Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed, literaalsed, reaalsed, konsensuaalsed. Ühekülgsed 1 pool kohustatud, teine õigustatud. Kahekülgsed mõlemad nii õigustatud kui kohustatud. Kehtivuse tingimused: Nõusolek oluline KÕIKIDE lepingute juures. Objekt käibeline asi. Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu, on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus kehtetu. Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept. Esindus kaudne tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene teise nimel ja arvel Roomas puudus
Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul 4) konsensuaalsed lepingud, nende kehtivuseks piisab poolte kokkuleppest suuline leping: 1) lubadus (‘’ma luban…’’) 2) abielu (‘’jah’’ sõna) 3) käendus (1 inimene astub teise inimese asemele; suuline lubadus) stipulatio (lubadus) Literaalsed lepingud: 1) ost-müük Reaalsed lepingud: 1) muutlaen (kütus) 2) pruuklaen 3) hoiuleping’ Konsensuaalsed lepingud: 1) kokkuleppe alusel sõlmitud (enditio-venditio) 2) kahekülgne leping
Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt.
annab õigussuhte tõttu. 22. Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles sisaldub kindla õigusliku tagajäre kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingu liigid – ühepoolne tehing ( aluseks on ühe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus) Teostamise viisi alusel jaotatakse veel: konsensuaalsed ja reaalsed tehingud. 23. Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingud võivad olla tehtud: Lihtkirjalikus , notariaalses ja elektroonilises vormis. 24. Ofert- ettepanek lepingu sõlmimiseks, kinnituskande tegemine, äriregistri kanne. Aktsept- Leping on sõlmitud, kui teine pool oferti’i aktsepteerib. Aktsepti võib väljendada otsese tahteavaldusega või mingi teoga
annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti. Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikide antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. Lepingud jagunesid: a) Verbaalsed – suuliselt sõlmitud lepingud b) Literaalsed – kirjalikult sõlmitud lepingud c) Reaalsed – asja üleandmisel sõlmitud lepingud d) Konsensuaalsed – vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud e) Contractus innominati – nimeta lepingud Rooma juristid hakkasid selget vahet tegema ka ühekülgsete ja kahekülgsete lepingute vahel. Ühekülgsed lepingud on sellised, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.. Kahekülgsed lepingud on sellised, kus mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu kehtivuse tingimused: 1) Lepingu poolte nõusolek – consensus
Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus. 42.Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. N:Ostu-müügi lepingu sõlmides taotleb isik asjale ka omandiõiguse saamist. Seda resultaati nim. Lepingu aluseks causa. Oluline on, et lepingus on alati causa olemas. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. 43.Konsensuaalsed lepingud Konsensuaalsed on lepingud, mille kehtuvuseks piisab paljalt poolte kokkuleppest. Tähtsaim neist on ostu-müügi leping. Ostu-müügi objektiks võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Lepingu objektideks võivad olla ka tulevad asjad. Ostuhind peab väljenduma rahasummas, sest kui mõni teine asi vastu antakse oleks see vahetusleping. Konsensuaalse lepinguga on ostu-müügi leping kehtiv müügi esemes ja hinnas kokkuleppe momendist
üheaastane tähtaeg. Surm- üldreeglina ei lõpeta obligatsioone, lõppeb nt volitusleping, kui surm leiab aset enne ülesande täitmist. ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud o contractus bonae fidei- preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid, et teha õiglane otsus Ühekülgsed lepingud- vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud Kahekülgsed lepingud- mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlemal need võrdsed, siis nim seda sünallagmaatiliseks
Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata 2. Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta
Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus) Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline) Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas) Pignus – pant (pandileping) (üleantud pandi puhul) Fiducia – pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud: Emptio-venditio – ost-müük Locatio-conductio – kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür või rent Locatio-conductio operis – töövõtt Locatio-conductio operarum – tööleping Mandatum – käsundusleping (nt ülesanne esindada kedagi) Societas – seltsing (mitme inimese koostöö, nt poe pidamine; seltsing katkeb kui üks liige tahab välja astuda vms)
Literaalsed lepingud - mitte kirjalikud Expensilatio - sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1. Emptio-venditio - ost-müük 2. Locatio-conductio - kasutuslepingud 3. Mandatum - käsundusleping 4. Societas - seltsing Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr Nimeta lepingud 1. Permutatio - vahetus 2. Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks
Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata 2. Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta
täitnud, täitmist pakkunud, andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kui vastastikkus lepinguliste kohustuste vahel puudub, ei saa lepingupooles VÕS § 111 tulenevalt tulenevalt vastuväidet kasutada. Pooled võivad lepinguliselt muuta teatud kohustused vastastikusteks, sidudes ühe poole kohustuste täitmise teise poole kohustuste täitmisega viisil, mis annab - kahepoolsed ja mitmepoolsed - konsensuaalsed- kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed- leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud - ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud - tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad
contrahuntur aut verbis aut litteris aut consensu. (Inst. 3, 14, 2) (Järgmine liigitus jagab obligatsioonid neljaks: lepingust, nagu lepingust, pahateost (ehk deliktist) ja nagu pahateost (ehk nagu deliktist). Kõigepealt vaatame obligatsioone, mis tekivad lepingust. Need jagunevad omakorda nelja liiki: nimelt sõlmitakse lepingud asja üleandmise (reaalsed), teatud sõnade lausmise (verbaalsed), kirjalikult teatud dokumendi (literaalsed) või üksmeele (konsensuaalsed) teel.) Nagu juba öeldud, mõistetakse obligatsioonide all võlasuhet üldiselt ehk siis suhet, mille alusel on üks või rohkem isikuid õigustatud nõudma teiselt või teistelt mingi nõude või kohustuse täitmist. Selline võlasuhe võib tekkida erinevatest alustest, nii lepingulistest kui ka lepinguvälistest. Seega on üheks obligatsioonide tekkimise aluseks ka leping. Erinevate Rooma õiguses tuntud lepinguliikide kohta lugege E. Ilus 8. ptk.
annaabi.ee 
