Vivat academia, vivant professores! Elagu akadeemia, elagu professorid! Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaeliber, Elagu iga liige, elagu kõik liikmed, Semper sint in flore! Alati olgu õites! Vivant omnes virgines faciles, formosae! Elagu kõik neiud lihtsad, ilusad! Vivant et mulieres tenerae, amabiler, Elagu ka naised leebed, armsad, Bonae, laboriosae! Head, töökad! Vivat et respublica et qui illam regit! Elagu ka vabariik & kes seda valitseb! Vivat nostra civitas, Maecenatum caritas, Elagu meie rahvas, Metseenide heldus, Quae nos hic protegit! Mis meid siin hoidab! Pereat tristitia, pereant osores! Kadugu kurbus, kadugu vaenlased!
jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa Animus possidendi – tahe asja enda käes pidada Corpus possidendi – tegelikult asja enda käes pidamine Detentio – pidamine, lihtsalt asja enda käes hoidmine Possessio iusta – õiguspärane valdus Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Possessio bonae fidei – heausklik valdus Possessio malae fidei – halvausklik valdus Possessio rei – omandi asi Possessio iuris – omandiõigus Actio Publiciana – Ius possidendi – õigus asja vallata Ius utendi – õigus asja kasutada Ius disponendi – õigus asja käsutada Condominium - kaasomandiõigus Acquisitio originaria – esialgne omandamine Acquisitio derivativa – tuletatud omandamine Occupatio – mitte kellegile kuuluva asja vallutamine
Venit mors ve´lociter, rapit nos at´rociter, Tuleb surm kiiresti, röövib meid jõhkralt, nemini parcetur. kellelegi ei halasta. Vivat academia, vivant professóres! Elagu ülikool, elagu õppejõud! Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, Elagu iga osaleja, elagu kõik osalejad, semper sint in flore! alati olgu õites! Vivant omnes virgines faciles, formosae! Elagu kõik neiud lihtsameelsed, ilusad! Vivant et mulieres tenerae, amabiles, Elagu ka naised leebed, armsad, bonae, laboriosae. head, töökad. Vivat et res publica et qui illam regit! Elagu ka vabariik ja kes seda valitseb! Vivat nostra ćivitas, Maecenatum ćaritas, Elagu meie rahvas, metseenide heldus, quae nos hic protegit! mis meid siin hoiab! Pereat tristitia, pereant osores! Kadugu kurbus, kadugu vaenlased! antiburschius < “bursch” (saksa k) – ülikooliseltsiliikmed > seltsivastased Pereat Di´abolus, quivis antiburschius,
Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat. Praetoribus peregrimis võõrmaade preetoritele Acc. Praetores peregrinos võõrmaade preetoreid Abl. Praetoribus peregrinis võõrmaade preetoritega Voc. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Fides, ei f. ; Bonus, a, um: Nom. bona fides; Gen. Bonae fideicontractus (leping-põhisõna) bonae fidei heal usul (täiend) heal usul põhinev leping; dat. Bonae fidei; aac. Bonam fidem head usku; abl. Bona fide hea usuga, heas usus Ühildumine Rooma nimedega (õpik kl 168) Meeste nimed: Marcus Tullius Cicero Gaius Julius Caesar Rooma kodanikul oli klassikalisel ajal kolm nime: I eesnimi (Marcus) II sugukonna nimi (Tullius)
2. Restitutio in integrum - taastamine tervikuna; endise olukorra taastamine 3. Cognitio extraordinaria – erakorraline juurdlus 4. Actiones utiles- analoogia teel rakendatavad hagid actio directa - otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi 5. Actiones honorariae- kõrgete ametnikude hagid actiones praetoriae- preetorite(Vana-Rooma kõrgeim riigiametnik) hagid actiones temporales-tähtajalised hagid 6. actiones civiles - tsiviilhagid actinoes bonae fidei – hea usu hagid actiones stricti iuris - rangelt õigusnormidel põhinevad hagid 7. Actio hypothecaria in rem - asjaõiguslik pandihagi actio in rem Publiciana - Publicuse asjaõiguslik hagi actio Publiciana – Publicuse hagi 8. Actiones poenales - karistushagid actiones populares - rahvahagid 9. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine longa manu traditio-pika käega üleandmine 10
väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks. Actiones civiles-hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele Actiones civiles jagunes: a. Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest. b. Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei andnud asja vabatahtlikult tagasi. Andis asja tagais, siis mõisteti ta õigeks-ei andnud,pidi välja maksma asja väärtuse. Actiones utiles- hagid, mida rakendati analoogia teel, st selle alusel, et antud juhtum sarnanes
Publicus, a , um (avalik) Ius, iuris n. ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n) libera, liberum Populus, i m. populus liber (vaba rahvas) Persona, ae f. persona libera (vaba isik) III adj is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) civile Ius, iuris n. ius civile (tsiviilõigus) Obligatio, onis f. obligatio civilis 1.singularis Fides, ei f. (V dekl) (usk, usaldus) Bonus, a, um (I-II adj) (hea) Nom fides bona (heausk) / bona fides Gen fidei bonae (heausu) contractus bonae fidei (heausus sõlmitud leping) Dat fidei bonae (heausule) Acc fidem bonam (heausku) Abl fide bona (heausuga) / bona fide Voc fides bona (heausk) 2.Pluralis Contractus, us m. (IV dekl) (leping) Innominatus, a, um (I-II adj) (nimetu) Nom contractus innominati (nimetud lepingud) Gen contractuum innominatorum (nimetute lepingute) Dat contractibus innominatis (nimetutele lepingutele) Acc contractus innominatos (nimetuid lepinguid)
3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata 2. Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid ja vahekordi, et teha õiglane otsus. Ühekülgsed lepingud-contractus unilaterales- selline leping, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.(muutlaen) Kahekülgsed lepingud-contractus bilaterales-mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlema poole kohustused ja õigused on võrdsed nim seda lepingut-sünallagmaatilisek slepinguks.(ostu-müügi tehing)
Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvides Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand – condominium, communio pro indiviso Omandi kaitse: Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega:
pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset pole! Pidajaks - detentoriks - peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1) Possessio iusta- õiguspärane valdus ja possessio iniusta- õiguspäratu valdus. (Õiguspärane- ausal seaduspärasel viisil saadud valdus) (Õiguspäratu- valdus, mis saadud nt jõuga, salaja haaratud valdus) 2) Heausklik valdus- possessio (bonae fidei- heas usus) ja halvausklik valdus- possessio malae fidei. (Heausklik- asja vallatakse heas usus, s.t. nii, et valdaja oma arvates ei riku kellegi õigusi) (Halvausklik- valdaja on teadlik, et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma) Valduse objektiks võivad olla KÄIBELISED ASJAD. Peamiseks valduse objektiks on
Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine. Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1. Possessio iusta-õiguspärane valdus /Ausal, seaduspärasel viisil saadud valdus Possessio iniusta-õiguspäratu valdus/valdus, mis on saadud nt jõuga, salaja 2. Possessio bonae fidei- heausklik valdus/valdus, kus asja vallatakse heas usus, nii et valdaja ei riku kellegi teise õigusi 3. Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma. VALDUSE OBJEKT. Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise
VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand - condominium, communio pro indiviso; sest ese kuulub kahele isikule Liigid: Kviriitlik omand Preetorlik omand Peregriinide omand
ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud o contractus bonae fidei- preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid, et teha õiglane otsus Ühekülgsed lepingud- vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud Kahekülgsed lepingud- mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlemal need võrdsed, siis nim seda sünallagmaatiliseks. Lepingu kehtivuse tingimused: o lepingu poolte nõusolek o lepingu objekt peab olema käibeline asi o kooskõlas heade kommetega
väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks. Actiones civiles-hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele Actiones civiles jagunes: a. Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest. b. Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei andnud asja vabatahtlikult tagasi. Andis asja tagais, siis mõisteti ta õigeks-ei andnud,pidi välja maksma asja väärtuse. Actiones utiles- hagid, mida rakendati analoogia teel, st selle alusel, et antud juhtum sarnanes
- mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. Heauskne ja pahauskne Possessio bonae fidei vs Possessio malae fidei Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kehtib heausksuse eeldus. Täis- ja osavaldus Valdaja valdab kas tervet asja (kogu kinnistu) või reaalosa (ainult elumaja kui asja oluline osa)
n õ u e o n p i i s a v j a ko h a l d a t a v. M o r a a l j a õigusteadvus ei asenda hagivormi. 1.vormelite esitamises eksimine - kogu protsess kehtetu - eksinud pool ei saa rahulikult ja ilma vigutegemata midagi ülitäpselt lausuda. 2.vormelid olid fikseeritud seaduses - ei saanud kaitsta oma õigusi, mille kohta seaduse vormelit ei ole.Legislatsiooniline protsess vastas vajadustele, kuni ühiskond püsis agraarne.Tsiviilõiguses bonae fi dei negotia phimõte; FORMULAARPROTSESS- muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutusa g r a a rr i i g i s t k a u b a n d u s r i i g i k s ( u I I I s a j . e K r ) - I U S G E N T I U M - L I H T N E JA M I TT E F O R M A A L N E PRAKTILINE.Esialgu rakendati roomlaste ja mitteroomlaste vahelistes tülide puhul erines tunduvalt roomlaste seas kehtivastformaalsest õigusest IUS CIVILE.-vaidluse objekti formuleeris PREETOR - FORMULA - kirjalik formuleering
lepingust ei tulene teisiti. Tähtpäev - tähtaja viimane päev. Tähtaeg pikeneb, kui tähtpäeva viimane päev on reede, laup, pühap või pühad. Sellisel juhul hakkab kulgema järgmisest päevast. 9. peatükk Tsiviilõiguse teostamine 49 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 § 138. Hea usu põhimõte Bonae fidei ehk hea usu põhimõte (RK lahendid) - milline käitumine on hea usu põhimõtte vastane? Kasutades oma õigusi eesmärgiga kahjustada kedagi. Kaotab oma õiguse, käitudes pahauskselt. Hea usu põhimõte on eraõiguse põhimõte, mis tugineb põhiseaduslikule väärtuskorrale, tagades sellega põhiseaduse aluseks olevate väärtuste kaitse üksikisikute vahelistes eraõiguslikes suhetes.
annaabi.ee 
