summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu liber, era, erum vaba homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees alius, a, ud teine, muu ingenuus, i m. vaba inimene libertinus, i m. vabakslastu 11. Ingenui sunt, qui liberi nati sunt; libertini, qui ex iusta servitute manumissi sunt. Vabad inimesed on need, kes on vabaks sündinud; vabaks lastud on need, kes on vabastatud
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: ...
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud) Libertini (vabaks lastud) Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi) Cives Romani (Rooma kodanikud) Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Servi (orjad) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta. Isikul on:
Bloody marie lisaks ½ tl pernod, Bloody Mary põhi+½ bl mädarõigast, Bloody Maru viina asemel sake, Bloody Bull põhiretsept + lihapuljong. Capirinha 6 cl cachaca (kashasa) sukrurooviin 1 cl suhkrusiirupit Üks laim Garner: lamilõik Laim neljaks, suhkrusiirup peale, uhmerdada, 6 cl cachaca. Peale purustatud jää +segada. Caipiroska asendame cachaca viinaga. Caipiruva caipirinha + 10 seemneteta viinamarja, Caipirissima asendame cachaca heleda rummiga. Libertini cachaca asemel Drambui (liköör kanarbiku mega, viski basil) Mojito 6 cl heledat rummy 1,5cl suhkrusiirupit 8-10 mündilehtesdv Soodavett Kaunistuseks mündioksake Collins, ehitamine "Fernet Branca" Undelberg Õlu on segatud tomatimahlaga. "Baraccas" 1 cl Fernet Branca 3 cl magusat vermutit Raputatakse, kurnatakse kokteiliklaasi. "Harry`s Pick Me Up" 1 dash grenadiini 1 cl sidrunimahla 4 cl dzinni Pikendada vahuveiniga, raputada, kurnata veiniklaasi. 1. Alkoholivabad segujoogid.
Peale purustatud jää +segada segada 12 korda Margarita Caipiroska asendame cachaca viinaga. laimi/sidrunikiil soolaäärise tegemiseks Caipiruva caipirinha + 10 seemneteta viinamarja, 4cl tequila blanco Caipirissima asendame cachaca heleda 2 cl Cointreau või triple sec rummiga. 1 cl laimi või sidrunimahla laimi või sidrunikiil Libertini cachaca asemel Drambui (liköör seiker + kokteiliklaas kanarbiku mega, viski basil) Manhattan Mojito 4 cl ameerika viskit 6 cl heledat rummi 1 cl rosso/red vermut dash angostura bitterit 3 cl laimimahla varrega kokteilkirss 1,5cl suhkrusiirupit 8-10 mündilehte Soodavett
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
aastaselt. Rooma riigi elanikud kuulusid erineva õigusega gruppidesse. Roomlaste õigust – ius civile’t võisid kasutada ainult Rooma kodanikud. Teised vastavalt kas oma õigust või ius gentium’it. Gaiusel on selle kohta kirjeldus, mille alusel mina koostasin järgmise skeemi: Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) personae (isikud) liberi (vabad) servi (orjad) ingenui (vabalt sündinud) libertini (vabaks lastud) cives Romani latini dediticii (Rooma kodanikud) (latiinid) (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta, skeemile lisada tuleksid peregriinid - Rooma riigi mitteroomlastest elanikud, kelle õiguslik seisund oli aga parem kui dediticii'tel.
· Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, · Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, · Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati a) Rooma kodaniku orjusse sattumisega, eriti vangi langemisel, b) kui rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn tulest ja veest ilmajätmisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks, ingenui, ja vabakslastuiks, libertini. Vabad isikud, kes polnud rooma kodanikud esialgu suhtuti võõrastesse kui vaenlastesse, seejärel hakati võõramaalaste õigusi üldiselt täiendama, mis oli tingitud tootmise ja käibe arenemisest. Anti kaitset võõrale üksiku Rooma kodaniku või sugukonna poolt. Siit arenas elientela institunt. Nt anti võimalus kauplemiseks. Kaitsealust nimetati kliendiks, kaitsjat patrooniks. Vabade mittekodanike hulka kuulusid latiinid ja peregriinid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
