pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks. Pärandamise võime puudus vanimal ajal orjadel,peregriinidel,piiratud õigusvõimega isikutel, teise perekondliku võimu alla kuuluvad isikud.Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe.
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22
lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada
Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus
ning teisel keerulisem. Kõik olenes sellest, kas pärijad on isikud, kes on pärandaja võimu all, näiteks lapsed, või isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all. Pärimisel võib tekkida ajavahemik isiku surmamomendi ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel. Sellise olukorra nimetus on „lamav pärand“. Pärand võib sel ajavahemikul kasvada või kahaneda. Rooma õiguses sai pärida ainult kahel teel: testamendi (a testato) või seaduse alusel (ab intestato). Samas ei ole lubatud pärida sama pärandit osalt testamendi teel ja osalt seaduse alusel (Ilus, 1960). 2.2 Hereditas Eesti õiguses Sarnaselt Rooma eraõigusele on Eesti õiguses samuti võimalik pärida testamendi või seaduse järgi, kuid lisaks sellele ka pärimislepingu teel. Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi ning mõlemat neist pärimisõigusele seaduse järgi.
pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks. Pärandamise võime puudus vanimal ajal orjadel,peregriinidel,piiratud õigusvõimega isikutel, teise perekondliku võimu alla kuuluvad isikud.Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe.
mitmeid soodustusi: 1) favor testamenti – (testamendi eelistamine) võimalikult suur osa testamendiks tuleks jätta kehtima 2) favor heredis – (pärija soodustamine) – kui pärandaja oli määranud legaadi, mille suuruse üle vaieldi, eelistati sageli otsustada pärija, mitte legaadisaaja kasuks 16 Nii Gaius ja Justinianus Institutsioonides. Ilus nimetab testamendi alusel pärimist a testato. Samas nt Hausmaninger ja Kaser seda ei tunne ja seni allikatest ma a testato’t leidnud ei ole. 17 Sama Just. Inst 2, 9, 6. 3) favor libertatis – (vabaduse soodustamine) – kehtis orjade testamendiga vabastamisel: in obscura voluntate manumittentis favendum est liberati (D. 50, 17, 179 – kui vabakslaskja tahe jääb arusaamatuks, tuleb eelistada vabadust)18 4) favor uxoris – (abikaasa soodustamine) – tüüpiliste naistele määratud legaatide
· seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset pärimist (tuleneb rooma õigusest); Teatud riikides loetakse testamendiks vaid selline tahteavaldus, kus nimetatakse pärija, muid · testamenti e. pärimist testamendi järgi (ex testamento e. a testato) e. pärimise liigina - pärandaja korraldusi ei loeta testamendiks vaid näiteks koditsillideks. Eestis loetakse testamendiks testamendijärgset pärimist (tuleneb rooma õigusest); kõik pärandaja ühepoolsed korraldused, mis ta on teinud oma vara kohta surma puhuks · pärimislepingut e. pärimist lepingu järgi e. pärimise liigina - lepingujärgset pärimist (legaaldefinitsioon - PärS § 19 lg 1).
annaabi.ee 
