Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, piisavalt toekas, et saaks korraliku haarde ja ka niiskes käes püsiks. Noatera kitsas, piisavalt pikk 15-25 cm, painduv ja otsast aheneva kujuga. Eeltöötlusvahendid. Leivanuga Rabeda koorega ja pehmesisuliste pagaritoodete tükeldamiseks. Sobib ka suurte puuviljade, nt meloni ja ananassi tükeldamiseks. Köögikäärid Kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel ja lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. Kääriterad on tihti hammastatud, et vältida toodete libisemist tükeldamisel. Sageli on terades ka väikesed kaarjad väljalõiked, et vältida nt linnukontide libisemist kääriterade vahel. Käepideme sisepinnad võivad olla kummikattega, et paremat haaret saada. Eeltöötlusvahendid. Lõikelauad Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu
LEIVANUGA : Leiva, saia ja muude pagari- ja kondiitritoodete lõikamiseks LIHANUGA: Jäiga teraga nahastamiseks ja konditustamiseks TOMATINUGA Sakilise teraga nuga sobib nii lauanoaks kui ka tomatite ja samalaadsete pehmete, tihke koorega köögiviljade lõikamiseks. KAUNISTUSNUGA Köögi-ja puuviljadest saab selle noa abil teha spiraale. PRAEKAHVEL On suur, pika varrega kahvel, mida tarvitatakse praeliha tõstmisel, keeramisel ja tükeldamisel. JUUSTUNUGA Juust ei kleepu tera külge. Kahearuslise teraga on kerge juustuviilu tõsta. VÕINUGA Laia noalabaga on mugav määrida võid või muid määrdeaineid leivale, saiale. KALAPIIK Sellga kja kinni hoides on mugav kala puhastada, fileerida KANNELEERIMISNUGA Sellega on mugav teha kaunistusi köö- ja puuviljadest PARIISIKARTULIRAUD Sellega saab kartulist voolida pariisikartuleid TAIGNALÕIKUR Sellega on kerge tainast lõigata VÕIVOOLIJA
Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt : Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdvad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali
pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD
juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R. , Haynes, B. ,,Praktiline aiapidaja käsiraamat" 2003: lk 130-133 2. Sarapuu, T. ,,Bioloogia gümnaasiumile" 2002: lk 103-104 3. Zaletajeva, J ,,Tulbid" 1975: lk 30
kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes. Nuga ei tohiks olla ka väga kerge, sest teatud raskusest on tükeldamisel kasu. 1 Koorimisnuga ehk väike nuga kasutatakse koorimiseks, puhastamiseks, kalade rappimiseks. Nuga on lühikese ( 8 cm) terava otsaga teraga Fileerimisnuga kasutatakse kalade fileerimiseks. Noa käepide peab olema puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiske käega lõigates turvaline oleks. Noatera peab olema
töötlemiseks (räni, kvarts, vääriskivid). Saadav pinnakaredus vastab lihvimise omale. 4. Kontsentreeritud energiavooga töötlus · Elektronkiirtöötlus pole mõttekas kasutada, kuna on mõeldud keerukate kontuuride lõikamiseks või siis väikeste avade tegemiseks. Antud töös olev detail on üpris lihtsate kontuuridega ja ka tsentraalava on üsna suur. · Lasertöötlus seda kasutatakse materjalide tükeldamisel ja väikeste avade tegemisel. Kuid minu poolt töödeldav detaili pole vaja enam tükeldada. · Plasmatöötlus sobiks osaliselt antud töö jaoks, kuna seda kasutatakse valuplokkide defektse pinnakihi eemaldamiseks.
Nisujahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega kleepainet nimetatakse jahu jõuks. Tugev jahu sisaldab palju valku, on suure veeimamise võimega ja moodustab elastse taigna, mis allub hästi mehaanilisele töötlemisele. Taignas, mis on valmistatud tugevast jahust, toimub proteolüüs (valkude lagunemine) aeglaselt. Selline sai on suure mahu ja hea poorsusega. Nõrgast jahust valmistatud taigen muutub käärimisprotsessis ja tükeldamisel kergesti vedelaks. Sai on tavaliselt laialivalgunud, väikese mahu ja väikese saagisega. Nisujahu sisaldab alati proteolüütilisi (valke lagundavaid) ensüüme, kuid valkude proteolüüs ei kulge kõigil taignasortidel ühesuguselt. Valkude allumine ensüümide tegevusele sõltub: teravilja sordist teravilja klimaatilistest kasvutingimustest teravilja kuivatamise režiimist teravilja säilitamise ajast ja tingimustest
piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel. Busee - ümarbiskviitkoogi põhi. Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud mandlid või pähklid. Hapendatud keet - piimhappebakterite toimel käärinud keet. Juuretis - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode rukki-, rukki-nisu- võinisulihtjahust ja veest, mida kasutatakse osaliselt taigna valmistamiseks.
8. Leivanuga - Rabeda koorega ja pehmesisuliste pagaritoodete tükeldamiseks. Sobib ka suurte puuviljade tükeldamiseks. 10 9. Lõikelaud - Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi anda lõikamisel pindu või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Kasutatakse leiva, liha, kala, köögiviljade tükeldamisel töölaua kaitsmiseks ja noa nürinemise vältimiseks. Lõikelauad toidutoorme, toortoitude, kuumtöödeldud toitude ning valmistoitude käsitsemiseks peavad olema kas märgistatud või erineva kuju või värviga. Sellekohane teave peab olema köögis nähtaval kohal. Plastikust lõikelaudade värvide tähendused: ● Sinine (värske kala) ● Pruun (juurvili) ● Punane (toores liha) ● Kollane (küps liha)
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
erinevat värvi kui on plastikust lõikelauad, puidust lõikelauad märgistatakse. Sinine- Värske kala, Pruun-juurvili, Punane-toores liha, Kollane-küps liha, Roheline-salat ja puuvili, Valge – piima-ja leivatooted. LIHAVASAR – Liha kobestamiseks ja vormimiseks enne kuumtöötlust. Tugevast materjalist, (harilikult olumiinium või malm) monoliitne. KÖÖGIKÄÄRID – Kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel ja lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. RIIV – Köögiviljade, puviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. SÕEL – Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanšeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks.
l 0 kus Si on hulga D tükeldamisel n osahulgaks S1, S2, ..., Sn saadud Vertikaaljooned x=xi ja horisontaaljooned y=yi jaotavad piirkonna D b d
biskviittainast, kartulipüreed ja püreesuppe. Kutter on seade, kui on vaja purustada liha, kala, aedvilju, juustu või kui on vaja valmistada püreeritud tooteid. Kuna kaan on pealt läbipaistev on võimalik jälgida toote töö protsessi. Universaalajam on mõeldud vahustamiseks, sõtkumiseks ja segamiseks köögis. Juurviljatükeldaja aitab aega kokku hoida nii köögi- ja puuviljade tükeldamiseks kui ka kuiva leiva, juustu, pähklite ja seente tükeldamisel. Tükeldamisviise on mitmeid, mille vahel valida: viilutamine, riivimine, kuubikuteks või ribadeks lõikamine. Pesemis- ja koorimismasin on ette nähtud kartulite ja porgandite koorimiseks, puu- ja juurviljade harjamiseks ja pesemiseks. PRAKTIKA KÄIK Tööohutuse alane instruktaaz Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu.
Saadud taigen tõstetakse kaussi ja pannakse käärima. Samal ajal kui taigen käärib, pestakse ära katel ja segamismasina konks ning pannakse kuivama. Pärast taigna käärimist on järgmiseks tehnoloogiliseks operatsiooniks taigna tükeldamine ja tainakute vormimine. Tükeldamise ja vormimise käigus taigen käärib edasi, mistõttu on vaja kiirelt tegutseda, et taigen üle ei kääriks. Valmiskäärinud taigen tõstetakse jahuga tolmutatud töölauale. Tükeldamisel jagatakse valmis taigen vajamineva suurusega tükkideks noaga. Edasi rullitakse sobiv tainaku tükk jahuga tolmutatud töölaual taignarulliga ristkülikuks, mis on umbes viie millimeetri paksune. Lahtirullitud taigen määritakse õhukeselt sulatatud margariiniga ning puistatakse üle mooniseemnete ja suhkru seguga. Seejärel rullitakse kokku ja lõigatakse vastava kaaluga tükkideks. Sobiva kaaluga tükid asetatakse paberiga kaetud ahjuplaadile ja pannakse kerkima. Kui rullid
0,2-1,1 protsenti. Mida rohkem on viljalihas happeid, seda paremini õunad säilivad, sest enamiku bakterite ning hallitusseente areng on happelises keskkonnas takistatud. Kui õunu soovitakse töödelda kooritult ilma südamikuta, siis eemaldatakse südamik õunapuuri või lehtri otsaga enne õuna koorimist, muidu õun puruneb. Veeranditeks ja väiksemateks tükkideks lõikamisel südant ei eemaldata, vaid seemnekoja kestad eemaldatakse õunte tükeldamisel. Kui õunad on vaja varem ette valmistada, jäetakse nad esialgu terveks või suuremateks tükkideks, õhemateks viiludeks lõigatakse otse enne töötlemist. Töödeldud õuntest tehakse mitmesuguseid hoidiseid, nagu kompotti, keedist jm. Kompotiks, marineerimiseks ning hapendamiseks sobivad paremini heleda sileda koorega ja tihedama viljalihaga magushapud õunad. Püreeks sobivad õrna viljalihaga, keediseks aga tihedama viljalihaga sordid
tükk, mis rullitakse pikaks voolikuks. Vooliku paksus sõltub valmistoote suurusest. Mida suurem toode, seda paksem tuleb teha voolik. Voolik võetakse vasakusse kätte. Parema käega rebitakse või lõigatakse noaga ära taignatükk, pannakse kaalule, tõstes sealt samaaegselt ära varem pandud taignatüki. Taignatükid peavad valmistoodetest 12 15% rohkem kaaluma Küpsetamisel ja jahtumisel tekib toodetel küpsetus- ja jahtumiskadu. 21 Käsijagajaga tükeldamisel Käsijagajaga tükeldamisel rullitakse taignapall rulliga õhemaks, surutakse kätega ühtlaseks, raputatakse jahutolmu peale ja asetatakse käsijagajaga kaussi. Esmalt tõmmatakse alla plaat, mis surub taigna ühtlaselt kaussi. Seejärel tõmmatakse kangi abil alla noad, mis lõikavad taigna 30 32 võrdse mahuga tükiks. Käsijagajaga kaussi asetatava taignatüki kaal võrdub saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega. Näiteks 32 tükiks jaotava käsijagaja kaussi asetatakse 50g
jäävad kõhuosa kaudu ühte. Lõige olgu sujuv, et lõikepind jääks ühtlaselt sile. Suurtel kaladel eemaldada ka rasvad. Need on toidukõlblikud, tuleb sulatada ja kasutada toidu valmistamisel. Kalade kuumtöötlemine: Kalafilee on soovitav panna keema, hauduma või praadima külmunult, kuna siis jääb kala mahlasemaks. Piserdades puhastatud kalale või kalatükkidele sidrunimahla või lahjendatud äädikat, muutub kalaliha heledaks ning paraneb ka lõhn ja maitse. Tükeldamisel ei tohi kala kõveraks painutada ega muljuda, sest muidu jookseb mahl välja. Keetmine: Kala ei tohiks keeta väga tugeval tulel. Mida vähemas vedelikuhulgas kala keeta, seda maitsvam ta on. Eriti õrna ja meeldiva maitsega on aurus keedetud kala. Suured kalad pannakse keema külma või leige veega (et nad ühtlaselt kuumeneksid). Väikesed kalatükid pannakse kuuma, soolaga maitsestatud vette. Kui kala keedetakse, pannakse keeduveele äädikat, soola, sibulat ja pipart.
veel mineraalaineid, orgaanilisi happeid ja vitamiine, piima-, muna-, ja kohupiimamagustoitudega valke jne. Toidunõud, milles magustoite valmistatakse, peavad olema paksupõhjalised, et vältida kõrbemist, ning sellisest materjalist, mis ei reageeri hapetega. Sobivad on emailitud või tulekindlast klaasist keedunõud või ahjuvormid. Sama nõue kehtib ka töövahendite puhul. Puuviljade tükeldamisel ja koorimisel tuleb kasutada ainult roostevaba nuga, tavaline terasest nuga tumeneb ise ja rikub ka puuvilja lõikepinna. 3 Marjad ja puuvili lisanditega Kõige tervislikum on järelroaks süüa värskeid puuvilju või marju, talvel nendest valmistatud hoidiseid. Magustoiduks antakse lauale ka mõningaid aedvilju, nagu melon, arbuus, rabarber, porgandid, kõrvits. Toorelt söömiseks valitakse küpsed ja terved viljad ning marjad. Marjad
olnud võimalik reaktsiooni kulgu jälgida ning selgeks teha, kas CaCO3 reageerib veel happega või mitte. Seega pidime CaCO3 ja happe segult vahtu ära lükkama, mis oli võrdväärne segamisega ning see kiirendas reaktsioonikiirust. Seega võib saadud tulemuse ebatäpseks lugeda, kuid teoreetiliselt saab siiski ülevaate reaktsiooni kiiruse sõltuvusest ainete kokkupuutepinna suurusest. ° Kriiditükkide tükeldamisel väiksemateks tükkideks selgus, et täpselt ühesuurusteks tükkideks ei ole võimalik neid teha. Ka see muudab saadud tulemuse ebatäpseks. 4. tüki asemel, mis pidi olema purustatud, kasutasime hoopis pulbrit, mis oli palju ühtlasem, kui ta ise purustatuna oleks olnud. ° Reaktsiooni lõppedes jäi vedeliku pinnale hulpima väikseid CaCO3 tükikesi, mis silmaga jälgides ei tundunud reageerivat ning segasid reaktsiooni lõpu määramist.
kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub oluliselt kogu süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide projekteerimiseks ja loomiseks. 2. Mida tuleb silmas pidada süsteemi tükeldamisel alamsüsteemideks? Süsteem on kogum omavahel ühendatud, interaktsioonis olevaid alamsüsteeme. Süsteemi tükeldamisel peaks iga alamsüsteem säilitama oma funktsionaalsuse. Alamsüsteemid peavad suutma töötada ka üksi. Üksikute alamsüsteemide omaduste ja funktsioonide kombineerimisel saadakse teenuse uus kvaliteet. 3. Alamsüsteemide ühendamisel tekkiva sünergismi põhjused Alamsüsteemid eraldi ei suuda tagada teenuse kvaliteeti. Alamsüsteemid võivad oma
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
paaritutel aadressidel olevad diskreedid. Digisiinusest on võimalik teha digikoossiinus , kui me nihutame ajaarvamise alguse ühe sammu võrra. Digisiinuse ja digikoosiinuse summa On lihtne liitmistehe. Kui valime dikreetimissammuks T/4, siis saame erinevad admevood paaris ja paaritutel aadressidel. Paaris aadressidel muutub siinuse komponent nulliks, koosiinus aga omab väärtusi. Paaritutel aadressidel muutub aga koosiinus nulliks ja siinus komponent omab kindlaid väärtusi. Andmevoo tükeldamisel jooksva aadressi järgi paaris ja paarituteks saame sõltumatud kvadratuurkomponentide nivood mille järgi saame arvutada nii amplituudi kui algfaasi. Kvaasiharmooniline digisignaal Kvaasiharmooniline signaal on signaal, mis võib olla kas amplituud või nurkmoduleeritud(faasmoduleeritud). Kui diskreetida seda singaali sammuga T/4 ja moodustades andmenivood nii paaris kui paaritutel aadressidel saame , et paaris ajamomentidel muutub siinus komponent nulliks
Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sep...
vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule
vett. Leotatakse 2030 minutit. Seejärel kuumutatakse segu pidevalt segades veevannil, kuni zelatiin on sulanud, ning kurnatakse. Zelatiinilehti leotatakse samuti külmas vees 45 minutit, seejärel surutakse liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees või otse kuumas tarretatavas leemes. Zelatiinipulbrit leotatakse külmas vees umbes 5 minutit ja kuumutatakse veevannil pulbri lahustumiseni. 14. mis värvi lõikelaudu kasutatakse köögiviljade tükeldamisel? 1. Pruun 2. Roheline 15. nimeta kartuli, porgandi ja sibula tükelduskujud Kartul: 1. Viilud 2. Rattad 3. Ribad 4. Kangid 5. Väiksed kuubikud 6. Suured kuubikud 7. Halud Porgand: 1. Viilud 2. Rattad 3. Ribad JULIENNE 4. Kangid 5. Kuubikud väikesed BRUNOISE 6. Kuubikud suured MIREPOX 7. Halud 8. Erikujulised- tähekesed, lilled Sibul: 1. Rattad 2. Poolrattad 3. Ribad 4. Viilud 5. Halud 6. Ruudud
Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus
M1(3/2 ; -(3)/2) z(M1)= - (33)/2 - min M2(3/2 ; (3)/2) z(M2)= (33)/2 - max 16. Kahekordse integraali mõiste ja omadusi Kinnises tõkestatud piirkonnas DR2 määratud pideva funktsiooni f(x,y) integraaliks antud piirkonnas D nimetatakse funktsiooni f(x,y) integraalsummasumma n Vn = f ( Pi )Si , i =1 kus Si on hulga D tükeldamisel n osahulgaks S1, S2, ..., Sn saadud osahulk ning Pi punkt, kusjuures PiSi, piirväärtust protsessis n0, kus n=max{d1, d2,...,dn}, kus di tüki Si diameeter: n lim f ( Pi )Si = f ( P ) dS = f ( x, y )dxdy n0 i =1 D D ( f ( P) + g ( P))dS = f ( P)dS + g ( P)dS D D D Cf ( P)dS = C f ( P)dS D D 3) D=D1D2, kusjuures D1 ja D2 ei oma ühiseid sisepunkte
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 ...
2) mitteäratarvitatavad asjad- nende tarvitamine ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. (maja, laev, korteri sisustuse esemed jne..) Veel: 1) Jagatavad asjad - asi, mida ühiskondlik-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks, st osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse(riidekangas, maatükk) 2) Jagamatud asjad - asjad, mille tükeldamisel kaotavad oma olemuse ja väärtuse (marmorkuju, Stradivariuse viiul jne) *** 1) Lihtasjad- ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks, nagu kivi, puu jne 2) Koostatud asjad- lihtasjade mehaaniline ühend, nt laev, hoone. *** Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Käsitletakse ka tervikliku õigusobjektina, näiteks kari, raamatukogu, kaubaladu jne..
nende hävimises tarbimisel.NT:toit, jook 2. Mitteäratarvitatavad-res quae usu non consumuntur. Asjad, mille tarvitamine, ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. NT:maja, laev, korteri sisustuse esemed 3. Jagatavad asjad-asjad, mida ühiskondliku-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
identifitseerimiseks SNP (snip) Single Nucleotide Polymorphism, kui muutunud on üks lämmastikalus (A,T,C,G) · DNA identifitseerimise meetodid · Restriction Fragment Length Polymorphism RFLP (kõlab: riflip) Kindla 4-6 lämmastikaluse mustri juurest DNA lõikamisoskusega "piiravad" (restriction) ensüümid tükeldavad DNA lõikudeks Erinevatel inimestel asuvad sarnased mustrid eri paikades s.t. tükeldamisel tekivad erineva pikkusega (polümorfsed) DNA fragmendid Elektriväljas ja kindla tihedusega meedias (geel elektroforees) liiguvad erineva pikkusega fragmendid erineva kiirusega tekib võrdluse võimalus · Kriminoloogias kasutatakse VTNR (Variable Number Tandem Repeat) meetodit, otsides kindlaks märgitud kohtades korduvaid nukleotiidide järjestusi (n. CAG-CAG-CAG- CAG vmt) · Microchip ehk SNP microarray sisaldab (tihti
1. Pendli reguleerimiseks tuleb järgida järgmisi soovitusi: 0 aste pendelliikumine puudub. Kasutatakse õhukeste materjalide, keraamika, metalli saagimisel. Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine. II aste pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna. Ülejäänud vaheastmeid kasutatakse ristikiudu saagimisel, laminaatplaadi tükeldamisel, puhta lõike tagamiseks. 10 Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Talla kaldenurga reguleerimine - kas kruvikeerajaga või kuuskantvõtmega. Saelehe erinevad kinnitusviisid: saelehe kiirkinnitus tõmmates kiirkinnitushooba korpusest eemale, vabastatakse vana saeleht. Uue saelehe kinnitamiseks tuleb see lihtsalt vajutada pessa. Saelehe kinnitamine kuuskantvõtmega.
1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga 95 Q3 Q4 = = 54684,78 m 3 / aastas V 95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust V= 52 - 64 % spooni väljatulek vineeripakust 5 1.8. Palkide maht on arvutatav järgneva valemiga arvutamisel arvestan puidu kadu k t palkide tükeldamisel ( 1 3 % ). 100 Q4 3 Q 5 = 100 -k = = 55800,79m t 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 2 F t = H Kv Kl = = 13950,18m = 1,39 ha Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 0,2) Q 5 = 0,15*55800,18 = 8370,027 m 3 H virna kõrgus, m (3m)
Pakkude mahu Q 4 määramisel lähtutakse järgmisest valemist 95 Q3 95 * 24450,4 Q4 = = = 38713,13 m 3 / aastas V 60 95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust V= 60-64 % spooni väljatulek vineeripakust Juhul kui ettevõttesse ei saabu vajaliku pikkusega pakud, tuleb vajaliku tooraine mahu arvutamisel arvestada puidu kadu k t palkide tükeldamisel ( 1 3 % ). Valin 3,3m palgi. Palkide maht Q 5 arvutatakse valemiga 100 Q4 100 * 38713,13 Q5 = = = 39503,19 m 3 100 - k t 100 - 2 Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 6320,5 Ft = = = 9363,7 m2 H Kv Kl 3 * 0,5 * 0,45
1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga 95 Q3 Q4 = = 54684,78 m 3 / aastas V 95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust V= 52 - 64 % spooni väljatulek vineeripakust 5 1.8. Palkide maht on arvutatav järgneva valemiga arvutamisel arvestan puidu kadu k t palkide tükeldamisel ( 1 – 3 % ). 100 Q4 3 Q 5 = 100 −k = = 55800,79m t 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 2 F t = H Kv Kl = = 13950,18m = 1,39 ha Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 – 0,2) Q 5 = 0,15*55800,18 = 8370,027 m 3 H – virna kõrgus, m (3m)
Haava otsa teib apikaalne ektodermaalne ots, edasi mittediferentseerunud rakkude mass regeneratsiooni blasteem need paljunevad ja redif uuteks struktuurideks. Rakud mäletavad, mis tüüpi nad enne olid. 3) Morfallaksis olemasolevate kudede ümber paigutamine (hüdra- tükeldades saadakse mitu hüdrat) Ehk rakud remodelleerivad ennast. Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest. Hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk apikaalsesse otsa pea ja basaalsesse otsa saba- tekib väiksem hüdra. Pea aktivatsiooni gradient on kõrgeim tipus ja jala aktivatsiooni gradient basaalses osas. *Hüpostoom põhiorganisaator peaosas 'tundlate' vahel, inhibitoorne gradient väheneb basaalse osa suunas; et ei tekiks uut organiseerivat organit. Kuidas hüdra teab, millal punguda?- pungumine saab toimuda seal, kus signaalide gradiendid on võimalikult
impulsslamp. Kristalli ergastatud aatom, saades nüüd lisafotooni, kiirgab kohe välja kaks fotoonit, seega kahekordse energia mis suunatakse toorikule. Kiir fokuseeritakse optilise läätsede süsteemiga töödeldavale toorikule. Loore läbimõõt fookuses on umbes 0,01 mm, mistõttu temperatuur ulatub töötluskohas 6000...8000 kraadi. Sellest piisab, et fookuses olev materjal sulab ja momentaalselt aurustub. Lasertöötlust kasut. Väikeste avade valmistamisel ja materjalide tükeldamisel. Raske geomeetriaga toorikud väljalõikamine (laserlõikamine(2d, 3d), laserkeevitamine). Laserite üldparametrid: lainepikkus, võimsus, kiire ülekanne. Laserlõikamist mõjuatavad parameetrid: masina parameetrid, laseri parameetrid (võimsus), tööddeldava tooriku parameetrid, protsessi parameetrid (lõikekiirus, lõikegaasi rõhk, fookuspunkti asetus). Laserkiire läbimõõt d fookuspunktis: d=4*f:pii*D, kus =laserkiire lainepikkus, f fookuspunkti kaugus, D- laserkiire läbimõõt. 20
Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit 1,4 miljonit a tagasi) I tööriistade valmistamine. Tööriistad põhiliselt vulkaanilised kivimitükid. Loodus on nad lihvinud juba ovaalse kujuga tükkideks , ühest servast mõned killud ära löödud ja tööriistadena kasutatud. Kõige vanemad eoliidid, teised chopperid. Eoliit on kivitükk , mille puhul kaheldakse , kas tegemist on inimese poolt valmistatud tööriistaga, chopper on kindlalt selle ise valmistanud. Kasut liha tükeldamisel , purustati konte , samuti ka mugulate väljaurgitsmisel ja purustamisel.Iseloomulikud homo habilisele. . Acheuli kultuur (1,4 miljonit 200 000 a tagasi) Homo erectuse kultuur. Oskasid kasut täiuslikumaid tööriistu, mida nim pihukirvesteks . Tagantosast tavaliselt ümaramad ja teravamast otsast on ära löödud kilde, moodustades tera. Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Neandertallaste kultuur
valemist Zn= a c + b ning erijuhul, kus a = 1 (ehk Zn = Zn-1 + b) , valemist Zn= bn + c. (Iteratsioonimeetodi miinuseks on see, et ta kehtib vaid esimest järku rekurrentsete võrrandite puhul). [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. Tasandi tükeldamine n sirgega: Antud ülesanne on äärmiselt sisuline näide selle kohta, kuidas rekurrentsed arvujadad esinevad reaalsetes rakendustes. Ülesande eesmärgiks on leida, kui mitu sektorit tekib tasandi tükeldamisel n sirgega. Olgu tasandi tükelduste arvuks Qn. a). 0 sirge puhul on vastuseks kindlasti Q0 = 1, 1 sirge puhul aga Q1 = 2. Suhteliselt lihtne on näha ka seda, et Q2 = 4. Siinkohal võiksime püstitada hüpoteesi Qn = 2n. b). Jada edasi uurides aga selgub, et järeldus oli ennatlik. Jada järgmisteks väärtusteks on Q3 = 7 ning Q4 = 11, mille toel on võimalik püstitada rekurrentne hüpotees Qn = Qn-1 + n. c)
Osalevad rakud on migreerumisvõimelised ja pluripotentsed. Dediferentseerumist ei toimu. (N: Vererakkude asendamine, karvakasv, nahk, lameussi pooleks lõikamisel mõlemad pooled taastuvad) II Epimorfoos – dediferentseerumine mittediferentseerunud massiks, mis siis uuesti spetsialiseerub (N: Salamander) III Morfallaksis – olemasolevate kudede ümber paigutamine (N: Ainuõõssed (Cnidaria) – hüdra - hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk pea apikaalsesse ossa ja jala basaalsesse otsa – tekib väiksem hüdra) IV Kompenseeriv regeneratsioon – diferentseerunud rakud jagunevad, säilitavad oma funktsiooni. Uued rakud ei tulene tüvirakkudest ega läbi dediferentseerumise (N: Imetaja maksa regeneratsioon - ei kasvata uut sagarat, vaid suurendab teisi sagaraid ) Vananemine ja mis seda põhjustab?
2.2. Liha liigid Päritolu järgi liigitatakse liha kodustatud loomade liha veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- jne. liha linnuliha kana-, broilerkana-, pardi-, muskuspardi, hane-, kalkuni-, pärlkana, vuti- jne. liha 7 ulukiliha. Eluslooma tapmisel saadakse lihakeha, mille töötlemisel omakorda rümp. Töötlemisel eraldatakse siseorganid, pea, esi- ja tagajalad ning saba. Rümpade tükeldamisel saadakse poolrümp, veerandrümp ja raietükid. Poolrümp on piki selgroogupoolitatud rümp. Veerandrümp on roiete vahelt poolitatud poolrümp. Raietükid saadakse pool- või veerandrümpade tükeldamisel. Raietükkideks tükeldamine toimub vastavate tükeldusskeemide alusel. Erinevates riikides võivad olla kasutusel erinevad tükeldusskeemid. Põhimõte on aga kõikidel skeemidel üks eraldada kõrgema toiteväärtusega raietükid madalama toiteväärtusega tükkidest.
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...
Väikesed rikked -- suudmike viltuasend, ühenduskohtade ebatihedused, injektori ja suudmikekanalite mustumine, suudmike pinnal olevad pritsmed, tahm jne. -- kõrvaldab lõikaja töö käigus. Eritööriistu nõudvat keerukamat remonti tehakse ettevõtte juhtkonna loal või selleks ettenähtud töökodades. Hapniklõikamise tehnoloogia ja ettevalmistamine lõikamiseks. Hapniklõikamisel tuleb arvesse võtta tükeldamisel lõiketäpsus ja lõikepinna kohta esitatavad nõuded. Väga palju mõjutab metalli ettevalmistamine lõikamiseks. Lehed tuleb asetada eelnevalt klotsidele, et räbu saaks lõiketsoonist vabalt välja voolata. Alumise lehe ja põrandapinna vahele peaks jääma vähemalt 100...150 mm tühja ruumi. Enne lõikamisele asumist tuleb metalli pind puhastada mustusest, tagist, roostest ja värvist, milleks võib lõikepiirkonda kuumutada gaasileegiga ning seejärel puhastada terasharjaga.
1. Suure terviksüsteemi tükeldamine (dekomponeerimine) suhteliselt terviklikeks ja iseseisvalt arendatavateks allsüsteemideks. Samuti määratakse, kuidas need allsüsteemid üksteist kasutavad. Iga sellise allsüsteemi peaks saama arendada omaette projektina. 2. Süsteemi arhitektuuri esialgne kirjeldamine. 3. Arendamise strateegia loomine, milles määratletakse allsüsteemidele vastavad arendusprojektid, nende prioriteedid, ressursivajadused, riskid, projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist: o Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks. Pädevusala on konkreetse organisatsiooni rolli (juhi) vastutuspiirkond. o Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks. Funktsionaalsed allsüsteemid pakuvad teenuseid pädevusaladele ja kasutavad oma töö läbiviimiseks registritest pärit andmeid. o Andmekeskne tükeldus andmekeskseteks allsüsteemideks ehk
nende hävimises tarbimisel.NT:toit, jook 2. Mitteäratarvitatavad-res quae usu non consumuntur. Asjad, mille tarvitamine, ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. NT:maja, laev, korteri sisustuse esemed 3. Jagatavad asjad-asjad, mida ühiskondliku-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9
lekssed ülesanded, väga suurte lähteandmete ja diskreetsete otsitavate (opti- meeritavate) parameetrite hulkadega, mis reeglina ei võimalda kasutada rangeid lahendusi, siis tekib süsteemse lähenemise vajadus (eraldada ruumi- lise ja ajalise hierarhia nivoosid ning lahutada suuremaid ülesandeid omavahel sisuliselt vähemsõltuvateks alaülesanneteks). Selliseid alaülesandeid moodus- tatakse üldise ülesande üsna meelevaldsel tükeldamisel omavahel vähemsõl- tuvateks osadeks, näiteks nimipinge või muude optimeeritavate parameetrite alusel. Optimeeritavate parameetrite diskreetsusest tingituna taandatakse ülesanne tavaliselt variantide võrdluseks. Põhimõtteliselt on variantide arv tohutu suur. Reaalsetes tingimustes vaadeldakse siiski variantide piiratud hulki. Seejuu- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
