põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut. 2. Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele. Nii võivad vanemad nõuda tagasi oma last igaühelt, kui see on lapse vanemate tahte vastaselt kellegi kolmanda juurde sattunud. 3. Varanduslikud õigused. Need on suunatud varanduse režiimile. Nad teenivad õiguslike subjektide majanduslikke huvisid. Siia kuuluvad asjaõigused(omand, piiratud asjaõigus), ka autoriõigus, isiku(võlausaldaja) nõudeõigus teise isiku (võlgnik) vastu ja pärimisõigus, st õiguslik võim pärandile. Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast. „Korraline õigustee“ avaliku võimu vastu. Kõigile kodanikele võimaluse loomine vajadusel ka riigivõimu vastu astuda. Kehtib subordinatsioonisuhe. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust
Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara Varasuhte lõppemisel kuulub vaid soetisvara tasaarvestamisele (rahaline nõudeõigus). Varaline sõltumatus, v.a. tehingud eluruumiga VARALAHUSUS(1.3) Abikaasasid käsitatakse varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus Varalistes suhetes sõltumatud, tehingu sooritamisel ei ole vajalik teise abikaasa nõusolekut Erilise kaitse all tehingud ühise eluasemega ABIELUVARALEPING Võimalik valitud varasuhet muuta Õigusõpetus Sõlmida muid kokkuleppeid (nt. ühisvara valitsemise õigus ühele
nõusolekust lepingu sõlmimiseks, ega kiida seda ka heaks. Kas leping on kehtiv? Subjekt: Ühistu ja koristaja Objekt: raha (palk) Subjektide kontroll: Ühistu on Õigussuhte sisu: Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Mari ostis Selverist allahinnatud saapad. Koju jõudes avastas, et saabaste lukk on katki. Ta viis saapad kauplusesse tagasi ja soovis need ümber vahetada. Selves sellest keeldu, kuna allahinnatud kaupa nad ümber ei vaheta. Kas Maril on nõudeõigus Selveri vastu? Subjekt: Objekt: Subjektide kontroll: Õigussuhte sisu: Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Tallinna ülikooli haldusjuht sõlmis ostu-müügi lepingu millega müüs ülikoolile kuuluva klaveri iseendale. Tallinna ülikool nõuab kohtus klaveri tagastamist, kuna haldusjuht tegi tehingu iseendaga ning sellist esindusõigust tal ei olnud ning kuna ta tasus klaveri eest alla turuhinna. Kas tehing on kehtiv? Subjekt: Objekt:
elektrooniline allkiri võib olla ka pin-koodid, numbrite jadad, ja ka digitaalne allkiri notariaalne kinnitamine (tähtsam kui) ---- notariaalne tõestamine (tõest) NB! tõendamine - tõendite esitamine kohtus Kaasus Anna ostis Stockmannist jope. Koju jõudes märkas, et turvaelement oli jopesse teinud augu. Anna viis jope poodi tagasi, ja nõudis selle väljavahetamist. Stockmanni kaubamaja keeldus, sest hilisemate pretensioonide eest nemad ei vastuta. Kas Annal on nõudeõigus Stockmanni ees? 1) Anna ja Stockmann 2) Jope 3) õigussuhe puudub. stockmanni pole kaasus OÜ X sõlmis AS Y-ga laenulepingu. Y kandis OÜ-le X raha üle. Laenu tagastamise tähtajal keeldus OÜ X raha tagastamast, sest laenuleping on kehtetu. Laenulepingule kirjutas alla 1 juhatuse liige, kuigi põhikirja (vähene materjal) kohaselt võib OÜ-s esindada 2 juhatajat koos. Kas laenuleping on kehtiv? 1) OÜ X ja AS Y 2) Raha 3) mõlemad eraõ. jur. isikud
Juriidiliselt sisult nõudeõigust sisaldav - (relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks e. nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega (müüja nõue hinna tasumiseks). Osalt on need nõudeõigused mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks (omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks). Nõudeõigus tekib alles siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt rikutud.) Otsese esitusviisiga - mitte viiteline Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mõnele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnomrile) Sotsiaalselt sisult õigustkaitsev - Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra
kasuks (D. 45.1.38.17). Rooma juristid püüdsid reegli mõtet seletada sellega, et kokkuleppe seadjal (stipulaatoril) 11 puudus hagiga kaitstav otsene huvi taolist kokkulepet sõlmida. Reegel tulenes osalt Rooma protsessiõiguse eripärast, mille kohaselt stipulaatoril kui hagejal puudus hagemiseks alus, kuna nõudeõigus ei kuulunud otseselt talle. 12 Reeglil oli kaks erandit, mille puhul kolmanda isiku kasuks sõlmitud kokkulepe oli kehtiv. Esiteks juhul, kui stipulaatoril oli finantshuvi kolmanda isiku kasuks sõlmitud tingimuse suhtes ja teiseks, kui kokkuleppesse lisati leppetrahvi klausel. 13 Antud kaasuses ei ole stipulatsioon seotud kumbagi erandiga, mistõttu pole sellel kaasuse lahendamisel õiguslikku tähtsust. Erose kui üürniku kaitseks tuleb tugineda normil, mis
3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust) Kui 3 tingimust ei ole täidetud - kajastatakse laenutehinguna Kui 3 tingimust on täidetud kajastatakse müügitehinguna, ehk faktooringuna. Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringfirma e faktori ja müüja vahel, mis on seotud laekumata arvete müügiga. Tehingu käigus sõlmitakse faktooringleping. Debitoorse võla pantim. ja müük (2) Faktooringu skeem: 1. Müüja müüb ostjale ja tal tekib nõudeõigus (laekumata arve) 2. Nõudeõigus müüakse faktorile ( mitte maksetähtaja ületanud) 3. Faktor tasub müüjale nõudeõiguse eest osaliselt (tavaliselt 80-90%) 4. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja otse faktorile. 5. Faktor tasub müüjale lõplikult (10-20%) nõudeõigusest. Faktooringlepingus tuuakse ära faktooringulimiit, faktooringu- reserv, faktooringuintress, komisjonitasu, lepingutasu)
leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne). Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus puhkusele võrdeliselt töötatud ajaga. Tööle minnes ei saa töötaja siiski koheselt puhkust välja nõuda. Tööle asumise aastal tekib puhkuse nõudeõigus pärast kuuekuulist töötamist. Pooltevahelisel kokkulepel või tööandja ühepoolsel otsusl võib puhkuse ka varasemaks kasutamiseks anda. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta. Kalendriaasta on ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva
Vaatamata sellele sõlmis korterielamu juhatus AS hooldus lepingu korteri hooldamiseks. Pärast esimest hoolduskuud nõudis AS Hooldus KÜ Gonsiori 1 raha tasumist. KÜ keeldus viitega koosoleku otsusele ja juhatuse õiguse tühisusele. Kas AS Hooldusel on õigus raha nõuda? 1) KÜ Gonsiori 1 ja AS Hooldus 2) Teenus, raha 3) olemas 4) Juhatusel on õigus teha otsuseid KÜ ees. Leping on kehtiv. Teenust on osutatud. Raha pole saadud. AS Hooldusel on nõudeõigus AS X ostis AS Y 10 000 eest auto. AS Y kandis AS X registrisse. Auto varastati öösel ära. AS X nõuab auto üleandmist, kuid AS Y keeldub. Kes on auto omanik? 1) AS X ja AS Y 2) raha, auto 3) olemas 4) AS X maksis raha, AS Y kandis registrisse. Autot AS X ei saanud. Kokkulepe oli olemas, valdus üle ei läinud. Omanik on AS Y.
nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing. §102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106. Käsutused hõljumisajal - Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. -
juurdekasvu tasaarvestuse varareziimiks abieluvaralepinguga. Sellisel juhul on kumbki abikaasa oma vara omanik ning võib seda müüa ja pantida. Vara juurdekasvu tasaarvestusreziimi korral ei ole lubatud teha tehingud perekonna ühise eluasemega, selline tehing on võimalik mõlema abikaasa nõusolekul. Lahutuse korral saab abielu jooksul vähem teeninud abikaasa nõuda teiselt abikaasalt poolt selle vara väärtusest, mille võrra on teine rohkem rikastunud e. siis tekib rahaline nõudeõigus teise abikaasa vastu. Vara juurdekasvu varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks nende tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue. Varalahusus- tekib samuti poolte kokkuleppel abiellumisel või seatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse varareziimiks abieluvaralepinguga. Varalahususe korral käsitletakse abikaasasid varalistes suhetes üksteisest eraldiseisvate isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Varalahusus
Üksikasjalikumalt on reguleeritud vindikatsiooninõude (rei vindicatio) esitamine kui tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega tsiviilõiguslike nõuete hulgas. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le).
toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 13. Aegumise mõiste. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. 14. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat
kohustus arvestada, taluda (subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.) · Isikuõigused - elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused · Valitsemisõigused - asjaõigused, mitte materjaalsete hüvede valitsemisõigused · Relatiivsed subjektiivsed õ (kindlaks määratud isikud ehk suunatud konkreetsete isikute vastu) · Nõudeõigused n nõudeõigus raha maksmiseks v muu soorituse tegemiseks v tegemata jätmiseks. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. · n õigus nõuda omandi tagastamist · Kujundusõigused õigus (võimalus)ühepoolselt õigussuhe ümber korraldada(probleem võib tekkida teisele inimesele tahteavalduse kättetoimetamisega). · n õigus leping üles öelda, teostada tasaarvestus, edasikaebamisõigus. · Vastuõigused n teatud tingimustel keelduda kohustuse täitmisest
konkreetsel juhtumil ja asjaoludel. 1. Mis on subjektiivne õigus? Selgita! Subjektiivne õigus on õigus, mis kuulub kindlale isikule nt mul on õigus omada konkreetset arvutit. Eraõiguses võib subjektiivset õigust: absoluutne, relatiivne ja konstitutiivseks. Absoluutne subjektiivne õigus kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada. Relatiivne subjektiivne õigus ehk nõudeõigus annab õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Konstitutiivne subjektiine õigus ehk õigusmoodustav õigus, mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Avalikus õiguses liigitatakse subjektiivset õigust: subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks(poliitilised õigused nt aktiivne ja passiivne valimisõigus), üksiku õigused ühisolemisele(nt
äravõtmine usucapio igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses) tutela eestkoste cura hool, mure, hooldus; järelvalve, haldamine, kaitse capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus) capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas
põhiõigused. Vabadusõigused-Vabadusõiguste esmane funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon. Sotsiaalsed põhiõigused-on riigi poolt tagatavad õigused mis kaitse nendele isikutele, kes on mingisuguses õigussuhtes nõrgemad ja ei suuda mingisuguses valdkonnas hakkama saada nt pagulased. Nõudeõigus riigi vastu.Õigused krim.menetluses- Süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, karistuse mõistmine vaid seaduse alusel, kahekordse vastutusele võtu keeld. Õigus õiglasele kohtupidamisele- PS 15 ja 24 ning Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 6: igaühel on õigus pöörduda kohtu poole, kui isiku õiguseid ja vabadusi on rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus, viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus
Kui ei ole teistmoodi kokkulepitud. Kasutuseelis eseme kasutamise võimalus Kasutamiseelis, faktilise kasutamise võimalus. Kahju hüvitab nõuete puhul. Subjektiivne tsiviilõigus Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste ja elemendid. Tsiviilõigussuhe. Subjektiivne tsiviilõigus juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Subjektiivse tsivil.õiguse võime eristada kolme liiki õigustusi: 1. Õigus ise käituda 2. nõudeõigus 3. Õigus riigikaitsele Võib olla kahesuguseid tsiv.õigus suhteid : · Absoluutse iseloomuga tsiv.õigussuhted kohustatud isikut ei ole täpselt kindlaks määratud. Kui õigustatud isikuks on omanik, siis teised on kohustatud isikud. · Relatiivse iseloomuga tsivil.õigussuhted kohustatud pool on kindlaks määratud. Kui õigustatud isik on müüja siis võib nõuda maksmist just konkreetselt isikult kes otsa tahab.
00-6.00 tasustatakse 1,25-kordselt; - tööaeg riigipühal tasustatakse 2-kordselt. 13. Töötasu, lisatasud; Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku; - Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises; - Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt) - Brutosummana; - Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist; Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud; - Majandustulemustelt makstav tasu; - Tehingutelt makstav tasu; - Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 14. Puhkused (ajakava koostamine, teatavaks tegemine, pikkus, puhkusetasu väljamaksmine); Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised,
Ei ole 7. Kas Rauno käitumises on juriidilisest vastutusest vabastamise aluseid? Ei ole 8. Kas Rauno teenistusest vabastamise dokument on õigusakt? Jah on küll, üksikakt 9. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub? Avaliku õiguse valdkonda 10. Kuidas saab Rauno oma õiguste eest seista ja kuhu peaks ta pöörduma, kui tema arvates on temaga ebaõiglaselt käitutud? Halduskohtusse 11. Kas kellelgi on nõudeõigus Rauno suhtes? Maavalitsusel on nõudeõigus 8. Priit kuulus ülikooli korvpallimeeskonda. Neil oli omavaheline kokkulepe, et kes treeningule põhjuseta ei tule, see peab maksma ühiskassasse 5 eurot. Teistkordse põhjuseta puudumise järel visatakse ta meeskonnast välja. Ühel õhtul, kui Priit oli teel treeningule, tuli talle pargis vastu noormees, kes püüdis temalt kotti ära rebida. Kuna Priit hakkas vastu, siis rabelemisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus
Kehtib põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut. 2. Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele. Nii võivad vanemad nõuda tagasi oma last igaühelt, kui see on lapse vanemate tahte vastaselt kellegi kolmanda juurde sattunud. 3. Varanduslikud õigused. Need on suunatud varanduse reziimile. Nad teenivad õiguslike subjektide majanduslikke huvisid. Siia kuuluvad asjaõigused(omand, piiratud asjaõigus), ka autoriõigus, isiku(võlausaldaja) nõudeõigus teise isiku (võlgnik) vastu ja pärimisõigus, st õiguslik võim pärandile. Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast. ,,Korraline õigustee" avaliku võimu vastu. Kõigile kodanikele võimaluse loomine vajadusel ka riigivõimu vastu astuda. Kehtib subordinatsioonisuhe. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust
liikme lepinguga. Kas tasu vähendamisel oli materiaalõiguslik alus? ÄS § 180 1 lg 3 kaks eeldust: maj seis oluliselt halvenenud ja tasu maksmine äärmiselt ebaõiglane. Eeldused ei ole täidetud, kuna dividendide maksmise vähendamine ei tähenda maj seisu olulist halvenemist. See, et ühingul läheb halvasti, ei tähenda kohe seda, et juhatuse kulusid tuleb vähendada! Kas tasu vähendamine on nõude- või kujundusõigus? Nõudeõigus, tuleneb lg-st 3 „OÜ võib nõuda…“. Peaks olema ja varem oli kujundusõigus. Kuidas laheneb kellegi tasu vähendamine praktikas, kui tegu kujundusõigusega? Talle hakatakse vähem maksma ja kui ta ei nõustu, siis läheb minema. Nõudeõiguse puhul kas jätkab või vaidlevad kohtus (ei jõua kohtusse, kuna lastakse lahti). 15 kaasus Kas tehing on kehtiv? Kui notar on tehingu tõestanud, kas tähendab, et tehing on seaduslik ja kehtiv? Ei. Alusnorm TsÜS § 34 lg 1
ilma teiste hisomanike nusoleku vi volituseta. Kaasomandi puhul kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte reaalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks.
valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest pole õigus keelduda, pole lubatud asendada muude hüvedega. Põhipuhkust antakse kalendripäevades. Puhkusepäevade hulgast jäetakse välja rahvuspüha ja riigipühad. Töötajal on õigus 28-kalendripäevasele puhkusele, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, töötajale soodsamas suunas. Puhkuse nõudeõigus tekib pärast 6 kuud kestnud töötamist. Tööle asumise aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Täies ulatuses on töötajal õigus puhkust saada iga töötatud kalendriaasta eest. Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove. Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks hiljemalt 31. märtsil. Puhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse
mis on omakorda millelegi suunatud. See miski ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks on TsüS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mis on kriteerium? Sellised asjad ja õigused ja muud hüved, mis saavad kellelgi kuuluda ja mida saab üle anda. Kas kõik asjad saavad olla tsiviilõiguse objektid? Enamasti jah, kuid mitte sellised asjad, mis ei saa olla kellegi omad (voolav vesi, avameri, õhk); õigused, mida saab üle anda (nõudeõigus võlgniku vastu, mille saab kellelegi loovutada; vanemlikku õigust ei saa ise loovutada). Muud hüved võivad olla autoriõigusest tulenevad hüved (leiutis, kunstiteos), au, väärikus. Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla inimene ise, vastasel juhul oleks orjandus. Inimese organid võivad olla objektiks teatud juhtudel. Ka teod ei ole tsiviilõiguse objektiks. Vara ei ole tsiviilõiguse esemeks (TSüS § 66 vara on isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused)
mis on omakorda millelegi suunatud. See miski ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks on TsüS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mis on kriteerium? Sellised asjad ja õigused ja muud hüved, mis saavad kellelgi kuuluda ja mida saab üle anda. Kas kõik asjad saavad olla tsiviilõiguse objektid? Enamasti jah, kuid mitte sellised asjad, mis ei saa olla kellegi omad (voolav vesi, avameri, õhk); õigused, mida saab üle anda (nõudeõigus võlgniku vastu, mille saab kellelegi loovutada; vanemlikku õigust ei saa ise loovutada). Muud hüved võivad olla autoriõigusest tulenevad hüved (leiutis, kunstiteos), au, väärikus. Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla inimene ise, vastasel juhul oleks orjandus. Inimese organid võivad olla objektiks teatud juhtudel. Ka teod ei ole tsiviilõiguse objektiks. Vara ei ole tsiviilõiguse esemeks (TSüS § 66 vara on isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused)
Töötasu, lisatasud; Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord; -Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku; -Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises; -Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt) -Brutosummana; -Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist; Muud tasud ja hüved -Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud; -Majandustulemustelt makstav tasu; -Tehingutelt makstav tasu; -Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. Puhkused (ajakava koostamine, teatavaks tegemine, pikkus, puhkusetasu väljamaksmine); •Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; •Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
Tehingud jäävad kehtima formaaljuriidilised eeldused on olemas, iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud alati kehtetud, sest ühele poolele kahjulikud Küsimus eelkõige selles, kas mitterahaline sissemakse on üle antud kui on, siis ei saa midagi lisaks hinnata, ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda ÄS § 253 lg 4 on asja võti kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks. Norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes, sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? 6.Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete
ise ei ole liiklusõnnetust toime pannud ega seeläbi Firmale kahju tekitanud. 1.Analüüsi õiguslikult olukorda. § 1043 - Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. V: Kristiina ja Ants peavad vastama firmale vastavalt Võlaõigusseadusele §1043 kahju tekkimise eest. 2.Kas Firmal on nõudeõigus Antsu või Kristina vastu? § 1050 (3) - Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes.
pooled. Õigussuhete sisu · Õigussuhete materiaalne ehk faktiline sisu käitumine ise. · Juriste huvitab õigussuhete juriidiline sisu. JURIIDILINE SISU Subjektiivsed õigused Juriidilised kohustused Objektiivsest õigusest tulenev Tuleb õigusest Käitumisvõimalus Käitumisvõimalus. Nõudeõigus riigi poole. Nõudeõigus, kus käitumissubjekti subjektiivset õigust on rikutud. · Subjektiivse õiguse liigituse aluseks on eraõigus ja avalik õigus. · Saab liigitada ka lähtuvalt objektis, millle subjektiivne õigus on suunatud. · Juriidiline kohustus on vajaliku käitumise määr. · Õigussuhtes juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused korrespondeeruvad; nt liikluses valgusfoor. · Ühes ja samas situatsioonis on ühel õigussubjektil nii subjektiivsed õigused
KAASUS Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa. Küsimus:Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ? M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt. Alus:AÕS § 80 lg 1 § 80.Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. EELDUSED: 1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse
Ja subjektiivne tsiviilõigus on tsiviilõigussuhte subjekti juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisi käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Oluline on see, et see subj õigus hõlmas 2 käitumise viisi: võiamlus ise käituda teatud viisil ja teistelt seda nõuda JA see õigus on tagatud. Sellest mõistest tulenevalt või eristada 3 tsiviilõiguse elementi ehk õigustust (nad on ka siis subj tsiviilõiguse sisuks): 1) Õigus ise teatud viisil käituda 2) Nõudeõigus (õigus nõuda teistelt vastavat käitumist) 3) Õigus riigi kaitsele (see muudabki esimesed õigustused juriidiliseks!) Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda. Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada: 1) Absoluutsed õigused õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata) a. Isiksuse õigused e isiku austamise õigused
käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Oluline on see, et see subj õigus hõlmas 2 käitumise viisi: võiamlus ise käituda teatud viisil ja teistelt seda nõuda JA see õigus on tagatud. Sellest mõistest tulenevalt või eristada 3 tsiviilõiguse elementi ehk õigustust (nad on ka siis subj tsiviilõiguse sisuks): 1) Õigus ise teatud viisil käituda 2) Nõudeõigus (õigus nõuda teistelt vastavat käitumist) 3) Õigus riigi kaitsele (see muudabki esimesed õigustused juriidiliseks!) Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda. Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada: 1) Absoluutsed õigused – õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata) a. Isiksuse õigused e isiku austamise õigused
1.3.3. Kaasomad - Kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. 1.3.4. Ühisomand - Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata nii asjas kui omandis. Ühisomandi puhul eeldatakse erilise isikliku suhte, nt abielusuhte olemasolu. 1.4. Omandi kaitse 1) Väljanõudeõigus omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest. 1.4.1. Omandi kaitse põhiseaduslikud ja rahvusvahelis-õiguslikud alused Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses
ametikohale saabumisel, poolte kokkuleppel või Põhipuhkuse hulka ei kuulu: rahvuspüha ja riigipühad seoses töötaja surmaga alates 01.07.2009 puhkust arvutatakse kalendriaasta eest (varem tööaasta) ühe poole soovil töölepingu lõpetamine = nõudeõigus puhkusele tekib pärast 6-kuulist töölepingu ülesütlemine töötamist, tööleasumise aastal on õigus puhkust saada · see võib olla korraline või erakorraline võrdeliselt töötatud ajaga · esitada tuleb ülesütlemisavaldus põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul puhkus
hoonestusõigusega koormamine). Reaalosa käsutamisel ühe isiku poolt on tegemist õigustamatu käsutamisega (nt oma osa üürileeandmine), va kui olemas on kõigi kaasomanike nõusolek või heakskiit. § 76. Kaasomandi lõpetamise nõue (1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. (2) Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. (3) Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine.
muud õiguspärased teod – õigustoimingud kaasnevad nimetatud teoga seadusest tulenevalt, ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega õigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine 2. Subjektiivne õigus SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE: Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt isikutelt teatud kätimust ja eelkõige nende koustuste täitmist (nõudeõigus). Subjektiivne on õiguslikult tagatud,st et on õigus riigi kaitsele ja kohaldada õiguskaitsevahendeid. Subjektiivse õiguse teostamine ehk maksmapanemine ehk volitused, mida subjektiivne õigus sisaldab (kooskõlas hea usu põhimõtetega ja kommetega) SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE LIIGID Oluliseim liigitus kohustatud isiku määratluse alusel: 1) Absoluutsed – õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlalt määratud
Neil juhtudel võib kohus abielu kehtetuks tunnistada. Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. Abielu kehtetuse nõue Kohtu pädevuses: Tühisuse vastuväide/tuvastushagi õigustatud huvi olemasolu korral Kehtetuks tunnistamise nõue PKS § 12: Subjektid (abikaasad, siseminister, muu isik) Aegumine (PKS § 13 lg 1 ei kohaldata) Nõudeõigus lõppeb tahtepuuduse korral PKS § 13 lg 2; 3 Keeldumine (aluse äralangemise korral isik on saanud täisealiseks) Abielu kehtetuse tagajärjed Tühine abielu on tühine algusest peale (ex tunc). Kehtetuks tunnistatud abielu: Kui kohtuotsus jõustunud, tühine algusest peale PKS § 14 lg 1 Varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid PKS § 14 lg 2
likvideerimist korraldavad likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Ta on seaduslik esindaja. Lõppemine-registrist kustutamine ;pankrot-püsiv maksejõuetus Kaasus Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sets tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus? 1)Piret, tallinna kaubamaja 2)Saapad ja raha 3) Piret, tallinna kaubama Vastus:õigusuhe puudub. IV LOENG. ESEMED Ese- objekt, (asjad, õigused ja muud huvid, mis võivad olla õiguse objektiks).Ese võib olla ka mittekehaline Asi-kehaline ese Erinevus:asi on kehaline. Objekt- Vara-Esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavte õiguste ja kohustuste KoGUM, kui seadusest ei tulene teisiti. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb
Sama kehtib ka kinnisasja kohta. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Omandikaitse - Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 16. Kes on ettevõtja Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu v teenuseid ja kellele kaupade müük ja teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, v seaduses sätestatud äriühing. Seega on ettevõtjad õiguste ja
Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja ja subjekti kohta. 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. 25
isiku vastu esitada samu vastuväiteid, mis võlausaldaja vastu. Kolmas isik võib kohutsusest ka loobuda või tema õigused lõppeda ning võlausaldaja võib määrata uue isiku või nõuda kohustuse täitmisy endale. Eristatakse: a. Kattesuhet- selle alusel annab võlgnik (lubaduse andja) ja võlausaldaja (lubaduse saaja) kolmandale isikule nõudeõiguse (nt kindlustusleping, kinge) b. Valuutasuhe- suhe lubaduse saaja (võlausaldaja) ja kolmanda isiku vahel, mis näitab miks on nõudeõigus antud (nt soov teha kingitus, täita kohustus) c. Täitmissuhe- kolmanda isiku ja lubaduse andja vaheline suhe, 7
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud
Eestkostja, juhatus (täisosanikud), likvideerija. 192. Mis on lõppemine? registrist kustutamine 193. Mis on pankrot? püsiv maksejõuetus 194. LAHENDA KAASUS: Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sest tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus? .P1)Piret, tallinna kaubamaja .Q 2)Saapad ja raha .R 3) Piret, tallinna kaubama-ei sobi .SVastus:õigusuhe puudub. 195. Mis on ese? objekt, (asjad, õigused ja muud huved, mis võivad olla õiguse objektiks) ese ei pruugi olla kehaline. 196. Mis on asi? kehaline ese. 197. Mis on eseme ja asja erinevus? asi on kehaline 198. Mis on vara? Esemete kogum
uut kreeditori nim cognitor in rem suam- ja sellist loovutust nim- cessio actionis-. VEAD: vana kreeditor võis volituse tagasi võtta. Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba küsimata. Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega- võla ülekandmine. Selleks on vajalik kreeditori nõusolek. Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu kreeditori ja üks deebitor Passiivne oligatsiooni kaaslus- mitu deebitori ja üks kreeditor Segakaaslus-mitu deebitori ja mitu kreeditori Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad? 1
Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt." EV PS § 11: "Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust." Põhiseadus ei välista omandi kitsendamist, aga piirangud peavad tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse poolt kaitstavaks hüveks ei ole ainult asjad (kehalised esemed), vaid ka varaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigus, mis pannakse maksma täitemenetluses. OMANIK Omanikuks võib olla nii eraõiguslik (füüsiline ja juriidiline) kui avalik-õiguslik jur. isik (riik, KOV, muu). AÕS § 6 lg 2 - kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt kinnisasja omandamise kitsendamise seadus). Asjal võib olla üks omanik, kuid erinevatel põhjustel võib asja omanikuks olla/ saada mitu erinevat isikut koos. Nt abikaasad, pärijad jne. 11
Teabeõigus ei puuduta aruannete koostamise nõudeid. Teabe saamise piirnaguks on oluline kahju ühingu huvidele (selle reaalse tekkimise oht). Üldjuhul on osanikul alati õigus tutvuda olulisemate raamatupidamis- ja finantsandmetega. Teabe andmisest keeldumise õigus ei ole ulatuslik. Kui juhatus keeldub, on võimalik taotleda selle otsustamist osanike poolt või pöörduda hagita avaldusega kohtu poole. Teabeõigusega (sh sellest keeldumisega) seondub ka erikontrolli määramise nõudeõigus (ÄS § 191). Erikontroll tähendab asjatundja hinnangut tehtud tehingutele (toimingutele). c) Õigus vaidlustada organite otsuseid (ÄS § 1771 lg 1 ja 2; 178 lg 1 ja 3) Vähemusosanike õigused 28 Enamus- ja vähemusosaniku mõisted on suhtelised Vähemusõigused on setud kas osanikuks oleku või teatava osalusega osakapitalis (eelkõige 10% osakapitaliga esindatud häältest).
18. Töötasu, lisatasud; -Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord; -Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku; -Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises; -Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt) -Brutosummana; -Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist; MUUD TASUD: -Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud; -Majandustulemustelt makstav tasu; -Tehingutelt makstav tasu; -Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 19. Puhkused; ·Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; ·Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
kahjustamise v hävitamise läbi) Seega ka tegu, mis on tehtud hädaseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD. Aegumise mõiste (1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. · Siin on oluline eristada nõude kehtivust ja selle aegumist · Pärast aegumist jääb nõue ikkagi kehtima, aga kohustatud isik võib keelduda selle täitmisest · Kui kohustatud isik ikkagi täidab, siis ei teki alusetut rikastumist · Aeguda saavad ainult nõudeõigused Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Eksisteerivad vallas- ja kinnisomand, vastavalt asjale, millest omand koosneb. Omand võib olla: • Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand • Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms.
annaabi.ee 
