välja maksma asja väärtuse. Actiones utiles- hagid, mida rakendati analoogia teel, st selle alusel, et antud juhtum sarnanes juhtumile, mille kaitse oli juba seaduses ette nähtud. Eeskujuks võetud hagi- actio directa Condictiones –erilised obligatsiooniõiguslikud hagid, mis on rajatus tsiviilõigusele. Neis polnud otseselt nim alust , millest tulenes kostja kohustus midagi teha või anda hageja heaks. Abstraktne iseloom. Preetori erilised kaitsevahendid Erivahendid, mis on rajatud peamiselt preetori impeeriumile on: 1. Stipulationes pretoriae- erilised kokkulepped- , mille sõlmisid isikud preetori nõudel. Preetor kasutas seda viisi, et luua hagi alus, mis muidu puudus. (varisemisoht maale) 2. Missio in possessionem- preetorlik kaitsevahend. Preetor asendas ühe isiku varanduse, teise isiku valdusesse. See võis käia üksiku eseme ehk asj akohta. Samas võis haarata
seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet.
capitis deminutio maxima - õigusvõime suurim piiramine Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks) cives Romani Rooma kodanik persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik persona alieni iuris teise isiku (paterfamilias'e või eeskostja) võimu alla kuuluv isik actor hageja, kaebaja; ametnik, juht, haldaja, toimija, tegutseja reus kostja, süüdistatav actio toiming, tegevus, nõue, hagi interdictum interdikt, keeld, keelamine (Rooma õiguses preetori tingimusteta korraldus vaidlevatele pooltele, mis keelas mingi tegevuse või kohustas midagi tegema; preetori erikaitsevahend) restitutio in integrum endise olukorra ennistamine (taastamine) iudex kohtunik; otsustaja (Roomas eraisikust kohtunik); hindaja fiscus fiskus, imperaatori kassa, riigikassa in iure cessio omandiõiguse loovutamine Rooma kohtus preetori ees toimuvas näilikus protsessis fructus vili, tulu, kasu damnum rahatrahv, kahju, kahjum; asja kahjustamine
o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid)
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Õiguse ajaloo õppetool LADINA KEELE TÕLKIMINE Bakalaureuseõppe kodutöö Tartu 2008 Rühm 13 Harjutused ja ülesanded: Tõlkida eesti keelde: tekst 2 (laused 7, 8), tekst 4 (17, 19), tekst 5 (1), tekst 7 (1, 2, 3), tekst 9 (3, 4), tekst 14 (1), tekst 16 (7, 27), tekst 17 (23), tekst 20 (13, 24), tekst 21 (5, 12), tekst 22 (4, 23). Harjutus 9 (preetori juurde, elu eest), harjutus 14 (servi populi Romani, lex de imperio), harjutus 25 (obligavi, demonstrant), harjutus 26 (defendere, appellare), harjutus 31 (defendere, appellare). 2 Tekst 2 (7, 8) 7) Donatio propter nupitas Kingitus pulmade puhul Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida
LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus.
Rooma õiguse süsteemid ja dualismid 1) Ius civile vs ius gentium Ius civile: Roma kodanike õigus Mos maiorum (tavaõigus), XII tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm Formaalsed, pidulikud tehingud Ius gentium: Kehtib kõigi Rooma riig elanike / inimeste suhtes Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid Preetori ediktid Vormivabad tehingud 2) Ius civile vs Ius honorarium Ius civile: Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones) Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus
ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1. Ius civile vs ius gentium/ius naturale Rooma kodanike (nii avalik kui Kehtib kõigi Rooma riigi era-)õigus elanike/inimeste suhtes Mos maiorum, XII tahvli seadused, Reguleeris peregriinide ja dediticii leges ja nende kommentaarid, suhteid plebistsiidid jm Preetori ediktid Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2. Ius civile vs ius honorarium Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio) 3
s. auctrittis, pl. auctrittum Missi nom. s. missi, pl. missins, gen. s. missinis, pl. missinum H 9, lk 82 Lepingutest ex contractibus Karistuse kohta d poen Põhjusega cum caus Sõtta in bellum Linnast välja ex urbe Perekonnas in famili Orja juurde ad servum Elu eest pr vta Lepingus in contract Ameti kohta d offici Koos rahvaga cum popul Kirjades in epistuls Vabaduse eest pr libertate Rahaga cum pecuni Sõdades in bells Kohtusse in idicium Preetori juurde ad praetrem Toimikust ex ct Liitlastega cum socis Õigluse eest pr istiti Tehingute juurde ad negtium Testamentide kohta d testment H 4, lk 81 Gns f. s. gentis, pl. gentium rahvas Flia f. s. fliae, pl. fliarum tütar Dbitor m. s. dbitris, pl. dbitrum võlgnik mpti f. s. mptinis, pl. mptinium ost, ostetud ese, ostmine Aequum n. s. aequ, pl
t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised. Ediilide hagid aegusid ülimalt 1 a. Jooksul. 5. Legisaktsiooniline protsess Selline nimetus in tulnud sellest, et kogu rituaalne protsessi käik oli kujunenud küll tavadena , kuid nad fikseeriti lõplikult XII tahvli seaduses. In iure stadium-Kõige pealt pidi pöörduma preetori poole. Hageja tuli tema juurde. Olid teatud vormid, mida pidi lausuma ja pähe õppima, kui selle unustad, siis kaotad protsessi. Kui kostja ei tahtnud tulla vabatahtlikult tõi hageja ta jõuga. Preetor määras kohtuniku, kes hakkas asjaga tegelema. Protsessi liike oli 5. 1.kihlvedu 2.käepanek 3.võlgnikule kuuluva asja võtmine 4.vahekohtuniku määramise nõudmine 5.vandeandmine kohtu ees. Hageja pidi valima ühe protsessi liigi. 6
80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86. interdictum interdikt, keeld 87. restitutio in integrum endise olukorra taastamine, ennistamine 88. iudex kohtunik 89. fiscus imperaatori kassa 90. in iure cessio (omandiõiguse) loovutamine kohtus preetori ees 91. fructus vili ; tulu 92. damnum kahju 2
20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24. adoptio- lapsendamine; 25. arrogatio- iseseisva täisealise isiku pidulik lapsendamine. 26. usus- asja eluaegne kasutamisõigus; kasutamine, tarvitamine, komme; 27. confarreatio- usundlik abielu sõlmimise tseremoonia 10 tunnistaja ja preetori juuresolekul; 28. coemptio- näilik ostutehing, milles mees ostis endale naist tema perekonna käest; 29. mancipatio- mantsipatsioon ehk pidulik võõrandamistehing; 30. tutela- eestkoste; 31. cura/ curatio- hool, mure; 32. capitis deminutio- õigusvõime piiramine; 33. capitis deminutio maxima- õigusvõime suurim piiramine ehk kaotus Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks); 34
seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet.
Error in persona eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17. Iudicis nominatio kohtuniku määramine/nimetamine Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine
võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23. mala fides; mala fide- paha, halb usk; paha- v. Halvauskselt 24. restitutio in integrum- endise olukorra taastamine, ennistamine
võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21. ius est ars boni et aequi- õigus on teadus heast ja õiglasest 22. bona fides; bona fide- hea usk; heas usus, heauskselt 23. mala fides; mala fide- paha, halb usk; paha- v. halvauskselt 24. restitutio in integrum- endise olukorra taastamine, ennistamine
Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile. Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks. Kui plebeide ja patriitside vahelised eriti teravad probleemid olid selgeks vaieldud – võideldud, võeti tähelepanu keskmesse välispoliitika
Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine. Omandiõigus õigus asja vallata, kasutada, käsutada. kviriitlik omand omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand maatükid provintsis. Preetorlik omand preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand. Algne omandamine enne ei olnud kellegi oma. Asja haaramine, vallutamine; asjad, millel pole omanikku; hüljatud, äravisatud asi; sõjasaagi omandamine; peitevara. Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali
25 http://www.thelatinlibrary.com/gaius4.html 27.05.2007 26 H. Siimets- Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 9 Täitemenetlust viidi samuti läbi legisaktsioonide kaudu ning neid oli kaks 1) legis actio per manus iniectionem- see puudutas siis isiku isiklikku vastutust ning seisnes hageja poolt talle niiöelda käe peale panemises. Hageja pidi preetori ees teatud sõnu lausudes kostjale käe peale panema, sest nii sai ta kostja üle võimu. Seda asjade kulgu kirjeldab hästi III tahvel XII-st tahvlist.27 Menetluskord oli järgmine: Kui võlgnik 30-päeva jooksul ei tasunud võlausaldajale oma võlga, siis toimetas see hagejana võlgniku kostja - kohtusse, magistraadi ette. Kui võlgnik nüüd ka otsekohe võlga ei tasunud (see juhtus harva), viis hageja võlgniku endaga kaasa ja pani ta raudu
samamoodi organiseeritud nagu neid praegu struktureeritakse. Seepärast ei saa me ka kindlad olla, kas seaduste argumentatsiooni struktuur on kooskõlas sellega, mida me tänapäeval õigeks peame. Ajalooline tagapõhi Analoogsed allikad Lisaks kaheteistkümne tahvli seadustele kirjutati kõik preetorite ediktid (Edictum perpetuum) samuti tahvlitele (Meyer 2007, lk 6). Kirja on pandud mitmeid sätteid, mis olid samadel teemadel kui kaheteistkümne tahvli seadused. Näiteks võib ühes preetori ediktis lugeda, et ,,kes peidab ennast võlausaldajate eest, peab andma enda valduse müügiks" (Johnson jt 2003, lk 191). Ka kaheteistkümne tahvli kolmas tahvel sätestab võlausaldaja ja võlgniku õigused. Siiski ei saa neid seadusi lugeda analoogseteks õigusallikateks, sest nad ei moodustanud terviklikku seaduste süsteemi ja ei kehtestanud kodanike põhiõigusi. Preetorite ediktid põhinesid kaheteistkümne tahvli seadustel. Hammurabi koodeks loodi ,,1780
Gen. culparum levium kergete hooletuste Dat. Culpis levibus kergete hooletuste Acc. Culpas leves kergeid hooletusi Abl. Culpis levibus kergete hooletustega Voc. culpae leves kerged hooletused 2) Praetor, oris m. III subst. Peregrimus, a, um I-II adj. (meessooga) SG (ainsus): Nom. Praetor peregrimus võõrmaa preetor Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat. Praetoribus peregrimis võõrmaade preetoritele Acc
Võrdsustav õiglus- võrdseid koheldakse võrdselt, ebavõrdseid ebavõrdselt. PAX (rooma rahu)- Riik peab looma rahu ja korda, selleks vaja õigust. ’ MANCIPATIO-õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud) . Sellel perioodile näideldakse õiguse mõistmist, õigus on näiline. Preetor- peakohtunik.Ta formuleerib nõude ja nõude piirid, loob reegleid, näidates, milliseid õigusi tuleb kaitsta, mida juhtumi puhul vaadelda. Preetori edikt- missuguseid õigusi ta järgib. Läbi ediktide luuakse Rooma õiguses uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e
Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust (Senat) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori, kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta. Ametisse astudes avaldas ta oma edikti, kus ta avaldas need hagitüübid, mida ta kavatses rakendada.4 1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 228 2 Vood, A. 2010. Ajaloo konspekt – keskaeg – 10. klass. //en.calameo.com/read/00169433521e8cdcc6ab6 3 Ibid 4 Ibid 6
testamendist allapoole. Pärandja tahe näib olevat määrav isegi perekonna vara osas, hõlmates seega liikuva vara kõrval ka päritud, enamasti liikumatut vara. VI tahvel käsitles vara liikumist tehingutes, nimelt: mancipatio, kindla vormi kohast ja pidulikku, res mancipi, hulka kuuluva vara ostu - ning omandiõiguse ülemineku tehingut viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul ja in iure cessio, teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminekut preetori juures. VI tahvel reguleeris igamist ja sellega seoses abielunaise seisundit. Juba tunti abieluvormi, kus naine ei olnud enam mehe õigusvõimu ehk käe (manus) all, ehkki mees võis igamise abil saada õigusvõimu oma naise üle. VII tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. VIII tahvlis oli juttu deliktiõigusest: needmisest, laimamisest, kehavigastusest, nõidmistest, öisest põlluvilja vargusest, süütamisest, lubamatust puude
kohtusse. Kui ta ei täida oma kohustust võib võlausaldaja ta kaasa võtta juhul, kui keegi teine ei kanna vastutust ega täida kohustust võlgniku eest võlausaldaja ees. Sätetest võib leida ka võlgniku teatavat kaitset, kus öeldakse ka, et kui võlgnik tahab, lasku tal elada omal kulul ning ka oli võimalik paluda süüa võlausaldajalt. Võlausaldaja võis teda sedasi kuni 60 päeva võlavangistuses hoida. Sellel ajal tuli võlgnik kolmel korral avalikult preetori ette viia. Võla maksmisega võis ta end vabastada või selles menetluse staadiumis võis leitud vindex võlgniku võlausaldaja käest vabaks osta. Kui ei leitud kumbagi lahendust, võis võlausaldaja võlgniku surmata või väljaspoole Roomat orjaks müüa, üldjuhul mindi teist teed pidi, kuna kreeditor ehk võlausaldaja eesmärk oli siiski raha kätte saamine. Vabariiklikus Roomas puudus täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus.
Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud: Vahetus- permutatio.üks isik annab mingi asja teisele isikule omandiks, saades teiselt isikult vastutasuks asja samuti omandiks. Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha. Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas
rünnakuhoo all põgenema. Varinius võitles meeleheitlikult Rooma nime au säilitamiseks, kuid Spartacuse poolt haavatuna pidi ta jätma tema kätte oma hobuse ja tänama jumalaid selle eest, et tal õnnestus imekombel pääseda. Üle neljatuhande roomlase hukkus selles verises lahingus. Gladiaatorid vallutasid relvad, voorid, laagrivarustuse, vaenlase leegionide lipud ja isegi võtsid vangi liktorid, kes tavaliselt käisid preetori ees. · Tribuun (lk 240) - (Vana-Rooma riigiametnik); rahvajuht, rahva õiguste eest võitleja. · Voor (lk 248) - Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaline pinnavorm.
II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa. IV. Reguleeritud isa võim (patria potestas), rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Perepea võis vastsündinuid kui ka täiskasvanud järeltulijaid tappa. Talle kuulus koduvõim- manus. Ta oli kõigi pereliikmete piiramatu valitseja
II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa. IV. Reguleeritud isa võim (patria potestas), rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Perepea võis vastsündinuid kui ka täiskasvanud järeltulijaid tappa. Talle kuulus koduvõim- manus. Ta oli kõigi pereliikmete piiramatu valitseja. Naisest lahutamisel peab mees
kui ka objektide poolest ja lõpuks eriti selles, et omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Läbi ajaloo muutub see, et asjad ei kuulu mitte perepeale(pere vanim liige vms) vaid kõigile pereliikmetele. Peale Rooma kodanike hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid olla ka maatükid provintsis. Rooma kodanike omandiõiguses toimusid suured muudatused preetori edikti kaudu. Kujunes eri instituut, mis oma olemuselt oli omand ja kannabki praeguse aja õigusteaduses nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand (preetor- vana-rooma kõrgem riigiametnik). Alus, selle omandi tekkimiseks võis olla kahesugune: 1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte. Kui neid formaalsusi polnud silmas peetud, näiteks asi oli lihtsalt üle antud, siis range ius
2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul. Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad
servitutes praediorum rusticorum – külade maatükkide servituudid 13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus
10. Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt. 11. Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga. 12. Lepingu objektiks oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga. 13. Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk koloonid; talupoegade maa külge kinnistamine. 14. Töö järgmine või loom. 15. Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord. 16. Kohtus (preetori ees); kohtus (kohtuniku ees). 17. Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem; kantselei ülem. 18. Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine. 19. Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine). 20. Õiguse valdamine; asja valdamine. 21. Quiriniuse õigus; rahvaste õigus; elu ja surma õigus. 22. Senati otsus Bakhanaalide kohta. II 1
allitatud karmile distsipliinile- nende tööjõudu taheti max ära kasutada. Linnas organiseeriti tööd hoopis teisiti. Paljud orjad pääsesid otseselt kontrollist, neil oli teatav autonoomia, nad täitsid väga spetsiifilisi üleandeid. Ka domuse orjad ei istunud käed rüpes, kuid töötingimused soodsamad. 6) Orjusest vabastamine Orjusest võib vabastada kolmel moel- läbi tsensuse, kui tsensorid kannavad orja tema isanda nõusolekul kodanike nimekirja; läbi vindicta, preetori ees asset leidva teatava fiktiivse protsessi ( kui vabadus käes, koputab isand vitsakesega symboolselt orja ihule ja surub tal võrdsuse märgiks paremat kätt ning laseb tal vabana minna); ning testamendiga. Viimast kasutati väga tihti ja Augustuse üks seadustest isegi limiteerib ühe testamendiga vabaks lasted orjade arvu sajaga, et vältida massilist välismaalaste tungi kodanike hulka. 7) Vabakslastu status Vabakslastu on ori, kellele isand on nadnud vabaduse
puhtindividuaalseks. Omandi õigus avardus nii subjektide kui objektide poolest ning omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks.33 Peregriinide omand peale Rooma kodanike hakati tunnistama ka võõramaalaste ehk mittekodanike ehk peregriinide omandit. Peregriinidel oli vahepealne staatus, nad võisid tehinguid sõlmida Rooma kodaniku vahendusel. Omandiõiguse objektideks võisid olla ka maatükid provintsis.34 Bonitaarne ehk preetorlik omand preetori edikti kaudu toimusid Rooma kodanike omandiõiguses suured muudatused. Praetor urbanus'e ediktiga kujunes eri instituut, mida rooma juristid nimetasid rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannabki praeguse aja 12 õigusteaduses nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. 35 Selline omandi alus võis tekkida kahel moel: 1
jäänused ning taganes Norbasse. Andnud nelja leegioni juhtimise üle Enomaiosele, asus Spartacus kolmesaja ratsaniku eesosas teekonnale Valeria juurde. 14.PEATÜKK Spartacuse kahe kuise sõjaretke ajal oli Nola all asuvasse laagritesse kokku tulnud orje ja gladiaatoreid nii palju, et Crixus sai formeerida veel kolm viietuhandelist leegioni ja andis nende juhtimise Artorixile. Kui laagrisse tuli teade Spartacuse järjekordsest võidust preetori üle, korraldati suur pidu. Seejärel tuli Artorx Mirzale teatama üksikasju tema venna võidust, kuid neiu juurde jõudes muutus poiss nii kohmetuks, et ei osanud kuidagi juttu alustada. Sest päevast alates, mil Spartacus lahkus, juhtus noor gladiaator sageli viibima juhi telgis, Mirza läheduses. Pärast pikka endamisi arutlemist jõudis Artorix järeldusese, et on meeletult armunud Spartacuse õesse. Kui ta oma tunnetest Mirzale rääkis, vastas too, et nendevaheline armastus on võimatu
III – otsuse täideviimine. Võlgnik anti võlausaldaja kätte (60 päeva), riiklikku täitemenetlust ei olnud. IV – isa võim patria potestas. Koduvõim manus. Lahutuse korral tuli lasta naisel minna, hiljem tuli tagastada tema vara. V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased. VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus. Kliendi kaitse patrooni eest. IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust.
esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis palju eesõigusi. Võõraste ehk mittekodanike õigused määrasid kindlaks välismaalaste preetori poolt kehtestatud õigusnormid. Täisealised kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele, austama kohalikku õigussüsteemi. Kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased, mehed alla 30 aasta ja relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigi tekke teoloogilised teooriad
Kus mõned juristid said erilise privilleegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamus, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustlik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. Aja jooksul säärane praktika kadus. Kohtu ja halduspretsendent Näiteks riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejurres kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Preetori õigus preetorid olid riigiametnikud , kelle otsused konkreetsedes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. Leping on enamasti õigusakt, millel ei ole õiguse tähendust. Väljendab osaliste tahet mitte aga riigi kui terviku tahet. Üro põhikiri kuulub lepingute hulka. Normatiivakt ehk õigustloov akt on kõige levinum ja paljudes riikides ka ainus õigusnorm. On riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud
püüdsid seletada riigivõimu tekkeallikat. Hilisemate patriarhaalsetes teooriates on tehtud ka üsna selget vahet riigi kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis mitmeid eesõigusi: täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud isa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori kehtestatud õigusnormid. Neist aegadest kinnistuv kindlalt põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õiguse: võtta osa riigivalitsemisest, õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Külaline on nii pereisa kui riigi kaitse all. Võõrad peavad austama selle maa tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda. 88. Psühholoogiline teooria. Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega enamuse vajadusega alluda (kari otsib juhti)
Peamiseltkasutatigi kohtupidamises. -lex(seadus) = rahvakoosoleku otsusHiljem tähendas lex ka keisri korraldus ning lepingut, põhikirja -edikt = magistrandi poolt tema võimuvolituse piires välja antudNende alusel kujuneb välja uus Rooma õigus. Olulisena märgitakse ära preetorite edikte, kuna needolid pikaajalised ja tähtajalised 125 maj anti välja iganeve edikt = edictum perpetuum, mida preetor enam muuta ei saa (ainult keiser) -senatus consultum= senati otsus = “vastus” preetori küsimusele, nõuanneKeisririigi ajal senati otsus astub lex’i asemele Järk-järgult tekkis preetoritel vajadus edikte edasi arendada. Hakkas kujunema ius honorarium (juristide poolttehtud). Eelmised ediktid hakkavad muutuma järgmistele kohustuslikuks. Preetor ei olnud ise kohustuslikult jurist, neid abistas juristide konsiilium. Sedaüsteemi on peetud läbi aegade parimaks õiguse üleskirjutamisesüsteemiks.1.saj. hakatakse edikte võrdsustama seadustega (rahvakoosoleku otsustega)
ülejäänud kaaslased ja orjad otsekohe laiali lunaraha tooma. Kui piraadid olid viiskümmend talenti kätte saanud, lasksid nad ta kaldale; tema aga kogus otsekohe laevastiku ja asus piraate jälitama: saanud nad kätte, lasi ta neid karistada nii, nagu oli seda sageli naljatades ähvardanud. Kvestorina siirdus ta Kaugemasse Hispaaniasse. Reisides seal preetori ülesandel kohtumõistmise pärast ringi, saabus ta Gadesesse, ning nähes Heraklese templis Aleksander Suure kuju, kurtis, et tänu omaenda saamatusele ei ole ta veel mitte midagi mälestusväärset korda saatnud eas, mil Aleksander oli juba alla heitnud kogu maailma. Caesar kandideeris ülempreestri ametikohale, andes seejuures ohjeldamatult altkäemaksu. Olles seejuures teinud väga suuri võlgu, ütles ta valimispäeva hommikul kodust koosolekule minnes
Vabariigi ajajärgul olid konsulid need kes kutsusid kokku senati koosolekuid ja juhatasid neid, kontrollisid senati otsuste täitmist ja sõjaajal juhtisid ka sõjategevust. Kui konsuli ametiaeg sai läbi saadeti ta mõnd Rooma provintsi valitsema (prokonsul). Konsuli võimutunnusteks olid purpuri värvi tooga ja elevandi luust ____ . Konsuleid saatsid 12 liktorit, kes olid ka konsulite ____ , nende tunnuseks oli nahast ____ ja kirves, kirvest kutsuti fasces. Konsulite järel 2. riigiamet on preetori amet. Preetor allus konsulitele, tema ülesandeks oli Rooma linnas õiguse mõistmine ja alates 3saj eKr pandi lisaks linna preetoritele ametisse veel üks preetor, kelle ülesanne oli õiguse mõistmine kodanike ja võõramaalaste vahelistes kohtuasjades (Praetor peregrinos võõra preetor). Sõjaajal võis preetorile alluda ka 1 leegion. Kolmas amet oli hierarhias tsensor. Tsensor valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta
Formulaarprotsessis pidi hageja peale 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest esitama uue hagi, kui kostja pole vabatahtlikult nõuet täitnud (action iudicati). Siis maksti eelneva kohtuotsusega mõistetud summa kahekordselt trahvina. Alates 2.saj e.Kr hakati pöörama tähelepanu varanduslikule vastutusele. Algul anti kogu võlgniku varandus võlausaldaja kätte. Võlgnik võis vabaneda vastutusest oma isikuga, andes kogu oma vara kreeditorile. Kohtuotsuse edasikaebamine Preetori kui kohtuniku otsused loeti Roomas lõplikeks, puudus edasikaebamisõigus. Otsus võidi vaid tühistada, kui: a) magistraat kasutas intercessio õigust preetori tegevuse vastu in iure staadiumis. b) actio iudicati vastu esitati tõsiseid vaideid. c) restitutio integrum teel. 3. Tõendamine - litis contestatio ajal pöördutakse tunnistajate poole olemaks kõige tunnistajad - hageja ja kostja puudutasid vindicta'ga asja, väites, et see kuulub neile
Kodanike ja võõraste instituudid arendatakse edasi rooma õiguses vabariigi perioodil. Kodaniku - civitas Romanus - staatus andis võrreldes teiste Rooma territooriumil elanud isikutega rea eesõigusi. Täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest (ius civile) tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud osa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori (praetor peregrinus) poolt kehtestatud õigusnormid (ius gentium). Siit kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused - võtta osa õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Võõrastel, vangidest ja orjadest rääkimata, ei ole külastatavas riigis poliitilisi õigusi, nad naudivad sugukondliku korra aegade tavaõigusest pärit külaliseõigusi (öömaja, toit, kaitse kolmandate ründe vastu) - eriti seda, et külaline on pereisa kaitse all
annaabi.ee 
