Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldine õpetus obligatsioonidest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad?

Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk


Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud.
Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist.
Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused.
Obligatsioonis on kaks poolt:

Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga
Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks .
Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest.
Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid.
Obligatsioonide liigitus:
  • Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid
  • Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid
  • Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid
  • Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid
    Obligatsioonid jaotuvad:
    • Obligationes civiles -Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.
    • Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud.

    Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteksobligationes civiles-
    Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks- obligationes naturales-
    Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral.
    Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales:
  • Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega.
  • Kohustused paterfamiliase ja filius familiase vahel olid samuti naturaalsed
  • Capitis deminutio- õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon
  • Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud , siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena
  • Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne.

    Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt


    Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt: kreeditor -võlausaldaja ja deebitor -võlgnik.
    Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga . Nt pärimisel.
    Loovutamine ehk tsessioon - cessio - isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule .
    Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus-eks.
    Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
    • Uus kreeditor sõlmis võlgnikuga uue obligatsiooni, nii et endine kreeditor vabanes kohustustest. – delegatio nominis-
    • Preetor võis protsessis formulasse esialgse kreeditori soovil paigutada märkuse, et võlg tuleb tasuda uuele kreeditorile.Esialgne kreeditor andis uuele volituse võlgnikult võlga sisse nõuda.uut kreeditori nim cognitor in rem suam- ja sellist loovutust nim-cessio actionis-. VEAD: vana kreeditor võis volituse tagasi võtta. Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile

    Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile.
    Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba küsimata.
    Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega - võla ülekandmine.
    Selleks on vajalik kreeditori nõusolek.
    Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu kreeditori ja üks deebitor
    Passiivne oligatsiooni kaaslus- mitu deebitori ja üks kreeditor
    Segakaaslus -mitu deebitori ja mitu kreeditori
    Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad?
  • Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama ainult murdosa kohustustest. Need on osa-ehk partisiaalsed obligatsioonid.
  • Iga kreeditor nõub obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor peab seda tervikuna täitma. Solidaarsed ehk korreaalsed obligatsioonid
    Regressiõigus-võla tasunud deebitor nõuab kaasdeebitoridelt nende osa sisse
    Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme:
    • Dare- midagi andma
    • Facere- midagi tegema
    • Praestare- tasuma tekitatud kahju
    Kõik samed peavad olema võimalikud, sest võimatu kohta ei saa olla obligatsioone.Sisu peab olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav.
    Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada:
  • Lihtobligatsioon- ainult üks objekt( rahasumma maksmine)
  • Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma)
    Objekti jagatavuse järgi:
  • Jagatavad-kohustust anda 5 hobust
  • Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune

    Lepingud - contractus . Mõiste.Liigid.Sõlmimine

    Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping.
    Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele.
    Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita.
    Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise.
    Lepingute süsteem:
  • Verbaalsed -suuliselt sõlmitud lepingud
  • Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud
  • Reaalsed -asja üleandmisel sõlmitud lepingud
  • Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud.
    Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud
    Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus:
  • Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või saadud summa tuli tasuda täpselt, muutmata
  • Contractus bonae fidei-leping, kus preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid ja vahekordi, et teha õiglane otsus.
    Ühekülgsed lepingud-contractus unilaterales- selline leping, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud.(muutlaen)
    Kahekülgsed lepingud-contractus bilaterales-mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused.
    Kui mõlema poole kohustused ja õigused on võrdsed nim seda lepingut-sünallagmaatilisek slepinguks.(ostu-müügi tehing)
    Kahekülgsed lepingu liigitati nelja rühma:
  • Do ut des-anna, et annaksid
  • Do ut facias-anna , et teeksid
  • Facio ut des-teen, et annaksid
  • Facio ut fasias-teen, et teeksid
    Lepingu kehtimise esimeseks tingimuseks on lepingupoolte nõusolek- consensus .
    Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega-boni mores .
    Leping muutub kehtetuks:
  • Vis ja metus.kehtetu on leping mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel. Sundus võib olla materialne-kehaline-vis absoluto [kehaline sundus kõrvaldab täielikult inimese tahte, seega on see leping tühine ]v mõtteline-psüühiline-vis compulsiva-.isik sõlmib lepingu ähvarduse tagajärjel.
  • Dolus - pettus. Teine tähendus- Tahtlus . Lisaks ka süütegu -delikt.Üks lepingu pooltsest viib ettekavatsetult teise poole eksitusse.
  • Error - eksimus. Vale ettekujutus asjade tõelisest olukorast või tõelise ettekujutuse puudumine-ignorantia- teadmatus .
    Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus.-error facti- See võib esineda:
    • Isikus -error on persona - leping on sõlmitud eksikombel teise samanimelise isikuga
    • Error in corpore- eksimus lepingu objektiks oleva asja identsuses
    • Error is negotio- eksimus tehingu liigis( rendileping ostu-müügi lepingu asemel)
    • Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel)
    • Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud)

    KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS.
    Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee.
    Lepingu alus-causa- resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle)
    Lepingut võib sõlmida, kas:
  • Causa crediendi-andja saab ka vastu
  • Causa solvendi- kohustuste täitmisena
  • Causa donandi- kinkimisena.
    Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind)
    Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine)
    Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks
    Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks
    Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud.
    Võimatus võib olla:
  • Füüsiline(puudutada sõmega kuud) , juriidiline(käibevälise asja müümine)
  • Subjektiivne-kui ainult antud isik ei saa lepingut täita: objektiivne- kui mitte keegi ei saa lepingut täita
  • Absoluutne-kui lepingut ei saa kuangi täita; relatiivne-kui lepingut ei saa antud tingimustest täita.
    Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud.
    Tänapäeval saab lepingut sõlmida ka teiste isikute-esindajate-procurator- kaudu.
    Otsene esindus -kus üks isik tegutseb teise isiku nimel ja arvel Roomas puudus.

    Obligatsiooni täitmine. Obligatsiooni mittetäitmise tagajärjed.

    Täitmine-solutio-loomulik obligatsiooni lõppemise viis,sest leping sõlmitaksegi selleks, et seda täidetaks.
    Täitmise juures tuleb vaadelda:
    • Täitmise subjekt. Obligatsiooni võib täita deebitor ise või keegi tema asemel.Oluline on, et kolmas isik sooritab täitmise tahtega vabastada võlgnik. Obligatsioon tuleb täita kreeditorile v kellelegi muule( eestkostja ).. Teatud juhtudel võib selle täita ka kolmandatele isikutele ilma kreeditori nõusolekuta (kui allüürnik maksab oma üüri otse majapremehele.)
    • Täitmise objekt. Võlgnik peab sooritama selle samme tervikuna , milleks ta oli kohustatud.Erilise soodustusena võivad mõned võlgnikud kasutada nn suutesoodustust-jõukohast vastutust. Juhul, kui võlgnikul eosutus terve kohustuse täitmine liiga raskeks,jäetakse talle niipalju kui ta saab hädavaevalt elada.

    Kui kreeditor on nõus võib ühe täitmise objekti asendada teisega-täitmise asendamine-datio in solutum. On võimalik, et see toimub ka kreeditori nõusolekuta(nt:pärija ei saa legataatile anda testamendis nim eset,mis on kellegi võõra omandiks)
    • Täitmise aeg. Obligatsioon tuleb täita etteantud tähtajal.Kui tähtpäev pole määratud võib kreeditor nõuda igal ajal täitmist.Kreeditor võib varem kätte saadud raha panna eveel protsente kandma kui võlgnik kannab enne tähtaega protsendita võla.Tagasimaksmisel saab võlgnik arvata maha vaheraha. Tähtaeg- dies .

    Dies a quo- määrab tehingu kehtivuse alguse
    Dies ad quem-määrab tehingu kehtivuse lõpu
    Dies certus-kindel tähtpäev
    Dies incertus-kui ei tea, millal tähtpäev saabub
    • Täitmise koht. Kui obligatsiooni täitmise koht on määratud, peab deebitor täitma selle etteantud kohas.Kui kohti on alternatiivselt ette antud mitu, saab valida deebitor.Kui kohta pole määratud, tuleb obligatsioon täita objekti asukohas.Muudel juhtudel kui koht on määramata,võib deebitor täita seal, kus talle meeldib,mitte valides kreeditorile ebasoodsat kohta.
    • Täitmise viis. Obligatsiooni täitmise juures peavad mõlemad pooled välja näitama hoolsust-diligentia-.

    Korraliku hea peremmehe hoolsus -diligentia boni paterfamilias. Siin loodi keskmise eeskujuliku peremehe kuju, kelle käitumisele pidi vastama obligatsioonipoolte käitumine.
    Diligentiia quam in suis rebus -hoolsus, mida isik tavatseb rakendada oma asju ajades.
    Teist laadi hoolsus-custodia-võlgniku kohustus igati hoolitseda selle eest,et ära hoida tema käes oleva võõra asja hävimist,kadummist,riknemist
    • Tingumus-conditio- tulevane ja ebakindel-(ei teata, kas sündmus saabub v mitte) sündmus, mille saabumisest v mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine.

    Edasilükkav ehk suspensiivne tingimus-conditio suspensiva-õigustehingut veel pole, see sõlmitakse alles tingimuse saabumisel
    Äramuutev ehk resolutiivne tingimus-conditio resolutiva- poolte vahel on algusest peale lepinguline vahekord.See lõppeb niipea kui täitub tingimus.
    Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi:
  • Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest
  • Conditio casualis-kui sündmus võib saabuda täiesti olenemata asjaosaliste tahtest
  • Conditio mixta-kui sündmuse asetleidmine sõltub osaliselt asjaosalistest,osalt aga juhusest
    Paratamatu tingimus-kui tingimuseks ettenähtud sündmus kindlasti saabub
    • Modus ehk käsund. Lisasäte õigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse. Modust sisaldav leping jõustub kohe.

    Moduse täitmata jätmisel esineva dmõned õigusliku tagajärjed. Kreeditor võib kasutada sundabinõusid deebitori vastu.
    Stipulationes poenae-kokkuleppe rahasumma osas, mille maksab võlgnik kohustuste täitmmata jätmisel.
    Obligatsiooni mittetäitmisel kahjud- võivad olla:
  • Damnum emergens-vahetult tekkinud kahju st .antud isiku varanduse tegelik vähenemine.NT:kellegi käes läks kaotsi osa teisele kuuluvast kahjust.
  • Lucrum cessans-saamata jäänud tulu st.isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses.(isik ei saa kehavigastsue prst tööl käia)
    Kahju võib olla:
  • Otsene-kui ta on kahju tekitava teo loomulik ja paratamatu tagajärg.(keegi purustabteisele kuuluva kuju, selle väärtus ongi omanikule otsene kahju)
  • Kaudne-kui kahju on tekkinud eri tingimuste või suhetevõi eriliste asjaolude kokkusattumise tõttu(serviisi üheeseme katki minemine -hinnaline kahju-kahju kogu serviisile)
    Süü- isiku tahteline kahju tekitav tegevus-dolus- , mida ei tule ära segada samanimelise detailiga-pettusega.
    Süü-võib seisneda isiku hooletuses,ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel- culpa
    CULPA LIIGID:
  • Isiku süü võib avalduda tegude sooritamises-culpa in faciendo-Nt:isik määris hooletusest teise riided.
  • Süü võib avalduda millegi tegemata jätmises- culpa in non faciendo-nt:asja hoiule võtja ei lukustanud houruumi ust
  • Süü võib seisneda isikute hooletuses oma abiliste valikul-culpa in eligendo-
  • Isik võib olla süüdi ka selles,et ta hooletult järelevalvet teostab-culpa in custodiendo- nt:vanemad ei valva lapsi ja need tekitavad naabrile kahju
    CULPA ASTMED ON:
  • Culpa lata -jäme,raske hooletus . Kus, kohustatud isik pole avaldanud isegi sellist hoolsust,nagu seda oleks pidanud avaldama iga inimene.
  • Culpa levis-kerge hooletus. Isik pole käitunud kui hea eeskujulik peremees.Nõutav on viimane hoolsus.
  • Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab
  • Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust.
    Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest vaid dolus-e ja culpa lata eest,kui ta lepinguga osutab teeneid teisele isikule. Tasulise lepingu puhul vastutab isik igasuguse culpa lata ja culpa levise eest.
    Juhus -casus-on ettenähtamatu sündmus,mida ei saa võlgnikule süüks panna.
    Vägimisvõim-vis maior-vältimatu sündmus,mida küll ka ei saa tavaliselt ette näha,kuid kuigi teda oleks saanud ette näha,ei saa teda siiski vältida(äike)
    Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumisk on viivitus -mora- See on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal ja kohal, süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal.
    Mora solvendi-kui oblgatsiooni ei täida võlgnik nim seda võlgniku viivituseks.Tagajärg on see, et võlgniku vastutys püsib ka siis kui obligatsioon osutub võimatuks.
    Mora accippiendi-kreeditori viivitus, kui ta seda ei täida.Tagajärg:deebitori vastutuse vähenemine.
    VIIVITUSE TAGAJÄRJED KAOVAD KUI:
    Kui kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu; kui määratakse uued tähtajad : kui viivitus on vastastikune; kui obligatsioon lõppeb mõnel muul viisil

    Muud obligatsiooni lõppemise viisid


    Obligatsiooni lõppemise põhiprintsiiP: Obligatsiooni lõppemiseks on vajalik formaalne tehing,mis vastas obligatsiooni tekkimise tehingule.
    Obligatsiooni lõppemise viisid:
  • Novatsioon ehk uuendus (novatio). Üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teise samaulatuslikuga.Uue tekkimisega kaob endine.Uuendus võib seisneda obligatsiooni subjekti, objekti, aja v koha muutuses.Novatsioon võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited.
  • Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri)
  • Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel.
  • Aegumine . Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide.
  • Surm. Surm ei kustuta obligatsioone. Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega.
  • Vasakule Paremale
    Üldine õpetus obligatsioonidest #1 Üldine õpetus obligatsioonidest #2 Üldine õpetus obligatsioonidest #3 Üldine õpetus obligatsioonidest #4 Üldine õpetus obligatsioonidest #5 Üldine õpetus obligatsioonidest #6 Üldine õpetus obligatsioonidest #7 Üldine õpetus obligatsioonidest #8 Üldine õpetus obligatsioonidest #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt.Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine. Obligatsiooni täitmine. Obligatsiooni mittetäitmise tagajärjed.Muud obligatsiooni lõppemise viisid. Väga Täpne!

    Sarnased õppematerjalid

    Rooma eraõigus
    122
    docx

    Rooma eraõigus

    Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiram

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma eraõiguse eksami konspekt
    16
    doc

    Rooma eraõiguse eksami konspekt

    deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole ­ kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) ­ vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust

    Õigus
    Rooma eraõigus
    4
    doc

    Rooma eraõigus

    võlausaldaja võib nõuda asja välja andmist, kui võlgnik võlga tagasi ei tasu. Servituud ­ vajadusel naabri maa kasutamisõigus. 1.reaalservituudid ­ 2.külaservituudid ­ 3.linnaservituudid ­ ei tohi teha maja kõrgemat, kui linnas lubatud on, ei tohtinud segada naabrit 4.isiklikud servituudid ­ Pärilik rent ­ 1.hoonestusõigus ­ ehitati vüljaspool rooma terr. Omanik andis ehitada omal maal maja. Üldine õpetus obligatsioonist 1.Obligatsiooniõiguse ja oligatsiooni mõiste. Obligaare ­ siduma Obligatseo ­ kohustus Obligatsioon ­ õigussuhe, mille alusel õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO

    Õigus
    Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt
    3
    doc

    Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

    fideicommissum ­ fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis ­ tunnistaja testamentum ­ testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio ­ järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto ­ deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto ­ obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa ­ süü; hooletuses väljenduv süü contractus ­ leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ­ ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult

    Õigus
    Rooma Eraõigus
    9
    docx

    Rooma Eraõigus

    peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio ­ niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile. 34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest. Solidaarne obligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor on kohustatud seda tervikuna täitma. Obligatsiooni täitmine ühe kaasdeebitori poolt kreeditorile, samuti deebitori täitmine ühele kaaskreeditoritest kustustab kohustuse. Iga deebitor vastutab in solidum 35

    Õigus
    Ladina keele mõisted
    16
    docx

    Ladina keele mõisted

    Ususfructus – viljakasutusõigus Usus – asja eluaegne kasutusõigus Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Actio confessoria – asjaõiguslik hagi Emphyteusis – pärilik rent Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik Obligationes ex contractu – lepingust tulenevad obligatsioonid Obligationes quasi ex contractu – obligatsioonid nagu lepingutest Obligationes ex delicto (ex maleficio) – obligatsioonid õiguserikkumistest Obligationes quasi ex delicto (maleficio) – obligatsioonid nagu õiguserikkumisest Cessio - loovutamine Denuntiatio – nõudeõiguse loovutamisest teatamine In solidum – kogu summa Dare – midagi andma Facere - non facere – midagi tegema/midagi mitte tegema Praestare – tasuma tekitatud kahju Solutio – täitmine

    Rooma eraõiguse alused
    Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa
    18
    docx

    Üksikud obligatsioonid-obligatsio oniõiguse eriosa

    Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg Prata legitima-imperaatori konstitutsioonide alusel tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad:  Vormivaba kinkimise lubadus  Compromissum-vahekohtu leping, millega pooled kohustuvad, nende vahelise tüliküsimuse andma lahendada kolmandale isikule. Obligatsioonid nagu lepingutest Obligatsioonid nagu lepingud, sest nad sarnanevad lepingutega. Sellised obligatsioonis on:  Negotiorum gestio-volituseta võõraste asjade ajamine.Peremees peab tagama kulud, mis talle kasu tõid.Kui peremees kiidab tegevuse heaks,siis see heakskiit loetakse võrdseks käsundlepingugaviimasest tulenevate järeldustega.  Aluseta rikastumine.-aluseta võõra vara saamine. Eksikombel maksjal on õigus tagasi nõuda aluset amakse

    Rooma eraõiguse alused
    KT sõnad
    2
    doc

    KT sõnad

    7. ius privatum ­ eraõigus 8. ius honorarium ­ magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum ­ 12. tahvli seadused 10. a testato ­ testamendijärgne pärimine 11. ab intestato ­ seadusjärgne pärimine 12. hereditas ­ pärand 13. legatum ­ legaat, annak 14. fideicommissum ­ fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis ­ tunnistaja 16. testamentum ­ testament 17. successio ­ õigusjärglus 18. obligationes ex delicto ­ deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto ­ nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa ­ süü; hooletus 21. contractus ­ leping 22. contractus unilaterales ­ ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales ­ kahekülgsed lepingud 24. causa ­ põhjus, alus 25. offert/propositum ­ pakkumus 26. mancipatio ­ mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio ­ stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum ­ muutlaen, 29. commodatum ­ pruuklaen 30

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun