Kes sai teha ettepaneku mis tingimustel?

Vastus leiad õppematerjalist: Rooma eraõiguse alused konspekt

Rooma eraõiguse alused konspekt (0)

Kutsekool - Õigus - Rooma eraõiguse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on need isikud ja kas neil on õigust midagi nõuda?
Kes sai teha ettepaneku mis tingimustel?

Eksam (55% hindest)

Kaasuse tekst
Ladinakeelsed allikatektsid (2-3):
Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas
Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta
Kaasuse lahendus
Võrldus Eestiga
Tohib kasutada Eesti seadusi

Semestri töö (45% hindest)

Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%)
Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik)
Enesekontrollid (peavad olema tehtud)
Kontrolltöö (arvestuslik)
Vikipeedia artikli koostamine (boonus)
Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa)

Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles)

Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus
Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud , arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega)
Poole seisukoht;
kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks)

Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus

Kohtuistung , millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min
Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus
Ettekandja peab valdama teemat
Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

Kontrolltöö ja seminarid

Kontrolltöö arvestuslik
ÕISis kontroltöö sõnad
Seminarides kaasatöötamine: Igaks seminariks lugeda läbi vastav teema + seminarikaasuste allikatekstid, et oskaks analüüsida kaasuseid

Külalisloengud 19.03 ja 21.05
Olulised on rooma eraõiguse asjad.
Rooma õiguse tähtsus

Alus Mandri-Euroopa õigusperekkona õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid , ant; võlaõiguses palju lepingute liike)
Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus
Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune
Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament )
Terviklik alternatiivne õigussüsteem
Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine - ka kaasuste lahendamise kaudu

Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud

Periodiseering riigivõimu vormide alusel:

Kuningate ehk rex’ide aeg (753-510 eKr) - enamus teadlasi pärinevad legendidest, roomlased olid eelkõige maahaldjad ; õigus oli tavaõigus,kirjallike allikad pm pole, v.a must kivi, kus peal on tekst.

Rooma oli väheste elanikega linnriik

Talupoegade ühiskond

Rahvakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim

Tavaõigus (mos maiorum)

Õigus oli salajane ja osa religioonist

Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele

Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil

Rahvakoosolekud andsid välja seadusi

XII tahvli seadused (451/450 eKr)

Tekkis preetoriamet (367 eKr)

Rooma laienes vallutuste tulemusena

Õigus ius civile ’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium , lisaks erinevad kohalikud õigused

Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr)

Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene)

Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile

Senat muutub printsepsi tööriistaks

Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad ( sabiniaanid ja prokuliaanid

Jurist Salvius Iulianuse “Edictuum perpetuum” (ca 130 pKr)

Jurist Gaiuse “Institutiones” (160 pKr)

Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565):

Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks

Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus

Keisril võimutäius

Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks

Keiser Justinianus (527-565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus Iuris civilis (529-534)
ROOMA ÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2

Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel

Kviriiliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr) - põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks

Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel

Rooma-helleenilise õiguse periood: 305.-306. – 565, s.t Justinianuse valitsusaja lõpuni ja ühtse Rooma riigi lõpliku lagunemiseni
ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 1

Franz Wieackeri/Max Kaseri periodiseering:

Vana-Rooma ehk varane periood (ca 300 eKr)

Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr - kattub printsipaadi algusega)

Klassikaline (27 eKr - 283 pKr )

Järelklassikaline (284 - 563)
ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2

Okko Behrendsi periodiseering:

Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr)

Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr)

Klassikalise õiguse periood

spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr)

klassikaline (kõrg- ja hilisklassikaline) (27 eKr - 250 pKr)

Järelklassikaline (250 - 563 pKr)
ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAIMAD ALLIKAD
LEGES DUODECIM TABULARUM - Kaheteistkümne tahvli seadused. On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks.
GAIUSE “INSTITUTSIONES” - Gaiuse Institutsioonid

Tähistatakse ka G. või Gai. või Gai. Inst
4 osa, mida nim commentarius (“raamat”), mis on hiljem jaotatud paragrahvieks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt:
G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit . (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab).

CORPUS IURIS CIVILIS’E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA

Ehk Justianuse Institutsioonid
Koostati aastal 533
Tähistatakse ka I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst.
Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium.

CORPUS IURIS CIVILIS’E II OSA: “ DIGESTA SEU PANDECTAE”

Digestid tähistatakse ka D. või Dig.
Koostati 530-533
50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks.

CORPUS IURIS CIVILIS’E III OSA: “ CODEX IUSTINIANUS”

Koodeks , tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ.
esimene versioon koostati aastal 529, uus 534
12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks).

CORPUS IURIS CIVILIS’E IV OSA: “NOVELLAE”

Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov.,
koostati ca 556
Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt

ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE

Institutsiooniline süsteem:

(Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse “Institutiones”-st G.1.8.)

PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus

RES - asjad - asjade omandamise alusel

ACTIONES - hagid - õiguste kaitse
(sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil , Austria ABGB)

Pandektiline süsteem:

Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE

Sisu ajaloolise koolkonna poolt

Gustav Hugo (1764- 1844 )

Georg Heise (1778 - 1851 )

Üldosa ja eriosa
EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI:

ÜLDOSA

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

ERIOSA

Asjaõigusseadus

Võlaõigusseadus

Perekonnaseadus

Pärimisseadus
Ius civile - tsiviilõigus. Ius gentium - rahvaste õigus, kõikide rahvaste juures tuntakse nt abielu.
PEAB TÄHELEPANU PÖÖRAMA KUI VORMILISED NEED ON, MIS ON ALLIKAKS, KAS ON NIM SEADUST VÕI MITTE
ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID

Ius civile vs ius gentium/ius naturale

Rooma kodanike (nii avalik kui era-)õigus
Mos maiorum, XII tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm
Formaalsed , pidulikud tehingud
Kehtib kõigi Rooma riigi elanike/inimeste suhtes
Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid
Preetori ediktid
Vormivabad tehingud

Ius civile vs ius honorarium

Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones)
Tavaõigus, seadused jm
Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio)
Bona fides argumendina
Preetori ediktid
Formulaarprotsessi loomine

Ius publicum vs ius privatum

Riigiõigus
Karistusõigus
Eraõigus
(Kauabandusõigus)
Finantsõigus
Sakraalõigus

Isikul on:

Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi

Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi
Rooma õigusvõime- caput
Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio
Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused:

Status libertatis (vabad – mittevabad e. Orjad
CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA

Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud)
CAPITIS DEMINUTIO MEDIA

Status familiae ( persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias)
CAPITIS DEMINUTIO MINIMA
TEOVÕIME

INFANTES – väikelapsed – 7. eluaasta

IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks

PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid

Kuni aastani 190 eKr alates vanusest 12/14
Aastast 190 eKr MINORES – alla 25. aastaseid kaitsti teatud tehingute tegemisel
Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20. aastaselt ja naistel 18. aastaselt

JURIIDILISED ISIKUD

Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus
Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused ( hiljemalt vabariigi lõpuperioodil)
Tsiviilõigusvõime oli nt
- Res publicae – Rooma riigil
- Municipia - linnakogukondadel
- Collegia, sodalitates – kutse- ja matuseühendustel
- Aerarium – riigikassa
- Fiscus – imperaatori kassa
- Kiriklikud asutused

ROOMA PEREKONNAÕIGUS
PEREKOND:

Pater familias - kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara

Mater familias - in manu mariti mehe käe, st. võimu all

Filius/filia familiae - olid isavõimu ( patria potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis - õigus elu ja surma üle

Servi - orjad olid asjadena omandis
Suguluse liigid:

Agnatio - võimusugulus; perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks (vanem)

Cognatio - veresugulus; isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu
ROOMA ABIELUÕIGUS
Abieluvormid:

Cum manu - mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle. Abiellumisel muutub naine endisele perekonnale võõraks

Sine manu - tekkis vabariigi ajal; naine jäi juriidiliselt seotuks oma endise perekonnaga, oli sageli iseseisev riik (persona sui iuris) omaenda valitsetava varaga
Lisaks abielule eksisteeris ka konkubinaat - kooselu, kui abielu ei olnud nt seisuslikel põhjustel võimalik
Mehel tekkis naise üle manus kolmel viisil - usus’e, confarreatio ja coemptio teel:

Usus – abiellumine 1 aastase faktilise kooselu järel

Confarreatio – religioosne akt 10 tunnistaja ja preestrite kaasabil, Jupiterile ohverdatakse okasnisust leiba

Coemptio – naise näiline ostmistehing mancipatio teel
EESTKOSTE JA HOOLDUS
Teatud isikutele oli võimalik määrata eestkostjaid või hooldajaid:

Tutela impuberum – eestkoste alla 7. a. laste üle

Tutela mulierum – eestkoste naiste üle

Cura minorum – hooldus piiratud teovõimega laste üle
Cura prodigi – hooldus pillajate üle
Cura furiesi – hooldus hullumeelsete üle

KAASUSTE LAHENDAMINE

Kes on need isikud ja kas neil on õigust midagi nõuda?
Mehel (Alexandros) on õigusvõime Rooma õiguse alusel. Kui ei ole Rooma päritolu, peab tegema roomlaseks. Ta on nt. vabaks lastud ori. Kui on Kreeka nimi, siis peab kirjutama, mis olukordades saab võtta roomlasena. Naine (Iulia) on Rooma kodanik. Kõikide Iuliuste suguvõsa naiste nimed olid Iuliad. Mees suguküps 14, naine abielueas 12.
LAHENDAMISEL TÄHTSUS OMADA VÕIVAD KÜSIMUSED II

Kas said lahutada? Sai
Kes sai teha ettepaneku, mis tingimustel? (3.saj eKr/2.saj pKr/ 4.saj pKr)
Kaasavara andmise ja selle tagastamise tingimused

LAHUTAMISE VIISID:

Divortium - kahepoolne abielu lõpetamine
Repudium - ühepoolne abielu lõpetamine

Hagid

Actio rei uxoriae - kaasavara tagasisaamise hagi
hepoolsel lahutusel mingite kindlate sõnadega Naine sai kaasavara, sest see on hädavajalik, et naistel oleks kaasavara laste ilmaletoomisel ja riigi säilitamiseks
Mehel õigus saada ⅙ iga lase eest, mitte rohkem kui pool kaasavarast
Kui naine rikkus abielu, veel ⅙ või väiksemate rikkumiste korral ⅛
Actio ex stipulatu - Justinianuse ajal hagi kaasavara väljanõudmiseks (ka actio dotis)

ENDA KAASUS: Alguses nõuda kõike ja kui vastased ei too välja kõiki argumente, siis tuleb astuda samm tagasi ja nõuda mida võimalik!!!!
ROOMA TSIVIILPROTSESSIÕIGUS

Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui sul pole hagi, siis pole ka sul nõuet, ilma selleta ei saa nõuda. Lepinguvabadus puudus, kui hagi pole. Polnud hagi, polnud õigust/lepinguid.
Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust
Põhimõisted: actio -- tegu, ----hagi, nõue. Actor - hageja ; reus - kostja .

Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G.Verrese vastu) - uus Rooma kirjanduse antoloogia. Juristid - analüüsisid, lahendasid kaasust, aga otseselt ei esinenud; oraatorid - olemas õigusalane haridus , esinesid.
Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel:
Kaks staadiumit - alguses preetor ja siis hiljem eraisikuline kohtunik , kes kontrollib fakte

Kohtuniku erapooletus (pooled osalised kohtuniku valikul , võimalus esitada keisrile kaebus)
Poolte valitsesid protsessikäigu üle (pooled otsustasid, mida ette kantakse, mis on vaieldavad punktid ning kohtunik otsustas vaid nende üle)
Protsessid suulised , vahetud ja avalikud
Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus.

Riigi tingimused omaabile:

Tuleb järgida kindlaid rituaal nt furtum manifestum’i puhul

Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olema saabunud kohtust oma õigusele kinnituse ehk kohtuotsuse.
Protsessistaadiumid:

In iure

Toimus avalikult mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas vastav hagi ja määras kohtuniku

Apud iudicem (in iudicio)

Eraisikust kohtunik(ud), kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse
Legisaktsiooniline protsess

Fikseeritud XII tahvli sesdustes
Kuulus ius civile alla
Suuline protsess, aluseks legis actio
Protsessivormid:
- hagid asja sisuliseks arutamiseks/tunnustushagid:
  - Legis actiones per sacramentum
  - Legis actiones per iudicis arbitrive postulationem
  - Legis actiones per condictionem
- Täideviimishagid:
  - Legis actiones per manus iniectionem
  - Legis actiones per pignoris capionem

Legis actio per sacramentum

Vindikatsioonihagi : asja väljanõudja hoidisk ohtus õhes käes kepikest ja teises seda asja ütles: Väidan, et see ori kuulub mulle kviriitlikust õigusest tuleneval alusel; nagu ütlesin, sina vaata, mina olen oma vabastamiskepi peale pannud
Järgneb contravindicatio: kostja lausub samad sõnad ja puudutab samuti asja kepikesega.
Masgistraat: Mittite ambo rem
Pooled esitasid oma õiguslikud alused. Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale.
Sellega oli I staadium lõpenud.

Protsessi kaotaja kaotas sacramentum’i
Otsuses tuvastati ainult fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi

2. Legis actio per iudicis arbitrive postulationem

Protsessi pooled taotlesid kohtuniku (või vahekohtuniku) määramist
Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks
Algul vaid kindla rahasumma nõudmikseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata
Võis nõuda ka millegi väljaandmist

3. Legis actio per condictionem

Hagi võla tagasinõudmiseks
Actio nimi tuleneb teadaandest ilmuda 30.päeva pärast kohtusse

Täideviimishagid

Legis actio per manus iniectionem

Nõue “käe pealepanemiseks”

Rakendatav algselt teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, hiljem laiemalt

Võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist.

60 päeva möödudes võis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha müüa

Legis actio per pignoris capionem

Tähendas asja pandiks võtmist

kasutati seda väga piiratud asjade puhul, kas kindla tava või XII tahvli seadustes nimetatud juhtumite puhul nt ohvriloomade eest müügihinna nõudmine

ei olnud nõutav riikliku võimu osavõtt ega ka võlgniku juuresolek
FORMULAARPROTSESS

Tekkis kuna see oli lihtsam ja kergem, oli ka formaalsem.
Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse
Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta
Preetor väljastas formula
Võimaldas vastuväidete esitamist
Täiteemenetlus actio iudicati abil
Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis

PREETORI ERIKAITSEVAHENDID
Olid preetori ainuisikulised korraldused:

interdicta – korraldus või keeld kostjale

Restitutio in integrum – asjade endise õigusliku olukorra taastamine

Missio in possessionem (jagunes in rem/in bona)– isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse

Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis
EKSTRAORDINAARNE PROTSESS

Ametnikust kohtunik
Staadiumitesse ei jagune
Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu
Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik
Tagaseljaotsuse tegemise võimalus
Apellatsiooni esitamise võimalus

ROOMA ASJAÕIGUS
Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus)
Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab.
ASJAÕIGUS

Olukorra säilitamisele suunatud suhted:
- Subjektid :
  - Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik
  - Kohustatud subjekt - kõik teised
- Objekt: omand, valdus , servituut
Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata.

VÕLAÕIGUS

Olukorra muutmisele suunatud suhted:
- Subjektid:
  - Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor
  - Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor
- Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus)
Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud.

AÕ ja VÕSi erinevus

Asjaõigused on määratletud (numerus clausus )
Asjaõigused on avalik, st äratuntavad

AÕSis abstraktsiooniprintsiip.
TÄnapäeval kinnistusraaamtud, Roomas neid ei tundnud . Omandiõigust ei saa üle anda, Rooma kehtis põhimõte, et isegi kui heauskne .
ASJADE LIIGID
Mantsipeeritavad (res mancipi ) ja mittemantsipeeritavad asjad (res nec mancipi).

Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha pidulik vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest ( traditio )

Teine eristus on Gaiuse asjade liigitus nende omaduste alusel:

RES (esemed)
- Corporales (kehalised asjad)
- Incorporales (kehatud asjad)

See liigitus enamikes riikides
Lisaks sellele:

res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi – tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad)
res quae usu consumuntur (äratarvitatavad asjad)
res quae sine interitu dividi non possunt (asjad, mida ei ole võimalik jagada ilma hävitamata)
res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad )

Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõismise seisukohalt tähtsad on ka:

koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja
asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu
asja osa ( pars )
päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi
vili ( fructus ) - laps

Asjaõigus - ius in rem (actio o rem)
Õigused võõrale asjale:

Superficies - hoonestusõigus
Pant ( pignus etc)
Servituudid

OMAND - dominium , proprietas
Omandiõiguse elemendid:

Valdusõigus - ius possidendi

Kasutusõigus - ius utendi

Käsutusõigus - ius dispondend
Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata .
VALDUS
Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses)
Valduse elemendid:

Animus possidendi - valdus hing, tahe

Corpus possidendi - valduse eseme valdamine
Liigid:

Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus

Possessio iniusta - õiguspäratu valdus
Liigid, 2:

Possessio bonae fidei - heauskne valdus

Possessio malae fidei - pahauskne valdus
Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis
OMANDIÕIGUS

Eristus klassikalise ajastul valdusest
Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids
Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused
Kaasomand - condominium, communio pro indiviso; sest ese kuulub kahele isikule

Liigid:

Kviriitlik omand
Preetorlik omand
Peregriinide omand
Provintsiaalne omand

OMANDI KAITSE
Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega:

Rei vindicatio - ehk vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Actio negatoria - negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral

Actio publicana - loodi preetorliku e. Bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit
Õigused võõrale asjale, servituudid

Servitus - servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbel
Servituudid jagunevad:
- Reaalsed ehk prediaalservituudid - servitutes praedorium, mille puhul on üks maatükk koormatud teise kasuks
- Isikulised ehk personaalsed servituudid - servitutes personarum, mille puhul on üks asi koormatud teise isiku kasuks

Reaalsed servituudid jagunesid küla-ja linnaservituutideks. Külaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on:

Iter - õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist
Actus - õigus ajada loomi läbi võõrast maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia
via – õigus sõita, loomi läbi ajada ning jalgsi käia läbi võõra maatüki
aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida

Linnaservituute oli mitmeid. Mõned neist nt:

servitus tigni immitendi – õigus oma ehitise palki naabri seina panna
servitus oneris ferendi – õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida
servitus altius non tollendi – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada
servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse

Isiklikud servituudid või kasutusõigused (servitutes personarum) olid:

ususfructus – viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus , mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada (usus) ning selle vilja endale võtta (fructus), hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik
usus – asja isiklik kasutamisõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks
habitatio – õigus elada võõras majas
operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või töölooma

Emphyteusis

Pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või municipium’i maad teatud rendisumma (vectigal) eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks

Superficies

Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maaleoma hooned, mille eest tuli maksta. Hiljem võis hooneid ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele hoonestusõiguse instituudile.

Kõik mis on ehitatud maa peale, sellest hetkest on see maatükiosa. (nt kui puu juurdub, siis muutub automaatselt). Kui ei ole osa, siis on superficies
Roomas eristati peamiselt kaht pandiliiki:

Fiducia cum creditore contracta - võlgnik võõrandas pandieseme (pidulike tehingute mancipatio või in iure cessio teel) võlausaldajale, sõlmides ühtlasi lepingu, millega võlausaldaja kohustus asja samal teel tagasi võõrandama kui kohustus täidetud või kustunud. Kui kohustust ei täidetud, jäigi asi võlausaldajale.
Pignus – oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti.
Klassikalisel ajastul eraldus pignus’est hypotheca, mis hakkas tähistama panti, mille puhul võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel.

ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS
Obligatsiooniõiguse mõiste

Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus
Obligatio - siduma, kokku köitma

Obligatsiooni subjektid

Creditor

Debitor
Obligatsioonide liigutus
Tekivad erinevatel alusel.

Lepingust

Nagu lepingust

Deliktist ehk pahateost

Nagu deliktist ehk nagu pahateost
Lepingust tulenevad obligatsioonid

Kas asja üleandmisega

Teatud sõnade lausumise

Kirjalikult teatud dokumendi

Või konsensuse teel
Verbaalsed lepingud
Kokkulepe võis olla ükskõik mis vrmis, aga et saaks õigusliku jõu, pidi sõnama pidulikud sõnad, pole suuline kokkulepe. Ius civile.

Stipulatio - stipulatsioon ; hiljem võis teha ka kreeka keeles, algselt polnud lubatud.

Fideiussio - käendus

Dotis dictio - kaasavara lubamine

Operarum promissio - töö lubamine
Literaalsed lepingud - mitte kirjalikud
Expensilatio - sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega.
Võrreldav tänapäevase veksliga.
Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne

Mutuum - muutlaen

COmmodatum - pruuklaen

Depositium - hoiuleping

Pignus - pant ( pandileping )

Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse)
Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes , hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping

Emptio-venditio - ost-müük

Locatio -conductio - kasutuslepingud

Mandatum - käsundusleping

Societas - seltsing
Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr
Nimeta lepingud

Permutatio - vahetus

Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi

Transactio - sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine)

Precarium - tasuta kasutamise leping
KAASUS - oma tegevus - sinu viga; hea usu vastane
Obligatsioonid nagu lepingust
Olemuslikult pole leping, aga kuna rohkem leping kui pahategu.

Negotiorum gestio - käsundita asjaajamine

Actio communi dividundo - juhusliku varaühisuse jagamise hagi

Tutela - eestkostesuhe

Condictiones - alusetu rikastumise hagid
Deliktist tulenevad obligatsioonid
Ius Civile järgi:

Furtum - vargus

Damnum inuria datum - võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine

Iniuria- õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms)
Ius honorariumi järgi:

Dolus malus - pettus

Metus - ähvardus

Vis - vägivald

Fraus creditorum - kahju tekitamine kreeditorile

Actiones noxales - kahju tekitajaks on võimualune isik

Rapina - röövimine
Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid

Iudex qui litem suam facit - kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult

Actio de effusis vel deiectis - hagi millegi väljaviskamise või valamise eest

Vasutus välja asetatu või riputatu eest

Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus
ROOMA PÄRIMISÕIGUS

Pärimine on ühe isiku - pärija - astumine teise isiku - pärandaja õigustesse ja kohutustesse viimase surma puhul
Isiklikud õigused - kohustused pärijale üle ei lähe
Successio - õigusjärglus - õigused lähevad ühelt isikult teisele üle
Successio universalis - üldõigusjärglus
Successio singularis - üksikõigusjärglus

Mitte ainult ei päritud vara, vaid . Alati vväga tähtis, et pärija oleks olemas. Algselt ei saanud pärija loobuda . Kui pärandaja olimaaler, kes käis maju värvimas ja oli sõlmitud kolm lepingut majade värvimiseks aj sis suri ära. Siis poeg, kes nt oli pottsepp , seega polnud kohusus neid täita, kuna need olid isiklikku laadi ..
Pärimisõigus

On normide kogum, mis reguleerib pärimisega seonduvat

Pärija subjketiivne õigus pärida

Pärandamisvõime - võime pärandada oli persona sui iuris’tel
Pärandamisvõime puudus orjadel, peregriinidel, dediticii’l ja persona alieni iuris’tel
Pärimise liigid:
- Ex testamento - pärimine testamendi alusel
- Ab intestato - pärimine seaduse alusel

Testamendi tõlgendamine
Alati eelistati , et jääks võimalikult suures osas kehtima, eelistati pärijat (et saaks võimalik palju), kui oli kahtlus , kas orjale antud vabaus või mitte.
Soodustused testamendi tegemisel:

Favor testamenti

Favor heredis

Favor libretatis

Favor uxoris
Legaadid ja fideikomissid
Singulaarne ehk ükskõigusjärglus:

Legatum – legaat, annak , s.t pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule – legataarile

Fideicommissum – fideikomiss, s.t surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel)

Universaalne fideikomiss

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

asad_56 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Rooma eraõiguse alused

Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal:  „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max

Rooma eraõiguse alused

docx

Rooma Eraõiguse alused

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...

Õigus

docx

Ladina keele mõisted

Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus

Rooma eraõiguse alused

doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr

Õigus

doc

Ladina juriidiline terminoloogia

13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22

Õigusteaduskond

doc

Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak

Õigus

122

docx

Rooma eraõigus

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks

Rooma eraõiguse alused

docx

Asjaõigus 6. peatükk

riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT:teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed. 3. Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad: a. Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma kodanikku välja osta sõjavangistusest. b. Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa-alustele jumalatele- matusepaigad, hauakääpad. c. Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all. d. KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris e. Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad,

Asjaõigus

Rohkem sarnaseid