Rooma Eraõigus

24, juristid

Rooma Eraõigus (1)

Sotsiaal-Humanitaarinstituut - Õigus - Õigus

5 VÄGA HEA

Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus
Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks
Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/ preestrid olid esimesed juristid . Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr -284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus –suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel( lepingud ), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust

Rooma õiguse allikate liigid
Tavaõigus,magistraatide ediktid, juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused .
Tavaõigus- Vanima Rooma õiguse allikad, Preestrite osa oli oluline. Nemad olid tavade hoidjad.
Seadused-Vabariigi perioodi ajal hakkasid seadused tekkima. LEX-seadus, see oli rahvakoosoleku otsus. Esimene seadus võeti vastu 451-45o ekr, mis oli kirja pandud. 12 tahvli seadus.
Magistraatide ediktid-Preeturitele oli antud võim impeerium, seda impeeriumi kasutades nad võisid luua norme, mis olid kohtunike jaoks kohustuslikud, Senati otsused- Senat oli vanemate kogu. Riigi tekkimisega eksisteeris edasi. Tema roll oli seaduste välja kuulutamine. Imperaatorite korraldused - monarhia ajal kaotas rahvakoosolek tähtsuse, senati roll oli lõppenud. Impeeriumi ajal oli Keiser ainuke õiguse allikas. Piiratud monarhia ajal oli keisri loodud normide nimetus Constitutiones. Neid oli 4tk. 1.Edicta 2.Mandata 3.Rescripta 4.Decreta. Dominaadi ajal kadusid kõik liigid. Keisri välja antud õigusnormid said nim.LEX
Juristide tegevus- 3 saj ekr, hakkas tekkima ilmalik jurisprudents. 2saj ekr hakkas välja kujunema klassikaline õigus. Toimus jurisprudentsi õitseng. Keisrid andsid silmapaistvatele juristidele eriprivileegi. Tekkisid kaks koolkonda 1prokuliaanid 2 savininaanid.

Keiser Justinianuse kodifikatsioon
Elas 483-565. Aastast 527-565 õnnestus ühendada tal Rooma mõlemad pooled. Tema poolt oli loodud komisjon , kes tegeles aastatel 528-534 õigusega, ning selle tulemusena tuli välja „Tsiviilõiguse kogu“. Koosnes 3-st osast. 1 Tsiviilõiguse õpik 2Justinianuse seaduste kogu 3 Juriidiliste tekstide kogu-kõige tähtsam osa, siia oli koondatud 39 juristi teosed klassikalisest ajast. Neid oli kokku 50 raamatut. Oli kahes keeles kirjutatud Ladina ja Kreeka. Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena.

Hagide mõiste, liigid
Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid.
Hagid, mida rakendati analoogia teel – üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid – preetorite reeglitele rajatud hagid.
Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised. Ediilide hagid aegusid ülimalt 1 a. Jooksul.

Legisaktsiooniline protsess
Selline nimetus in tulnud sellest, et kogu rituaalne protsessi käik oli kujunenud küll tavadena , kuid nad fikseeriti lõplikult XII tahvli seaduses. In iure stadium-Kõige pealt pidi pöörduma preetori poole. Hageja tuli tema juurde. Olid teatud vormid, mida pidi lausuma ja pähe õppima, kui selle unustad, siis kaotad protsessi. Kui kostja ei tahtnud tulla vabatahtlikult tõi hageja ta jõuga. Preetor määras kohtuniku, kes hakkas asjaga tegelema. Protsessi liike oli 5.
1.kihlvedu 2.käepanek 3.võlgnikule kuuluva asja võtmine 4.vahekohtuniku määramise nõudmine 5.vandeandmine kohtu ees. Hageja pidi valima ühe protsessi liigi.
6. Formulaarprotsess
2 saj tekkis teine protsessi liik, mis sai nimetuse formulaarprotsess. Enam ei nõutud formulaid . Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled. Pooled võisid protsessis asja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis. Protsessi aluseks oli aga formula . Formula koosneb peamiselt järgmistest tähtsamatest osadest 1.kohtuniku määramine 2intentio-selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus 3 käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi. Formulaarprotsess eksisteeris vabariigi ajal.
7.Ekstraordinaarne protsess
Monarh võtab monarhia ajal kohtuvõimu enda kätesse. Keisri ajal hakkasid kohtuasjadega tegelema määratud isikud. Sellest tuli välja uus protsess Ekstraordinaarne protsess. Koosneb ühest staadiumist asja algusest lõpuni lahendab iudex datus. Oli võimalik asja arutamine ja otsustamine tagaselja, kostjal oli kohtu taandamisõigus, võistlusprintsiip, kohtuprotokoll, avalikkuse printsiibi piiramine. Kohtuotsuse täitmine hageja palvel riigivõimu organite poolt.
8. Preetori kaitse vahendid
Need olid rajatud kohtumagistraadi impeeriumile. Nende eri vahendite iseloomustavaks joones on see, et magistraat ei pidanud sel juhul tingimata määrama kohtunikku – iudex’it. Magistraat tegi korraldusi, millega kaitses tema enda poolt kaitsmisväärsena leitud kodanike huve. Sellised erivahendid, mis on rajatud peamiselt preetori impeeriumile olid: Erilised kokkulepped (stipultatsioonid), mille sõlmisid isikud preetori nõudel; Missio in possessionem - preetor asetas ühe isiku varanduse teise isiku valdusesse; interdicta – preetori tingimusteta korraldused, milles oli käsk midagi teha;Restitutio in intergum-siin andis preetor põhhjendatud juhtumil eraisikule kaitset sellise kahju puhul, mis on eraisikule tekitatud õigusnormi rakendamisega
9.Igamene
Kui keegi oli kinnisasja kaks aastat või vallasasja ühe aasta jooskul enda käes pidanud sai selle omanikus. Oli näiteks Abielu tekkimise vorm, kus naine pidi olema elanud mehe juures terve aasta (usus)
10.Isiku mõiste Rooma õiguses
Õigust ja kohustusi kandvat isikut iseloomustavad kaks võimet: õiguvõime ja teovõime. Teiseks jagatakse õigussubjektid füüsilisteks ja juriidilisteks. Õpetus isikust – persona on Rooma õiguses esikohal. Võimet olla tsiviilõiguse subjektiks märkisid rooma juristid sõnaga caput . Õigusvõimelist subjekti nimetati persona. Füüsiliste isikute puhul sõltus õigusvõime caput –vastava isiku seisundist – status . Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid .
11.Rooma kodaniku staatuse mõiste. Õigusvõime
Õiguslikult vaadatuna olid täisõiguslikeks subjektideks vaid Rooma kodanikud. Rooma kodanikus sai sündimisega, esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, Rooma kodaniku poolt orja vabastamisega, Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati – orjusse sattumisega eriti vangi sattumisega; kui rooma kodanikule määrati raske krim karistus ühes pagendamisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks ja vabakslastuiks. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid.
12.Teovõime mõiste. Teovõime piiramine
Teovõimele avaldab mõju inimese iga ja alaealisus, viimane oli ka kõige sagedasem teovõimetuse juhtum Roomas. Juba vanimad õigussüsteemid seovad isiku teovõime teadva füüsilise ja psüühilise küpsuse saavutamisega. Vanimas õiguses oli selleks kriteeriumiks suguline küpsus. Rooma õiguses puberes-suguküpsed ja impuberes-mitte suguküpsed. Käibe arenemine sunnib tarvitusele võtma ea ühtse määramise. Naiste jaoks oli see Roomas 12a vanus ja meestel 14a. Rooma õigus mitte suguküpsete s.o isikud kuni 14a vanuseni jagunes kahte rühma 1.lapsed kuni 7a – ei saa üldse tsiviilkäibest osa võtta. Lapsed 7-14 omasid piiratud teovõimet.
13.Rooma kodanike ja teiste vabade isikute õiguslik seisund.
Rooma kodanikud privintsides elada ei saanud. Et olla Rooma kodanik peab olema 3 seisundit .
Vabad inimesed olid latiinid peregriinid. Latiinid elasid latiumi poolsaarel, Peregriinid olid teiste riikide kodanikud. Need kes olid Rooma linnast välja saadetud . Võisid abielluda vaid omavahel. Teatud juhtudel oli kommertsõigus latiinidel, võisid kaubelda jne. Peregriinide suhtes rakendati nende kogukonnas ja nende omavahelistes suhetes nende oma õigust. Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem, nn ius gentium .
14.Orjade õiguslik seisund
Ori ei olnud õiguslikult kaitstud. Neid ei peetud inimesteks (rääkiv tööriist). Omanikul oli õigus orja osta-müüa-tappa. Orjade vahel abielu olla ei saanud, ainult faktiline kooselu. Peculium – osa isanda varandusest oli lubatud anda orjale majandamiseks. Pekuuliumiks võis olla maatükk, rahasumma jne.. Ori võidi määramat isandale kuuluva laeva kapteniks või ettevõtte juhiks. Orjal oli lubatud sõlmida pekuuliumisse puudutavaid tehinguid ., kuid neis ei esinenud ori õigussubjektina, tehingud sooritati isanda nimel. Hagi sai esitada Isanda vastu. Isanda vastutus piirnes nende tehingute juures pekuuliumi väärtusega. Orjad vabastati, testamendi teel, orjapidaja poolt.
15.Kolonaat
Printsipaadi aja algul oli väikepõllupidamine peaaegu täielikult välja tõrjutud orja tööjõuga majandavate suurmajapidamiste –latifundumide poolt. Latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele kes esinesid valitsejatena ja said endale töötasuks teatava osa aastasaagist. Nii tekib sõltuv maarahvastik nn.koloonid.Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.Alates IV sajandist loodi õiguslik alus talupoegade maa külge kinnistamisele. Selle tulemusena kolonaat muutub sunduslikuks ja pärilikuks talupoegade maakülge kinnistamiseks.Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnimaistele.
16.Juriidilised isikud.
Imperaatorite ajal oli juriidilise isiku % päris suur. Protsess oli pikajaline. Rooma õiguse juriidilse isiku olemus pole kaugeltki lõplikult välja arendatud. Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju ja tema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. Peaasi : Rooma õigus fikseeris, lähtudes praktilistest vajadusdest, juriidilise isiku iseseisva õigusvõime, millest hilisem õigusteadus võis arendada praegusaja õpetusi juriidilistest isikutest. Juriidiliste isikute iseloomulikud jooned: Eraldatud vara aga mitte liikmete ühendatud omand. Liikmeks astumine ja väljumine ei muuda vara juriidilist seisundit, iikmed ei vastuta oma varaga korporatsiooni võlgade eest, kõik mis oli teenitud korporatsiooni poolt kuulub korporatsioonile mitee selle liikmetele, Juriidiline isik peab omama voliniku, kes on võimeline sõlmima lepinguid korporatsiooni nimel, esinema kohtus tema asjades ja esindama korporatsiooni võimuorganites.
17.Rooma perekonnaõiguse üldiseloomustus
Rooma perekond kujutas endast tüüpilist patriarhaalset perekonda, kus perekonna isa võimu alla oli ühendatud naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Siit tulebki suguluse vanim vorm võimusugulus, mis hiljem asendub veresugulusega. Vanale patriarhaalsele perekonna olemusele vastas ka abielu vorm Vanas Roomas. Laste, vanemate õiguslikud vahekorrad olid Rooma ajaloo algperioodil vastavad patriarhaalse perekonna struktuurile. Edaspidi aga laste õiguslik seisund muutub laste järkjärgulise vabanemise teel isa võimu alt.
18.Abieluõigus
Rooma abielu on ainuabielu-monogaamia. Eesotsas perekonnapea absoluutse võimuga. Perekonnapea võimu nimetatakse abielu puhul manus , s.t käsi mis on abielumehe võimu väljenduseks. Terminist manus on tuletatud ka abielu nimetused Cum Manu ja Sine Manu. Cum manu- abielu kus naine on täielikult mehe võimu all. Sine manu puhul on mehe võim piiratud või puudub hoopis. Kui abielu cum manu tuletab meelde rohkem asjaõiguslikku suhet, siis abielus sine manu esinevad esmaskordselt perekonnaõiguslikud suhted.
19.Abielu sõlmimise vormid.
Kokku on neid 3. 1.Confarreatio s.o religioosne akt, mis toimub 10 tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil. Abielu sõlmimine oli keerukas ja pidulik toiming. Oli vajalik kindlate sõnade lausumine.Abielu sõlmimisel anti abiellujatele erilist leiba. 2. Coemptio – Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel 5 tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe osavõtul. Arvatakse, et tegemist on vanima abielu sõlmimise vormiga. 3.Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooskul. Siin on kasutatud igamise printsiipi, mis on omane asjaõigusele. Arvatakse, et usus vanimal ajal oli mõeldud vahendina, kuidas legaliseerida abielu, mis oli sõlmitud vormiveaga või hoopis vormivabalt.
20. Abikaasade varalised suhted
Cum Manu puhul oli kõik, mis naisel oli enne abiellumist ja mis ta omandab abielu ajal kuulub mehele kui täielikule ja kontrollimatule omanikule. Selle varandusliku sõltuvuse eest vastutasuks on aga naisel võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe aga ka viimase sugulaste surma puhul. Sine manu puhul kehtib erandlikult võrdõiguslikkuse põhimõte. Abikaasade vahel on varalahususe süsteem. Mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Kõik, mis naisel oli enne abielu ja mis ta omandab abielu ajal kuulub talle endale. Selle varandusega võib ta talitada vabalt. Rooma õigus keelas abikaasade vahelised kingid. Need on tühised ja neid võib tagasi nõuda. Muidu aga võisid abikaasad sine manu puhul omavahel sõmida igasuguseid tehinguid: osta, müüa, laenata, volitusi anda jne..
21.Vanemate ja laste varalised suhted
Laste ja vanemate vahekordi kogu Rooma ajaloo vältel määrab patria potestas´e printsiip kui patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Isavõim avaldub järgmiselt:Vanimal ajal oli see absoluutne. Isa võis oma lapse llu jätta või mitte, isa võis müüa lapsi orjusesse. Isal oli õigus lapse elu ja surma üle. Kõik mida poeg omandab muutub isa omandiks. Isavõimu normaalseks lõppemiseviisiks oli isa surm. Kuid see võis lõppeda ka erilise tehingu teel kui isa poja vabastab. Selline oli ajalooline lähtekoht. Isa ja laste vahelised varavahekorrad teevad läbi arenemise ja siin laste varaline iseseisvumine läheb sama teed nagu orjadegi puhul. Nagu orjadel andsid ka isad oma täiskasvanud poegadele osa vara ise majandamiseks nn.peculium. Justinianuse ajal kõik poja poolt omandatud iseseisev vara kannab nimetust bona adventicia.
22.Eestkoste ja hooldus
Igas ühiskonnas leidub isikuid, kel puudub küllaldasel määral arusaamine ja oskus oma asju ajada s.t nad on teovõimetud. Siia kuuluvad esmajoones alaealised ja hullumeelsed. Siia arvati ka vanemal ajal ka naissoost isikud ja pillajad.Vanimal pidid teovõimetute isikute eest hoolitsema sugulased, kusjuures hoolitsemine puudutas hoolealuse varandust. Seetõttu loeti algul loomuliseks eestkostjaks hoolealuse lähim pärija. Üksikud eestkoste ja hoolduse liigid: 1)eestkoste alaealiste üle 2. Eestkoste naiste üle. 3.hooldus hullumeelsete üle. Hullumeelne loeti täielikult teovõimetuks ja kuraator asendas teda täielikult 4 hooldus pillajate üle. Pillaja on isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile. Pillajal on teatav teovõime.
23.Isavõimu tekkimise ja lõppemise viisid.
Isavõimu tekkimise viisid olid järgmised 1.lapse sünniga seaduslikus abielus 2. On võimalik, et vallaslapsi seadustakse- legimatio. 3.Ka võidakse võõraid mittelihaseid lapsi võtta perekonda, mida võime nimetada lapsendamiseks laiemas mõttes. Isavõim oli põhimõtteliselt eluaegne. Tema normaalseks lõppemise viisiks oli isa surm. Nii vabaneb poeg isa võimu alt. Kuid isavõim võis lõppeda ka erilise tehingu teel ja nimelt kui isa poja vabastab. See toimus esialgselt lapse kolmekordse müümise teel. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust.
24.Asjaõiguse mõiste ja süsteem
Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Asjaõigused kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta on suunatud eriti õiguskaitse mõttes kõikide kolmandate isikute vastu. Need on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Ta on seega relatiivne õigus. Asjõigused jagunevad kahte pearühma 1.omandiõigus 2 õigused võõrale asjale.
25.Asjad ja nende liigitus
Vallasasjad, kinnisasjad ,kehalised asjad(saab tajuda kompamise teel),kehatud asjad(ei saa tajuda kompamise teel), äratarvitatavad asjad(nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimisel) ja äratarvitamatud asjad(maja, laev jne), lihtasjad( kivi, puu), koostatud asjad(lihtasjade mehaaniline ühend laev,hoone), asjade kogum(koosneb paljudest liht või koostatud asjadest), käibelised asjad ja käibevälised asjad, asendatavad ja asendamatud, jagatavad ja jagatamatud, peaasi ja lisaasi (päraldis) Vili jaguneb kaheks: 1 Looduslikud viljad ja Tsiviilsed viljad.
26. Valdus
Valduse faktiline formuleerimine: Uus valdaja võis asja kasutada ja käsutada. Valdus koosneb kahest elemendist. Tahe asja enda käes pidada ja tegelik asja enda käes pidamine. Kui üks neist kaob, siis ka valdus kaob. Valduste liigid:Õiguspärane valdus,õigusvastane valdus ( salaja jõuga saadud valdus), heauskne valdus(valdaja arvates ei riku ta kellegi õigusi), pahauskne valdus (Valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks).
27.Omandiõiguse tekkimise viisid
Algsed (tegemist on omandiõigusega asjale mis tekib teatud isikul esmakordselt) omand. Viisid – Asja Haaramine (sõjasaagi omandamine), Igamine (keegi valdas maatüki kuigi ei olnud omanik, kuid teatud aja pärast sai omanikuks), Materjali Ümberkujundamine, Vilja omandamisest, mitme asja ühendamine s.t üks vallasasi liitub teise vallasasjaga, vallasasi llitub kinnisasjaga, kinnisasi liitub kinnisasjaga. Tuletatud omandamise viisid- Asja üleandmine, Vara jagamine kohtu poolt,
28.Omandiõiguse vormid
Bonitaarne ehk preetrolik omand- Aluse selle omandi tekkimisele võis olla peamiselt kahesugune 1.Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalsed fakte. Kui asi sattus võõrandajate kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda. 2 Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti vormikohaselt kuid viga võis olla sisulist laadi nimelt võis juhtuda et võõrandaja polnudki omanik.
Provintsiaalne omand –provintsi maatükke sai omandada igamise teel.
Kaasomand - üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul on mõtteline osa.
Kvriitlik omand-
Peregriinide omand
29.Omandiõiguse kaitse
Siin oli Rooma õiguses kahte liiki kaitsevahendeid. POSSESSOORSED hagid – milledega toimub vaid faktilise olukorra jaluleseadmine. Isik saab asja valduse tagasi, küsimata kas ta on omanik. PETITOORSED hagid – nendega taotlebki omanik omandiõiguse tunnistamist. Esikohal on siin REI VINDICATIO, Hagi millega omanik kaitseb talle kuuluva omandiõigust on ACTIO NEGATORIA, Preetori poolt loodud õigus omandiõiguse kaitseks ACTIO PUBLICIANA.
30.Õigused võõrale asjale
Pant – Käibehuvides tekkinud puhtvaraline kohustuse vahend täitmise kindlustamiseks.
Fiducia cum creditore – Võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusega see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda
Pignus – Vastupidi eelmisele vormile anti asi vaid faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte.
Hypotheca – s.o pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus
Pärilik rent – sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100 aastaks või põliseks. Rentnik tasus vastava rendi.
31.Servituutide mõiste ja liigid
Servituut tähendabki õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudid jagunevad: 1. Reaal ehk prediaalservituudid ja 2.Isiklikud ehk personaalsed servituudid. Isiklikud tekkisid hiljem prediaalservituutidest ning nende eesmärk on anda isikule mingi asja kasutamine.(Asja eluaegne kasutamisõigus, õigus kasutada võõra orja tööd, õigus elada võõras majas )
32.Obligatsiooni mõiste ja süsteem
Obligatsioon on kohustus. See on õgussuhe, mille alusel õigustatud isikud võivad nõuda kohustatud isikult, millegi teostamist – sooritamist või tegutsemisest hoiduda. Tekkis sõnast Obligare – siduda kokku köita. Obligatsiooniõigus on kohustusõigus e tänapäeval võlaõigus. On olemas kolm asja: Oblikatsiooni sisu (subjektide õigus ja kohust) Oblikatsiooni objekt (Midagi anda jne) Oblikatsiooni subjektid.
33.Isiku vahetumine obligatsioonis
Käibe arenemisel tekkis vajadus aendada üht isikut obligatsioonis teisega ka teistel juhtudel peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio – niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile.
34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon
Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest.
Solidaarne obligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor on kohustatud seda tervikuna täitma. Obligatsiooni täitmine ühe kaasdeebitori poolt kreeditorile, samuti deebitori täitmine ühele kaaskreeditoritest kustustab kohustuse. Iga deebitor vastutab in solidum
35.Obligatsiooni täitmine
Täitmine solutio on loomulik obligatsiooni lõppemise viis, sest leping sõlmitaksegi selleks, et teda täidetaks. Täitmise juures tuleb vaadelda 1.Täitmise subjekte – üldreeglina võib obligatsiooni täita nii deebitor ise kui ka keegi teine tema eest. Oluline on, et kolmas isik sooritab solutio tahtega vabastada võlgnik. 2.Täitmise objekti – Võlgnik peab sooritama just selle samme , milleks ta oli kohustatud. Ta peab täitma selle tervikuna. Võlgnikud võivad kasutada suutesoodustust. 3. Täitmise aega-Obligatsioon tuleb täita ettenähtud tähtajal. 4.Täitmise kohta-Kui koht oli määratud tuleb deebitoril obligatsioon täita ettenähtud kohas. 5. Täitmise aega-Mõlemad pooled peavad näitama üles vajalikku hoolsust (Korraliku hea peremehe hoolsus , Hoolsus mida rakendatakse omi asju ajades)
36.Vastutuse tingimused
Kahju võib olla esiteks vahetult tekkinud kahju s.t antud isiku varanduse tegelik vähenemine. Teiseks saamat jäänud tulu – isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses. Kahju võib olla otsene ja kaudne. Kahju moodustab vastutuse küsimuses nö objektiivse elemendi. Süü – võib seisneda isiku tahtelises kahju tekitavas tegevuses. Süü võib seisneda isiku hooletuses, ettevaatamatuses oma kohustuste täitmisel – culpa . Süü astmed – raske hooletus , kerge hooletus, puudub nõutud hoolsus, kergeim hooletus.
37.Vastutusest vabastavad asjaolud
Üldreeglina casus e Juhus (ettenähtamatu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna) vabastab vastusest obligatsiooni mittetäitmisel. Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumiks on viivitus e.MORA see on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohal, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal. Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lõppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine – kreeditor loobub nõudest võlgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid , mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega (volitusleping)
38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest
Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus.
39.Obligatsioonid õigusrikkumistest
Kuriteod ( delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald ähvardus, Pettus, Kahju tekkimine võimaluse isiku poolt, Isikuvastased ründed (kehavigastused ja solvamised), Võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine, Kahju tekitamine krediitorile.
40.Lepingu kehtivuse tingimused
Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek – consensus . Consensus on vajalik kõikide lepingute juures. Lepingu objekt peab olema käibeline asi. Hiljem nõuti, et lepingu peavad olema kooskõlas heade kommetega.
41.Lepingu kehtetuse tingimused
Kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel. Dolus e pettus- siia kuuluvad need juhtumid , kus üks lepingu pooltest ettekavatsetult viib teise poole eksitusse. Error ehk eksimus on laiemas mõttes vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine. Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus.
42.Lepingu sõlmimine
Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. N:Ostu-müügi lepingu sõlmides taotleb isik asjale ka omandiõiguse saamist. Seda resultaati nim. Lepingu aluseks –causa. Oluline on, et lepingus on alati causa olemas. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud.
43. Konsensuaalsed lepingud
Konsensuaalsed on lepingud, mille kehtuvuseks piisab paljalt poolte kokkuleppest. Tähtsaim neist on ostu-müügi leping. Ostu-müügi objektiks võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Lepingu objektideks võivad olla ka tulevad asjad. Ostuhind peab väljenduma rahasummas, sest kui mõni teine asi vastu antakse oleks see vahetusleping . Konsensuaalse lepinguga on ostu-müügi leping kehtiv müügi esemes ja hinnas kokkuleppe momendist. Ostu-müügi lepingu sõlmimisel võidakse anda ka käsiraha-arrha. LOCATIO-CONDUCTIO –on kahekülgne konsensuaalne leping, mille alusel üks pooltest lubab asja teisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, mingisuguseid samme sooritada või mingisuguse tööresultaadi ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu . Locatio-Conductio objekt võib olla kolmesugune 1.Võõras asi (ori) 2.Samme sooritamine –Töötamine 3. Töötulemus.
Mandatum – käsundusleping on selline konsensuaalne leping, mille alusel üks pool teeb teisele ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise.
Societas- seltsinguleping on selline, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.
44. Reaalsed lepingud
Reaalsed on lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja (res) üleandmine ühelt isikult teisele.
Muutlaen – selle lepingu alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Pruuklaen – Vastandina muutlaenule annab siin üks isik teisele isikule mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks. Hoiuleping -selle alusel hoiule võtja kohustus hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Fiducia – oli vanimaks pandi vormiks. Pignus-on leping, mille alusel kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta oli saanud oma nõudmise kindlustamiseks
45.Literaalsed ja verbaalsed lepingud
Literaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi olemasolu. Verbaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine.
Stipulatio on vanima ja ühtlasi ka peamine verbaalne leping Rooma õiguses. See on suuline lubadus täita teatav kohustus. Verbaalne leping on ka leppetrahv ., Käendus – võidi tagada väga mitmesuguseid kohustusi.
46.Nimetud lepingud
Vahetus – Asjade vahetus isikute poolt. Aestimatum on kokkulepe, millega üks lepingalane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest,kohustusega teatud aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. Sobing-on kokkulepe, millega vaieldav kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. Precarium – erineb tavalisest pruuklaenu lepingust peamiselt seepoolest, et kasutada andja võib prekaristilt nõuda igal ajal asja tagastamist.
47.Obligatsioonid nagu lepingutest
1.Negotiorum gestio - Volitusteta võõraste asjade ajamine . 2.Aluseta rikastumine – kui keegi on maksnud oma võla eksimkombel teistkordselt või arusaamatuste tõttu kolmandale isikule, siis puudub ju sel kolmandal isikul õiguslik alus, selle makse saamiseks, kellelegi on midagi antud et ta ei teostaks mõnd tegu, üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel . Varaühisus
48.Testamendi järgne pärimine
Testamendiga määras paterfamilias oma järglase – võimukandja. Sellepärast ongi testamendi olulisem osa pärija nimetamine. Testamendi teel pärimise juures tehakse vahet testamendi tegemise võime ja võime vahel testamendiga pärida. Testamenti ei saandu teha erinevatel põhjustel nagu hullumeelsus, alaealisus, füüsilised defektid . Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased. Vanemal ajal isegi naised. Testamendi järgne pärimine puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel.Vanim Rooma õigus tunneb kaht testamendi tegemise vormi – Rahvakoosolekul tehtud testament 2.Testamentum inprocinctu – testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel enne lahingut.
49.Pärandi vastuvõtmine ja vastutus pärandaja võlgade eest
Pärand avaneb isiku surmaga. Pärandi saamise ja vastuvõtmisega on seotud terve rida pärimisõiguslikke küsimusi. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle nii pärandaja varandus – aktiva kui ka pärandil lasuvad kohustused – passiva – sest pärimise juures on ju tegemist universaalse õigusjärglusega. Vanema ius civile järgi pidi pärija pärandi vastu võtma. Preetor tegi siin muudatuse. Sui heredes võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda ., neil oli beneficium abstinendi. Sellega ei saa pärandit ega ole ka kohustust võlgade tasumiseks. Preetor andis veel teisegi soodustuse: pärija võis lasta oma endise varanduse ja pärandivara lahus hoida. Siin pärija vastutas pärandaja võlgade eest ainult selles osas, mille ta sai pärandina. Kolmanda soodustuse järgi vabaneb pärija pärandi aktivat ületavas osas võlgade eest vastutusest, kui ta 30 päeva jooksul arvates delatio´st asub pärandvara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul.
50.Pärimine seaduse järgi
Seadusejärgne pärimine toimib siis, kui testamenti pole üldse tehtud või testament osutub kehtetuks. Sellisel juhul määrab seadus kellele jääb surnud isiku varandus. Tavalselt on surnud isiku pärijateks tema lähedased (sugulased). Seadusejärgsete pärijate ring on Roomas läbi teinud väga suuri muudatusi seoses perekonna ja suguluse printsiipide ümberkujunemisega. Justianuse süsteemi põhimõtteks on, et pärivad kognaadid, vaatamata nende soole, vastavalt nende suguluse lähedusele surnud isikuga. Ka Justinianuse õiguses on 4 klassi pärijaid 1.klass surnud isiku alanejad sugulased (pojad, tütred) 2. Surnud isiku ülenejad sugulased (isa,ema,vanaisa..) 3.klassis poolvennad ja poolõed. 4.Kui ka kolmandas klassis kedagi ei ole, kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgjoones, vastavalt sugulusastme lähedusele, sealjuures lõpmatuseni.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 314 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

314 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juristid 24 Õppematerjali autor

Rooma erõiguse aine kontrollküsimused ja vastused

rooma eraõigus

Sarnased õppematerjalid

122

docx

Rooma eraõigus

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks

Rooma eraõiguse alused

doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas

Õigus

docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

Rooma eraõiguse alused

docx

Ladina keele mõisted

Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus

Rooma eraõiguse alused

docx

Rooma eraõiguse alused

Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus  Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)

Rooma eraõiguse alused

doc

Kordamismaterjal Rooma eraõiguses (2008.a)

Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada

Õigusteadus

doc

Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak

Õigus

docx

Rooma Eraõiguse alused

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

asuur: Päris hea konspekt, kuid kõigile vajalikele küsimustele ei vasta.

13:03 24-05-2012

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk