(koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool aastat; testamendil peab olema kirjutamise kuupäev ning destaatori ja kahe sõltumatu tunnistaja allkirjad) ning abikaasade vastastikune testament (katkeb lahutusel). Pärimisleping on notariaalselt koostatud pärandaja ja pärija vaheline leping, milles on kirjas vastastikused kokkulepped. Sundosa on osa pärandusest, millest seadusejärgset (ehk esimese, teise või kolmanda järjekorra) pärijat ei saa ilma jätta. Sundosa saavad ülalpeetavad (alaealised, invaliidid ning pensionärid). Moodustab poole seadusjärgsest pärandusest.
pärandvara olemasolu; surmapuhuste korralduste puudumine (täielikult või osaliselt). Seadusjärgse pärimise eeldused: pärimisvõime (olemas pärandaja surma momendil, pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist, KOV-üksus, kelle territooriumil oli pärandaja viimane elukoht); pärimisele kutsutavate seadusjärgsete pärijate hulka kuulumine; sundosa saamise eelduste olemasolu, kui temast on pärandaja oma; puuduvad pärimiskõlbmatuse alused; pärandvara vastuvõtt. Seadusjärgne pärimine leiab aset, kui pärandaja ei teinud kehtivat testamenti või sõlminud pärimislepingut; pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata; testamendijärgne pärija ja/või lepingujärgne pärija suri enne pärandajat või ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei olnud määratud;
Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne) subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi avanemisega). pärija kutsutakse samaaegselt pärimisele ka seaduse järgi. Surnud isiku õigusjärglased (pärija, annakusaaja) määratakse kindlaks kas pärimisseaduse alusel Pärimiseks testamendi järgi nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärandaja enda
pole abikaasade ühisomandis) ja tema osa ühisvarast (tavaliselt pool) Vabaabielus olnud isikud pärida ei saa Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus 8.3. Pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt Viimne tahe sõnastatakse testamendis või pärimislepingus Testeerimisvabadus – pärandaja õigus määrata kellele, kis tingimusel ja ulatuses läheb tema vara pärast surma Sundosa – pärandaja ei saa pärandita jätta oma töövõimetuid lapsi, vanemaid, abikaasat Sundosa on ½ sellest, muida oleks sedusjörgselt pärinud Ainupärija – isik, kes pärib kogu vara Kui pärijaid on mitu, on tegemist kaaspärijatega Pärandaja võib määrata asepärija, kes saab pärijaks juhul, kui pärijaks nimetatu ei võta või ei saa võtta pärandit vastu Surnu võlad jäävad pärandi vastu võtnud pärija kanda
Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik. 19) Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi Eelpärand on vara, mille on kinkena saanud seadusjärgseks pärijaks olev alaneja sugulane teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt selle eluajal. Kingitud vara on eelpärand, kui pärandaja on kinkimisel nii määranud. Sundosa - Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu
kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt. · Pärimise käik: algab pärandaja surmast. 1. Võtan vastu 2. Ei võta vastu 1. Kohustuse täitmise järjekord: 1. Tasutakse matusekulud. 1 kuud perekonnaliikmete ülalpidamine. Pärandi hoid ja hooldamine, inventuuri tegemise kulu. 2. Rahuldatakse võlanõuded. 3
sureb sellele vara jääb ja abielutunnistus kaasa muidugi Berliini testament abikaasade vaheline leping kolmanda isiku kasuks Testamendid on kehtetud siis kui : sisu on arusaamatu vastukäivad laused 6 kuud läbi saanud hilisem on kirjutatud Annak materaaline hüve või asi Sihtkasud ja siht määrang korraldused nendega pannakse mingisugused kohustused pärijale Pärimisleping vähemalt 2 poolne lepitakse kokku tulevase pärijaga ning ka kohustus mida tulevane pärija peab täitma Sundosa on see mis kaitseb pärandaja lähedasi inimesi sugulasi ja abikaasasid Sundosa suurus on pool pärimisõigusega saadavast osast Pärimise vastuvõtmine lihtsalt et hakkab kasutama või notari poolt ametlikult kehtestatud reeglid Vastuvõtmise tähtaeg on 2 kuud kuni 10 aastat Kohustuste täitmine : Matusekulud Perekonnaliikmete ülalpidamine tasumine 1 kuu jooksul Pärandi hoiuga ja hooldamisega seotud kulud 2 ks - rahuldatakse võlanõuded
aga nad said poole osa. Tekkis materiaalne sunpärimine ehk sundosapärimine- lähedastel võimalus tõeliselt pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus
06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4 Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus; pärija isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart); sugulust, abielu vms tõendavad dokumendid (seadusjärgsel või sundosa pärimisel); testament (kui see pärijal olemas); muud dokumendid, mis on vajalikud pärimisõiguse tõendamiseks; andmed pärandajale kuulunud vara ja teiste võimalike pärijate kohta.7 1.3 Pärimise alused Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi).8 1.3
Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.» 18.Korraldused testamendis(annak, sihtkäsund, sihtmäärang). Annak mingi materiaalne asi või konkreetne rahasumma; Annaku saaja ei ole pärija; Sihtkäsund pannakse kohustused pärijatele(hauaplats); Sihtmäärang sihtotstarbeline pärandi kasutamine 19.Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi: eelpärand- kingitus, mis on tehtud pärandaja eluajal oma alanejatele sugulastele. Kas on fikseeritud kingituse või eelpärandina, seda vb ümber mõelda elu ajal. Pärib teistega võrdselt. Sundosa järgmises punktis. 20.Pärimisleping: Tegemist vähemalt kahe poolega, lepitakse kokku tulevase pärijaga, määratakse kohustused, õigused. Lepingu muutmine 2 poolselt, lepingut tühistada võimalik siis kui kohustatud pool ei täida tingimusi
pärimiskõlbmatu. Järelpärija pärand läheb üle mingi tähtpäeva tingimuse saabudes Annak materiaalne hüvend, konkreetne asi/ese/rahasumma.Saaja on annakusaaja, mitte pärija.Annaks antakse üle pärandvara koosseisus.Annaku saajaks tütar.(ntx. 50000.-) Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijatele mingid kohustused(matuse korraldamiene jms)Sihtmäärang määratakse mingile rahasummale konkreetne kasutus...täitja Sundosa puudutab abikaasat ja alanejaid ning ülenejaid sugulasi(pool sellest, mida nad saaksid seadusjärgses pärimiskorras1)alaealised 2) töövõimetudEelpärand kingitus, arvestatakse kõige lähemaid(alanejaid) sugulasi, tuleb fikseerida ning hiljem pärandvarast välja arvestada, võib tühistada(sel juhul tavaline kingitus ega puutu pärandvarasse)Pärimisleping 3. alus pärimise protsessis, kahepoolne ainult notariaalselt tõestatud vormis,Ühepoolselt muuta ega tühistada ei saa
1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine 4)pettusega tehtud testament 30.korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja Annak ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid Sihtmäärang testaatori korraldus antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtosta Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. 31.sundosa, eelpärand Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (s seaduse alusel) Eelpärand tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselap tema pärandvarast maha. 32.inventuuri vajadus pärimises Praktiline tähtsus kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga. pärimisleping
testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 38. Inventuuri vajadus pärimises
testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 38. Inventuuri vajadus pärimises
Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased Gradus - sugulusastmed Ordo – teatavad pärijate grupid moodustavad klassi In capita – pärand jaotatakse nii mitmeks osaks, kui on pärijaid In stirpes – pärand jaotatakse põlvkondade viisi Ad infinitum - lõpmatus Bonum vacans /bona vacantia/ - vaibepärand Aditio - vastvõtmine
Saaja ei ole pärija. Saaja ei pea maksma võlgu Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Ntx kuidas peavad toimuma matused, kes peab vastutama surnu lemmiklooma eest vms. Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve. Testamendi täitja – on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 35.Sundosa, eelpärand. Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 36.Inventuuri olemus ja selle vajadus pärimises.
Testamendis võib olla ka tingimustega korraldusi. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata asepärija. Võib määrata ka annaku (varaline hüve/elatis). Võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. 3) Pärimisleping - notariaalne, selle sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Sundosa - kui testamendi ja pärismislepinguga jäetakse pärandist ilma see isik, kes seadusjärgselt olnud pärija, siis saab ta ½ seadusjärgsest osast. · Pärandi vastuvõtmine ja loobumine - pärija võib pärandit vastu võtta või sellest loobuda (ümber mõelda ei saa). Enne vastuvõtmist on tal õigus saada varast ülevaade. Vastuvõtmisel lähevad talle üle kõik pärija õigused ja kohustused. Pärija katab matusekulud
· nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema eestkostjal või kohalikul omavalitsusel · kohus tuvastab mehe isaduse, kui esitatud asjaolude alusel võimalik teda lapse isaks pidada · kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega: lapse ülalpidamiskohustuse üle seadusjärgse (sh. sundosa) pärimise üle omandireformi käigus vara tagastamise ja kompenseerimise üle · Isadus määramata Kui isadust ei ole halduskorras ega kohtus kindlaks tehtud (PKS § 43): isa kanne sünniaktis puudub isa kanne ema ütluse kohaselt 2.3 Põlvnemise vaidlustamine Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei põlvne vanemana sünniakti kantud isikust (PKS § 44):
Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. PÄRIMISLEPING Leping vähemalt kahepoolne. Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa. Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1. ravikulude tasumist 2. ülalpidamist elu lõpuni 3. vara korras hoidma Meil on küllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata. Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu. Sundosa pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel. Pärimise käik. Pärand vastu võtta või loobuda sellest. Kui pärandi kohta otsus tehtud, siis ümber mõelda ei saa. Pärandi vastuvõtmise tähtajad 2 kuud kuni 10 aastat.
antud testament; *kodused Leping vähemalt kahepoolne. Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa. Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1. ravikulude tasumist 2. ülalpidamist elu lõpuni 3. vara korras hoidma Meil on küllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata. Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu. Sundosa pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel. 15 Pärimise käik. Pärand vastu võtta või loobuda sellest
Kehtis reegel: kes on kord pärija, on alati pärija. Mõnikord peab seadus ebaõiglast pärandamsit parandama. Seda nimetatakse sundpärimiseks. Poegade pärandist ilma jätmise puhul tuli neid mainida nimeliselt. Pärandist ilmajäänud pärijad võisid hiljem sel puhul esitada tavalise pärandi hagi. Hiljem võis esitada erilise kaebuse magistraadile. Seda osa, mida taotleb pärandist ilmajäänud pärija nimetatakse sundosaks. Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased; pärandaja vennad ja õed. Pärimine seaduse järgi Toimub siis kui testamenti pole üldse tehtud või see osutub kehtetuks. Agnaaatiline sugulus on suhe isikute vahel nende kuuluvuse tõttu ühise pereisa võimu alla,võimusugulus. Kognaatiline on veresugulus. Otsejoones sugulased on vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed jne. külgjoones sugulased on õed, vennad, onud, tädipojad jne
notariaalne Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendust. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldus. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata ka asepärija. Võib määrata annaku (varaline hüve või elatis). Pärandaja võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. · Pärimisleping see on notariaalne ja selle sõlmib pärandaja teiste isikute või isikuga. Mõisted: Sundosa kui testamendi või pärimislepinguga jäetakse ilma isik, kes seadusjärgselt on uus pärija, siis saab ta poole seadusjärgsest. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine. 1. pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. 2. Enne pärandi vastuvõtmist on teil õigus tutvuda pärandvara koosseisuga. 3. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, mis on seotud pärandiga. 4
tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi. Äriõigus eestis on see ühinguõigus. Mujal Euroopas tähendab äriõigus kaupade ja teenuste liikumisest kõnelev seadus. Füüsiline isik Õigusvõime on igal inimesel algab surmaga ja lõppeb surmaga. Iga laps pärib vanemate tagant sundosa, isegi kui pärandab teisele, siis 25% saab ikka kätte. Erandiks on see, kui laps on eostatud ja eostaja sureb ära, näiteks altari ees ja naine on rase ja mees sureb ära, siis see laps saab juba pärida, kuna talle on antud õigusvõime. Ainuke täpsustus on see, et laps peab sündima elusalt. Teovõimet on võimalik piirata! · Vanuseline konsensus (7,15,18). Kui saab 18, siis saab täieliku teovõime. Välja arvatud teatud piirangud, nt kasiino.
aga nad said poole osa. Tekkis materiaalne sunpärimine ehk sundosapärimine- lähedastel võimalus tõeliselt pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus
Kannab pärandaja matuse kulud Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist. Pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused. Õigus kohustuste täitmisest keelduda esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.
Mõjutatud saab teine AK täitemenetluses/pankrotimenetluses, kui ühisvara müüakse võla katteks (ainult võlgnikust AK osa; teine osa (müügistsaadavast tulust) jääb AK-le, kes ei ole võlgnik. Aga ühisvara müügi risk on. tagasivõitmine pankrotimenetluses (5 a enne pankrotioukorda) - tasuta ("petmisemaiguga" ühisvara jagamise lepingud) 5. Pärimisõigus ● Varasuhtest pärimisõigus ei sõltu (ja ülalpidamisõigus ka) ● Testament võib reguleerida teisti (siis sundosa) - sellest räägime järgmises aines:) 6. Varasuhte valiku hetk PKTS § 37, PKS § 59 jj - abiellumise avalduses; järelemõtemise aja ajooksul saab muuta - hiljem AVL muuta varasuhet või teha selles muudatusi - notaritasu! kanne abieluvararegistris notar: varasuhe valitud, abielu sõlmitud per.ok: abielu sõlmimine (tasu erineb abielu sõlmimise ajast) 7. varasuhte muutmine NotTS § + registrikaardi avamise tasu 25 - varasuhte muutmine
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand avaneb isiku surma korral ja avanemise aeg on pärandaja surmapäev, vanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. 241. Kuidas saab pärandist loobuda? Pärija võib pärandist loobuda, peale loobumist pole võimalik pärijal enam pärandit vastu võtta, välja arvatud sundosa. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija ei loobu ette antud tähtajaks, siis peab ta pärandi vastu võtma. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle
annaabi.ee 
