ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma.
Kapitalihind Pikaajalised võlakohustused vormistatakse võlakirjade või obligatsioonidena ja sageli on sellised väärtpaberid diskonteeritavad. Väärtpaberi emiteerimisel ei maksta väärtpaberi eest selle nimiväärtust vaid see hinnatakse intressi võrra alla. Seega saab emitent intressimakse ette. Obligatsiooni kustutamisel tuleb emitendile maksta nimiväärtus. Obligatsioonid võib klassifitseerida mitmel alusel: põhiosa tagasimaksmise, aegumise, või intresside väljamaksmise alusel. Obligatsioon võib olla tagatiseta ning ainsaks tagatiseks on usk, et obligatsiooni omanik tähtaja saabumisel on maksejõuline. Tagatisena võib kasutada nii vallasvara kui kinnisvara või hüpoteeki. Kui tagasimaksed toimuvad osadena on tegemist seeriaobligatsiooniga, kuid sageli toimub obligatsiooni kustutamine tähtpäeva saabumisel. Aegumise alusel võib obligatsioonid jagada kolme liiki: 1. tagasiostetavad on need, kui emitendil on tagasiostmise õigus enne kustutustähtaega. 2
Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral. Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales: 1. Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega. 2. Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed 3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe
Servituud vajadusel naabri maa kasutamisõigus. 1.reaalservituudid 2.külaservituudid 3.linnaservituudid ei tohi teha maja kõrgemat, kui linnas lubatud on, ei tohtinud segada naabrit 4.isiklikud servituudid Pärilik rent 1.hoonestusõigus ehitati vüljaspool rooma terr. Omanik andis ehitada omal maal maja. Üldine õpetus obligatsioonist 1.Obligatsiooniõiguse ja oligatsiooni mõiste. Obligaare siduma Obligatseo kohustus Obligatsioon õigussuhe, mille alusel õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled)
säästjad kauplevad laenajatega ja nendega raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kes neile raha kasutamise eest maksavad. kinnitab äriühingu või valitsuse võla kohustust (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline Võlakiri kinnitab äriühingu või valitsuse omaniku suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri
fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult
seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri Hüpoteek Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri Lühiajalised võlakirjad - kommertskrediit kaubad võlakontole - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt
kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus. Pank laenuasutus, mille eesmrgiks on kasumi teenimine. Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida. Kommertspank - ripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud %, mida maksad pangale seal raha hoidmise vi sooritatud tehingute eest Vi saad ise oma arvele nt.kasuliku aktsiatehinguga. Aktsia vrtpaber, firma osak Obligatsioon vrtpaber, nt. riigilaenu obligatsioon Dividendid- kasumiprotsendid aktsiate omanikule Deebetkaart tavaline pangakaart, mida kasutame sularahaautomaatides. Krediitkaart sellega saame pangast laenu millegi soetamiseks (jrelmaksukaart) Tturg on ssteem, kus toimub tju nudmine ja tju pakkumine. Kui tturg pole tasakaalus, tekib 1. tpuudus ei jtku tkohti, inimesed jvad tta; 2. tjupuudus tkohti on rohkem kui ttegijaid
Ilma korraliku ettevalmistuseta juhtimise alal on vähe lootust omandada vajalikke oskusi ja võtteid. 3) Aktsiaseltsi juhtimine. Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused suhtlemisoskus On selliseid isikuomadused nagu emotsionaalne stabiilsus, vilumus inimestevahelistes suhetes, seltskondlikkus, teistega arvestamine, taktitunne ja empaatiavõime. 2. Väikeettevõtja eelised - otsene suhtlus töötajatega 3. Obligatsioon lk 29 Obligatsioon on aktsiaseltsi pikaajalised võlakirjad. Obligatsioonidel on tagasiostu tähtaeg, mille saabudes aktsiaselts peab ostma tagasi obligatsiooni nimiväärtuses. Obligatsiooni omanikul ei ole hääleõigust. Obligatsioon võib olla ka võlakirja staatuses. Pilet 1. Väikeettevõtte määratlemine 2. Väikeettevõtte probleem klientidega Üheks väikeettevõtte omaniku ees seisvaks probleemiks on, kas anda krediiti.
PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mis saadakse kaubagruppide hundade muutuse vrdlemisel erinevate perioodidega. VLAKIRJAD E. VOKSLI 1.Lhiajalised lakirjad 2.Keskmised vlakirjad 3.Pikaajalised vlakirjad maksethtaeg,intressimr Kindlustamata vlakirju nim. debentuurides Vlakiri kinnisvaraga-hpoteek Vlakiri vrtpaberitega-obligatsioon Kokkuvtlikult eldes, antakse vlakirja kasutamisel laenu ettevttele, mis vajab raha ja vastutasuks annab ettevtte vlakirja. RAHVUSVAHELISED INVESTEERINGUD On vlismaiste varade ja vrtpaberite ostmine. Investeerija-kapitali eksportija Investeerungute sihtriik-kapitali iportija 1.Portfelli-investeeringud e. kaudsed investeeringud. 2.Otsesed investeeringud-vlismaise vara majandusksuste(tehased,hotellid) ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1
Valitsuse aktsia ettevõttes Valitsuse aktsia ettevõttes annab õiguse hääletada direktsiooni koosolekutel. Tavaliselt omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud. Aktsiaderivaadid Aktsiaderivaadid on väärtpaberid, mis on seotud aktsia hinnaga. Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse
Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1 Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet. 2 Roomlastel olid obligatsiooni sammed jagatud dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahju. Kõik sammed obligatsiooni õbjektidena peavad olema võimalikud, sest ,,võimatu kohta ei saa olla obligatsiooni". Samuti peab olema obligatsioon seadusega lubatud ja selle objekt kindlaks määratud.3 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused
Rentnik tasus vastava rendi. 31.Servituutide mõiste ja liigid Servituut tähendabki õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudid jagunevad: 1.Reaal ehk prediaalservituudid ja 2.Isiklikud ehk personaalsed servituudid. Isiklikud tekkisid hiljem prediaalservituutidest ning nende eesmärk on anda isikule mingi asja kasutamine.(Asja eluaegne kasutamisõigus, õigus kasutada võõra orja tööd, õigus elada võõras majas) 32.Obligatsiooni mõiste ja süsteem Obligatsioon on kohustus. See on õgussuhe, mille alusel õigustatud isikud võivad nõuda kohustatud isikult, millegi teostamist sooritamist või tegutsemisest hoiduda. Tekkis sõnast Obligare siduda kokku köita. Obligatsiooniõigus on kohustusõigus e tänapäeval võlaõigus. On olemas kolm asja: Oblikatsiooni sisu (subjektide õigus ja kohust) Oblikatsiooni objekt (Midagi anda jne) Oblikatsiooni subjektid. 33.Isiku vahetumine obligatsioonis
deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust
- seadus 45 liber, era, erum - vaba 46 magistratus, us m. - magistraat, kõrge riigiametnik 47 magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) - suur, avar, tähtis, võimas 48 mancipatio, onis f. - mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 49 manus, us f. - käsi; võim 50 matrimonium, ii n. - abielu 51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat)
aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. c. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida. d. Finantsturud on säästjatele tuluallikas. _c__ 2
kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest. Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku. Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest, võimalikust kasvust tulevikus, majanduskeskkonnast, aktsiaga kauplemisest. Aktsia turuväärtus ei pruugi kokku langeda “õiglase” hinnaga. Võlakiri (ka obligatsioon, veksel) – laenu võtja kohustus maksta kindlatel tingimustel laenu andjale. Fikseeritud tuluga väärtpaber. Nimiväärtus – makstakse võlakirja omanikule tagasi. Kustutustähtaeg – millal on kohustus võlakiri tagasi osta. Intress – tasu laenu kasutamise eest. Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste maksetena. Diskontovõlakiri – saab intressi ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega. VÕLAKIRI – (ka obligatsioon) leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). TOOTMINE – ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode. Tootmise põhjuseks on enamasti tarbija vajaduste rahuldamine. TURUNDUS – ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.
vandalismikahjustuste vastu murdvaguste vastu eluhoonete kindlustus koduse vara kindlustus loomade kindlustus 80 Väärtpaberi liigid : omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jms) võlakohustust tõendavad väärtpaberid ( võlakiri e, veksel, obligatsioon, hoiuse serti- fikaat jm) ostu või müügiõigust, ostu või müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. derivatiivid 81 Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 82 Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 83 Tuletisväärtpaberid. Liigid ja isel. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem
dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26
eesmärk on obligatsioonil saada kapitali (see, kes emiteerib) ja teiseks saada dividende (ostja poolt). Obligatsiooni võivad emiteerida (välja anda e. müüa) kõik, kes on selleks suutelised ning kes on usaldusväärne (usaldatakse temalt osta). Obligatsiooni dividendide protsent on 12 20% (väljaandmise tähtaeg ei tohi olla väga pikk ega lühike). Obligatsioon mingisugustel tingimustel kui võlakiri. Tihtipeale ongi see võlakiri. Erinevate aktsialiikide omadused Obligatsioon * Tunnus Lihtaktsia Eelisaktsia Esitajaaktsia (pole aktsia) Nimeline ** On On Ei ole Ei ole Saavutada
Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta. · Börsiarbitraaz (Tarkinvestor) börsikohus. Börsil osalejate vahel tekkinud vaildusi lahendav vahekohus. · Debentuur (Ettevõtte finantseerimine) (Debenture) on pikaajaline tagatiseta võlakiri (obligatsioon). · Devalveerimine (ap3.ee) - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. · Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa (aktsia kohta) jagamisel aktsia hinnaga. · Dow Jones'i (äripäev.ee) - keskmine tööstussektori indeks (Dow Jones Industrial Average (DJIA)) Kolmekümne (30) New Yorgi börsil kaubeldava juhtiva ettevõtte aktsiate järgi arvutatud indeks. · Downgrade (Tarkinvestor
Kolm momenti: Esialgsed kulud ehk puhasinvesteering. Juurdekasvulised rahavood. Põhimõtteliselt toimub peale puhta investeerimise maksumuse on igasugu muud näiteks seadmete kohaletoomise ja paigalsamise maksumused. Lõpetav rahavoog on siis see kui tulevad juba konkreetsed esimesed tulud investeeringust. Diskonteerimata rahavood Rohkem kasutatakse tasuvusaja määramist just projektide hindamiseks. Väärtpaberitelt oodatakse kasu müügist ja ka dividende. Võlakiri ehk obligatsioon on võlakohustus, kus võlakirja väljaandja kohustub maksma selle võlakirja omanikule mingiks ajaks mingi nimiväärtuse ja maksma mingit intressi. Võlakirja tegelik väärtus on see, et rehkendatakse nimiväärtusele juurde mingi intress. Aktsia näitab seda, et midagi on, mingi vara. Tegelikult on väga oluline moment, see näitab valdaja õigust. Eestis reaalselt aktsiaid paberkujul ei ole. Kõik käib elektrooniliselt. Depositoorium peab arvet ja need vennad tahavad ka raha.
s. capitis, pl. capitum pea, elu, õigusvõime, juht Officium n. s. offici, pl. officirum kohustus, kohus, teenistus, amet Status m. s. stats, pl. statuum seisukord, seisund, olukord Ms m. s. mris, pl. mrum komme, tava, harjumus, seadus Culpa f. s. culpae, pl. culprum (süü)tegu, hooletus, kõlvatus Animal n. s. animlis, pl. animlium (elus)olend, loom Obligti f. s. obligtinis, pl. obligtinum obligatsioon, kohustus, sidumine Cvis m. f. s. cvis, pl. cvium kodanik, kaaskodanik, alam Testimnium n. s. testimni, pl. testimnirum tunnistus, tõendus H 5 lk 82 Poena f. dat. s. poenae, pl. poens karistus, trahv Sententia f. gen. s. sententiae, pl. sententirum arvamus, seisukoht, (kohtu)otsus Causa f. acc. s. causam, pl. causs põhjus, (kohtu)asi, protsess Pecnia f. nom. s. pecnia, pl
superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele
76. Väärtpaberite liigid. Väärtpaberite liigid: o Aktsiad Lihtaktsia Eelisaktsia o Võlakirjad Diskontovõlakirjad Kupongvõlakirjad o Tuletisinstrumendid Väärtpaberid jagunevad: o omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); o võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); o ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). 77. Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 78. Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 79. Tuletisväärtpaberid. Liigid ja iseloomustus. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja
vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse
Placing määramine Portfolio portfell, tegevusala M Preference Shares eelisaktsiad Margin Call määrnõue Premium (Warrants) kindlustusmaks, Market Capitalization turu preemia kapitaliseerimine Premium Bond auhind obligatsioon Market Maker börsimaakler Present Value jääkväärtus Market Order turu käsk Present Value of an Annuity aastamakse Money Market rahaturg jääkväärtus Mutual Fund avatud investeerimisfond Price/Earnings Ratio (P/E) hinna suhe Privatization erastamine Prospectus prospekt N
likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. · Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma. · Investor Ta võib ka investeerida kaupadesse või toodetesse, millelt loodab hiljem tulu saada.
2. Omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist (aktsiad, investeerimisfondide osakud) Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav (avalikult ringlev) finantsinstrument. Väärtpaberid ehk väärtpaberid jagunevad: 1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); 2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); 3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk,
ost, ostmine institutio, onis f korraldus, korrastus; tava; õpetus iurisdictio, onis f. õigusemõistmine tsiviilasjades, kohtupidamine legitimatio, onis f. seadustamine locatio, onis f. rendile andmine, väljaüürimine mancipatio, onis f. mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul obligatio, onis f. obligatsioon, kohustus, sidumine occupatio, onis f. vallutamine, haaramine permutatio, onis f. vahetus, muutus possessio, onis f. valdus solutio, onis f. täitmine, tasumine, (ära) maksmine stipulatio, onis f sobimus, (suuline) kokkulepe successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine
Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral. Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales: 1. Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega. 2. Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed 3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe
.....................10 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11 Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest. 1 CONTRACTUS – LEPING 1.1 Contractus Rooma eraõiguses Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti.
nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades noteerimine - kaupade hinna või väärtpaberite hinna määramine börsil nullobligatsioon - võlakiri, mida müüakse alla nominaalväärtust ja millelt ei maksta intresse nüüdisväärtus (present value) kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna NYBOR New Yorgi pankadevaheline laenuintressimäär obligatsioon - võlakiri; võlakohustust tõendav väärtpaber oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet optimaalne maksumäär laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu optsioon (varrant) - õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult
Järelikult on igale võlakirjale märgitud ka maksetähtaeg ja intressimäär, s.t. tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel vaja pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga (hüpoteegid) või väärtpaberitega (obligatsioon). Hüpoteekvõlakirjade omanikel on suurem kindlustunne, kui kindlustamata võlakirjade omanikel ka võlakirjad, mis on tagatud teiste võlakirjadega on suhteliselt kindlad. Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. [1; 171, 172] Kupongvõlakirjade puhul maksab emitent võlakirja omanikule mingi kindla aja tagant kokkulepitud intressi ehk kupongi.
78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid 81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid l) aktsiad; 2) investeerimisfondi osatäht 82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid 1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon; 3) hoiuse serifikaat 83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus Liigid: optsioonid, forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud. Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega, kuid tähendavad lepingupooltele kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul
Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.).
61. Balance sheet ...................................................bilanss 62. Bankruptcy [bänkruptcy] ..................................pankrot 63. Bargain [baagen] ..............................................kaubandus; tehing; tingima 64. Batch ................................................................partii 65. Benefit ..............................................................kasu, tulu 66. Bond .................................................................obligatsioon 67. Boosting of sales ..............................................müügi stimuleerimine 68. Branch ..............................................................harukontor 69. Brand ................................................................tootemark 70. Brand loyalty ...................................................kindla kaubamärgi eelistamine 71. Brand manager .................................................toote müügijuht 72. Break-even point ................
võtab tööle, s on üldjuhul võetu ei kuulu tema ühingusse poolt panustatud vallandab, kuni 10 liiget. taastamisele astumist. ... konsensuse kapitalile muudab Direktsioon *raha saab plussid: alusel vastu (proportsionaa seadusi. valitakse kätte siis, kui Asutamismenet võetud otsuste lselt) ning kui Obligatsioon Ei haldusnõukogu lahkutakse lus on lihtne- kaudu. Igal sellest üle ei ole nimeline, poolt sama rahvaettevõtte asutamisleping. täisosanikul on jää, siis kuulub kauaks kui töökollektiivi Vajalik osanike üks hääl, täisomanikud tagasiostmisele haldusnõukogu liikmeskonnast arv on sõltumata ei saa midagi. emiteerija poolt, ise
sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja). Laenuandjateks võivad olla ettevõtted, firmad, kohalikud omavalitsused, valitsus. Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse vahest) võlakirjad.
Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money Rahaturu tasakaal Money market equilibrium Tasakaalu intress Equilibrium interest rate Rahapoliitika Monetry policy Avatud turu tehingud Open market operations Diskonto määr Discount rate Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio
U Unikaalne müügiargument – Ettevõtte poolt esile toodud põhjendus, mille poolest on tema toode või teenus konkurentide pakkumistest erinev ja parem. V Viitannuiteet – Aastamaksed, mis sooritatakse pärast annuiteediperioodi lõpust teatud viitaja möödumist. Vähemusosalus – Äriühingu aktsiate või osade omamine 10-50% aktsiakapitalist. Võlakiri – Võlakohustust tõendav väärtpaber (sama mis obligatsioon). Fikseeritud tulususega väärtpaber, mille tagasiostu tähtaeg ja intressimaksete suurus on lepingus määratud. Võlakohustus – Kirjalik tõend selle kohta, et võlgnetakse kellelegi teatud summa ja kohustutakse see teatud ajaks laenuandjale tagasi maksma. Võõrkapital – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.
3. Loetle vähemalt 3 erinevat investeerimisvõimalust ja nende plussid/miinused. (3p) 1. Tähtajaline hoius - hea võimalus vaba raha pangas riskivabalt hoiustada. Pank maksab Teile hoiuperioodi eest kindlaksmääratud intressi. Hoiustada saab kahest päevast kuni viie aastani. Soovi korral saate hoiuse lõppedes hoiust pikendada või valida kohe hoiuse avamisel automaatse pikenemise. Raha tootlus on väga madal ja risk kaotada samuti väga madal. 2. Võlakiri (ka obligatsioon) - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). · Vahetusvõlakiri on ettevõtte põhikirjas ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks välja lastud võlakiri, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. · Väärtpaberibörsil noteeritud võlakiri, rahaturuinstrument.
nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri Hüpoteek Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri Lühiajalised - kommertskrediit kaubad võlakontole võlakirjad - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital,
kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest; tänapäeval kasutatakse seda peamiselt iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust ja valitsemisinstitutsioonidest väärtpaber suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument; väärtpaberid jagunevad omandiõigust tõendavaiks (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt), võlakohustust tõendavaiks (võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt) ja ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavaiks väärtpabereiks (optsioon, forvard) äärerühm ehk marginaalrühm väheste ressurssidega ning sotsiaalselt tõrjutud rühm ühiskonna stratifikatsioonisüsteemis ühishüvis kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta ökologism ehk roheline ideoloogia uus sotsiaalne ideoloogia, mis käsitleb inimühiskonda ja
aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). 27.Võlakirjade liigitus ja olemus. Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakiri on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete
Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr
Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k
Võlakirjade nimiväärtus on enamasti 100025 000 USD, maksetähtaeg 30 päeva kuni 20 aastat. Mõningatel juhtudel koostatakse ka reitinguid, intress on täielikult maksustatav, enne tähtaega tagasi osta ei saa, risk on kõrgem ja tulu suurem, kui riigikassa võlakirjadel. Debentuur (debenture) - Tagatiseta võlakiri. Tavaliselt on tegemist munitsipaalvõlakirjadega. Ettevõtete puhul on tagatiseks ettevõtte enda usaldusväärsus. Konsol (consol) -- konsolideeritud obligatsioon. Tähtajatut renditulu tagav obligatsioon. Suurbritannia valitsuse poolt välja antud rendiobligatsiooni liik. Aegumistähtajata võlakiri (perpetual bond) - Perpetuiteetne, ilma tähtajata võlakiri. Agentuurivõlakiri (agency bond) - Neid lasevad välja kinnisvara vahendusega tegelevad ettevõtted. Kuulsamad neist on Fannie Mae, Ginnie Mae, Freddie Mae. Lihtaktsia (common stock). Eelisaktsia (preferred stock,US-s; preference shares, UK).
Kuuekümne viie aasta pärast ................ 11. Si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor – Kui kulda lubatakse, just nagu kulda, antakse vaske, ei lasta vabaks võlgnik 12. Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones – kogu õigus, mida me kasutame on seotud isikute, asjade või hagidega. 13. Omnis enim obligatio vel ex contractu nascitur vel ex delicto – iga obligatsioon on sündinud lepingust või eksimusest. 14. Res ipsa loquitur – räägib iseenda eest 15. Lex sequitur aequitatem – Seadus järgib õiglust 16. Nemo nascitur artifex – Mitte keegi ei sünni kunstnikuna. 17. Commodum ex iniura non oritur – Õigus ei teki ülekohtust. 18. Anno ab urbe condita trecentesimo tertio leges duodecim tabularum editae sunt, quae nunc quoque fons omnis publici privatique sunt iuris –Kolmesaja kolmandal aasta Rooma asutamisest
annaabi.ee 
