Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sundosa" - 27 õppematerjali

sundosa - Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa.
thumbnail
1
doc

Pärimisseadus

(koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool aastat; testamendil peab olema kirjutamise kuupäev ning destaatori ja kahe sõltumatu tunnistaja allkirjad) ning abikaasade vastastikune testament (katkeb lahutusel). Pärimisleping on notariaalselt koostatud pärandaja ja pärija vaheline leping, milles on kirjas vastastikused kokkulepped. Sundosa on osa pärandusest, millest seadusejärgset (ehk esimese, teise või kolmanda järjekorra) pärijat ei saa ilma jätta. Sundosa saavad ülalpeetavad (alaealised, invaliidid ning pensionärid). Moodustab poole seadusjärgsest pärandusest.

Õigus → Õigus
171 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Pärimisõigus

 pärandvara olemasolu;  surmapuhuste korralduste puudumine (täielikult või osaliselt). Seadusjärgse pärimise eeldused:  pärimisvõime (olemas pärandaja surma momendil, pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist, KOV-üksus, kelle territooriumil oli pärandaja viimane elukoht);  pärimisele kutsutavate seadusjärgsete pärijate hulka kuulumine;  sundosa saamise eelduste olemasolu, kui temast on pärandaja oma;  puuduvad pärimiskõlbmatuse alused;  pärandvara vastuvõtt. Seadusjärgne pärimine leiab aset, kui pärandaja ei teinud kehtivat testamenti või sõlminud pärimislepingut; pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata; testamendijärgne pärija ja/või lepingujärgne pärija suri enne pärandajat või ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei olnud määratud;

Õigus → Õigus
73 allalaadimist
thumbnail
52
doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

ei olnud määratud (siin on pärimisseaduses tehtud üks erand vt. PärS § 30); 1 Teise ja kolmanda pärimise aluse korral toimub pärimine vastavalt pärandaja viimsele tahtele, teha korraldusi kogu oma pärandi kohta. BES järgi sundosa pärimist Eesti territooriumil praegu kusjuures jagamine kehtiva õigusega sarnases vormis ei tuntud, kuid see ei tähenda veel, et tol ajal oleks kehtinud täielik testeerimisvabadus. (Sundosa kohta vaata PärS 5. osa.) · testamendijärgseks pärimiseks ja

Õigus → P?rimis?igus
132 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Inimene ja õigus

pole abikaasade ühisomandis) ja tema osa ühisvarast (tavaliselt pool)  Vabaabielus olnud isikud pärida ei saa  Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus 8.3. Pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt  Viimne tahe sõnastatakse testamendis või pärimislepingus  Testeerimisvabadus – pärandaja õigus määrata kellele, kis tingimusel ja ulatuses läheb tema vara pärast surma  Sundosa – pärandaja ei saa pärandita jätta oma töövõimetuid lapsi, vanemaid, abikaasat  Sundosa on ½ sellest, muida oleks sedusjörgselt pärinud  Ainupärija – isik, kes pärib kogu vara  Kui pärijaid on mitu, on tegemist kaaspärijatega  Pärandaja võib määrata asepärija, kes saab pärijaks juhul, kui pärijaks nimetatu ei võta või ei saa võtta pärandit vastu  Surnu võlad jäävad pärandi vastu võtnud pärija kanda

Õigus → Inimõigused
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik. 19) Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi Eelpärand on vara, mille on kinkena saanud seadusjärgseks pärijaks olev alaneja sugulane teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt selle eluajal. Kingitud vara on eelpärand, kui pärandaja on kinkimisel nii määranud. Sundosa - Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu

Õigus → Tsiviilõigus
160 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang ­ korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt. · Pärimise käik: algab pärandaja surmast. 1. Võtan vastu 2. Ei võta vastu 1. Kohustuse täitmise järjekord: 1. Tasutakse matusekulud. 1 kuud perekonnaliikmete ülalpidamine. Pärandi hoid ja hooldamine, inventuuri tegemise kulu. 2. Rahuldatakse võlanõuded. 3

Õigus → Õigusõpetus
172 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tunnikonspekt

Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...

Õigus → Tsiviilõigus
43 allalaadimist
thumbnail
16
docx

PÄRIMISÕIGUS

aga nad said poole osa. Tekkis materiaalne sunpärimine ehk sundosapärimine- lähedastel võimalus tõeliselt pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus

Õigus → Õigus
79 allalaadimist
thumbnail
26
docx

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4 Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus; pärija isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart); sugulust, abielu vms tõendavad dokumendid (seadusjärgsel või sundosa pärimisel); testament (kui see pärijal olemas); muud dokumendid, mis on vajalikud pärimisõiguse tõendamiseks; andmed pärandajale kuulunud vara ja teiste võimalike pärijate kohta.7 1.3 Pärimise alused Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi).8 1.3

Õigus → Õigus
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tsiviili vastused

Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.» 18.Korraldused testamendis(annak, sihtkäsund, sihtmäärang). Annak ­ mingi materiaalne asi või konkreetne rahasumma; Annaku saaja ei ole pärija; Sihtkäsund ­ pannakse kohustused pärijatele(hauaplats); Sihtmäärang ­ sihtotstarbeline pärandi kasutamine 19.Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi: eelpärand- kingitus, mis on tehtud pärandaja eluajal oma alanejatele sugulastele. Kas on fikseeritud kingituse või eelpärandina, seda vb ümber mõelda elu ajal. Pärib teistega võrdselt. Sundosa järgmises punktis. 20.Pärimisleping: Tegemist vähemalt kahe poolega, lepitakse kokku tulevase pärijaga, määratakse kohustused, õigused. Lepingu muutmine 2 poolselt, lepingut tühistada võimalik siis kui kohustatud pool ei täida tingimusi

Õigus → Tsiviilõigus
103 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Õiguse spikker 2

Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem ­ lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse ...

Varia → Kategoriseerimata
83 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg ­ määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm ­ sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...

Õigus → Õigusõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Õigusõpetuse arvestus

testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak ­ saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud ­ pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang ­ mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja ­ on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 38

Õigus → Õigusõpetus
457 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Õigusõpetuse arvestus

testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak ­ saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud ­ pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang ­ mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja ­ on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 38

Õigus → Asjaõigus
21 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ladina keele mõisted

Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased Gradus - sugulusastmed Ordo – teatavad pärijate grupid moodustavad klassi In capita – pärand jaotatakse nii mitmeks osaks, kui on pärijaid In stirpes – pärand jaotatakse põlvkondade viisi Ad infinitum - lõpmatus Bonum vacans /bona vacantia/ - vaibepärand Aditio - vastvõtmine

Õigus → Rooma eraõiguse alused
47 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

eest vms. Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve. Testamendi täitja – on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 35.Sundosa, eelpärand. Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 36.Inventuuri olemus ja selle vajadus pärimises. Pärandi inventuur on nimekirja koostamine pärandvara kohta. Saadakse teada, millised asjad kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad)

Õigus → Õigusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õigusõpetuse konspekt

Testamendis võib olla ka tingimustega korraldusi. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata asepärija. Võib määrata ka annaku (varaline hüve/elatis). Võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. 3) Pärimisleping - notariaalne, selle sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Sundosa - kui testamendi ja pärismislepinguga jäetakse pärandist ilma see isik, kes seadusjärgselt olnud pärija, siis saab ta ½ seadusjärgsest osast. · Pärandi vastuvõtmine ja loobumine - pärija võib pärandit vastu võtta või sellest loobuda (ümber mõelda ei saa). Enne vastuvõtmist on tal õigus saada varast ülevaade. Vastuvõtmisel lähevad talle üle kõik pärija õigused ja kohustused. Pärija katab matusekulud

Õigus → Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...

Õigus → Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla ­ peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja ­ füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...

Õigus → Õigusõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...

Õigus → Õigusõpetus
258 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

Kehtis reegel: kes on kord pärija, on alati pärija. Mõnikord peab seadus ebaõiglast pärandamsit parandama. Seda nimetatakse sundpärimiseks. Poegade pärandist ilma jätmise puhul tuli neid mainida nimeliselt. Pärandist ilmajäänud pärijad võisid hiljem sel puhul esitada tavalise pärandi hagi. Hiljem võis esitada erilise kaebuse magistraadile. Seda osa, mida taotleb pärandist ilmajäänud pärija nimetatakse sundosaks. Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased; pärandaja vennad ja õed. Pärimine seaduse järgi Toimub siis kui testamenti pole üldse tehtud või see osutub kehtetuks. Agnaaatiline sugulus on suhe isikute vahel nende kuuluvuse tõttu ühise pereisa võimu alla,võimusugulus. Kognaatiline on veresugulus. Otsejoones sugulased on vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed jne. külgjoones sugulased on õed, vennad, onud, tädipojad jne

Õigus → Õigus
536 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS ­ P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS ­ L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus ­ suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga ...

Õigus → Õigus
204 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Äriõigus ja pankrotimenetlus

tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs ­ sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi. Äriõigus ­ eestis on see ühinguõigus. Mujal Euroopas tähendab äriõigus kaupade ja teenuste liikumisest kõnelev seadus. Füüsiline isik Õigusvõime on igal inimesel ­ algab surmaga ja lõppeb surmaga. Iga laps pärib vanemate tagant sundosa, isegi kui pärandab teisele, siis 25% saab ikka kätte. Erandiks on see, kui laps on eostatud ja eostaja sureb ära, näiteks altari ees ja naine on rase ja mees sureb ära, siis see laps saab juba pärida, kuna talle on antud õigusvõime. Ainuke täpsustus on see, et laps peab sündima elusalt. Teovõimet on võimalik piirata! · Vanuseline konsensus (7,15,18). Kui saab 18, siis saab täieliku teovõime. Välja arvatud teatud piirangud, nt kasiino.

Õigus → Äriõigus
46 allalaadimist
thumbnail
122
docx

Rooma eraõigus

aga nad said poole osa. Tekkis materiaalne sunpärimine ehk sundosapärimine- lähedastel võimalus tõeliselt pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus

Õigus → Rooma eraõiguse alused
109 allalaadimist
thumbnail
44
doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

Kannab pärandaja matuse kulud Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist. Pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused. Õigus kohustuste täitmisest keelduda esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.

Õigus → Õigusõpetus
525 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Ra...

Õigus → Perekonna- ja pärimisõigus
43 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand avaneb isiku surma korral ja avanemise aeg on pärandaja surmapäev, vanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. 241. Kuidas saab pärandist loobuda? Pärija võib pärandist loobuda, peale loobumist pole võimalik pärijal enam pärandit vastu võtta, välja arvatud sundosa. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija ei loobu ette antud tähtajaks, siis peab ta pärandi vastu võtma. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle

Kategooriata → Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun