leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm). • Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2
.. > Sisukord NB! LISADES PEALKIRJU JUURDE VÕI NEID HOOPIS ÄRA KUSTUTADES, ON VAJA SISUKORRA TABELIT KA UUENDADA. UUENDAMINE EI KÄI AUTOMAATSELT, VAID TULEB MINNA SISUKORRA TABELI PEALE JA VAJUTADA PAREMAT KLAHVI. ILMUB RIPPMENÜÜ, KUST VALI UPDATE... KINDLASTI UUENDA IGAKORD KOGU TABEL (ENTIRE TABLE) Reavahe muutmine Format > Paragraph > Indents and Spacing sakk > Line spacing või Vormindus > Lõik > Taanded ja vahed sakk > Reavahe Single Tavaline reavahe 1,5 lines 1,5 (poolteist) joont reavahet Double kahekordne reavahe e topelt Multiple siin saad ise reavahe kauguse muuta Lõigu kauguse määramine teisest lõigust Format >Paragraph > Indents and Spacing sakk > Before/After või Vormindus > Lõik > Taanded ja vahed sakk > Vahed
määramine Lehekülje Paigutus-veerised Lehe veerised: Ülevalt ja alt 2,5, veeriste vasakult 3 ja paremalt 2 määramine Kirjasuuruse ja Calibri 12 fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale.
(rööpjoondus). (Office 2003: VormingLõikTaanded ja vahed; Office 2007: KüljendusLõikTaanded ja vahed) 2 7. Tekstilõiku alustada ilma taandeta. Tekstilõigud eraldada täiendava vahega suurusega 6 punkti. (Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: AvalehtLõik Avaleht LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed) vahed) 8. Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu) alustada uuelt leheküljelt. Kõik pealkirjad kirjutada kirjatüübis Arial paksus kirjas arvestades täiendavalt järgmiste nõuetega:
Lisage järgnevad kohahoidjad: Kasutusmärge, Adressaat, ,,Teie ", Seosviit, Aadressi 1. rida, Aadressi 2. rida, ,,Meie ", Kuupäev, ,,nr ", Viit, Pealkiri, Pöördumine, Tekst, Lõputervitus, Allkirjastaja nimi, Allkirjastaja ametikoht, Lisamärge, Adressaat või lisaadressaat. 6. Lisanud esmalt kõik tekstid ja väljad, saab seejärel Enter klahviga jaotada nad ridadesse ja seejärel vormindada neile vahed. Vahe tegemiseks lõigu kohale vali: Vormindus Lõik Taanded ja vahed Vahed Lõigu kohal. Open Offices väljendatakse kirjasuurust punktides, mis on 1/72 tolli, e 0,35278 mm. Ühe rea kõrguse (12pt) vahe saamiseks tuleb sättida vahe 12×0,35278=4,233 mm. Kaks reakõrgust =0,85 cm Kolm reakõrgust = 1,27 cm Viis reakõrgust = 2,12 cm 7. Viiteväljade jaoks paiguta 2. ja 4. ridadele hiireklõpsuga rõhtjoonlaual vasakpoolne tabelduskoht kaugusele 8,9 cm. 8. Kasutusmärke ja aadressi teise rea jaoks sea teksti vorminguks trükitähed.
2) Kui seinas on ava, mille puhaskõrgus on suurem kui ¼ korruse kõrgusest või puhaslaius on suurem kui ¼ seina pikkusest või ava pind on suurem kui 1/10 selle seina pindalast, siis eeldatakse seina arvutuskõrguse määramisel, et ava ääres on seinal vaba serv. 3) Tühemike ja vagude mõju seina kandevõimele. a) Vertikaalsetest uuretest ja taanetest põhjustatud vertikaalkoormuse, põikjõu ja paindemomendi vastupanu vähenemisega võiks mitte arvestada, kui need uurded ja taanded on lubatud piirides (tabel 5.4), kusjuures taanete või uurete sügavuseks on arvestatud nende ehitamisaegne sügavus. Nende piiride ületamise korral tuleks vertikaalkoormuse, põikjõu või paindemomendi vastupanu kontrollida arvutustega. Kõiki uurdeid, mis on kaldu vertikaali suhtes vähem kui 5o , vaadeldakse vertikaalsetena. b) Horisontaal- ja kaldvagusid tuleks võimaluse korral vältida. Kui neid ei ole
Nii rea- kui lõiguvahet saab valida avalehelt (Home) töövahendi ripploendist. Täpsemad määrangud saab valida vaadeldava ripploendi valikust Reasammusuvandid (Line Spacing Options). Lisaks klahvikombinatsioonid: Ühekordne reavahe CTRL+1 Kahekordne reavahe CTRL+2 1,5 kordne reavahe CTRL+5 Lõiguvahet ja taandeid (vasakult, paremalt) saab määrata ka Küljenduse (Page Layout) vahekaardist grupist Lõik (Paragraph) valikust Vahed (Spacing). LÕIGU VORMINDAMISE RIPPLOEND Taanded ja vahed (Idents and Spacing) vahekaart Joondus (Alignment) Vasakule (Left) Paremale (Right) Keskele (Centered) Rööpselt (Justified) Taane (Indentation) Vasak (Left) - taane vasakult Parem (Right) -taane paremalt Peegeltaanded (seespoolt/väljapoolt) Vahed (Spacing) lõigu vahed: Enne (Before) - täiendav vahe lõigu ees Pärast (After) -täiendav vahe lõigu järel Muud (Special) lõigu esimene rida: pole (none) - taandeta
tahvlid, mis olid prismakujulised ja ära jaotatud teemade järgi. Need olid omakorda avatud tekstide ja piltidega. – sõnasta ümber, kasutades juhendis ette nähtud teaduslikku stiili. Näitusetahvlite teemad eks olid: Kirjelda lühidalt iga tahvli sisu (vt näide tahvel 1 ja 2) ja võimalusel seo sellega, miks see on Eesti või Väike-Maarja jaoks oluline teema. Vajalikku infot saad näitusetekstide failist „Kotli tekstipannood“. Vorminda kõik taanded ühtemoodi. 1) Sümbolite arhitekt Kotli – näituse lühikokkuvõte, koostajate, toetajate ja allikate loetelu 2) Perekond – Kotli pereliikmed, perekonna seos Väike-Maarjaga enne ja pärast II maailmasõda. 3) Noorusaeg, töökohad 4) Skulptuurid ja Mustaku aed 5) Disain 6) Maalid ja joonistused 7) Eramud 8) Esindushooned 9) Olustikupilte 10) Rakvere Gümnaasium 11) Väike-Maarja, Tapa ja Simuna 12) Väikekoolid 13) Vabariigi uhkus 14) Teostamata tööd
jooksul. Iga füüsiline või juriidiline isik võib eelnevates lõikudes esitatud tingimuste kohaselt kaevata kohtule, et liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti, välja arvatud soovitus või arvamus. Kahju hüvitamise menetlus Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 teise ja kolmanda lõigu põhjal.• ELTL artikli 340 taanded 2 ja 3 Lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele. Erandina teisest lõikest heastab Euroopa Keskpank kõik Euroopa Keskpanga või selle teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele. Eelotsustusmenetlus Euroopa Liidu kohtus