Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg Prata legitima-imperaatori konstitutsioonide alusel tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad: Vormivaba kinkimise lubadus Compromissum-vahekohtu leping, millega pooled kohustuvad, nende vahelise tüliküsimuse andma lahendada kolmandale isikule. Obligatsioonid nagu lepingutest Obligatsioonid nagu lepingud, sest nad sarnanevad lepingutega. Sellised obligatsioonis on: Negotiorum gestio-volituseta võõraste asjade ajamine.Peremees peab tagama kulud, mis talle kasu tõid.Kui peremees kiidab tegevuse heaks,siis see heakskiit loetakse võrdseks käsundlepingugaviimasest tulenevate järeldustega. Aluseta rikastumine.-aluseta võõra vara saamine. Eksikombel maksjal on õigus tagasi nõuda aluset amakse
naabrit 4.isiklikud servituudid Pärilik rent 1.hoonestusõigus ehitati vüljaspool rooma terr. Omanik andis ehitada omal maal maja. Üldine õpetus obligatsioonist 1.Obligatsiooniõiguse ja oligatsiooni mõiste. Obligaare siduma Obligatseo kohustus Obligatsioon õigussuhe, mille alusel õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled) Obligatsioonide liigitus objektide alusel Midagi anda(dare) Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere)
68. traditio- asja vormivaba üleandmine; 69. the(n)saurus- peitvara ; 70. servitutes praediorum rusticorum- külaservituudid ; 71. servitutes praediorum- reaalservituudid; 72. iter- protsess; 73. actus - karja- v sõidutee, õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada, tegevus, toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79. obligationes ex delicto- deliktidest tulenevad obligatsioonid ; 80. emptio-venditio - ost-müük; 81. pretium- hind; 82. societas- seltsinguleping; 83. mandatum- käsk, käsund, käsundusleping; 84. locatio-conductio- üür-rent; 85. obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid; 86. obligationes quasi ex delicto- nagu deliktist tulenevad obligatsioonid.
7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30
Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.
Ususfructus – viljakasutusõigus Usus – asja eluaegne kasutusõigus Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Actio confessoria – asjaõiguslik hagi Emphyteusis – pärilik rent Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik Obligationes ex contractu – lepingust tulenevad obligatsioonid Obligationes quasi ex contractu – obligatsioonid nagu lepingutest Obligationes ex delicto (ex maleficio) – obligatsioonid õiguserikkumistest Obligationes quasi ex delicto (maleficio) – obligatsioonid nagu õiguserikkumisest Cessio - loovutamine Denuntiatio – nõudeõiguse loovutamisest teatamine In solidum – kogu summa Dare – midagi andma Facere - non facere – midagi tegema/midagi mitte tegema Praestare – tasuma tekitatud kahju Solutio – täitmine
Finantseerimine toimub ositi ja sihtasutused määravad projekti järelvaate. Kapitalihind Pikaajalised võlakohustused vormistatakse võlakirjade või obligatsioonidena ja sageli on sellised väärtpaberid diskonteeritavad. Väärtpaberi emiteerimisel ei maksta väärtpaberi eest selle nimiväärtust vaid see hinnatakse intressi võrra alla. Seega saab emitent intressimakse ette. Obligatsiooni kustutamisel tuleb emitendile maksta nimiväärtus. Obligatsioonid võib klassifitseerida mitmel alusel: põhiosa tagasimaksmise, aegumise, või intresside väljamaksmise alusel. Obligatsioon võib olla tagatiseta ning ainsaks tagatiseks on usk, et obligatsiooni omanik tähtaja saabumisel on maksejõuline. Tagatisena võib kasutada nii vallasvara kui kinnisvara või hüpoteeki. Kui tagasimaksed toimuvad osadena on tegemist seeriaobligatsiooniga, kuid sageli toimub obligatsiooni kustutamine tähtpäeva saabumisel. Aegumise alusel võib obligatsioonid
Laenu võtmise poolt või vastu Laenuvõtmine, laenamine raha või toodete võtmine võlgu on tänapäeval tavaline. Laenuna käsitletakse ka eseme kasutada võtmist tasuta, üürita. Laenul määratakse harilikult sellekohase dokumendiga kindlaks osapoolte õigused ja kohustused-laenu tagastamise tähtajad,intressimäärad ,tagatis(kinnisvara,obligatsioonid ,väärtpaberid jm). Laenu võetakse tavaliselt pangast aga üha enam on suurenenud võimalused/vajadused ka mujalt võtta. Näiteks: sms kiirlaen, sellega saab laenu kiiresti aga mitte suuri summasid ja intressimäär on suhteliselt kõrge ning peab kiiresti laenusumma tagasi maksma, kuna risk on suur siis ma ei soovitaks kellelgil seda võtta, selles mõttes suur, et võib olla raskusi tagasi maksmisega ja laenu on võibolla võetud kiiru peale läbi mõtlemata.
Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik.
Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis.
Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti. Rooma obligatsiooni- ehk võlaõigus Obligatsiooniõigus Obligatsiooniõiguse subjektid: 1) Creditor 2) Deebitor Objektid (sooritus): 1) Dare 2) Jne Lepingust tulenevad obligatsioonid: 1) Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne) 2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks
samas, nõude tähtpäev on juba saabunud, objekt on sama. 9 Loobumine- kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkuleppe teel. Aegumine- et ei tekiks kauakestvat ebamäärast olekut, määrati hagi esitamiseks üheaastane tähtaeg. Surm- üldreeglina ei lõpeta obligatsioone, lõppeb nt volitusleping, kui surm leiab aset enne ülesande täitmist. ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud
Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.
esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS Obligatsiooniõiguse mõiste Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus Obligatio - siduma, kokku köitma Obligatsiooni subjektid 1. Creditor 2. Debitor Obligatsioonide liigutus Tekivad erinevatel alusel. 1. Lepingust 2. Nagu lepingust 3. Deliktist ehk pahateost 4. Nagu deliktist ehk nagu pahateost Lepingust tulenevad obligatsioonid 1. Kas asja üleandmisega 2. Teatud sõnade lausumise 3. Kirjalikult teatud dokumendi 4. Või konsensuse teel Verbaalsed lepingud Kokkulepe võis olla ükskõik mis vrmis, aga et saaks õigusliku jõu, pidi sõnama pidulikud sõnad, pole suuline kokkulepe. Ius civile. 1. Stipulatio - stipulatsioon ; hiljem võis teha ka kreeka keeles, algselt polnud lubatud. 2. Fideiussio - käendus 3. Dotis dictio - kaasavara lubamine 4
3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades
Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2. võlakirjad e obligatsioonid 3. hoiuse sertifikaadid 4. kindlustuspoliisid pangakaardid on deebet- ja krediitkaardid. Deebet nii palju kui arvel on krediit rohkem kui arvel on
vabastab vastusest obligatsiooni mittetäitmisel. Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumiks on viivitus e.MORA see on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohal, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal. Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lõppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine kreeditor loobub nõudest võlgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus. 39.Obligatsioonid õigusrikkumistest Kuriteod (delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald
pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused)
rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,..
järgnes veel suurem, või isegi mitu projekti. Kinnisvara turg kasvas, ja sellega kasvasid ka Trumpi ambitsioonid. Finantsvõimendus Kahtlemata, selleks et krediidi saada on vajalikud käibevahendid, või õigemini kreediidiorganizatsioonide tagatis projekti rahastamiseks. Selleks, et edaspidi saada kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump kasutas nn 'junk bonds' kõrge tuluga obligatsioonid reitinguga mis on madalam kui investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga
Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine.
vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4 9. Likviidsus a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha; b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks; c) on sularaha puudujääk pankades ning mis tuleks pankade normaalse töö tagamiseks likvideerida.
d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba nõudluse kasvu 30 Kui laenusaaja hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu andjad, on muudel võrdsetel tingimustel: Vali üks: a. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda b. laenunõudlus suurem c. pole võimalik prognoosida d. laenunõudlus väiksem 31 Millist raha mõõtu nimetatakse M1? Vali üks: a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid b. ainult sularaha väljaspool panka c. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved d. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid 32 Monetaarpoliitika üks viiteaegadest oleks: Vali üks: a. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg b. ootamise viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. infotehnoloogiline viiteaeg 33 Kauba X nõudluskõver on p = 120 - 3ˇq ja pakkumiskõver on p=20 + 2ˇq . Leia tasakaalu hind!
koostab ettekande võlgniku olukorra kohta. Pankrotimenetlust korraldatakse ka üksikisiku ja mittetulundusühingu ja sihtasutuse maksejõuetuse puhul. 8.10. VÄÄRTPABERID Väärtpaberid on ametlikus vormis ja korras välja antud dokumendid, mis tõendavad mingi osamaksu tasumist või laenu andmist ning mis annavad õiguse osakasu ( dividendide) või protsendi ( intresside) saamiseks. Levinuimateks v ä ä r t p a b e r i l i i k i d e k s on aktsiad ja osatähed, võlakirjad ehk obligatsioonid ning hoiusertifikaadid. Sotsialismijärgsetes maades ( sh Eestis) on käibel ka e r a s t a m i s v ä ä r t p a b e r i d. 1. Ettevaatlikud rahapaigutajad on nõus minema ainult k i n d l a p e a l e. Nemad ostavad ettevõtete o b l i g a t s i o o n e ehk v õ l a k i r j u. Obligatsioonide risk on seega väga väike, kuid ka intressimäärad on madalad. 2.Osa rahapaigutajaid on nõus riskiga, kui on hea tululootus. Nemad ostavad h ä ä l e õ i g u s e t a e e l i s a k t s i a i d
c. et nõudlus ületab alati kasvavate vajaduste tõttu alati pakkumise d. iga pakkuja seljataga seisab kaks nõudjat 27. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid 28. Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv b. ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid c. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused d. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 29. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu c
c. kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse d. kasum, mida ei jaotata dividendideks e. * kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks 56. Milline joonisel toodud rahapakkumistest on eksogeenne? a. sirge a b. sirge b c. sirge c 57. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. ainult sularaha väljaspool panka b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid d. * sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitsekid 58. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. * firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused c. firma sissetulekud on suuremad kui kulud d. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu 59. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9'235 krooni b. *
Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta. Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme. Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e. riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3. Firma tegutsemis- ja finantseerimisotsused. Risk jaotatakse kaheks: äririsk (vahenditest saadava tulu varieeruvus ja seda mõjutavad investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud)
muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil Õiglane väärtus, v.a. RTJ 3 hoitavad väärtpaberid aktsiad ja osad, mille (aktsiad, võlakirjad, õiglast väärtust ei ole obligatsioonid, fondi võimalik osakud jne.) ning kindla usaldusväärselt hinnata lunastustähtajaga ja väärtpaberid, mida väärtpaberid, mille hoitakse lunastustähtaeg on 12 kuu lunastustähtajani jooksul bilansipäevast (korrigeeritud
Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt Õiglane väärtus, RTJ 3 realiseeritakse lähema 12 kuu soetusmaksumus või jooksul: kauplemiseesmärgil korrigeeritud hoitavad ja muud lühiajalised soetusmaksumus investeeringud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondiosakud jne) Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud Korrigeeritud RTJ 3 ettemaksed. Põhilised grupid: soetusmaksumus (välja arvatud nõuded ostjate vastu, maksude (üldjuhul võrdne ettemakstud ettemaksed ja tagasinõuded, muud nominaalväärtusega kulud ja
Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust
Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust
4. Kinnipidamisõigus 5.Nimetu pant järgi võivad VK-d olla suunatud jae- ja hulgiturule- VK- hoiuste arvu järgi võib hoiused jaotada jae- ja ehitisele Pandiobjektid peavad vastama järgm. põhi- d võivad olla erineva tähtajaga. Pikaajalisteks on riigi- hulgihoiusteks. Nõudmiseni hoiused (Demand nõuetele: 1)pandi ese on pantija omand, 2)pandi ese on laenu obligatsioonid (Treasury Bond), lühiajalised on Deposit)- eraHo peamised. Kõige likviidsem peale üleantav ja pantimine on lubatud seadusega; 3)panditud riigikassa võlatähed (Treasury Bill). Väärtpaberite sularaha. Kuidas jõuab raha nõudehoiusele? esemele on lubatud pöörata sissenõuet ja arestida; emiteerimine- müük esmasel turul, kusjuures ostjateks
10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085,78 EUR pangakonto jääk eurodes vähenes 1133,79 EUR 1085,78 EUR = 48,01 EUR Raamatupidamiskanne: D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01 K Pangakonto välisvaluutas 48,01 Rahalähendid ... on lühiajalised (kuni 3 kuud), kõrg-likviidsusega investeeringud, mida saab koheselt konverteerida eelnevalt teada-olevateks rahasummadeks ja mille puhul väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Rahalähenditeks on näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid. Väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad. Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud. Lühiajaliste väärtpaberite soetamine Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses
riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Eelarve on plaan mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on oma olemuselt bilanss. Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok. Puudujäägi e. defitsiidi saab katta laenuga( kas välisvõlg, siseriiklikelt pankadelt laenata või lasta välja riigi obligatsioonid). Peamised tulud- maksutulu, riigivara müük, riiklike ettevõtete kasum. Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress. Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond) Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks. Kitsendav ja laiendav rahapoliitika
ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivaraga tagatud. 27. Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara - Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option)
panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris Kas siis kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine eksogeenne? Väär Mida kujutab endast raha baas
hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1. M1 väärtus on 19000 2. M2 väärtus on 28000
Küsimärkidega (?) kohtades ei ole autorid päris kindlad ning ---- (3/4 uersus) ---- tähendab, et vastav tekst on olnud täiesti loetamatu või puudnud ¾ rea ulatuses. M. Davidi ja H. L. W. Nelsoni kriitilise väljaande Studia Gaiana rekonstruktsioon vastab hästi Institutsioonide mõttele ning ülesehitusele - seetõttu olen käesoleva teksti võtnud nimetatud väljaandest. mis on olemas ainult õiguslikult, näiteks pärand, kasutusvaldus ja mistahes viisil omandatud obligatsioonid.) Lisaks sellele eristati Rooma õiguses järgmisi asjade liike (mitte tingimata Gaius). Kui eelnevalt nimetatuid juristid defineerisid, siis järgnevate liikide ja mõistete olemasolu nad lihtsalt eeldasid. Samuti ei toonud nad seepärast välja vastandliike, vaid nimetasid vaid ühe või teise: 1) res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi – tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad) näiteks
hankimine 7. Finantsarvutused taktikad 4) Erastamise kontseptsioon Erastamine tuleks vara tagasi anda endistele omanikele Riigi vara kindlaks määramine Erastamine Eesti Vabariigi Munitsipaliseerimine omandireform Raha Obligatsioonid Sundvõõrandatud vara Vara tagastamine tagastamine ja kompenseerimine Kompenseerimine 3 Erastamise ja hüvitamise blokkskeem (tegevus ei pea toimuma samaaegselt) Hüvitamine Erastamine
materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku tegemist praeguse ja tulevase tarbimise vahel. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nim investeerimiseks. Kapital jaotatakse: 1. kapital reaalne, füüsikaline kapital (tööriistad, masinad jt tootmisvahedid. 2. Finantskapital- (lihtaktsiad, obligatsioonid või pangadeposiidid), mis ei kujuta endast majandusressurssi. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse tootmisprotesessis. ALTERNATIIVKULU JA TOOTMISRESSURSID Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.
Ettevõte laenab oma raha lühiajaliselt välja. Laen makstakse kassast välja. D: Lühiajalised laenud K: Kassa Bilansipäeva seisuga tuleb inventeerida kassa ja pangakontod (saldo võrdlus panga väljavõtte lõppsaldoga). Kontode "Kassa" ja "Arvelduskonto" saldo bilansipäeva seisuga näidatakse bilansikirjel Raha summeeritult. 5.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Siia kuuluvad lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Bilansis kajastatakse õiglases väärtuses, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani. 5.3 Nõuded ostjate vastu Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis kirjel Nõuded ostjate vastu. Müügiarveldused
asemel. Pangandust peetakse tänapäeval eriliseks majandus haruks, seetõttu on seal rangemad "mängureeglid." Eestis jõustus 1995. aastal krediidiasutuste seadus. Krediidi asutusi on kahte liiki: 1. Äri- ehk kommerts pangad (tegutsevad aktsiaseltsi vormis). 2. Ühistegelikud krediidi asutused (laenu-hoiu ühistud, ühispangad). Raha emisjooni (käibele laskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. Emisjoon - raha ja väärtpaberite (obligatsioonid, aktsiad, võlakirjad jm.) ringlusse laskmine (emiteerimine). Eesti Pank - Eesti kesk- ja emisjoonipank. Juhtkond: Eesti Panga nõukogu ja president, pannakse ametisse riigikogu ja riigipresidendi poolt 5-ks aastaks. Eesti Pank on aruande kohustuslik vaid riigikogu ees. Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu igaks rahandus aastaks ametisse sõltumatud audiitorid - revidendid. Eestis oli rahareform viimati 19-21.06.1992. Eesti on suhteliselt eduka ja kindla rahandusega.
MTÜ, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid eesmärk on teenuse pakkumine. d. Sihtasutused on ettevõted mis on loodud teenuse pakkumiseks. Väärtpaberid Väärtpaberid kehtestatud korras ja vormis välja lastud dokumendid, mis kinnitavad osanikuks olemist või laenu andmist. Need annavad õiguse teenida dividende (aktsiatelt saadud tulu) või intressi (laenamise eest teenitud tulu) Liigid: 1. Võlakirjad e. obligatsioonid 2. Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad 3. Liigitatakse riskiastme järgi: a. Võlakirjad kõige madalama riskiga /intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras. Kõige väiksema riskiga on riiklikud ja KOV-i võlakirjad. Nt on võlakirju emiteerinud ka Kuressaare linn. b
Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erinevate investeerimisvõimaluste riskist ja võimalikust tulususest annab ülevaate joonis 12. Joonis Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu. 4 Majandusteadlased kasutavad kapitali mõistet tavaliselt reaalse kapitali (nt. tootmisriistad ja masinad), mitte aga finantskapitali (nt. aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) tähenduses. 23 Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile. See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb. Inflatsiooni vastu pakuvad kindlamat kaitset pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. Uuringute
jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss jaotatakse kolmeks kontoks: 1. jooksevkonto siin arvestatakse kaupade ja teenuste eksport import ning intresside ja dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis; 2. kapitali- ja finantskonto siin loetletakse kõik need rahavood, mis on seotud finantsvarade (aktsiad, obligatsioonid) ostu või müügiga; 3. ametlik reservkonto siin kajastatakse teiste riikide valuuta kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehingud erinevad finantskonto tehingutest sellepoolest, et neid teostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist: DEEBETIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja (N.: import ja välismaiste väärtpaberite ost);
Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud tulud ( palgad, üür ja intressid) maha arvestatud. Kasumi maksimeerimine kujutab endast enamiku majandusteooriate põhieeldust, mille
saksa okupantidega). Hüvitust said vaid väikeaktsionärid. 8 Natsinaliseeritud ettevõtete juhtideks jäid edasi suurkapitaliesindajad ja spetsialistid, kelle teadmisis kasutati ära. Pärast kommunistide minekut valitsusse algas natsionaliseerimise teine etapp. Riigistati viis suurt panka Prantsuse Pank, Lyoni krediitpank, Peaühing, Rahvuslik Tööstuse ja Kaubanduse Krediteerimise Pank ja Rahvuslik Arvestuskontor. Aksiate omanikud said hüvituseks obligatsioonid, mille eest makstakse 50 aasta jooksul dividende 1944. a ulatuses. 1946. aastal algas natsionaliseerimise kolmas etapp. Natsionaliseeriti: · elektrienergia- ja gaasitootmise ettevõtted, · suured kindlustuskompaniid, · koloniaalne Alziiri pank, · viidi lõpule söetööstuse riigistamine(ennemalt olid säilinud seal trustid). Tänapäeva Prantsusmaa põllumajanduse olukord Prantsusmaa on hästi arenenud industrial-agraarmaa. Prantsusmaa on Euroopa suurim
- kassaraamat. Sularaha tuleb vähemalt 1 kord aastas inventeerida. Puudjäägi esinemisel nõutakse puudujääk sisse raha eest vastustavalt isikult. Puudujäägi esinemisel tehakse kanne: D Nõuded K Kassa Ülejäägi esinemisel tehakse kanne: D Kassa K Muud tulud (tulum) Lühiajalised finantsinvesteeringud e rahalähendid (cash equivalents) on lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid, kui lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuud või vähem. Näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid, tuletisväärtpaberid jne. Väärtpaber dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on näiteks aktsiad, võlakirjad, vekslid, tuletisväärtpaberi jne. Lühiajalised finantsinvesteeringud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses.
fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP). d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. See sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud USA riigivara obligatsioonid, USA elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. 9. Likviidsus: a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha; b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks; b) c) on sularaha puudujääk pankades ning mis tuleks pankade normaalse töö tagamiseks likvideerida. 10. Miks on raha unikaalne? a) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe ;
annaabi.ee 
