Rooma eraõiguse eksami konspekt (5)

ROOMA
Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused, subjekt , objekt
Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav.
Subjektiivse õiguse liigid:
Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes.
Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes
Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest . ( tava on tsiviilõiguse allikas)
Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi.
Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis.
Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi.
Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused
Status civitatis - kas on kodakondsus ,
Status familiae- perekondlik seisund
Persona sui iuris- teovõimeline isik
Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik
Orjade õiguslik seisund:
Ori oli oma olemuselt asi.
Ori arvati kinnisvara hulka.
Juriidiline isik
Juriidiline isik on õigussubjekt ning ka vara
Peculium - selline osa isanda varast, mis anti orjale majandada. Oli juriidilise isiku eelkäija.
Esimene süsteem korporatsioonide moodustamisel oli korporatsioonide vaba moodustamise süsteem siis ei olnud vaja riigi luba.
Teine süsteem et oli vaja riigi luba et moodustada korporatsiooni.
Kaasuse lahendamine:

• Kvalifikatsioon
  
• Õigussuhted ja juriidilised faktid
  
• Analüüs
  

Kaasus: E müüs F-le kaariku. F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras.
Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus
Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine
E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale.
ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine
Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo.
Kolonaat - Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele.
Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid . Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Endise riigikassa kõrvale tekkis imperaatori kassa (fiscus), millel oli palju privileege: selle varandus ei allunud aegumisele ega iganemisele, selle nõuetel oli eesõigus teiste kreeditoride nõuete ees, sellel oli seaduslik pandiõigus võlgniku kogu varale. Praktiliselt oli riigikassa fiscus juriidiline isik. Rooma õigus fikseeris lähtuvalt vajadustest juriidilise isiku iseseisva õigusvõime.
PEREKONNAÕIGUS
Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all.
Kolm abielu sõlmimise vormi:

• Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad.
  
• Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees.
  
• Abielu faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul- igamise printsiip
  

Abielu cum manu- naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu all, nagu oleks tütar. Võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe,aga ka viimase sugulaste surma puhul. Võib lõpetada ainult mees
Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel.
Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob.
Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink , vastas suuruselt umbes dos’ile.
Augustus määras erilise abielulahutamise korra. Tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja toimus lahutuskirja kätteandmise teel.
Konkubinaat- mehe ja naise kooseluvorm ,kellel oli seadusega keelatud abielluda (senaatorite seisusest isikud pluss vabakslastud)
Augustuse ajal pidid mehed ja naised olema abielus ning omama lapsi, muidu ei saanud pärida testamendi järgi. Meestel väh üks laps, naistel kolm.
Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad- ainult isavõim, laste ja vanemate õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätta elu või mitte, isa võis müüa ona lapsi orjusesse või ka siseriiki. Edaspidi lapse äraviskamise õigus keelatakse. Oli võimalik, et vallaslapsi seadustatakse. Võidi ka lapsendada.
Lapsendamise liigid:

• arrogatio- võõra persona sui iurise(isik,kes pole teise isiku perekondliku võimu all) perekonda võtmine, esialgselt rahvakoosolekul
  
• adoptio - lapsendamine kitsamas mõttes, teise perekonnapea võimu all oleva isiku perekonda võtmine.
  

Pmst on isavõim eluaegne. Aga: nt vabaneb poeg nt konsuliks saamise puhul, samuti kui isa poja vabastab ise.
EESTKOSTE JA HOOLDUS - riigivõim pidi hoolitsema eestkostja määramise eest, seda tegid preetorid plebeide tribuunide osavõtul. Rooma õigus ei tunne olulist vahet eestkoste ja hoolduse vahel. Eestkostja amet oli tasuta. Eestkostetava huvides tehtud kulutuste eest sai eestkostja nõuda tasu.
Mittesuguküpsed:

• lapsed kuni 7 a., ei saanud üldse tsiviilkäibest osa võtta ja neid asendas täielikult eestkostja
  
• lapsed 7-14 a., omasid piiratud teovõimet, võisid sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks
  

Isikud üle 14(mehed), 12(naised) loeti üldreeglina täisealisteks.

• Isikud alla 25 a.
  
• Üle 25 a. olid täisealised
  

Hiljem määrati,et väh 18 a. vanused võib tunnistada täiesti teovõimelisteks.
Eestkoste naiste üle- rooma õigus loeb naise teovõimetuks isegi siis, kui ta ei ole mehe võimu all. Sel ajal tähendas õiguskaitse ja selle omamine isiku võimet kanda relva. Elutingimuste arenemisega kaotas eestkoste naiste üle oma mõtte. Vabariigi ajal oli veel vaid formaalne tähendus. Hiljem kadus eestkoste täielikult. Siiski ei saanud naine olla avalikus ameteis, esineda teiste eest kohtus, olla eestkostjaks.(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest.
Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja (kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel.
Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on teatav teovõime, kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel.
ASJAÕIGUS
Rooma õiguses täielikult välja arendatud vahetegemine asjaõiguse ja obligatsiooniõiguse vahel.
Asjaõigus annab vahenditu võimu kindla asja peale. On suunatud kõikide kolmandate isikute vastu.(omanik ühel pool – kõik teised teisel pool) Absoluutsed õigused.
Kaks pearühma:

• Omandiõigus
  
• Õigused võõrale asjale
  

Valdust(omab erilist õiguskaitset) tuleb lahus hoida omandiõigusest.
Vanas Roomas asjade liigitus: res mancipi (vana kviriitliku omandi objektid ja maad, majad, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid – need võidi võõrandada ainult formaalse tehingu teel) ja res nec mancipi(kõik muud esemed - võõrandatavad lihtsa vormivaba üleandmise teel)
Hilisema( Justianuse õiguse ajal) vahetegemise järgi on:

• Res immobiles(kinnisasi)
  
• Res mobiles( vallasasi )
  

Teine asjade liigitus, mis ka praegu on rakendatav , on asjade jaotamine käibelisteks ja käibevälisteks ehk käibetuteks. Aluseks on vahetegemine, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte( ehk väljaspool käivet).
Käibevälised asjad:

• Loodus on määranud kõigile- õhk, vesi, meri, mere kalad
  
• Esemed, mida võiks omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks- jõe kalad, avalikud teed. Sarnased on nt teatrid , tsirkused, avalikud ehitused, kogukonna teed.
  
• Esemed, mis on käibest kõrvaldatud usundlikel alustel- templid, pühad riistad, matusepaigad, hauakääpad, linamüürid Rooma ümber
  

Peremeheta asjade hulka kuulusid vabaduses olevad metsloomad , mahajäetud, äravisatud asjad.
Veel liigitusi :
Kehalised(saab katsuda) ja kehatud asjad(nt viljakasutusõigus).
Asendatav ja asendamatu asi.
Äratarvitatav ja mitteäratarvitatav(maja, laev)
Jagatavad(võib tükeldada homogeenseteks osadeks , kusjuures osad ei kaota väärtust- riidekangas, maatükk) ja jagamatud asjad.
Lihtasjad(kivi, puu) ja koostatud asjad(lihtasja mehaaniline ühend- laev, hoone)
Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Nt kari , raamatukogu.
Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe . Lisaasi on selle teenistuses.
Fructus - asjast perioodiliselt eraldatav osa. Nt loomade juurdekasv, asja tulu, maja üür.
VALDUS
Valdus on faktiline suhe asjasse. Valduse elemendid:

• Tahe asja enda käes pidada
  
• Tegelik asja enda käes pidamine
  

Valduse liigitused:

• Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja )
  
• Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks)
  

Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks . Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest.
Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid.
Possessoorsed interdiktid:

• Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud
  
• Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu
  
• Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine
  

OMANDIÕIGUS
Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega. Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta. Omanik peab sallima , et ka teised tema asja ühel või teisel määral kasutavad.(naabrid)
Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist:

• Õigus asja vallata
  
• Õigus asja kasutada
  
• Õigus asja käsutada(väga oluline)
  

Omandiõiguse tekkimine:

• Mancipatio - pidulik võõrandamise tehing, 5 tunnistajat + kaalumehe juuresolek + võõrandatav ese. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse.
  
• In iure cessio - kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja , omandaja esineb hagejana ja väidab, et teatud asi- maatükk – kuulub talle. Kohus mõistab asja hagejale.
  

Teiseks omandiõiguse saamise viisiks:

• Algne omandamine- asja omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele sellele asjale. Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isikul. Nt peremeheta asja haaramine kellegi poolt.
  

Algse omandamise viisid:

• Occupatio - asja haaramine tahtega seda endale pidada, vallutada saab ainult mitte kellelegi kuuluvat eset. Need on:
  
• Asi, millel pole omanikku - metsloomad, linnud , kalad
  
• Asi, mis on omaniku poolt hüljatud
  
• Sõjasaagi omandamine
  
• Peitvara- asjad, mis on mäletamata aeg tagasi peidetud ja millede omanik on teadmata
  
• Usucapio- igamine - isik saab asja omanikuks, kui on pikemat aega asja vallanud. Maatükk 2 a., muud asjad 1 a. Ei kehti, kui on saadud vägivallaga, salaja või tagasiandmise kohustusega.
  
• Specificatio- võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tagajärjel tekib uus asi. Justianus andis lahenduse, et ümbertöötatud asi kuulub materjali omanikule, kui asja võib tagasi muuta materjaliks . Kui aga ei saa, siis kuulub ümbermuutjale.
  
• Vilja omandamine- peaasja omanik saab vilja
  
• Accessio- mitme asja ühendamisel. Üldreeglina on uue asja omanikuks peaasja omanik. Kolm võimalikku asjade liitumist:
  
• Üks vallasasi liitub teise vallasasjaga
  
• Vallasasi liitub kinnisasjaga
  
• Kinnisasi liitub kinnisasjaga(peamiselt veekogude juures)
  

• Tuletatud omandamine- omandaja omandiõigus on rajatud eelmise omaniku õigusele, omandaja on eelmise omaniku õigusjärglane. Nt keegi omandab ostu teel teiselt isikult mingi asja ja see antakse üle.
  

Tuletatud omandamise viisid:

• Traditio - asja üleandmine tahtega üle anda omandiõigus, üldreeglina ainult omanik ise, vormivaba.
  
• Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärija vahel
  

Omandiõiguse kaitse:

• Possessoorsed(valdus) hagid - faktilise olukorra jaluleseadmine
  
• Petitoorsed hagid- omanik taotleb omandiõiguse tunnustamist:
  
• Rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul, kaitse kõigi kolme omandiõiguse tunnuse vastu
  
• Actio negatoria- omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu omandiõiguse kohta(õigus kasutada ja käsutada)
  
• Actio publiciana - akti formaalsete või sisuliste vigade puhul
  

Kviriitlik omand- vanimas Rooma õiguses võis omand kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikuile Rooma kodanikele . Ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma territooriumi hulka selle sõna täpses tähenduses.
Peregriinide omand
Bonitaaarne ehk preetorlik omand- praetor urbanus’e ediktiga eri instituut
Provintsiaalne omand- provintsimaatükke sai omandada igamise teel. Eri normistikuga ja eri kaitsevahendiga.
Õigused võõrale asjale
PANT
Võla kindlustamiseks antakse mingi asi.

• Fiducia cum creditore- võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusega see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda. 2x võõrandamist.
  
• Pignus - anti võlausaldaja kätte vaid faktiliseks pidamiseks. Asjaõiguslikku kaitset polnud.
  
• Hypotheca- võlgnikule jäb nii omandiõigus kui ka asja valdus. Võlausaldaja võib nõuda asha väljaandmist, kui võlgnik võlga ei tasu.
  

SERVITUUDID
Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Asjaõigus, kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu.
Jagunevad:

• Reaal - ehk prediaalservituudid- üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Omakorda kas külaservituudid või linnaservituudid.
  

Teeservituudid:

• Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist
  
• Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja ühtlasi ka sealt jalgsi läbi käia
  
• Via- õigus läbi võõra krundi sõita, loomi ajada ja jalgsi käia.
  

Linnaservituudid:

Õigus oma ehitise palki naabri seina panna

Õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, kus naabri kohustusega oma ehitis korra hoida

Õigus keelata naabril hoonet ettenähtust kõrgemale ehitada

Õigus keelata naabril püstitada ehitisi , mis varjavad valguse

• Isiklikud ehk personaalsed servituudid- asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks. Anda isikule õigus mingi asja kasutamiseks.
  

Jaguneb:

Usufructus- viljakasutus, isikul eluaegne õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, asja muuta ei tohi.

Usus- asja eluaegne kasutamisõigus, vilja võib võtta vaid endale tarvitamiseks, mitte müümiseks.

Habitatio- õigus elada võõras majas

Operae servorum vel animalium- isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma
Servituudiõigus omandatakse macipatio, in iure cessio, deductio(omanik jätab võõrandamisel endale servituudiõiguse), testamendi, usucapio teel, kohtuotsusega.
Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus , loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul.
Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent
Superficies- hoonestusõigus.
OBLIGATSIOONIÕIGUS
On rajatud vaid kahe poole – kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) – vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt.
Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused:

• Lepingust
  
• Nagu lepingust
  
• Pahateost ehk deliktist
  
• Nagu pahateost
  

Obligatsioonide põhiliigitus:

• Lepingu
  
• Nagu lepingu
  
• Delikti
  
• Nagu delikti
  

Liigitus objektide alusel:

• Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine )
  
• Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist
  

Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori.
Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon . Senine kreeditor - tsedent, uus kreeditor- tsessionaar ja võlgnik- debitor cessus. Nii kaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Ei pea võlgnikult nõu küsima. Tsedent ei vastuta võla sissenõutavuse eest, vaid, nõudeõiguse olemasolu eest.
Deebitori asendamine- nim võla ülekandmiseks. Vajalik kreeditori nõusolek.
Kui on mitu kreeditori ja üks deebitor - aktiivne obligatsioonikaaslus
Kui on mitu deebitori ja üks kreeditor- passiivne obligatsioonikaaslus
Kui ühes ja samas obligatsioonis on mitu deebitori ja mitu kreeditori- segakaaslus
Obligatsioonikaasluse kaks võimalust:

• Osa obligatsioon- iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest
  
• Solidaarne obligatsioon- iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor kohustatud seda nii täitma
  

Regressiõigus- võla tasunud deebitor võis kaasdeebitoridelt nende osad sisse nõuda
OBLIGATSIOONI TÄITMINE
Obligatsiooni täitmise juures tuleb vaadelda:

• täitmise subjekte- võib täita nii deebitor ise kui ka keegi teine tema eest
  
• täitmise objekti- võlgnik peab tervikuna sooritama just selle samme, milleks ta oli kohustatud. Võimalik ka suutesoodustus, täitmise asendamine
  
• täitmise aega- kui tähtaeg pole määratud, võib kreeditor nõuda igal ajal täitmist
  
• täitmise kohta- ettenähtud kohas, kui pole määratud, siis objekti asukohas .
  
• täitmise viisi- mõlemad pooled peavad üles näitama vajalikku hoolsust(korraliku hea peremehe hoolsus- keskmine eeskujulik peremees ; hoolsus, mida isik tavatses rakendada omi asju ajades)
  

Tingimus- selline tulevane ja ebakindel sündmus, mille saabumisest või mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine. Edasilükkav ja äramuutev tingimus(lõppeb). Kui ettenähtud sündmus kindlasti saabub, siis on see paratamatu tingimus.
Modus - ehk käsund, lisasäte õigustehingus, korralduse teinud isik paneb teisele isikule peale mingi kohustuse. Ei lükka tehingu jõustumist edasi.
Kahju võib olla:

• damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju
  
• lucrum cessans- saamata jäänud tulu
  

• otsene kahju
  
• kaudne kahju- tekib eri tingimuste, suhete või asjaolude kokkusattumisel
  

Süü- laiemas tähenduses isiku tahtlik kahju tekitav tegevus või hooletus .
Liigid:

• tegude sooritamine
  
• millegi tegemata jätmine
  
• isiku hooletus abiliste valikul
  
• hooletu järelevalve teostamine
  

Astmed:

• culpa lata- jäme, raske hooletus
  
• culpa levis- kerge hooletus, pole käitunud kui eeskujulik peremees
  
• culpa in concerto- isik pole rakendanud vähemalt seda hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades rakendab
  
• culpa levissima- kergeim hooletus
  

Juhus- casus , ettenähtamatu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Üldjuhul vabastab vastutusest obligatsiooni mittetäitmisel.
Vääramatu jõud- vis maior, vältimatu sündmus.
Viivitus - obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohas, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja õiges kohas. Viivituse tagajärjed kaovad, kui: kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu, määratakse uued tähtajad, viivitus on vastastikune, obligatsioon lõpeb mõnel muul viisil.
Muud obligatsiooni lõppemise viisid
Peale obligatsiooni täitmise on veel:
Novatsioon ehk uuendus- üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teisega. Uue tekkimisega kaob endine. Võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta.
Tasaarvestus - võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine. Saab, kui subjektid on samas, nõude tähtpäev on juba saabunud, objekt on sama.
Loobumine- kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkuleppe teel.
Aegumine - et ei tekiks kauakestvat ebamäärast olekut, määrati hagi esitamiseks üheaastane tähtaeg.
Surm- üldreeglina ei lõpeta obligatsioone, lõppeb nt volitusleping, kui surm leiab aset enne ülesande täitmist.
ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID
Lepingud - leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine.
Lepingute süsteem:

• verbaalsed
  
• literaalsed
  
• reaalsed - asja üleandmisel sõlmitud lepingud
  
• konsensuaalsed - vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud
  

Liigitus:

• contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud
  
• contractus bonae fidei- preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid, et teha õiglane otsus
  

Ühekülgsed lepingud- vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud
Kahekülgsed lepingud- mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlemal need võrdsed, siis nim seda sünallagmaatiliseks.
Lepingu kehtivuse tingimused:

• lepingu poolte nõusolek
  
• lepingu objekt peab olema käibeline asi
  
• kooskõlas heade kommetega
  
• lepingu alus- teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks, kui causa’t pole lepingus näha, on abstraktne leping
  
• lepingu sisu- kas samme on võimalik või võimatu(siis kehtetud)
  

Lepingu teevad kehtetuks:

• vis ja metus - sunduse ja hirmu agajärjel sõlmitud
  
• dolus - pettus, ettekavatsetult viiakse eksitusse
  
• error- eksimus, vale ettekujutus asjade tegelikust olukorrast, teadmatus . Võib esineda: isikus, lepingu objektiks oleva asja identsuses, tehingu liigis, asja olemuse, objekti suuruses. Oluline eksimus teeb kehtetuks, seaduse mittetundmine aga mitte.
  

Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokkuleppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkuleppe on vajalikul viisil ka vormistatud.
Esindaja- procurator, kaudne esindus, kus üks isik tegutseb oma nimel ja teise isiku arvel. Otsene esindus üldreegline puudus( sai omandada nt valdust ja omandiõigust)
Mancipatio- rakendati omandiõiguse saamiseks võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja ka testamendi tegemisel. Pidulik toiming. Kaalumees kaalus ostuhinna vasena.
Nexum- eriline laenutehing, formaalne tehing, viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul. Sisuks krediidi ja laenu suhted. Võla mittetasumisel sattus võlgnik võlausaldaja täielikku käsutusse, 60 päeva võis raudus hoida, 3 korda selle aja jooksul turule, et talle väljaostja leida, kui ei, võis võlgniku surmata või müüa orjusse väljapoole Roomat .
In iure cessio- omandi saamise viis näilise protsessi abil.
Lepingud hilisemas Roomas
Formalism nõrgenes, esiplaanile asetati varaline vastutus senise isikliku vastutuse asemel.
Verbaalsed lepingud:

• Stipulatio - suuline lubadus täita teatav kohustus. Vanemal ajal ranged vormilised nõudmised. Oli oma ühekülgse iseloomu tõttu kreeditorile eriti soodne. Võlgnik oli kohustatud täpselt kinni pidama sellest, mida ta oli lubanud. Abstraktne tehing.
  
• Stipulatio poenae- leppetrahv
  
• Käendus- kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse või tema majanduslikesse võimetesse, siis on see vahendiks . Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori ees veel teine isik – käendaja – kui võlgnik mingil põhjusel ei täida oma kohustust.
  

Regress- kui võlgnik kohustust ei täitnud ja tema asemel täitis kohustuse kreeditori ees käendaja, võis ta hiljem võlgnikult maksu tagasi nõuda.
Reaalsed lepingud:

• Muutlaen- leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele isikule omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Sõlmimine vormivaba, protsendiga või protsendita.
  
• Pruuklaen - üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi. Ei lähe omandiks, võib ettenähtud otstarbeks kasutada.
  
• Hoiuleping- hoiule võtja kohustub hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Ajutiseks hoiule, asja tarvitada ei tohi. On tasuta.
  
• Fiducia- vanim pandi vorm. Võlgnik andis võla kindlustamiseks oma asja kreeditorile omandiks, kohustusega see asi võla tasumisel võlgnikule tagasi anda.
  
• Pignus- kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta on saanud oma nõude kindlustamiseks. Ei vaja erilist vormi.
  

Konsensuaalsed lepingud:

• Ostu-müügi leping- müüja kohustub ostjale andma teatava asja, nii et see jääks ostjale, ostja omakorda kohustub asja eest maksma teatava summa(peab kindlsti raha olema). Kahekülgne leping. Ostuhind peab olema: kindel, tõeline, hilisemas Rooma õiguses ka õiglane. Kehtiv alates müügi esemes ja hinnas kokkuleppe saavutamise momendist. Põhimõte: omanik(ostja) kannab juhuse läbi tekkinud kahju. Lisakokkulepped: kumbki pool võib jätta endale õiguse taganeda lepingust, kui vastaspool ei täida kohustusi; müüja võib taganeda müügist, kui ta teatava aja jooksul saab kolmandalt isikult soodsama pakkumise, esialgsel ostjal on õigus võtta asi endale kolmanda isiku pakutud hinna eest; ostjal õigus taganeda lepingust kahetsemise tõttu; ostja kohustub asja müüjale selle nõudmisel tagasi müüma; müüa kohustub asja tagasi ostma; müüjale jääb omandiõigus, pandiõigus kuni hinna täieliku tasumiseni; müüjale jääb ostueesõigus, kui ostja asja edasi müüb; ostmine asja järeleproovimise tingimusel.
  
• Locatio-conductio- üks pooltest lubab asja teisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, sooritada mingisuguse samme ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu . Objekt võib olla: võõras asi(ori); samme sooritamine(töötamine); töötulemus. Eriliigid:
  
• Locatio-conductio rei- asja üür, rent, üürileping, üürimine viljakasutamiseta, rentimine viljakandva asja kasutusse andmine. Poolte kohustused: üürnikul kasutada asja vastavalt kasutamise eesmärgile, tasuda kokkulepitud ajaks üüriraha, lõppemisel asi korras olekus tagasi anda. Üürnik pole valdaja, vaid pidaja ; üürile andja peamiseks kohustuseks on asja koos päraldisega kasutusse andmine ja takistuseta kasutamise võimaldamine.
  
• Locatio-conductio operarum- tööleping, vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest. Väga harv leping, sest peamine oli orjatöö, lõppes töövõtja surmaga.
  
• Locatio-conductio operis- tööettevõtuleping, üks isik kohustub teatava tasu eest teisele isikule andma oma töö saaduse. Objekt on kindel töötulemus.
  

• Mandatum - käsundusleping- käsundaja teeb käsundi täitjale(volinikule) ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Käsund ülesande tegija huvides; käsund voliniku huvides; käsund kolmanda isiku kasuks. Lõppeb: ühe poole surmaga; ülesande täitmisega; käsundi täitja loobumisega.
  
• Societas- seltsinguleping, kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Kolmesugune: seltsinglased panevad kokku kogu oma vara; pannakse kokku vaid teatav vara; seltsing on loodud ühe operatsiooni teostamiseks
  

Nimeta lepingud:
Sarnanevad kõige enam reaalsetele lepingutele, üks pool annab teisele mingi asja vormivaba kokkuleppe alusel, millest tuleneb õigus nõuda üleantud asja eest vastutäitmist.

• Vahetus- üks isik annab mingi asja teisele omandiks, saades teiselt vastutasuks asja samuti omandiks.
  
• Aestimatum- üks lepingu pool usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest, kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi.
  
• Sobing- vaieldav kahe poole vaheline õigussuhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks.
  
• Kasutusleping- asja kasutada andja võib teiselt poolelt nõuda igal ajal asja tagasiandmist.
  

Obligatsioonid nagu lepingutest:

• Volituseta võõraste asjade ajamine - erandjuhtudel
  
• Aluseta rikastumine- võõra vara saamine aluseta(nt eksikombel). Aluseta rikastunu peab kõik saadu koos juurdekasvuga tagasi andma. Hagide alusel tulenevad alusetu rikastumise liigid:
  
• Juba tasutud võla teinekordne maksmine või olematu võla maksmine
  
• Üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel , kui vastusamme ei järgne, võidakse antu tagasi nõuda
  
• Kellelegi on midagi antud, et ta ei teostaks mõnd seadusvastast tegu
  
• Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul
  

• Varaühisus- juhuslik varaühisus, ei moodusta seltsingut. Iga liige on õigustatud nõudma selle ühisuse lõpetamist.
  

OBLIGATSIOONID ÕIGUSERIKKUMISTEST
Deliktid :

• Delicta publica - kuriteod, mis rikuvad riigi huve, mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus.
  
• Delicta privata- õiguserikkumised, mis riivavad eraisikute huvisid.
  

Polnud hagi, polnud ka delikti. Ei läinud reeglina pärijale üle.
Delicta privata vormid:

• Iniuria- iga õigusevastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule.
  
• Furtum- vargus
  
• Rapina- röövimine, vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallaga, hüvitus neljakordne riisutud asja väärtus+ infamia
  
• Võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine
  
• Vägivald ja ähvardus
  
• Pettus
  
• Kahju tekitamine kreeditorile
  
• Actiones noxales- kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom.
  

Obligatsioonid nagu õiguserikkumisest
Obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine. Kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada.
Kvaasideliktid:

• Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, vastutab ta kahjukannataja ees kogu protsessi väärtuses
  
• Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest
  
• Juhtum, kus mõnest hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud avalikule platsile ja sellest tekib kahju.
  
• Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremees vastutab kahekordses ulatuses reisijate asjade eest, mis on varastatud või rikutud nende teenijate poolt.
  

PÄRIMISÕIGUS
Õigusjärglus- õiguste üleminek
Testamendiga pärimisel ilmne, et pärija on see, kes võtab perekonnas võimu üle. Et teatav isik võiks olla pärijaks, peavad olema:

• Aset leidnud isiku surm ja pärandi avanemine
  
• Surnud isik peab olema võimeline pärandama
  
• Pärijal peab olema pärimisõigus
  
• Pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt
  

Pärimise alused: testamendi teel või seaduse alusel.
Testamendijärgne pärimine
Isa määras sellega oma järglase, võimukandja. Piisas vaid pärija nimest testamendis ,eeldati et siis läheb kogu vara. Seadusejärgne pärimine on tõenäoliselt vanem vorm. Kõigil pole võimet testamendiga pärandada.(hullumeelsus, alaealisus, füüsilised defektid , orjad, välismaalased, isikud kelle õigusvõimet on piiratud, pojad ja pillajad) Võime testamendiga pärida puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemalt ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai pärijaks nimetada kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest.
Testamendi tegemise vorm- rahvakoosolekul tehtud, juhatas preetor või rex. Pärandaja avaldas suuliselt oma tahet. Teiseks vormiks oli sõjakäigul rivi ees tehtud testament , nt enne lahingut.
12 tahvli seadusega tuli uus vorm- testament vase ja kaalu abil, rakndati mancipatio’t. Hilisemad vormi poolest lihtsamad testamendid: holograafiline- kogu tekst pärandaja kirjutatud; allograafiline- teiste poolt kirjutatud, pärandaja allkirjaga; katku ajal tehtud testament- ei nõutud tunnistajae üheaegset juuresolekut; abieluliste laste vahel pärandijaotamise testamentide puhul polnud tunnistajat vajagi; sõduri testamendilt ei nõutud formaalsusi, kuid see kehtis 1 a.; pime sai ainult notari juures teha.
Kehtetud testamendid: testament, kus pärandajal puudus tegemise õigus; kui testaator kaotas peale testamendi tegemist õigusvõime; kus testament kaotab kehtivuse seetõttu, et pärija sureb enne testaatorit, muutub pärimisvõimetuks, loobub või ei käitu ettenähtud tingimustel.
Testaator võib üldiselt alati testamenti muuta või tühistada. Asepärija nimetamise kolm liiki: testaator määrab asepärija juhuks, kui esialgne pärija pärandit vastu ei võta; pereisa nim testamendis oma alaealisele pojale asepärija juhuks, kui poeg sureb enne täisaealiseks saamist; vaimuhaigele lapsele asepärija määramine juhuks, kui ta ei tervene üldse.
Edasilükkav tingimus, kuni teatava sündmuse saabumiseni pärandit ei saa. Kehtis reegel: kes on kord pärija, on alati pärija.
Mõnikord peab seadus ebaõiglast pärandamsit parandama. Seda nimetatakse sundpärimiseks. Poegade pärandist ilma jätmise puhul tuli neid mainida nimeliselt. Pärandist ilmajäänud pärijad võisid hiljem sel puhul esitada tavalise pärandi hagi. Hiljem võis esitada erilise kaebuse magistraadile.
Seda osa, mida taotleb pärandist ilmajäänud pärija nimetatakse sundosaks. Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased; pärandaja vennad ja õed.
Pärimine seaduse järgi
Toimub siis kui testamenti pole üldse tehtud või see osutub kehtetuks. Agnaaatiline sugulus on suhe isikute vahel nende kuuluvuse tõttu ühise pereisa võimu alla,võimusugulus. Kognaatiline on veresugulus. Otsejoones sugulased on vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed jne. külgjoones sugulased on õed, vennad, onud, tädipojad jne. Sugulusastme määramisel loetakse, mitu sünni fakti on kahe isiku vahel.
Pärandi avanemine
Avaneb isiku surmaga. Pärandit( aktiva ja passiva ) nimetatakse ka päranditombuks. Varem olid pärandaja võimu alla olnud kohustatud selle vastu võtma, hiljem võisid nad sellest juba ka loobuda.
Legaadid ja fideikomissid
Vahe pärija ja mingi konkreetse eseme saanud isiku vahel: viimased ei vastuta pärandaja võlgade eest; vastavad esemed või summa antakse neile välja alles siis, kui pärandil lasuvad võlad on tasutud. Sellist surnud isiku vara saamist singulaarse õigusjärgluse korras nimetatakse legaadiks. Legaadid jagunevad:

• Legatum per vindicationem- isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates omandiõiguse legeeritud asjale ja mittekättesaamisel või esitada vindikatsioonihagi
  
• Legatum per damnationem- pärijal kohustus täita see, mis oli legaadi objektiks
  
• Legatum sinendi modo - kohustus pärija lubama mitte takistada legataaril legeeritud asja võtmist
  
• Legatum per praeceptionem- ühe või kolmanda isiku kasuks
  

Fideikomissid- tekkisid surnud isiku mitmesugustest mitteformaalsetest suulistest või kirjalikest sooviavaldustest pärijale. Erinevalt legaatidest võidi fideikomisse panna mitte üksnes testamendijärgsetele pärijatele, vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele. Justinianuse ajal ühendati legaadid ja fideikomissid. Eriliseks fideikomissi liigiks oli universaalne fideikomiss, millega määrati isikule kogu pärand.
16