Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks + - Mittekonventeeritava kohustuse 2
3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga. Nt pärimisel. Loovutamine ehk tsessioon-cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule . Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus- eks. Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele · kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?) · töötajad · kliendid · Valitsus
Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon. Senine kreeditor- tsedent, uus kreeditor- tsessionaar ja võlgnik- debitor cessus. Nii kaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Ei pea võlgnikult nõu küsima. Tsedent ei vastuta võla sissenõutavuse eest, vaid, nõudeõiguse olemasolu eest. Deebitori asendamine- nim võla ülekandmiseks. Vajalik kreeditori nõusolek. Kui on mitu kreeditori ja üks deebitor- aktiivne obligatsioonikaaslus Kui on mitu deebitori ja üks kreeditor- passiivne obligatsioonikaaslus Kui ühes ja samas obligatsioonis on mitu deebitori ja mitu kreeditori- segakaaslus Obligatsioonikaasluse kaks võimalust: o Osa obligatsioon- iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest o Solidaarne obligatsioon- iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile. 34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest. Solidaarne obligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor on kohustatud seda tervikuna täitma. Obligatsiooni täitmine ühe kaasdeebitori poolt kreeditorile, samuti deebitori täitmine ühele kaaskreeditoritest kustustab kohustuse. Iga deebitor vastutab in solidum 35.Obligatsiooni täitmine Täitmine solutio on loomulik obligatsiooni lõppemise viis, sest leping sõlmitaksegi selleks, et
saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus creditor kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare ; facere Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine
millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust (nõude). Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4
Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus
loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust liiget. Ühendus püüab omalt poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte huvigruppe. Bilansi analüüs Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3
Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo(loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. · Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.(suureneb omakapital) · Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. · Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.(omakapital väheneb)
creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul
Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt – kõik teised 2) Objekt: omand, valdus, servituut Olukorra muutumisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus) Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused: Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalikud (äratuntavad) Asjade liigid Res (Gaiuse järgi): Corporales (kehalised asjad)
3. Capitis deminutio-õigusvõime piiramine jäi naturaalne obligatsioon 4. Kui obligatsiooni kaitseks olev hagi oli aegunud, siis jäi obligatsioon püsima naturaalsena 5. Vanemal ajal oli ainult kokkuleppe põhjal tekkiv kohustus naturaalne. Obligatsiooni subjektid. Isikute vahetumine obligatsioonis. Obligatsiooni objekt Obligatsioonis on kaks kindlaksmääratud poolt:kreeditor-võlausaldaja ja deebitor-võlgnik. Käibe arenemisega kerkib esile varanduslik moment, hakatakse aegamööda lubama ühe lepingupoole asendamist teise isikuga. Nt pärimisel. Loovutamine ehk tsessioon-cessio- isikute muutus obligatsioonis, ksu üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule . Senist kreeditori nim tsendendiks, uut kreeditori tsessionaariks ja võlgnikku debitor cessus- eks. Vabariigi ajal saadi nõudeõigusi üle and akaudsel teel:
peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ( pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt,
võidakse rikkuda. Tegemist ei tohiks aga olla nähtusega, millega tuleb lihtsalt leppida. Töös analüüsitakse lühidalt viit teemat: viivis, leppetrahv, käendus, käsiraha, garantii. Kõik antud teemaderingid teenivad võlausaldaja huve. Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Näiteks sai viimase aastaga Jaapanist USA suurim võlausaldaja (Äripäev, 16.aprill 2015). Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega ja muuga võlausaldajale tagasi maksma. Selleks, et võlgu jäämine ja tasumisega viivitamine oleks pigem harv nähtus, tuleb võlgnevustega tegeleda ja seda eelkõige läbi ennetustegevuse. Tegelikus elus tuleks aga uurida võlaõigusseadust lähemalt, kui antud viis teemat, sest töös käsitletu on vaid väike osa
119 customer ostja, klient 120 cycle majandusstsükkel 121 deadline tähtaeg 122 deal äritehing 123 debenture võlakiri 124 debit card deebetkaart 125 debit side deebet 126 debt võlg 127 debtor võlgnik, deebitor 128 decade aastakümme 129 deduction hinnaalandus 130 deficit puudujääk, defitsiit 131 delivery tarne 132 demand nõudlus 133 demand schedule nõudluskõver 134 department allüksus 135 departure lahkumine 136 deposit hoius
Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada;
Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada;
eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu.
Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes, mida ka bilansi koostamise seisukohast on algselt silmas peetud. Kohustis eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital (netovara) (equity) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute (aktsiaseltside, osa-, täis- ja usaldusühingute) puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse vastavat bilansi osa netovaraks.
Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalik, st äratuntavad AÕSis abstraktsiooniprintsiip. TÄnapäeval kinnistusraaamtud, Roomas neid ei tundnud. Omandiõigust ei saa üle anda, Rooma kehtis põhimõte, et isegi kui heauskne. ASJADE LIIGID
tulust ning avaldavad seetõttu mõju kasumile. Väljaminekud periodiseeritakse erinevate majandusaastate kuluks vastavalt osalemisele tulu loomisel. Näiteks väljaminekut põhivarale ei saa kanda tema soetamisaasta kuluks, vaid see jaotatakse mahaarvestisena mitme aasta kuluks. Debitoorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik) füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda. Krediroorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt. Kreditoorne võlgnevus (kohustused) kujutab endast maksta olevaid rahasummasid, väljastatavaid materiaalseid väärtusi või teenuseid. Kreeditor (võlausaldaja) füüsiline või juriidiline isik, kelle vara on teise isiku
ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte tähtsaim küsimus on - kuidas, kus ja kellele tuleb kohustis täita? Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1.lepingust 2.õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3.alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) - kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) - kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes on alati kaks poolt. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) - enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust
Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32).
Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist.
a. 1.1 Õigussuhete mõiste. Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekitatavat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul võrdsusel. 8
reguleerimise mehhanismi poolest järgmine. Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted. Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik. Seega konkreetne isik. Võlaõigussuhte objektiks on mingi tegevus, selle resultaat või tegevustus. Asjaõigussuhe on absoluutne - teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektide ring on kindlaks määramata. Võlaõigussuhe on relatiivne - st et subjektid on alati kindlaks määratud. Paulus toob asja- ja võlaõigussuhte erinevusena välja järgmist: Paulus libro secundo institutionum: Obligationum substantia non in eo consistit,
iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Et tädi Maali ka aru saaks: Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline suhe või seos, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel, st õigustatud pool ja kohustatud pool (nt kreeditor ja deebitor). Mistahestahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Kui suhe reguleeritakse õigusnormidega, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhte struktuurilised elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled – nendeks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus – isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad:
õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte tähtsaim küsimus on kuidas, kus ja kellele tuleb kohustis täita? Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes on alati kaks poolt. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda
tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte) - muutumist - lõppemist - Võlgnik = deebitor, Võlausaldaja = kreeditor - Dispositiivsus - tähendab, et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu. - Relatiivsus- iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida vaid poolte vahel (inter partes) ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi
38 TEEMA II. ÕIGUSSUHE § 1. Õigussuhte mõiste ja liigid P.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel - õigustatud pool ja kohustatud pool (nt kreeditor ning deebitor). Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Kui sotsiaalne suhe (ühiskondlik suhe), reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta õigussuhteks. P.2. Õigussuhte liigid Õigussuhted võime liigitada järgmiselt: 1.õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed - põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel - õigusnormi struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-D (kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel);
annaabi.ee 
