-m- lep. ja võtta enda ärakirja tagaküljele 2 kuu jooksul kaasomanikelt allkirjad. Kaasomanikul on 10 aastat aega terroriseerida oma kaasomandiosa müüa soovivat naabrit, kui ta suudab tõestada, et talle ei teatatud (see ei loe, et ta võis küll teada). Peale asjaõiguslikku o-m tehingut ja hüp seadmist võin mina küll laenuraha välja maksta, aga kui ilmub kaasomanik ostueesõigust kasutama, siis meie hüp ei kustutata enne kui laenuraha tagasi saame. Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest. Kohalikul omavalitsusel on ostueesõigus kaitsealadel. Riigil on ostueesõigus kui sellel maal on looduskaitse objekt või jõed, järved või piirialad. Näit. Müüja 1 müüb Ostjale 1 Kaasomanik 1, kaasomanik 2 ja kaasomanik 3 teevad avalduse (not. vormis) , et soovivad ostu-eesõigust kasutada. Ostu-eesõigust saab kasutada ainult samadel tingimustel nagu Müüja 1 ja Ostja 1 vaheline o-m lep.
teavad pärijad oma sugulasi ja nende võimalikke elukohti. Samuti on rahvastikuregistri andmetele tuginedes väga raske kõiki sugulasi leida. Tuleb arvestada, et kui osa pärijatest ei ole pärandist loobumise avaldust esitanud, kuid samas ei tunne ka mingit huvi pärandi saamise ja sellega seotud kulude kandmise vastu ning ka nende elukoht pole teada, siis võib tekkida pärimisavalduse teinud pärijatel raskusi pärandvara käsutamisel. Sellisel juhul jääb pärijatel üheks võimaluseks pöörduda kohtusse, mis on teatavasti aga aeganõudev ja kulukas. Samuti võib pärandist loobuda soovivatele sugulastele tunduda ebaõiglane, miks nad on kohustatud loobumiseks avalduse tegema. Samas võib õigeaegne pärandist loobumine pärija jaoks osutuda väga oluliseks, näiteks kui on tegemist olukorraga, kus pärandi olulisema osa moodustavad pärandaja võlad. Kertu Sõber A-08
sellega, et laul ei lähe laulikusse, kui autoritasusid ei maksta. Vaatamata sellele, otsustas Mari laulu laulikusse panna ning autori nime mitte mainida. Samuti ei küsinud Mari algul luba laulu kasutada oma otstarbeks laulu tegija pärijate käest. Luule lastel on õigus küsida autoritasu, kui laulu kasutatakse omakasu eesmärgil. Veel enam on neil õigus seda nõuda siis, kui seda ilma luba küsimata tehti. Lähtudes põhiseaduse § 39, siis on loomingu autori pärijatel õigus seda ka küsida, olgugi et rahvaloomingu säilitamine kuulub põhiseaduse preambulisse. See ei kaalu aga üles põhiseaduse § 39. Autor: Henrik Sepp Juhendav õpetaja: Marve Randlepp Kool: Tallinna Tehnikagümnaasium Klass: 11B E-mail: [email protected] Kontakttelefon: 55627891
Seega pärandajaks on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle. Pärandaja vara nimetataksegi pärandiks. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga3. Pärijate jaoks omandavad pärimisõiguslikud normid tähenduse alles pärandi avanemisega, see tähendab pärandaja surmaga. Enne pärandi avanemist pärijatel subjektiivset õigust pärandvarale ei teki.4 Nagu öeldud, avaneb pärand isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ja pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht5. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem: pärandi avanemisel, (st pärandaja surma korral) läheb pärand üle pärijatele. Pärijatel on õigus pärandist loobuda.
ja ,,aparatuuride abil elus olijate" puhul peaks olema sugulastel õigus otsustada, muidugi toob see tagasi eelnimetatud pärimise probleemi. Maailmas on eutanaasia legaalne-näiteks Sveitsis, Hollandis ja USA Oregoni osariigis. Paljud haiged inimesed on just vaba surma tee valinud, ning nende sõbrad ja perekond on seda otsust aksepteerinud. Muidugi on seoses eutanaasiaga seotud palju eetilisi küsimusi näiteks arstieetika ja kuna elame maalilma kus on ka palju kurjust, siis kas otsestel pärijatel peaks olema üldse õigus sellist asja otsustada ? Kindlasti on Eesti ühiskonnal veel eutanaasia lubamiseni käija pikk ja vaevaline tee . Siinkohal peaks meeles pidama seda, et keelamine ei muudaks midagi, ikka leitaks võimalus, kuidas endalt elu võtta või oma kannatavat lähedast aidata ükskõik kas siis meditsiiniliselt või suitsiidi teel. Samuti on uudistest käinud läbi juhtumeid, kui arst on aidanud patsiendil vabatahtlikult surma minna ( kuigi see pole seadustega lubatud olnud)
intestato). Samas ei ole lubatud pärida sama pärandit osalt testamendi teel ja osalt seaduse alusel (Ilus, 1960). 2.2 Hereditas Eesti õiguses Sarnaselt Rooma eraõigusele on Eesti õiguses samuti võimalik pärida testamendi või seaduse järgi, kuid lisaks sellele ka pärimislepingu teel. Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi ning mõlemat neist pärimisõigusele seaduse järgi. Kolme kuu jooksul on pärijatel õigus pärandist loobuda. Pärijaks peab olema inimene või juriidiline isik, kes pärandaja surma hetkel ka ise elus oli või eksisteeris. Laps, kes on pärandaja surma hetkeks eostatud, kuid sünnib peale isiku surma, võib samuti olla pärijaks. Juhul, kui pärijaid on mitu, nimetatakse neid kaaspärijateks. Sellega seoses kuulub vara kõigile pärijatele võrdselt ning tehingud pärandiga peavad olema kõikide pärijate vahel kooskõlastatud ning aktsepteeritud.
ulatuses Aktsionäri/liikm Aktsionäri surma korral Osa läheb osaniku surma Liikme surma korral Osaniku surma korral on õigus e/osaniku surm läheb aktsia üle tema korral üle tema pärijatele, kui liikmelisus lõpetatakse, kui ühingusse astuda tema pärijatel, kui see pärijale. põhikirjas ei ole ette nähtud põhikirjas pole ette nähtud, et on ühingulepinguga ette nähtud või kui teisiti. liikmelisus läheb üle sellega on nõus kõik osanikud. pärijatele.
3. Kuidas kaaspärijad kasutavad ja jaotavad pärandi omavahel.Algul tekib pärandi puhul ühisomand. Kohustused ja nõudeõigused jaotatakse kaaspärijate vahel. HAGID Hereditatis petitio-pärandi hagi,millega taotles pärija pärandi saamist , väites ja põhjendades oma taotlust pärijaks olekuga Interdivtum quorum bonorum-preetoriõiguslik hagi,pärandi väljanõudmiseks. Pärimise teel tekkinud ühisomandi puhul selle ühisomandi lõpetamiseks oli pärijatel spetsiaalne hagi.-actio familiae herciscundae-Esitada võis selle iga kaaspärija ja iga teine isik, kelle oli õigus nõuda pärandist osasaamist.
238. Mis on testament ja millised on testamendi liigid? V: Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid: Testament võib olla notariaalne või kodune. 239. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? V: Testament on ühepoolne ja seda saab alati vajadusel muuta iga kell. Pärimisleping on vähemalt kahepoolne ja muutmiseks vaja mõlema poole nõusolekut. 240. Mis on pärandi avanemine? V: See on aeg millal tekib õigus pärijatel pärandust saada. 241. Kuidas saab pärandist loobuda? V:Kolme kuu jooksul peale seda kui pärija saab või peaks saama teada pärandaja surmast. Tuleb teha loobumisavaldus notari juures. 242. Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? V: Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. 243. Kuidas toimub testamendi täitmine?
• Kuni kolmeks aastaks pärast lapse sündi peatatakse noore ema või isa õppelaenu tagasimaksmine ja intresside arvestamine, sel perioodil tasub intressi riik. Soodustus 7 hakkab kehtima mitte lapse sünnist, vaid avalduse panka esitamise päevast. • Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Selleks tuleb käendajatel või pärijatel esitada vastav avaldus pangale. • 80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab tagasi täies ulatuses riik, kui laenusaaja või käendaja esitab pangale vastava avalduse koos arstitõendi ning passikoopiaga. 2012/2013. õppeaastal on õppelaenu summa maksimaalmäär 1 920 eurot. Õppelaenu on õigus saada ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Ühiselamu Elades ühiselamus, peavad õpilased tasuma üüri. Keskmine igakuine üürisumma on
pärimist Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärimise alused: · Seadusjärgne pärimine · Pärimine testamiendi järgi · Pärimine pärimislepingu alusel Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi: · Pärimise eeldus on pärandi avanemine · Pärijatel on õigus pärandist loobuda, kuid peale pärandi vastuvõtmist sellest loobuda ei saa. Samuti ei saa pärast loobmunist ka pärandit vastu võtta. · Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud. · Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkset, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. · Kui pärija 3 kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. 80
niipalju, et ka teine saaks eraomandiks kuulutada niipalju kui ta harida jõuab. JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist Tõlkinud Alar Kilp 1-5 ptk 1. PEATÜKK 1. Eelnevas arutluses1 on näidatud: 1. Aadamal polnud ei isaduse loomuliku õigusena ega otsese annina Jumalalt sellist võimu oma laste üle ega omandiõigust maailmale, nagu on väidetud; 2. kui tal oligi, siis tema pärijatel polnud sellele mingit õigust; 3. kui tema pärijatel ka oleks see õigus olnud, ei ole siiski olemas loomuseadust ega Jumala kehtestatud seadust, mis määraks kõigis võimalikes olukordades üheselt ära nii õige pärija kui pärimisõiguse ja sellest tuleneva võimu edasikandumise; 4. kui see olekski olnud ära määratud, siis on juba väga ammu täielikult kaduma läinud teadmine sellest,milline on Aadama järeltulijate vanim liin; järelikult pole
Omand on oma iseloomult tähtajatu ja pärandatav. Omandi subjekti ja objekti vaheline side kestab seni, kuni saabub juriidiline fakt, mis selle sideme katkestab. Omand on põhiseaduslik õigus PS §32. Omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaüks võib oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, arvestades üldiste huvidega. Pärimisõigus on tagatud, st isikul on õigus pärandada oma vara isikule kellele ta soovib ja pärijatel on õigus saada selle vara omanikuks. Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine. Kasutamist, käsutamist ja valdust võib ka teistele üle anda. Tehinguga ei saa isiku käsutusõigust välistada ega piirata
tegema neid tehinguid mida piiratud teovõimega isik teha ei saa, kuid keelatud pole ka lubatud tehingute tegemine. Otsustusvõimetu isiku tehing: alkoholi- vüi narkojoobes, uinutite, ravimite mõju all tehtav tehing. Otsustusvõimetuna tehtud tehing tuleb tõestada tehingu tegijal endal, et tugineda tehingu tühisusele. Tehingu teinud isik saab tehingu hiljem heaks kiita kui otsustusvõimet piirav asjaolu ol lakanud. Kui tehingu teinud isik otsustusvõimetuna sureb, on tema pärijatel võimalus otsustada kas tehing heaks kiita või mitte. Elukoht ja tegevuskoht: elukoht määratakse selle järgi, kus isik alaliselt või peamiselt elab, mis selgitatakse välja faktiliste asjaolude abil. Eluaegse vangi puhul käsitletakse vanglat tema igakordse viibimiskohana. Elukoht võib olla ka üheaegselt mitmes kohas. Alaealise elukohaks loetakse tema vanemate elukohta, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul on elukohaks tema seadusliku
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
loobunu asemel pärib teine isik. Kui seadusjärgne pärija on pärimisest loobunud kaaspärijate kasuks neid täpsemalt nimetamata, loetakse, et loobutud on nende pärijate kasuks, kes põlvnevad loobunuga ühisest lähemast ülenejast sugulasest. Kui pärandaja ei ole testamendis ega pärimislepingus teinud korraldusi vara suhtes, mille pärimisest seadusjärgne pärija on loobunud, on nimetatud pärandile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel. XV SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. XVI KOMPROMISSILEPING (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel
Pärija saab aktsionäri õigusi teostada arvates enda kandmisest aktsionärida aktsiaraamatusse. · Osa võib pärida (ÄS § 153 lg 1) kui pole põhikirjalist keeldu o Hüvitamise kord o Võib sätestada keelu, et osa ei lähe üle pärijatele, tingimusel, et põhikirjaga nähakse pärijatele ette hüvitisie maksmise kord (ÄS § 153 lg 2) o Füüsilisest isikust osaniku surma korral on õigus täisühingusse astuda tema pärijatel, kui see on ühingulepinguga ette nähtud või kui sellega on nõus kõik osanikud (ÄS § 106 lg 1). · Aktsiate pärimine (ÄS § 231)- Aktsia läheb aktsionäri surma korral üle pärijale. o Pärija saab aktsionäri õigusi teostada arvates enda kandmisest aktsionärida aktsiaraamatusse. 59. Mis on vahet aktsia nimiväärtusel, raamatupidamislikul väärtusel ja turuväärtusel. Too näiteid.
kohta korraldusi. Pärandaja võib kaasata testamendi tegemisse tunnistajaid või notari, aga ka teha selle üksi. Kodune testament on ajaliselt kehtivuselt piiratud: kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal veel elab. 5. Pärandi vastuvõtmine. Pärandist loobumine. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine Pärimise eeldus on pärandi avanemine. Pärijatel on õigus pärandist loobuda, kuid peale pärandi vastuvõtmist sellest loobuda ei saa. Samuti ei saa pärast loobumist ka pärandit vastu võtta. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.
testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). · Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi. · 01.01.2009 jõustunud uus pärimisseadus näeb ette pärandi vastuvõtusüsteemi asendamist loobumissüsteemiga. · Pärandi vastuvõtmine ja loobumine · Pärimise eeldus on pärandi avanemine. · Pärijatel on õigus pärandist loobuda, kuid peale pärandi vastuvõtmist sellest loobuda ei saa. Samuti ei saa pärast loobumist ka pärandit vastu võtta. · Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. · Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. · Kui pärija kolme kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.
3. Kuidas kaaspärijad kasutavad ja jaotavad pärandi omavahel.Algul tekib pärandi puhul ühisomand. Kohustused ja nõudeõigused jaotatakse kaaspärijate vahel. HAGID Hereditatis petitio-pärandi hagi,millega taotles pärija pärandi saamist , väites ja põhjendades oma taotlust pärijaks olekuga Interdivtum quorum bonorum-preetoriõiguslik hagi,pärandi väljanõudmiseks. Pärimise teel tekkinud ühisomandi puhul selle ühisomandi lõpetamiseks oli pärijatel spetsiaalne hagi.-actio familiae herciscundae-Esitada võis selle iga kaaspärija ja iga teine isik, kelle oli õigus nõuda pärandist osasaamist.
ring ning kellel neist on pärimise järjekorrast tulenevalt õigus pärida. Oluline on ka see, et mitte kõigil seadusjärgsetel pärijatel ei teki õigust sundosale nimetatud õigus võib olla üksnes pärandaja Niinimetatud võlaõigusliku nõudeõiguse põhises sundpärimise süsteemis tähendab sundosa alanejatel sugulastel, vanematel ning abikaasal. võlaõiguslikku nõuet pärijate vastu teatud rahasumma maksmiseks. Sellest süsteemist lähtub kehtiv
tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab? See on fakti küsimus, sõltub, kuidas see mõjutab teenivat kinnisasja. Parkimise suhtes on valduse kaitse nõuded, negatoorhaig võib olla, omaabi korras võib neid eemaldada sealt. Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt? Omandikaitse sätted, et ei laiene igale asjale. P pärijatel 184 ja 184 prim vajadusel omaabi (valduse kaitse sätted). Reaalservituut ei anna valdust, see on ainuke asjaõiguse piirang, millel ei tule valdust, aga ikkagi on seadusest tulenev laienud, et saab kasutada valduse kaitse sätteid. Millepollest erinevad omandi ja valduse kaitsed? Valduse puhul saab kohaldada omaabi. Omand = kohtusse. Kaasus nr 104 § 229 lg 1 viimane variant kinnisomanike vaheline suhe, kus kinnisasjade omanikud A ja C
Õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele tekib isiku pensionile siirdumisel tingimusel, et ta on teinud sissemakseid vähemalt 5 kalendriaastat. Kogumispensioni saamiseks sõlmib isik lepingu kindlustusandjaga, millel on tegevusluba kohustusliku kogumispensioni kindlustusega tegelemiseks. Väljamaksed tehakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. Kohustusliku pensionifondi osakud on päritavad ja pärandada saab üksnes füüsilistele isikutele. Pärijatel on võimalik: 1) müüa tagasi kõik või osa pärandatud pensionifondi osakutest ja saada raha kohe kätte, kuid tasuda tuleb tulumaksu 21 % osakute hinnast ehk pensionikontole kogunenud rahast; 2) mitte müüa osakuid, vaid kanda osakud oma isiklikule pensionikontole. Sellisel juhul tulumaksu tasuma ei pea. Hoiate neid tulevikus pensioni saamiseks. Kui pärija pole ühe aasta jooksul peale pärandi avamist osakuid tagasi nõudnud, loetakse et ta on pärandi avamise
Füüsilisest isikust tööandja surma korral jääb tööleping üldjuhul kehtima ja läheb üle pärijatele, välja arvatud juhul, kui tööleping on sõlmitud oluliselt tööandja isikut arvestades (TLS § 111 lõiked 1 ja 3). Tööandja isikut oluliselt arvestavaks töölepinguks on näiteks tööandja isiklikuks teenindamiseks sõlmitud leping, mille puhul kaob tööandja surmaga ära töölepingu objekt. Nimetatud eripäraga töölepingut pole tööandja pärijatel TLS alusel vaja eraldi üles öelda, vaid see lõpeb tööandja surmaga automaatselt. 2. Kui tööleping läheb üle pärijatele, on TLS § 111 lõike 2 alusel nii pärijatel kui töötajal võimalik tööleping lihtsustatult üles öelda kahe nädala jooksul pärast töölepingu pärijatele 175 5. ptk T öölepingu lõppemine ja üleminek § 112
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
