Roman Foundations of the Civilian Tradition. Cape Town, 1992, p707 9 Gaiuse Institutsioonid. The Institutes of Gaius. London : Duckworth, 2001 Justinianus oli vallutanud osa Itaaliast, kehtestati koodeks 554 aastal ka Sanctio Pragmatica nime all. Corpus Iuris Civilis koosneb kolmest suurest eraldi seisvast osast: - Institutiones puhul on sisuliselt tegemist Gaiuse Institutiones retseptsiooniga, mis sisaldas nagu eelnevalt mainitud endas Rooma õiguse aluseid. - Digesta ehk Pandektid (Pandectae) on keiser Justinianuse korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu juriidilisest kirjandusest, Corpus Iuris Civilis'e tähtsaim ja mahukaim osa, mis omakorda koosneb teatud arvust pealkirjadest, mis omakorda on jagatud katkenditeks või seadusteks. Digesta on esmajärguliseks ajaloolise väärtusega õigusallikaks, kuna see sisaldab infot
Digestade vahendusel.16 1.3. Corpus Iuris Civilis Corpus Iuris Civilis koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse* korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist ning soovis seeläbi õigusemõistmist lihtsamaks ning kiiremaks muuta.17 Corpus Iuris Civilis koosneb kolmest suurest osast: 1) Institutiones, 2) Digesta ehk Pandectae ja 3) Codex Iustinianus. Esimene osa Institutiones sisaldab endas Rooma õiguse aluseid. Institutsuoonide peaallikaks on Gaiuse Institutiones, mis sisaldab peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Teine osa Digesta ehk Pandectae on rooma vanemate juristide kirjutiste põhjal 530.-533.a. koostatud õiguse kogumik, mis on jaotatud viiekümneks raamatuks (liber). Digesta on esmajärguliseks ajaloolise väärtusega õigusallikaks,
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Aspects of Reception of Law Juriidiliste muutuste aluseks on olnud enamikel aegadel laenamine ja üle võtmine. See võib toimuda süsteemi siseselt ehk analoogia põhjal, kuid võib tulla ka teisest süsteemist. Laenamine on küll lihtne, kuid selle teoreetilise külje üles ehitamine on küllatki keeruline. Laenamine toimub erinevalt- võetakse üle üksik norm või terve süsteem. Kindlasti tuleb mõelda selle üle mis on retseptsioon tähtis ja miks selle kohandamine on vajalik. Mõlemad on lihtsad küsimused. Arvan, et vastusteks võiksid olla õigusideede hilisem rakendamine ja nende uurimine. Lisaks sellele ka, et kohandamise eesmärgiks on tuua vanemad ideed uude süsteemi nii, et need ei segaks süsteemi toimimist. Retseptsiooni eesmärk on õiguse praktiline ärakasutamine oma huvides. Teiselt poolt leian, et retsensioon on kohati oluline nii värskendamise kui vanemate ideede juurde naasemisena. Selleks, et meenutada idea...
Kui Daphnel on sõlmitud leping Felixiga, mis puudutab Erose kui üürniku õigust kasutada üüriobjekti üürilepingu tähtaja lõppemiseni, siis on üksnes Daphnel otsene nõudeõigus Felixi vastu. Alternatiivseks lahenduseks Daphne jaoks oleks leida Erosega kokkulepe, pakkudes talle asenduseks üürida mõni teine enda majadest, mis oma tingimuste poolest ei ole halvem eelmisest. 9 5 Kasutatud kirjandus 1. Digesta 2. Elmar Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001. 3. Gaiuse ,,Institutiones" 4. Hallebeek, J. Contracts for a third-party beneficiary: a brief sketch from the Corpus iuris to present-day civil law. 5. Võlaõigusseadus. 26.09.2001 RT I 2001, 81, 487 6. Watson, A. (tõlk). The digest of Justinian. University of Pennsylvania Press, 1998. 7. Zimmermann, R. The law of obligations: Roman foundations of the civilian tradition. Oxford University Press. 1996
Inst. o 4 osa, mida nim vommentarius (raamat) mis on hiljem jaotatud §;raamatuid ja § tähistatakse numbritega o G. 1.3. : lex est... o (esimene tähistab raamatut, teine fragmenti) Corpus iuris civilis'e I osa institutiones sive elementa o Ehk justinaiuse inst. o Koostati 533 o I.;Inst. Just. Inst. Või Iust. Inst. o Koonseb 4 raamatust,raamatud jagatud peatükkideks ja hiljem §; peatüki numereerimata algust nim principium Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud §
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
Õigusteaduskond Leges XII tabularum Kirjandus · Livius: Fons omnis publici · H. Hattenhauer. Euroopa privatique iuris õigusajalugu. · Cicero: Carmen necessarium Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3.31-39 · E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. · Decemviri legibus scribundis Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000. Leges XII tabularum · M. Kaser. Das römische Privatrecht. · I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted Bd. · III tahvel reeglid (korratu) 1. (2. Aufl.). München: Beck, 1971. võlgniku vastu (legis · F. Wieacker
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. A...
Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja pa...
- Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus. - Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis".
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
korduvalt ettevõtmise juhina. Võimalik, et temalt ongi tulnud kodiftseerimise algtõuge. Alguses oli keisri jaoks tähtis üksnes õiguse puhastamine ja lihtsustamine õigusmõistmise kiirendamiseks. See on iga seaduste alusel toimiva riigi alaline ülesanne ja mitte midagi uut. Tänapäeval pöörab teadus enam tähelepanu Digesta’le kui Codex’ile. Seevastu Justinianuse ja ka hilisema Euroopa õigusteaduse jaoks ei olnud mitme sajandi jooksul koguteose tähtsaimaks osaks mitte Digesta, vaid just Codex. Sel põhjusel töödati see pärast ülejäänud reformitööd veel kord läbi ja viidi uude seisu. Tänapäeva Corpus Iuris’es kolmandal kohal olev raamat on tegelikult Justinianuse teine koodeks, mis pretendeeris enamale kui vaid ajaliselt esmajärgulisele kehtivusele. Austus, mida me õigustatult tunneme Corpus iuris civilis’e kui Rooma õiguskultuuri reservuaari vastu, ei või juhtida meid kõrvale küsimusest, millele oli kodifikatsioon suunatud
uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d. Pärimisseadus Ius civile - tsiviilõigus
Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused Ius Papirianum Gaius Institutiones - Rooma eraõiguse ja protsessi õpik algajatele. Sisaldas nii ius civile kui ka ius honorarium. Pani alguse tsiviilõiguse institutsioonilisele süsteemile. Codex Theodosianus - välja antud 438. a. imperaator Theodosius II ajal. Koosnes 16 raamatust
riigi ja riigivormiga, et universaalsus võimalik oleks. Aga just omandi- ja lepinguõiguse põhimõtted eraõiguses oli need, mis mõjutasid hilisemate õigussüsteemide kujunemist. Lääne-Rooma riigi lagunemisega (lõplikult 6.sajandil) säilis professionaalne õiguskultuur mingi määral ainult kirikutes. 11. sajandil tekkis aga vajadus universaalsema ja kõiki uusi majandussuhteid võimaldavad õiguse järel ning taasavastati Digesta. Ja seejärel Institutsioonid, mille järgi hakati ülikoolides õpetama õigust. Pikapeale jõudis õigus Digestidest ka praktikasse. Sellist Rooma õiguse ülevõtmist nimetatakse retseptsiooniks. Tähtis on aga see, et ühtse õppekeelega – ladina keelega – Euroopas jõudisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud õpetatud juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal.....
Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov. Koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu
4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks
alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õiguse allikad juristide kirjutatud CIC digesta lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu Roomaga. o Rooma kui impeerium, o Rooma kui (kristlik) kirik. Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus Tunnused: Rooma asutati (mitte ei tekkinud) Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine.
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus............................
· Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533) · Digesta seu Pandectae (530533) · Codex Iustinianus 529 pKr pole säilinud · 534 pKr uus redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis · 12 raamatut (liber) · 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni. 18
eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas Digesta seu Pandektae's küll seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. 4. Allika erinevate osade edasine käekäik Ida-Roomas ja Lääne-Roomas 529-534.a.koostatigi CIC-sse kuuluvat kolm osa: a)Institutiones b) Digesta ehk Pandectae, c) Codex Iustiniani. Kõik osad said seaduse jõu. Nende sisu puutumatuse ja oma võimu säilitamise eesmärgil keelas Iustinianus selle seadustekogu kohta kommentaaride koostamise. 5. Retseptsioon Hiljem, XII-XIII saj. algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks e. ülevõtmiseks. Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus
Kodifitseerimine õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Corpus juris civilis on Bütsantsi keisri Justinianuse korraldusel 6. sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast: 1. Institutiones (Rooma õiguse alused); 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik); 4. Novellae (uued 535.-565. a. seadused). Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Kuningate aeg 753-509 eKr esimene kuningas Romulus, kokku valitses 7 kuningat..legendi järgi asutas rooma linna üks kaksikutest Romulus, kelle emaunt imetas
5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks. · 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533) Digesta seu pandectae (530-533) (Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid) Codex Iustinianus (529) · Vulgaarladina keelest (vulgus - lihtrahvas) kujunesid praegused romaani keeled (prantsuse, hispaania, itaalia, rumeenia, portugali) · Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides
•eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi legisaktsiooniline protsess •formulaarprotsess •kognitiivne protsess 11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on: - juristide kirjutatud CIC digesta - lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) - ius Papirianum - 12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõigusen o r m i d , o n s ä i l i n u d re ko n s t r u k t s i o o n i n a , s i s a l d a b v e e l p a l j u a rh a i l i s t õ i g u s t j a A t e e n a õ i g u s e elemente.451.ema. valitakse 10-liikmeline seltskond mehi, kelle ülesandeks saab taastada õiguslik stabiilsus(plebeide ülestõusu järel)
Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus (,,Õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid võimu ja võimet"). Hilisklassitsism ulatuslikud rooma õiguse kommentaarid (Gaiuse ,,Institutiones", Paulus, Ulpianus, Lex Dei). Rooma õigusteaduse hiigelhoone on Corpus iuris civilis, kus on nii tsiviilõiguse kui avaliku õiguse norme. Selle osad on Digesta, Institutiones, Codex Iustianus, Novellae. Pikka aega peeti Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks (mõjutas Venemaad, Kreekat) Kesk-Euroopa arengule on hindamatu ,,õigusteaduse renessanss" 9 saj. Renessansi läbi elanud jurisprudents oli keskaegses Euroopas skolastika üks osa, mis kasutas dialektilist meetodit. Püstitati tees antiteesi vastu ja püüti leida sünteesi. Õpiti Corpus iuris civilise kommentaare.
Roomas olid populaarsed samuti hobustega võiduajamised ja kaarikuvõistlused ning lisaks veel gladiaatorite võistlused. 72.Milline religioosne alus oli antiikajal Olümpias peetud spordimängudel? Olümpias peetud spordimängud olid osa Zeusi austamise pidustustest. 73.Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud? Leges XII tabularum Gaius „Institutiones“ Corpus Iuris Civilis, koostatud keiser Justinianuse korraldusel, koosneb: Institutiones, Digesta seu Pandectae, Codex Iustinianus 74. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Kreeklaste müütide hulka reisimisest kuulub näiteks müüt argonautidest, kes tegid kreeklaste esimese reisi, esimeseks laevaks oli Argo. Reisiti tänapäeva Gruusia aladele. Teiseks olulisemaks reisiteemaliseks müüdiks on kindlasti Odüsseuse merereis Troojast Ithakale.
02.09.12' EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool' 1' ü Tava võib määratleda kui kirjutamata seadust. ü Moraali ja kõlblust võib määratleda kui inimese sisemise kultuuri seisundit. 9 Õiguse mõiste. (Slaid 2) Üks esimesi üldist tunnustust leidnud õiguse tähustusi on meieni jõudnud rooma juristi Celsuse mõttena Corpus Iuris Civilis'e digesta ehk põhijao alguses, et õigus on teadus heast ja õiglasest. Juriidilises mõttes võiks 'õigus' tähendada sotsiaalset korda, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid, ehk siis kehtivate õigusnormide kogumikku (nimetatud ka positiivseks õiguseks või õiguseks objektiivses mõttes), inglise keeles 'law'. Positiivsest õigusnormist tulenev igaühe õigustus on subjektiivne õigus, inglise keeles 'right'. Ülaltoodu jätkuks saame küsida, mis on õiglus?
Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused.
Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused.
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
