Sel juhul, tekib ilmselt ostjal- omandajal sellele asjale rohkem õigust, kui on seda müüjal-võõrandajal. Mõlemad need 13 küsimused lahendati samaaegselt, nimelt vabariigi perioodi viimasel sajandil preetor Publiciuse poolt. Viimase poolt antud edikt on üldiselt tuntud edictum Publicianum nime all. Edictum Publicianum sisaldas hagi-actio in rem Publiciana, mis kaitses mõlemal ülaltoodud juhtumil omandajat. Bonitaarse omandi puhul jääb seega esialgu juriidiliselt püsima ka kviriitlik omand, kuid reaalset sisu sel pole, ta on nudum ius Quiritium.39 ____________________ 36 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111 Gaiuse Institutsioonid 2.24 37 38 Gaiuse Institutsioonid 2.20 39 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111
Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand. Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid 1. Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi 2. Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana- Publiciuse hagi Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale. Roomas nim vanu omandi saamise viise acquistiones civiles, sest nad olid rajatud vanale rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio-igamine. Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja
Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa Animus possidendi – tahe asja enda käes pidada Corpus possidendi – tegelikult asja enda käes pidamine Detentio – pidamine, lihtsalt asja enda käes hoidmine Possessio iusta – õiguspärane valdus Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Possessio bonae fidei – heausklik valdus Possessio malae fidei – halvausklik valdus Possessio rei – omandi asi Possessio iuris – omandiõigus Actio Publiciana – Ius possidendi – õigus asja vallata Ius utendi – õigus asja kasutada Ius disponendi – õigus asja käsutada Condominium - kaasomandiõigus Acquisitio originaria – esialgne omandamine Acquisitio derivativa – tuletatud omandamine Occupatio – mitte kellegile kuuluva asja vallutamine Usucapio – igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) Titulus – pealkirjastatud peatükk Bona fides – heausklikkus Specificatio - ümberkujundamine
actio directa - otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi 5. Actiones honorariae- kõrgete ametnikude hagid actiones praetoriae- preetorite(Vana-Rooma kõrgeim riigiametnik) hagid actiones temporales-tähtajalised hagid 6. actiones civiles - tsiviilhagid actinoes bonae fidei – hea usu hagid actiones stricti iuris - rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Actio hypothecaria in rem - asjaõiguslik pandihagi actio in rem Publiciana - Publicuse asjaõiguslik hagi actio Publiciana – Publicuse hagi 8. Actiones poenales - karistushagid actiones populares - rahvahagid 9. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine longa manu traditio-pika käega üleandmine 10. Contradictio obiecta-kostja või vastaspoole vastuväide narratio proposita-hageja nõue 11. Personae sui iuris-vabad, iseseisvad isikud personae alieni iuris- teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12
Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand – condominium, communio pro indiviso Omandi kaitse: Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1) Rei vindicatio – vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2) Actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral 3) Actio Publiciana – loodi preetorliku ehk bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. Omandamise viisid: Accessio Plantatio Specificatio – ümbertöötamine (tingimuseks: uus asi) Õigused võõrale asjale, servituudid
Kvriitlik omand- Peregriinide omand 29.Omandiõiguse kaitse Siin oli Rooma õiguses kahte liiki kaitsevahendeid. POSSESSOORSED hagid milledega toimub vaid faktilise olukorra jaluleseadmine. Isik saab asja valduse tagasi, küsimata kas ta on omanik. PETITOORSED hagid nendega taotlebki omanik omandiõiguse tunnistamist. Esikohal on siin REI VINDICATIO, Hagi millega omanik kaitseb talle kuuluva omandiõigust on ACTIO NEGATORIA, Preetori poolt loodud õigus omandiõiguse kaitseks ACTIO PUBLICIANA. 30.Õigused võõrale asjale Pant Käibehuvides tekkinud puhtvaraline kohustuse vahend täitmise kindlustamiseks. Fiducia cum creditore Võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusega see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda Pignus Vastupidi eelmisele vormile anti asi vaid faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte. Hypotheca s.o pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus
Omandiõiguse kaitse: o Possessoorsed(valdus) hagid- faktilise olukorra jaluleseadmine o Petitoorsed hagid- omanik taotleb omandiõiguse tunnustamist: 1) Rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul, kaitse kõigi kolme omandiõiguse tunnuse vastu 2) Actio negatoria- omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu omandiõiguse kohta(õigus kasutada ja käsutada) 3) Actio publiciana- akti formaalsete või sisuliste vigade puhul Kviriitlik omand- vanimas Rooma õiguses võis omand kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikuile Rooma kodanikele. Ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma territooriumi hulka selle sõna täpses tähenduses. Peregriinide omand Bonitaaarne ehk preetorlik omand- praetor urbanus'e ediktiga eri instituut Provintsiaalne omand- provintsimaatükke sai omandada igamise teel. Eri normistikuga ja eri kaitsevahendiga. Õigused võõrale asjale
Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand. Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid 1. Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi 2. Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana- Publiciuse hagi Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale. Roomas nim vanu omandi saamise viise acquistiones civiles, sest nad olid rajatud vanale rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio-igamine. Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja
mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Roomas võis omanik oma asja igal pool ja igal ajal välja nõuda. (vrd AÕS § 80) 2) actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral. Kui keegi ütleb, et tal on asja kasutamise õigus, eitab omanik seda (sellest nimetus). Sellega võib nõuda ka rikkumise kõrvaldamist või rikkumisest hoidumist, kui valdust rikutud ei ole (vrd AÕS § 89) 3) actio Publiciana – loodi preetorliku e. bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. (vrd AÕS § 95; 110 lg 2) g) õigused võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena) peamiselt liigiks tänapäeval on pant. Roomas jagunes pant fiducia, pignus, hypotheca.