Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17 ÜLDIST Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud
Hageja tuli tema juurde. Olid teatud vormid, mida pidi lausuma ja pähe õppima, kui selle unustad, siis kaotad protsessi. Kui kostja ei tahtnud tulla vabatahtlikult tõi hageja ta jõuga. Preetor määras kohtuniku, kes hakkas asjaga tegelema. Protsessi liike oli 5. 1.kihlvedu 2.käepanek 3.võlgnikule kuuluva asja võtmine 4.vahekohtuniku määramise nõudmine 5.vandeandmine kohtu ees. Hageja pidi valima ühe protsessi liigi. 6. Formulaarprotsess 2 saj tekkis teine protsessi liik, mis sai nimetuse formulaarprotsess. Enam ei nõutud formulaid . Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled. Pooled võisid protsessis asja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis. Protsessi aluseks oli aga formula. Formula koosneb peamiselt järgmistest tähtsamatest osadest 1.kohtuniku määramine 2intentio-selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus 3 käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi
keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus tuleneb sõnadest dominus et deus (isand ja jumal), millega sellel ajal pöörduti keisri poole. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes) kodifikatsioon teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Koodeks seaduste kogumik CIC on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem
4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele.
katteks maha müüa legis actio per pignoris capionem- tähendas asja pandiks võtmist, kasutati seda väga piiratud asjade puhul, kas kindla tava või 12 tahvli seadustes nimetatud juhtumite puhul nt ohvirloomade eest müügihinna nõudmine, ei olnud nõutav riigliku võimu osavõtt ega ka võlgniku juuresolek formulaarprotsess(korra lõdvendamiseks) o jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse o paindlikum, ilma pidulike vormeliteta o preetor väljastas formula o võimaldas vastuväidete esitamist o täitemenetlus actio iudicati abil o edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis preetori erikaitsevahendid o olid preetori ainuisikulised korraldused-
päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist, 60 päeva möödudes õis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha lüüa Legis actio per pignoris capionem: tähendas asja pandiks võtmist, kasutati seda väga piiratud asjade puhul Vindikatsioonihagi: asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises käes seda asja ja ütles.. Formulaarprotsess (367 eKr – 3. Saj ehk 286? pKr): Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täismenetlus actio iudicati abil Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis Ekstraordinaalne protsess (17 eKr): Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune
„Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum)
Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga; Järelklassikaline aeg - dominaadi ajastu; Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents.16 3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering Viimaseks töös käsitletavaks levinud periodiseeringuks on protsessivormidest lähtuv liigitus, mille kohaselt jaguneb Rooma õiguse ajalugu kolmeks perioodiks: Legisaktsiooniline protsess; Formulaarprotsess; Kognitiivne protsess.17 16 Ibid 17 Ibid 11 4. Perioodide iseloomustused Erinevatele periodiseeringutele toetuvaid ajalooperioode võib iseloomustada mitmest erinevast küljest ja aspektist. Käesoleva töö piiratud mahust tingituna on autor otsustanud iseloomustada täpsemalt üksnes 3.1 peatükis loetletud Rooma riigikorrast lähtuva periodiseeringu perioode. Nimetatud periodiseering on muuseas kõige enam levinud ning
väljaostmist. d. 60 päeva möödudes võis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha müüa 2. Legis actio per pignoris capionem a. Tähendas asja pandiks võtmist b. kasutati seda väga piiratud asjade puhul, kas kindla tava või XII tahvli seadustes nimetatud juhtumite puhul nt ohvriloomade eest müügihinna nõudmine c. ei olnud nõutav riikliku võimu osavõtt ega ka võlgniku juuresolek FORMULAARPROTSESS Tekkis kuna see oli lihtsam ja kergem, oli ka formaalsem. Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täiteemenetlus actio iudicati abil Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis PREETORI ERIKAITSEVAHENDID Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1
Hageja pidi preetori ees teatud sõnu lausudes kostjale käe peale panema ning nii sai ta kostja üle võimu. Edasi toimuvat kirjeldab hästi kolmas XII-st tahvlist. 2) Legis actio per pignoris capionem – tähendab, nagu nimigi ütleb, asja pandiks võtmist. See toimus küll kohtuväliselt ning oli üldiselt erandiks. Gaius räägib vaid üksikutest ning väga kitsalt piiritletud kas avalik-õigusliku või sakraalõigusliku osaga nõuetest. (G. 4.26-29). c) Formulaarprotsess Tõenäoliselt juba vabariigi algusaegadel tekib legisaktsioonilise protsessi kõrvale paindlikum ja seega paremini kasutatavam formulaarprotsess. Eelkõige tähendas see loobumist pidulikest protsessivormelitest. Sellega võimaldati isegi vormeli ütlemisega eksinud poolel siiski sisuliselt vaidluseni minna. Ühine oli mõlemale protsessiliigile siiski seos konkreetse vormeliga, kuigi formulaarprotsessis oli see hoolimata protsessi nimest vähem range
a.j •hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering •eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi legisaktsiooniline protsess •formulaarprotsess •kognitiivne protsess 11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on: - juristide kirjutatud CIC digesta - lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) - ius Papirianum - 12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõigusen o r m i d , o n s ä i l i n u d re ko n s t r u k t s i o o n i n a , s i s a l d a b v e e l p a l j u a rh a i l i s t õ i g u s t j a A t e e n a õ i g u s e elemente.451.ema. valitakse
Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
3. legis actio per pignoris capionem Rakendati teatavate nõudmisete puhul, n ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel, sõdurite palganõudmise puhul jne. Protsess ise toimus riikliku võimu osavõtuta ning võibolla isegi võlgniku enda kohalolekuta. 4. legis actio per iudicis arbitrive postulationem Rakendati põhiliselt ühisvarade jagamiseks. 5. legis actio per condictionem Rakendati põhiliselt hagides kindlale rahasummale. Kõige hiljem tekkinud. 2. Formulaarprotsess sai valitsevaks 2.saj e.Kr. Vaidluse objekti formuleeris kirjalikult nüüd preetor in iure staadiumis. Seda kirjalikku formuleeringut nimetatakse formula'ks. Actio on kindlasisuline formula tüüp kindlate juhtumite kohta. See kujunes välja koos formulaarprotsessiga. Teatavad õigust sai kaitsta siis, kui selle kohta oli olemas kindle hagi. Need hagid arenesid ajaga ja reaalse õiguskäibe suurenemisega koos. 2. Kohtukohustus
annaabi.ee 
