kõigi kolme omandiõiguse tunnuse vastu 2) Actio negatoria- omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu omandiõiguse kohta(õigus kasutada ja käsutada) 3) Actio publiciana- akti formaalsete või sisuliste vigade puhul
1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama
(,,rahvaste õigus"), mille eesmärgiks oli Rooma kodanikke kaitsta nende eraõiguslikes suhetes mittekodanikega. Ius gentium kehtis vaid Rooma riigi territooriumil.58 Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. 6.1. Kaitsevahendid Rooma õiguses oli kahte liiki kaitsevahendeid possessoorsed hagid ja petitoorsed hagid. Possessoorse ehk valdushagi alusel toimus faktilise olukorra jaluleseadmine, mille käigus saab 19 omanik asja valduse tagasi, küsimata, kas ta on omanik. Petitoorse hagi puhul taotleb omanik omandiõiguse tunnustamist ja siin tuleb tõendada ka omandi tekkimise alust.59 Petitoorsed hagid on: 1) rei vindicatio esitatakse tavaliselt mittevaldava omaniku poolt valdaja mitteomaniku vastu
2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. Institutsiooniline süsteem- (kuulsa rooma juristi Gaiuse tees.. Õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta.) Kogu eraõiguse instituutide järjestus: 1)isikutesse puutuv õigus 2) asjadega seotud õigussuhted 3) hagid- õiguste kaitse. Pandektiline süsteem- eraldatakse kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1)asjaõigus 2) obligatsiooniõigus (võlaõigus) 3) perekonnaõigus 4) pärimisõigus 2. pt ROOMA ERAÕIGUSE ALLIKAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Õiguse allikad: 1)õigustloovad jõud (materiaalses tähenduses)
vedaja agent või teenistuja või teine isik, kelle poole vedaja pöördub vedude korraldamiseks neile agentidele, teenistujatele või teistele isikutele pandud kohustuste täitmise ajal. Sel juhul ei ole neil agentidel, teenistujatel või teistel isikutel samuti õigust viidata oma isikliku vastutuse korral käesoleva peatüki sätetele, mis on nimetatud punktis 1. V peatükk NÕUDED JA HAGID Artikkel 30 1. Kui saaja võtab kauba vastu koos vedajaga kontrollimata nõuetekohaselt selle seisundit, või ei tee kõige hiljemalt kauba vastuvõtmise hetkel vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta juhul, kui kaotsiminek või vigastamine on silmanähtav, hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kauba vastuvõtmise päevast, välja arvatud pühapäevad ja pühad; juhul kui
saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius) Tsiviilõiguses –institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus, 2.asjadega seotud õigssuhted 3.hagid-õiguste kaitse Justianuse koodeks- Justianus 482-565 Valitses 527-565 Corpus Iuris Civilis 527-533 pkr ühine pealkiri 1583(Gothofredus) Institutiones (533) Digesta seu Pandactae (530-533)
See on ainuke antiiksest Roomast tervikuna säilinud õigusalane tekst. Keskajal tunti teost veel vaid tsitaatide järgi teiste autorite tekstides. Gaius oli Institutsioonide koostamiseks uurinud väga põhjalikult Kaheteistkümne tahvli seadusi ja teisi muistseid seadusi ning oli oma vaadetelt konservatiiv. Institutsioonid koosnesid neljast raamatust, sisaldades kolme teemat: 1) Isikutesse puutuv õigus (isiku- ja perekonnaõigus) 2) asjadega seotud õigus (omandiõigus) 3) hagid (kaebused) ja õiguste kaitse (protsessiõigus). 10 Justinianuse koodeks- kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala antud. Kuningas vastutab Jumala ees, tema peamine ülesanne on hoida rahu. Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. Kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja.
Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533) · Digesta seu Pandectae (530533) · Codex Iustinianus 529 pKr pole säilinud · 534 pKr uus redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis · 12 raamatut (liber) · 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni. 18
Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon haldusülesannete täitmine. 44. Tsiviilõiguse süsteem. Ajalooliselt eristatakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: 1. Isikud (suhete subjektid) 2. Asjad (suhete objektid) 3. Hagid (omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal) Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks: 1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise
mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Selleks on kohtu pädevuses lahendada liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni hagisid, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine. Samadel tingimustel on kohtu pädevuses kontrollikoja ja Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt oma õiguste kaitseks esitatud hagid. Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute
Kohtuistungid toimuvad reeglina Euroopa kohtu peamajas Luxembourgis Kirchbergi platool. Ametlikult on Euroopa Kohtus kasutusel kõigi 27 liikmesriigi ametlikud riigikeeled, ent kohtu praktiliseks töökeeleks on siiski valdavalt prantsuse keel, millele peale viimast laienemisvooru on hakanud sekundeerima ka inglise keel. Euroopa Kohtu põhifunktsioonid -------------------------------------------- Euroopa Kohus tegeleb laias laastus võttes kahesuguste küsimustega : 1) Hagid, kus tema poole pöörduvad liikmesriikide kohtud, et saada selgust EL-i seadusandluses ja kaebealuseks on mingi EL-i institutsioon, peamiselt Euroopa komisjon. Selliste hagide hulk on olnud aga väga väikene, sest pea kõik liikmesriigid on patustanud EL-i seadusandluse täitmisel ja seetõttu lootused kohtus võitu saada on suhteliselt väikesed. 2) Hagid, kus Euroopa Kohtu poole pöördub mingi EL-i institutsioon
Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas... _ ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ ...kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad
Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas… _ …vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ …konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ …kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad
Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas... _ ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ ...kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad
Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas... _ ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ ...kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad
Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses.
Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2 · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja
institutsioon) 55. Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) · Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuse määramine) · EL aktide tühistamine · Eelotsused · Toimingu tegematajätmine · Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine · Üldkohtu (I astme kohtu) otsuste edasikaebused 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded · Füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu: vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel ; konkurentsieeskirjadega seotud küsimused; kahju KONTROLLIKODA (AUDIITORKOGU) 57. Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded (Audiitorkogu) · Koosseis: o 28 liiget, üks igast liikmesriigist, nimetatakse ametisse Nõukogu poolt · Põhiülesanded:
võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; VÕS § 6) 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. 2
tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. 106. Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: · Isikud (suhete subjektid); · Asjad (suhete objektid); · Hagid. - Üldosa - Võlaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus - Asjaõigus 107. Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale 2. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 108. Kontinentaal-Euroopa süsteem e tsiviilõiguse süsteem. 109. Neis eristatakse avalikku- ja eraõigust enamus valdkondi on kodifitseeritud. Süsteemi siseselt eristatakse õigusperekondi:
ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja mõista kogu ulatuses). Võtmesõnadeks hagimenetluses on tõendid ja tõendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada. Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hästi tundev esindaja, võib vaidluse võitmine teinekord osutuda üllatavalt tülikaks ning menetlusele võib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud
Türgis jm on vaidlused allutatud kaubanduskohtutele. Eestis täidab kohtueelse vaidlustusasutuse funktsiooni Majandusministeeriumi juures asuv Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, milles arutatakse kahte liiki vaidlusi. Esiteks lahendatakse seal taotleja kaebusi (apellatsioon) Patendiameti otsuste peale, teiseks kolmanda isiku vaidlustusi (opositsioon) taotleja vastu (vormilselt vaidlustatakse Patendiameti otsus). Tööstusomandialased hagid ja halduskaebused (v.a kaubamärgiasjus) on Tallinna kohtute erialluvuses. Muudes riikides on taotlejal võimalik kaevata eksperdi otsuse peale patendiameti juures või väljaspool asuvasse sõltumatusse apellatsioonikomisjoni, Saksamaal Patendikohtu halduskolleegiumisse. Kolmandate isikute (peamiselt varasemate õiguste omajate) vaidlustusi ehk opositsioone vaadatakse reeglina läbi patendiametites asuvates spetsiaalkolleegiumides.
annaabi.ee 
