lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini-kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed. 4. Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale.
alla,võimusugulus. Kognaatiline on veresugulus. Otsejoones sugulased on vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed jne. külgjoones sugulased on õed, vennad, onud, tädipojad jne. Sugulusastme määramisel loetakse, mitu sünni fakti on kahe isiku vahel. Pärandi avanemine Avaneb isiku surmaga. Pärandit(aktiva ja passiva) nimetatakse ka päranditombuks. Varem olid pärandaja võimu alla olnud kohustatud selle vastu võtma, hiljem võisid nad sellest juba ka loobuda. Legaadid ja fideikomissid Vahe pärija ja mingi konkreetse eseme saanud isiku vahel: viimased ei vastuta pärandaja võlgade eest; vastavad esemed või summa antakse neile välja alles siis, kui pärandil lasuvad võlad on tasutud. Sellist surnud isiku vara saamist singulaarse õigusjärgluse korras nimetatakse legaadiks. Legaadid jagunevad: o Legatum per vindicationem- isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates omandiõiguse legeeritud asjale ja
Pärimise liigid: 1) Ex testamento – pärimine testamendi alusel 2) Ab intestato – pärimine seaduse alusel Bonorum possessio – preetorlik pärand Testamendi tõlgendamine Soodustused testamendi tegemisel: 1) Favor testamenti – testamendi eelistamine 2) Favor heredis – pärija soodustamine 3) Favor libertatis – vabaduse soodustamine 4) Favor uxoris – abikaasa soodustamine Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk üksiõigusjärglus: 1) Legatum – legaat – pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule – legataarile 2) Fideicommissum – fideikomiss, st surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3) Universaalne fideikomiss
Pärimise liigid: Ex testamento - pärimine testamendi alusel Ab intestato - pärimine seaduse alusel Testamendi tõlgendamine Alati eelistati, et jääks võimalikult suures osas kehtima, eelistati pärijat (et saaks võimalik palju), kui oli kahtlus, kas orjale antud vabaus või mitte. Soodustused testamendi tegemisel: 1. Favor testamenti 2. Favor heredis 3. Favor libretatis 4. Favor uxoris Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk ükskõigusjärglus: 1. Legatum legaat, annak, s.t pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule legataarile 2. Fideicommissum fideikomiss, s.t surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3. Universaalne fideikomiss
lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini-kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed. 4. Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale.
mis algselt olid pärijale juriidiliselt mittekohustuslikud, kuid printsipaadi perioodi algusest hoolitsesid preetorid selle eest, et fideikomisse täidetaks. Legatum itaque est donatio quaedam a defuncto relicta (Inst 2, 20, 1 – legaat on teatud kink, mis on surnu poolt (legaadina) jäetud). Sõna „fideikomiss” teket seletatakse väljendiga fidei alicuius committere”mis tähendab „kellegi teise truudust usaldama” ja oli algselt moraalne kohustus. Fideikomissid tekkisid tõenäoliselt selleks, et juhul, kui ei olnud võimalik testamendi või legaadiga teatud isikute midagi pärandada (naistele jne), siis sai pärijat fideikomissiga kohustada asju ikkagi neile üle andma. Vt lähemalt E. Ilus, 10. ptk. 18 18.-19. sajandil Eesti- ja Liivimaa provintsides oli see armastatud vaidlusteema – kas favor libertatis kehtib ka neis provintsides pärisorja vabakslaskmise jm vabadusprotsessis (peamiselt küll vaba olemise) või mitte