Mängu alustaja selgitatakse kas kulli ja kirja visates või reketit keerutades. Tennise põhilöögid Tennise põhilöögid on: eeskäsi, tagakäsi, serv, lendpall, tõste ehk küünalpall, rabak ja tilkpall ehk stop. Lendpalle mängitakse õhust ja tavaliselt võrgu lähedal. Rabakut lüüakse kõrgelt ja sellele eelneb tõste. Tennises on kõige tähtsam löök serv. Sellega algab iga punkti mängimine. Hea serv annab sulle vastase üle kiire ülekaalu. Servi tuleb lüüa nii, et vastasel oleks raske seda tabada. Kui vastane ei saa servi kätte, siis oled löönud ässa. Enne servi otsusta servi suund ja pikkus ning keskendu pigem servi täpsusele kui tugevusele. Kui tegid servil vea, siis saad ka teise võimaluse, kuid kui teed ka teise vea, siis saab vastane punkti. Tennises on veel üks huvitav väljend: winner, see tähendab seda, kui sa lööd palli nii, et vastane ei saa palli kätte ja sina saad punkti. Mänguliigid
Paarismängus peab servija pall põrkama kõigepealt servija lauapoole parempoolsesse kasti ja seejärel vastuvõtja lauapoole parempoolsesse kasti. Kui serv puutus võgukomplekti, siis antakse uus pall TÕRJE Palli lüüakse nii, et see lendab ilma millegi vastu põrkamata üle või ümber võrgukomplekti(ükskõik kas võrgukomplekti puudutamata või puudutades) ja põrkab vastase lauapoolele. LÖÖKIDE JARJEKORD Üksikmängus sooritab servija kõigepealt reeglipärase servi, seejärel sooritavad vastuvõtja ja servija kordamööda reeglipäraseid tõrjeid. Paarismängus sooritab servija kõigepealt reeglipärase servi, seejärel sooritab vastuvõtja reeglipärase tõrje, siis servija partner reeglipärase tõrje ja seejärel vastuvõtja partner reeglipärase tõrje ja nii samas järjekorras edasi. UUS PALL Uus pall antakse, kui · pall lendab reeglipärasel servimisel üle või ümber võrgukomplekti seda puudutades
16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14 12) Nemo bis punitur pro eodem delicto mitte kedagi ei karistata kaks korda sama süüteo eest. Tekst 16
a) Indiaca b) Tennis c) Võrkpall 8. Täida lüngad Mängijad löövad reketitega .............................. (8) edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast ........................ (9) (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). ....................... (10) võivad võita mõlemad pooled. Kui servinud pool eksib, läheb ............................... (11) üle vastaspoolele, kui eksib aga servi ........................................ (12) pool, võib servija jätkata servimist. 9. Kui kõrgele võib tavamängijal sulgpalli mängides pulss (SLS) 70nelt löögilt tõusta (ligikaudu)? a) SLS kuni 125 lööki/min b) SLS kuni 170 lööki/min c) SLS kuni 145 lööki/min 10. Sulgpall on olümpiaalade seas alates aastast... a) 1988 b) 1992 c) 1984 11. Sulgpalli mängitakse alates... a) 18nendast sajandist b) 16nendast sajandist c) 17nendast sajandist
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Õiguse ajaloo õppetool LADINA KEELE TÕLKIMINE Bakalaureuseõppe kodutöö Tartu 2008 Rühm 13 Harjutused ja ülesanded: Tõlkida eesti keelde: tekst 2 (laused 7, 8), tekst 4 (17, 19), tekst 5 (1), tekst 7 (1, 2, 3), tekst 9 (3, 4), tekst 14 (1), tekst 16 (7, 27), tekst 17 (23), tekst 20 (13, 24), tekst 21 (5, 12), tekst 22 (4, 23). Harjutus 9 (preetori juurde, elu eest), harjutus 14 (servi populi Romani, lex de imperio), harjutus 25 (obligavi, demonstrant), harjutus 26 (defendere, appellare), harjutus 31 (defendere, appellare). 2 Tekst 2 (7, 8) 7) Donatio propter nupitas Kingitus pulmade puhul Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul 8) Locatio- conductio Üürimine- rentimine, rendile andmine, rendileping
Matemaatika Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad on risti põhjaga. Kaldprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad ei ole risti põhjaga. Prisma kõrguseks nimetatakse prisma põhjadevahelist kaugust ja seda määravat ristlõiku. Prisma diagonaaliks nimetatakse lõiku, mis ühendab prisma kaht mitte ühele tahule kuuluvat tippu
Seejärel keevitab robot serva kokku. Lisamaterjalide valik Kuna materjal on õhuke (1mm) plekk siis tuleks valida vastavalt sellele ka keevitus traat. Tabelis on toodud 2 mm põkkliite jaoks 0.8mm traat kuid turul on ka 0,6 mm traate mis on õhukesele plekile minuarvates sobivam. Keevitamisel tuleks kasutada ka kaitsegaasi, eelistatavalt 80% Ar +20% CO2, sellise kaitsegaasi valikul pritsmed praktiliselt puuduvad. Tooriku ettevalmistamine Kuna toorik on õhuke plekk siis pole vajadust servi faasida, küll aga tuleks servad puhastada õlist ning roostest. Keevitusparameetrite valik Materjal paksusega 1mm pole toodud tabelis. 2mm pleki korral on keevituskaare pinge 18,5V, keevitus vool 90A ning kaitsegaasi kuluks -10 l/min. Kuna materjal on 1mm siis tuleks võtta kõik andmed mõni protsent väiksemad. Keevitus voolu antud juhul on alalisvool mis saadakse keevitusalaldit kasutades. MAG keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjoon. Keevitusdeformatsioonid
kohale 1 2. Universaal/nurgalööja (U/N) – võtab serve vastu; 2 inimest; eesliinis vahetab kohale 4, tagaliinis 5 või 6 3. Temporündaja (T) –lööb madalat tõstet keskel; 2 inimest; vahetab end eesliinis kohale 3, tagaliinis kohale 5 või 6 4. Diagonaalmängija (D) – mängib sidega diagonaalselt; vahetab tagaliinis kohale 5 5. Libero (L) – mängib taga kaitses, võrgu ees ei tohi olla; servi, blokki ei tohi; Vahetus toimub oma võistkonna servi ajal kohe peale servilööki. Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsimused Kes mõtles välja võrkpalli ja mis aastal? William Morgan, 1895.a.
(Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) 12 Seti võiduks on vaja võita 6 geimi ja samuti peab olema 2 geimiline edu vastase ees, mis tähendab, et mängijal peab olema vähemalt üks “murdmine” rohkem kui vastasel. Kui seti seisuks saab juba 6 - 6 mängitakse kiire lõppmäng. Maksimaalne settide arv meestel on kohtumises viis, naistel aga kolm. (Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) Esimese geimi lõppedes saab servi vastuvõtjast servija ja servijast vastuvõtja ja nii igas järgnevas geimis. Mängijad vahetavad väljaku pooli esimese, kolmanda ja iga järgneva paaritu arvulise geimide summaga geimi järel. Seti lõppedes vahetatakse pooli kui geimide summaks on paaritu arv, näiteks seisul 6:3. (ITF Rules of tennis 2017: 13) Servi sooritamise ajal ei tohi servija muuta oma asukohta käies või joostes, on lubatud vähesel
1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. 10 harjutust algajatele: 1. Esimese asjana tuleks harjutada reketi õigesti käes hoidmist. 2. Alustuseks on hea harjutus sulgpalli vastu seina löömine. Löö lihtsalt sulgpalli vastu seina, et see liigutus endale kätte saada. Samuti treenib see sinu kätt. 3. Harjuta erinevaid löömisvõimalusi(eest, tagant, ülepea jne). 4. Harjuta vastupidavust ja õiget hingamist. 5
Kuup Kuup on püstprisma erijuht. Kuup on korrapärane kuustahukas. Kuubi tahkudeks on kuus ruutu, sel on 12 serva ja 8 tippu. Igas tipus kohtuvad kolm tahku. Kuna kõik kuubi servad on ühepikkused, siis tähistame kuubi servi a- ga. Valemeid Kuubi täispindala St St = 6*Sp Kuubi põhjapindala Sp Kuubi põhjaks on ruut küljepikkusega a. Sp = a*a = a^2 Kuubi ruumala V = a*a*a = a^3 Kuubi pinnalaotus
Servus üldine termin, orja seisundi, tegevusala ei ütle midagi. Persoon ori, mancipium üsna laialdane termin, reeglina orjad kui vallasvara. Ancilla täiskasvanud naisori. Puer/puella lapsori poiss/tüdruk. Verna majaori, kasutatud kui orjad on sündinud ja üleskasvanud ühe isanda majas. Orjade õiguslik seisund alati üks ja see sama. Kuid vabade puhul võivad nad olla vabaks lastud või vabana sündinud. Üksõik, kuidas ori orjaks sai, üks staatus ja nii ongi. Servi facti ehk vaesusest/häbist laps orjaks müüdud. Vabade puhul oluline, kust keegi on pärit. Vaba ühest vabast emast sündinud. Vabaks lastud orjusest vabastatud. Roomaõigus on urban ehk linnaori, rustic ehk maaori, õiguslikult neil vahet ei tehta. Orjad tegutsenud arstina, kaupmehena, kiirkirjutajana aga nende staatus sama, mis niisama majaorjal (põlluorjal, industriaalorjal). Isnada pangaori ajanud asju pankuri juures. Ori rentinud ka tlu ja töötanud seal. I sajandil e.Kr
Kolmnurkne püstprisma Kolmnurkne püstprisma on piiratud kolme ristküliku ja kahe võrdse kolmnurgaga. Kolmnurgad on püstprisma põhitahud. Kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma põhiservadeks. Ristkülikud on püstprisma külgtahud. Ristkülikute ühiseid servi nimetatakse püstprisma külgservadeks. Joonisel kujutatud püstprismat tähistatakse püstprisma ABCDEF. Põhitahud on kolmnurgad ABC ja DEF. Külgtahud on ristkülikud ABED, BCFE ja ACFD. Põhiservad on lõigud AB, BC, AC, DE, EF ja DF. Külgservad on lõigud AD, BE ja CF. Kolmnurkne püstprisma on ruumiline kujund ehk keha, sest tema kõik punktid ei asu samal tasandil. Kolmnurkse püstprisma pindala Kolmnurkse püstprisma pindala leidmist on hea
geomeetrilist keha. Hulktahukad jagunevad Kumerad hulknurgad Mittekumerad hulktahukad Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+RS=2 Korrapärane hulktahukas Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja igast tipust lähtub võrdne arv servi. Platoonlised kehad Korrapärane tetraeeder Kuup ehk korrapärane heksaeeder Korrapärane oktaeeder Korrapärane ikosaeeder Korrapärane dodekaeeder Korrapärane tetraeeder 4 tahku Tahud on võrdkülgsed kolmnurgad. Igast tipust lähtub 3 serva. Korrapärane heksaeeder ehk kuup 6 tahku Tahud on korrapärased nelinurgad. Igast tipust lähtud 3 serva. Korrapärane oktaeeder 8 tahku
Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi) kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Kuni 20. sajandi lõpuni mängiti sulgpalli valdavalt vaid süsteemis "kolmest parem", st. mängu võitmiseks pidi üks pool võitma kaks geimi. Üks geim mängiti 15 punktini, väljaarvatud naisüksikmängus, kus geim lõppes peale 11. punkti saamist. Geimi lõpus viigiseisul 14:14 (10:10) võis servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kolme punkti võiduni, st
Halljänes Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2..
nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat. Servimine: Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1) alt või ülevalt; 2) eest või küljelt; 3) hüppelt või maast; 4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa
sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid. Rohkem kasutatakse vormstantsimist auto-, traktori-, vaguni- ja laevaehituses. 3.Valtsimine 1) plekkdetailide liitmine nende servi vaheliti painutades 2) metalli survetöötlemise viis, mille puhul valuploki või tooriku ristlõike muutmiseks kasutatakse valtspingi pöörlevaid valtse. Eristatakse külm- ja kuumvaltsimist. 4.Tõmbamine - Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamine toimub reeglina külmalt. Kuna ruumala ei muutu siis detail pikeneb. 5
Püramiid ko o s ta s : La ura Ka s e küli Püramiidiks nimetatakse ruumilist kujundit, mille külgedeks on ühise tipuga kolmnurgad ja põhjaks hulknurk Ühise tipuga kolmnurki nimetatakse püramiidi külgtahkudeks. Külgtahkude ühiseid servi nimetatakse külgservadeks. Põhjaks olevat hulknurka nimetatakse põhitahuks ja selle külgi põhiservadeks. Kolmnurkade ühine tipp kolmnurk püramiidi kõrgus Korrapärane püramiid Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui tema põhjaks on korrapärane hulknurk ja kõik külgservad on võrdsed.
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul;
kui tema põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Korrapärane viisnurkne püstprisma Korrapärane kolmnurkne püstprisma Korrapärane nelinurkne püstprisma Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha ehk regulaarne hulktahukas ................. hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja mille igast tipust lähtub võrdne arv servi Kuup ehk heksaeeder ehk korrapärane kuustahukas Pindala ja ruumala Kuup S= 6a2 V= a3 Risttahukas S= 2(ab+ac+bc) V= abc Püströöptahukas S= 2Sp+Sk V= SpH S p = ah = ab sin Sk=PH P=2(a+b) Kaldrööptahukas S= 2Sp+Sk V= SpH
Filius (filii) familias – perelapsed Persona sui iuris – isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all Persona alieni iuris – isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all Puberes – suguküpsed isikud Impuberes – mittesuguküpsed isikud Infantes – lapsed kuni 7 a. vanused Infantiae maiores – lapsed 7-14 a. vanused Koloon – sõltuv maarahvastik Ius commercii – õigustehingute sõlmimise õigus Ius connubii – õigust sõlmida abielu Servi populi Romani – orjade kuulumine üksikutele eraisikutele Servi publici - riigi ori Servi res sunt – Rooma orja asi Peculium – orjale majandamiseks lubatud teatud osa isanda varandusest Manumissio – orjusest vabastamine Fiscus – riik, kui pärija Sodalitates – professionaalsed ja religioossed kolleegiumid Collegia - erakorporatsioonid Municipium - linnakogukond Latin – Latiumi elanik Agnatio - võimusugulus Cognatio - veresugulus Paterfamilias – perekonna isa
1. Vulkaani kõrgus on 3776 (kolm tuhat seitse saada seitse kümmend kuus) meetrit, see on Jaapani kõrgeim tipp Selle läbimõõt on 505 (viis saada viis) meetrit ja sügavus on 200(kaks saada) meetrit. Fuji kraateri kuju on õige koonus. Ta meenutab lootose lille ja piirneb kaheksa servi, mida tuntakse Yaksudo-Fuyo ("kaheksa Fuji kroonlehed ") Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji viimane vulkaanipurse toimus 1708. (tuhande seitsmesaja kaheksandal) aastal Kõige hävitavad Fuji pursked toimusid 800.(kaheksasaja), 864.(kaheksasaaja kuueküümne neljandal) ja 1707. (tuhande seitsmesaaja seitsmendal) aastatel. 2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis
Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni. Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes ja püstine hiirehernes, viljakamatel muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas. Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida ühte eesti eksootilisema õiega orhideed ehk käpalist punast tolmpead. SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST TAIMEST (jutt slaididel) Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on õõnetuvi, musträhn ja hoburästas, vanades
nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3. kirjelda laepaneelide vuukide viimistlemist. 1. puhastame paneelivahelised vuugid kivistunud mördipritsmetest ja karestame ning niisutame paneelide servi. 2. seinale märgime vuugi keskme 3. täidame vuugi sõelutud mördiga ja hõõrume siledaks 4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame pooltardunud mördisse ühtlase laiuse ja sügavusega vuugi 6. lõpuks eemaldame juhtlaua, puhastame rustiksoone mördikübemetest ja viimistleme vuugi ääred hõõrutiga 4
kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma 2. Ühtlasi pakkusid järved paremaid liiklemisvõimalusi kui raskesti läbitavad metsad Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi 3. Kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis siis kasutati ka kvartsi 4. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid , harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne. Elatusalad: 1. Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks 2. Tähtis oli ka jaht 3. Kala ja liha igapäevases menüüs oli ka loodusannid( taimed, juurikad, marjad, pähklid )
KOLDNÕGES Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu. Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib,
Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). 8.Kas jalaga tohib võrkpalli mängida? Jalaga ei tohi mängida võrkpalli. 9.Kuidas käsitleda, kui pall puudutab antenni või läheb üle võrgu väljaspoolt antenni? Kas on viga, või ei ole? Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. 10.Kus asub pallingu - (servi) ala? Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu ala asub otsajoone tagaliinil. 11. Kas mängija tohib väljuda väljakupiirist? Mängija ei tohi väljuda väljakupiirist. 12.Kas pall tohib kukkuda väljakupiiridest väljapoole? Pall tohib minna väljakupiiridest väljaspoole. 13.Kas pall on mängus, kui ta puudutab trossi?
Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed
'' Õnneks oli saalilagi taeva ja võistkonna vahepeal, nii et midagi hullu ei oleks saanud juhtuda, kui taevas oleks alla varisenud, kuigi lambid laes kõikusid suhteliselt hirmuäratavalt. Peas tiirlesid mõtted nii kurjad. Ma olin 100% kindel, et oli piiripall, kuidas ta sai anda punkti vastastele? Laureus Van der Post märkis kunagi, et inimesed on kõige hirmuäratavamad siis, kui nad on täiesti kindlad, et neil on õigus. Otsustasin nõuda uut palli, uut servi. Rääkides kohtunikuga tuli ilmsiks tõde, et mees polnud isegi kindel, kas oli out või mitte. Saime uue võimaluse. Hullumeelne, kuid nagu näha, tasus proovimist. Seisin dilemma ees, kas üritada uuesti või mitte. Kaotades naeruvääristaksime vaid iseendid. Ei, see on meie õigus, meie viimane võimalus. Seisin jällegi servimisjoone taga, vastaste nõme irve silme ees. Ma ei suuda! "Kui sa arvad, et sa suudad, siis sa suudad," on tõdenud Mary Kay Ash ja "kui sa arvad, et sa ei
residentsi (Badminton House) järgi. 1977. aastal peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsioonil 147 liiget. Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias. Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. Lk 2
Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud. 24. Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda. 25. Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus 26. Ius connubi- abielu sõlmimise õigus 27. Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem 28. Ius suffragii- hääleõigus 29. Ius honorarium- õigus pidada ameteid 30. Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu õigusobjektiga.Peremees võis orja võõrandada ja hävitada.Peremehe seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte halvemaks. Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud võimalik seaduslik abielu. 31. Pekuulium/Peculium- isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma jne. Orjuse tekkimise viisid Roomas:
eestkostja autoriteet,volitus 10. matrinomium cum manu-abielu mehe täielikuga võimuga, matrimonium sine manu – abielu mehe võimuta; in manu mariti- mehe võimu all(mehe käe all) 11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17
Ilma erilise vajaduseta ei tohi sidumisvahendite kaldenurk horisontaali suhtes olla üle 60º. (7) Sidumisjõu muutus sõltuvalt sidumisvahendite kaldenurgast horisontaali suhtes on toodud tabelis 2. Tabel 2 Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest 60º 100 70º 70 80º 35 (8) Sidumisvahend ei tohi olla vastu teravaid servi. Vajadusel tuleb teda kaitsta nendega kokkupuutumise eest. (9) Sidumisvahendid tuleb pingutada. (10) Üksiku sidumisvahendi või kinnituse lahtitulek, katkemine või lõdvenemine ei tohi nõrgendada veose teisi sidemeid ega põhjustada veose lagunemist. (11) Sidumisvahendite pingutusvahendid tuleb paigutada nii, et nad ei suurendaks sõiduki laiust. §11. Veose katmine (1) Veos tuleb katta presendi, võrgu või muu sobiva materjaliga: 1) kui on oht, et veos tolmab või variseb sõidukilt;
on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi) kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Sulgpalli ajalugu Eestis: Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Sulgpalli edasine levik Eestis (ENSV-s) on tihedalt seotud selle mängu levikuga NSVL-s. Aastal 1957 peeti Moskvas ülemaailmse noorsoo ja üliõpilaste festivali
Referaat Halljänes Aprill 2008 Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2..
Muredaks hautatud veiseliha. napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile. (nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi) reis Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla. roog (roa ja roo) Eelroaks on täna värske salat. Pilliroo katus on imeilus. (serva ja servi) serv Pargi auto tee serva. Kaia servis täna paremini kui ta vastane. siili ja siilu) siil Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti. 2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused! aru: I kuiv rohumaa; II mõistus, taip 1. hanguma: I kõvastuma; II hanguga tõstma 2
liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Töö- ja tarberiistad Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning väga paljud esemed olid tehtud ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda ei leidunud igal pool Eestis, siis hakati selle kõrval kasutama kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutatai moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kasutati ka palju luid ja sarvi, millest valmistati harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Elatusalad Veekogude ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks, kuid siiski oli kõige tähtsamal kohal jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja
aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja üks Cambridge'ist tulnud õpetatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Skye, Rhum, Mull jaa Arran, sotimaal Ardnamurchen Point'is ja samuti lõuna pool Iirimaal Slieve Gulluion'is, Carlingford'is ja Mourne'is. Need vulkaanid võisid
tainakihtide kokkusurumist Tehnoloogia: Ümbriku- või poolümbrikukujulisi saiu vormides määri Määri tooted tainatükk keskelt kergelt spetsiaalse külma veega ning tõsta "saialäikega", selle ruudu otsad keskele kokku puudumisel jäta määrimata või määri Servi ja otsi ei tohi tugevalt puudutada, munaga muidu ei muutu toode Küpseta +200-230 °C kihiliseks juures 12-18 min Kergita tooteid temp +36-37°C Üks pärmi-lehetaina retsept 0,5 l vett 1,1 kg nisujahu (tüüp 550) 0,01 kg suhkrut 0,05 kg presspärmi 0,05 kg margariini 0,015 kg soola 0,125 kg muna 0,4 kg kihistusmargariini Kasutatud materjalid http:// www.hkhk.edu
Käsikaarkeevituse kirjeldus Kaarkeevituses kasutatakse elektrilise kaarlahenduse ehk kaarleegi poolt tekitatud soojust, mille abil sulatatakse liidetavate detailide servad ja keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Pärast metalli tardumist tuleb õmblus puhastada, kuna elektroodi kate moodustab sulades sulametalli välismõjude eest kaitsva räbukihi. 3. Keevitusmaterjalid
1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega)
OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal
loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24. adoptio- lapsendamine; 25. arrogatio- iseseisva täisealise isiku pidulik lapsendamine. 26. usus- asja eluaegne kasutamisõigus; kasutamine, tarvitamine, komme; 27
pentomino töölehed 31. nädal 1.2. Risttahukas ja kuup. risttahukas, suuline küsitlus, õpik lk 8892 *oskab nimetada ja näidata 30.aprill- 3.5. Mõõtmisülesandeid. kuup, joonestamine, töölehed risttahuka ja kuubi tippe, Tunnikontroll 4.mai ruumilised mudeli valmistamine, tv lk 3637 servi ja tahke nr 19 kujundid, rühmatöö, paaristöö, *tunneb ära kuubi ja servad, tipud, iseseisev töö, Interaktiivsed risttahuka tahud nuputamisülesanded, töölehed peastarvutamine 30. nädal 1.5. Kordamine
keevitamisel kasutatakse kaitsegaasina argooni väikese (2%) süsihappegaasi lisandiga. Seetõttu loetakse seda keevitusviisi MAG-keevituseks. 8 Kaarjootmine. MIG/MAG-masinat saab kasutada tsingitud, teras- ja roostevabast plekist liidete saamiseks, kus detailide servadele kantakse sulajoodise kiht. Kaare võimsus on väiksem ja kasuta- tud pronkstraatide sulamistemperatur madalam kui liidetavatel metallidel. Kaar ei sulata detailide servi, kuid liitepindu kattev sulajoodis ühendab viimased tugevaks liiteks. Nii saab protsessi kiirust kuni 10 korda tõsta. 1.3. MIG/MAG-keevituse eelised ja puudused Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, mis on tingitud suurte keevitusvoolude 80...500 A rakendamisest ja keevitustraadi väikesest läbimõõdust (0,82,0 mm) põhjustatud suurest voolutihe- dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse
Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685-585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks. Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle, muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus. Olavi Pesti, Külli Rikas
TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata. Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist.
Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg
Sellest, et see 50 ha suurusel alal asuv geoloogiline nähtus on kosmiliste juurtega, jutustavad ka erinevad legendid ja müüdid. Teadlaste arvates võis kraatrit põhjustanud meteoriidi kaal olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga lagunema killukesteks. Kaalis meteoriidi kraater on ainus kildudega tõestatud kraater euroopas ja teine maailmas. Ta koosneb ühest suurest ja kaheksast kõrvalkraatrist. Peakraatri võimsaid servi on kasutanud vanad eestlased ära ka linnuste ehitusel. Nimelt kraatrivalli välisnõlva kirdeosas avastati linnus, mis või seal asuda 5-7 saj e.m.a. Ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Müüris olevad kividki olid kuni poolteisemeetrise läbimõõduga. Kindlalt on Kaali meteoriidikraaterid väärt uurimist, külastamist ja oma silmaga ära nägemist. 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www
annaabi.ee 
