Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk
Obligatsiooniõigus-
relatiivne õigus, siin on õigussuhete
subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud.
Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem
isikuid on õigustatud
nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit
sammet-millegi teostamist, sooritamist.
Samme on obligatsiooni
objekt ehk see, millele on
suunatud isikute õigused ja kohustused.
Obligatsioonis on kaks poolt:Alles siis kui
kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik
element, on meil tegemist obligatsiooniga
Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim
obligatsiooni tekkimise alusteks .Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest.Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid
preetor ja juristid.
Obligatsioonide liigitus: Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid
Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid
Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid
Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid
Obligatsioonid jaotuvad:
- Obligationes civiles -Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.
- Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud.
Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on
kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim
tsiviilseteks – obligationes civiles-
Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks-
obligationes naturales-
Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis
põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral.
Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales:
Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega.
Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed
Capitis deminutio- õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon
Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud , siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena
Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne.
Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis.
Obligatsiooni objekt
Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud
poolt: kreeditor -võlausaldaja ja deebitor -võlgnik.
Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse
aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga . Nt
pärimisel.
Loovutamine ehk tsessioon - cessio -
isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale
kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule .
Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori
tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus-eks.
Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
- Uus kreeditor sõlmis võlgnikuga uue obligatsiooni, nii et endine kreeditor vabanes kohustustest. – delegatio nominis-
- Preetor võis protsessis formulasse esialgse kreeditori soovil paigutada märkuse, et võlg tuleb tasuda uuele kreeditorile.Esialgne kreeditor andis uuele volituse võlgnikult võlga sisse nõuda.uut kreeditori nim cognitor in rem suam- ja sellist loovutust nim-cessio actionis-. VEAD: vana kreeditor võis volituse tagasi võtta. Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile
Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua
kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta
vanale kreeditorile.
Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et
selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta
võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba
küsimata.
Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega - võla
ülekandmine.
Selleks on vajalik kreeditori nõusolek.
Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu
kreeditori ja üks deebitor
Passiivne oligatsiooni kaaslus- mitu deebitori ja üks
kreeditor
Segakaaslus -mitu
deebitori ja mitu kreeditori
Kuidas
mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad?
Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama ainult murdosa kohustustest. Need on osa-ehk partisiaalsed obligatsioonid.
Iga kreeditor nõub obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor peab seda tervikuna täitma. Solidaarsed ehk korreaalsed obligatsioonid
Regressiõigus-võla
tasunud deebitor nõuab kaasdeebitoridelt nende osa sisse
Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme:
- Dare- midagi andma
- Facere- midagi tegema
- Praestare- tasuma tekitatud kahju
Kõik
samed peavad olema võimalikud, sest võimatu kohta ei saa olla
obligatsioone.Sisu peab olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab
olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku
väärtusega-rahasse ümberhinnatav.
Oblikatsioone
võib objekti järgi liigitada:
Lihtobligatsioon- ainult üks objekt( rahasumma maksmine)
Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma)
Objekti
jagatavuse järgi:
Jagatavad-kohustust anda 5 hobust
Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune
Obligatsiooni
tekkimise tähtsamaks aluseks on leping.
Leping-kahe
või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt
tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele.
Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita.
Kui
puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse
uute lepingute lubamise.
Lepingute
süsteem:
Verbaalsed -suuliselt sõlmitud lepingud
Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud
Reaalsed -asja üleandmisel sõlmitud lepingud
Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud.
Nendele lisandus contractus innominati- nimeta
lepingud
Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus:
Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata
Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid ja vahekordi, et teha õiglane otsus.
Ühekülgsed lepingud-contractus unilaterales- selline
leping, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine
kohustatud.(muutlaen)
Kahekülgsed lepingud-contractus bilaterales-mõlemal
poolel on vastastikused õigused ja kohustused.
Kui mõlema poole kohustused ja õigused on võrdsed nim seda
lepingut-sünallagmaatilisek slepinguks.(ostu-müügi tehing)
Kahekülgsed lepingu liigitati nelja rühma:
Do ut des-anna, et annaksid
Do ut facias-anna , et teeksid
Facio ut des-teen, et annaksid
Facio ut fasias-teen, et teeksid
Lepingu kehtimise esimeseks tingimuseks on lepingupoolte
nõusolek- consensus .
Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega-boni mores .
Leping muutub kehtetuks:
Vis ja metus.kehtetu on leping mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel. Sundus võib olla materialne-kehaline-vis absoluto [kehaline sundus kõrvaldab täielikult inimese tahte, seega on see leping tühine ]v mõtteline-psüühiline-vis compulsiva-.isik sõlmib lepingu ähvarduse tagajärjel.
Dolus - pettus. Teine tähendus- Tahtlus . Lisaks ka süütegu -delikt.Üks lepingu pooltsest viib ettekavatsetult teise poole eksitusse.
Error - eksimus. Vale ettekujutus asjade tõelisest olukorast või tõelise ettekujutuse puudumine-ignorantia- teadmatus .
Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus.-error facti-
See võib esineda:
- Isikus -error on persona - leping on sõlmitud eksikombel teise samanimelise isikuga
- Error in corpore- eksimus lepingu objektiks oleva asja identsuses
- Error is negotio- eksimus tehingu liigis( rendileping ostu-müügi lepingu asemel)
- Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel)
- Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud)
KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING
MUUTUDA KEHTETUKS.
Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut
tavaliselt kehtetuks ei tee.
Lepingu alus-causa- resultaat (taotleb omandiõigus millegi
üle)
Lepingut võib sõlmida, kas:
Causa crediendi-andja saab ka vastu
Causa solvendi- kohustuste täitmisena
Causa donandi- kinkimisena.
Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse
soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind)
Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine)
Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks
Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks
Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud.
Võimatus võib olla:
Füüsiline(puudutada sõmega kuud) , juriidiline(käibevälise asja müümine)
Subjektiivne-kui ainult antud isik ei saa lepingut täita: objektiivne- kui mitte keegi ei saa lepingut täita
Absoluutne-kui lepingut ei saa kuangi täita; relatiivne-kui lepingut ei saa antud tingimustest täita.
Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja
täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes
punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud.
Tänapäeval saab lepingut sõlmida ka teiste
isikute-esindajate-procurator- kaudu.
Otsene esindus -kus üks isik tegutseb teise isiku nimel ja arvel
Roomas puudus.
Obligatsiooni täitmine. Obligatsiooni mittetäitmise tagajärjed.
Täitmine-solutio-loomulik
obligatsiooni lõppemise viis,sest leping sõlmitaksegi selleks,
et seda täidetaks.
Täitmise
juures tuleb vaadelda:
- Täitmise subjekt. Obligatsiooni võib täita deebitor ise või keegi tema asemel.Oluline on, et kolmas isik sooritab täitmise tahtega vabastada võlgnik. Obligatsioon tuleb täita kreeditorile v kellelegi muule( eestkostja ).. Teatud juhtudel võib selle täita ka kolmandatele isikutele ilma kreeditori nõusolekuta (kui allüürnik maksab oma üüri otse majapremehele.)
- Täitmise objekt. Võlgnik peab sooritama selle samme tervikuna , milleks ta oli kohustatud.Erilise soodustusena võivad mõned võlgnikud kasutada nn suutesoodustust-jõukohast vastutust. Juhul, kui võlgnikul eosutus terve kohustuse täitmine liiga raskeks,jäetakse talle niipalju kui ta saab hädavaevalt elada.
Kui kreeditor on nõus võib ühe täitmise objekti asendada teisega-täitmise asendamine-datio in solutum. On võimalik,
et see toimub ka kreeditori nõusolekuta(nt:pärija ei saa
legataatile anda testamendis nim eset,mis on kellegi võõra
omandiks)
- Täitmise aeg. Obligatsioon tuleb täita etteantud tähtajal.Kui tähtpäev pole määratud võib kreeditor nõuda igal ajal täitmist.Kreeditor võib varem kätte saadud raha panna eveel protsente kandma kui võlgnik kannab enne tähtaega protsendita võla.Tagasimaksmisel saab võlgnik arvata maha vaheraha. Tähtaeg- dies .
Dies a quo- määrab tehingu kehtivuse alguse
Dies ad quem-määrab tehingu kehtivuse lõpu
Dies certus-kindel tähtpäev
Dies incertus-kui ei tea, millal tähtpäev saabub
- Täitmise koht. Kui obligatsiooni täitmise koht on määratud, peab deebitor täitma selle etteantud kohas.Kui kohti on alternatiivselt ette antud mitu, saab valida deebitor.Kui kohta pole määratud, tuleb obligatsioon täita objekti asukohas.Muudel juhtudel kui koht on määramata,võib deebitor täita seal, kus talle meeldib,mitte valides kreeditorile ebasoodsat kohta.
- Täitmise viis. Obligatsiooni täitmise juures peavad mõlemad pooled välja näitama hoolsust-diligentia-.
Korraliku hea peremmehe hoolsus -diligentia boni
paterfamilias. Siin loodi keskmise eeskujuliku peremehe kuju,
kelle käitumisele pidi vastama obligatsioonipoolte käitumine.
Diligentiia quam in suis rebus -hoolsus, mida isik
tavatseb rakendada oma asju ajades.
Teist laadi hoolsus-custodia-võlgniku kohustus igati
hoolitseda selle eest,et ära hoida tema käes oleva võõra asja
hävimist,kadummist,riknemist
- Tingumus-conditio- tulevane ja ebakindel-(ei teata, kas sündmus saabub v mitte) sündmus, mille saabumisest v mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine.
Edasilükkav ehk suspensiivne tingimus-conditio
suspensiva-õigustehingut veel pole, see sõlmitakse alles
tingimuse saabumisel
Äramuutev ehk resolutiivne tingimus-conditio resolutiva-
poolte vahel on algusest peale lepinguline vahekord.See lõppeb
niipea kui täitub tingimus.
Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest
editest liigitatakse tingimusi:
Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest
Conditio casualis-kui sündmus võib saabuda täiesti olenemata asjaosaliste tahtest
Conditio mixta-kui sündmuse asetleidmine sõltub osaliselt asjaosalistest,osalt aga juhusest
Paratamatu
tingimus-kui tingimuseks ettenähtud sündmus kindlasti saabub
- Modus ehk käsund. Lisasäte õigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse. Modust sisaldav leping jõustub kohe.
Moduse täitmata jätmisel esineva dmõned õigusliku tagajärjed.
Kreeditor võib kasutada sundabinõusid deebitori vastu.
Stipulationes poenae-kokkuleppe rahasumma osas,
mille maksab võlgnik kohustuste täitmmata jätmisel.
Obligatsiooni
mittetäitmisel kahjud- võivad olla:
Damnum emergens-vahetult tekkinud kahju st .antud isiku varanduse tegelik vähenemine.NT:kellegi käes läks kaotsi osa teisele kuuluvast kahjust.
Lucrum cessans-saamata jäänud tulu st.isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses.(isik ei saa kehavigastsue prst tööl käia)
Kahju võib olla:
Otsene-kui ta on kahju tekitava teo loomulik ja paratamatu tagajärg.(keegi purustabteisele kuuluva kuju, selle väärtus ongi omanikule otsene kahju)
Kaudne-kui kahju on tekkinud eri tingimuste või suhetevõi eriliste asjaolude kokkusattumise tõttu(serviisi üheeseme katki minemine -hinnaline kahju-kahju kogu serviisile)
Süü- isiku tahteline kahju tekitav tegevus-dolus-
, mida ei tule ära segada samanimelise detailiga-pettusega.
Süü-võib seisneda isiku hooletuses,ettevaatamatuses oma
kohustuse täitmisel- culpa
CULPA LIIGID:
Isiku süü võib avalduda tegude sooritamises-culpa in faciendo-Nt:isik määris hooletusest teise riided.
Süü võib avalduda millegi tegemata jätmises- culpa in non faciendo-nt:asja hoiule võtja ei lukustanud houruumi ust
Süü võib seisneda isikute hooletuses oma abiliste valikul-culpa in eligendo-
Isik võib olla süüdi ka selles,et ta hooletult järelevalvet teostab-culpa in custodiendo- nt:vanemad ei valva lapsi ja need tekitavad naabrile kahju
CULPA ASTMED ON:
Culpa lata -jäme,raske hooletus . Kus, kohustatud isik pole avaldanud isegi sellist hoolsust,nagu seda oleks pidanud avaldama iga inimene.
Culpa levis-kerge hooletus. Isik pole käitunud kui hea eeskujulik peremees.Nõutav on viimane hoolsus.
Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab
Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust.
Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest
vaid dolus-e ja culpa lata eest,kui ta
lepinguga osutab teeneid teisele isikule. Tasulise lepingu puhul
vastutab isik igasuguse culpa lata ja culpa
levise eest.
Juhus -casus-on ettenähtamatu sündmus,mida ei saa
võlgnikule süüks panna.
Vägimisvõim-vis maior-vältimatu sündmus,mida küll
ka ei saa tavaliselt ette näha,kuid kuigi teda oleks saanud ette
näha,ei saa teda siiski vältida(äike)
Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumisk on viivitus -mora-
See on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal ja
kohal, süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal.
Mora solvendi-kui oblgatsiooni ei täida võlgnik nim
seda võlgniku viivituseks.Tagajärg on see, et võlgniku
vastutys püsib ka siis kui obligatsioon osutub võimatuks.
Mora accippiendi-kreeditori viivitus, kui ta
seda ei täida.Tagajärg:deebitori vastutuse vähenemine.
VIIVITUSE TAGAJÄRJED KAOVAD KUI:
Kui kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu; kui määratakse
uued tähtajad : kui viivitus on vastastikune; kui obligatsioon lõppeb
mõnel muul viisil
Muud obligatsiooni lõppemise viisid
Obligatsiooni
lõppemise põhiprintsiiP: Obligatsiooni lõppemiseks on vajalik
formaalne tehing,mis vastas obligatsiooni tekkimise tehingule.
Obligatsiooni
lõppemise viisid:
Novatsioon ehk uuendus (novatio). Üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teise samaulatuslikuga.Uue tekkimisega kaob endine.Uuendus võib seisneda obligatsiooni subjekti, objekti, aja v koha muutuses.Novatsioon võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited.
Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri)
Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel.
Aegumine . Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide.
Surm. Surm ei kustuta obligatsioone. Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega.
Kõik kommentaarid