nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA 6 10.03. D: OLA 109200 K: tulud kaupade müügist K: käibemaksu võlg D: kaubakulu 69860
2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000 D: Käibemaks 32600 K: TTA 195600 Kaup lattu/arve nr 1329 4 09. märts D: Võlg töövõtjatele 19935 K: Arvelduskonto 19935 Palgaväljamaks/palgaleht 2/2 5 09. märts D: Kaubavaru 249500 D: Käibemaks 49900 K: TTA 299400 Kaup lattu/arve nr 3358 6 10
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464
BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448 tulumaksu võlg 5 221 töötuskindlustus võlg 384 Kohustused kokku 105 891 OMAKAPITAL eelmiste perioodide jaotamata kasum 53 000 aruandeperioodi kasum 186 500 osakapital 393 500 Omakapital kokku 633 000
Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000 Võlg tarnijale 34,600 35,440 Palgavõlg 48,000 60,000 Tulumaksuvõlg 40,000 47,060 Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600
K D K D K 1000 25500 21800 21800 8000 12000 0 22800 41800 25500 0 925000 19000 0 17,229.00 sotsiaalmaks 3,544.00 võlg K D K D K 10000 3,544.00 0.00 3,544.00 0.00 0.00 10,000.00 0.00 0.00 10,000.00 Tulu Kulu D K D K Tulu Kulu D K D K 91800
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
Ettevõtte analüüs Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand 11.Loodus Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinn 2017 Tallinna Kaubamaja AS Makroanalüüs Kaubamajast leiduv tootevalik on väga lai ning esindatud on palju maailma nimekaimaid ja kvaliteetsemaid firmamärke, seda nii naiste-, meeste-, laste-, kodu- ja toidukaupade seas. Tallinna Kaubamaja koosneb seitsmest osakonnast, milleks on Ilumaailm, Naistemaailm, Naiste Kingamaailm, Meestemaailm, Lastemaailm, Kodumaailm ning Toidumaailm. Veel kuulub ostukeskuse alla Lasnamäe Mustakivi keskuses olev Leiupood. Grupi põhiväärtusteks on ausus, hoolivus, usaldusväärsus, uuendusmeelsus, keskkonnateadlikkus. Tallinna Kaubamaja mõjutab Eesti riik palju. Külastajate arv mis on kauba...
tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. Sõna "võlg" on eesti keeles väga ürgne ja pärit ajast, mil meie esivanemad Läänemere ääres veel ei elanudki. Ka võlg tagati - pandiga. Pantida võidi mingi asi, oma majapidamine, aga pärast võõramaiste vallutajate tulekut ka iseennast võlaorjusesse. Sõna "laen" on meie keelde tulnud hiljem kui "võlg" (umbes meie ajaarvamise alguses) ning pärineb germaani keeltest. Selle sõna meie keelde tuleku aeg ja päritolu kinnitavad, et meie esivanemad olid juba siis osa Euroopast. Ning loomulikult pidi meie arusaamine õigusest paljuski haakuma mujal valitsenuga, seda eriti kaubalis-rahalistes suhetes.
lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse Pearaamat Konto nimetus Pank/kassa Ostjate võlg Maj. Kirjendi Tehingu Deebet Kreedit Deebet Kreedit tehingu jrk. nr. kirjeldus kuupäev 01.15.17 1 Laekumin 250 250 e müügist 01.15.17 2 Võlg 100 100 Pearaamat Konto nimetus Müügitulu/kulu Ostjate võlg Käibemaks Maj
D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Või (kasumiaruanne skeem 1): D ...kulud K Palgavõlg D ...kulud K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis Puhkusetasukohustuse kasutamine: D Puhkusetasu eraldis K Palgavõlg D Sotsiaalmaksu eraldis K Sotsiaalmaksu võlg D Töötuskindlustuse eraldis K Töötuskindlustusvõlg
tööjõu EUR kohta 1. 2. tellimuse üldkulu 150 000 * 2 = 300 000 EUR 3. ala- või ülejaotatud üldkulude summa 153 000 / 2 = 76 500 EUR 4. kohandatud müüdud toodangu kulu 700 000 76500 = 623 500 EUR Ülesanne 9 Tellimuse kuluarvestus Ettevõtte AB majandustehingud jaanuaris: 1. Osteti toorainet ja materjale summas 182 000 D Tooraine ja materjalid 182000 K Võlg tarnijatele 182000 2. Toorainet summas 2 000 tagastati tarnijale kui ebakvaliteetne D V õlg tarnijatele 2000 K Tooraine ja materjalid 2000 3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380 D Tootmise otsekulud 147380 K Tooraine ja materjalid 147380 4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000 D Tootmise üldkulud 10000 K Tooraine ja materjalid 10000 5. Arvestati palka 140 000 (brutotasu) ja vastavalt makse palkadelt
K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa. D: Kassa 5400 120% K: Tulu 4500 100% K: Km 900 20% Ettevõte ostab: 1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata D: Tootmiskulud 23 400 D: Käibemaks 4680 K: Võlg tarnijale 28 080 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% D: Üldhalduskulud 5562 D: Km 1112.40 K: Arvelduskonto 6674.40 3. Kaupa, laekub arve: kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. D: Kaup 16 000 D: Km 3 200 K: Võlg tarnijale 19200 Tasumine 50% kohe
Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200
D: Palgakulu 3010 K: Palgavõlg 3010 kuna kohe ei maksta 2) Sotsiaalmaksu arvestamine D: Sotsiaalmaksukulu 993,3 K: Sotsiaalmaksuvõlg 993,3 3) Töötuskindlustuse arvestamine D: Töötuskindlustuskulu 30,10 K: Töötuskindlustusvõlg 30,10 *** Need olid tööandja kulud*** 4) Kinnipidamised töötasudelt D: Palgavõlg 649,04 K: Töötuskindlustusmaksevõlg 60,20 K: Tulumaksuvõlg 551,04 K: Pensionikindlustuse võlg 37,80 5) Töötasu maksmine D: Palgavõlg 2360,96 K: Arvelduskonto 2360,96 ÜLESANNE 3 Puhkus teenitakse välja selle perioodi jooksul, millal tehakse tööd. Puhkusetasuerladis D K S0 1200 5) 930 4) 83 7) 30 D K K 930 K 113 S1 383 1) D: Palgakulu 1000 D: Sotsiaalmaksukulu 330 D: Töötuskindlustuskulu 10 K: Palgavõlg 1000
Signe Vois Anne 92, 88 12345 TARTU Telefon 55545899 Hr Madis Mets OÜ Nälg ja Võlg Sõpruse pst 22 21. November 2012 12345 TARTU Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Nälg ja Võlg müügiesindajana. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 18. novembril interneti töökuulutuste portaalist. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel omandan Tartu Kutsehariduskeskuses müügiesindaja eriala, lisaks olen läbinud erinevaid
esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi], edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Võlatunnistusega tunnistab Võlgnik, et tal on Võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas [võla summa] eurot (edaspidi: Võlg), mis on tekkinud Poolte vahel [kuupäev] sõlmitud [lepingu nimi, millest Võlg tekkis]. 2. Võlgnik tunnistab Võlausaldaja ees lisaks Võlale järgmiseid Lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud viivised ja muud kõrvalnõudeid: 1.1 [viivis] [viivise summa] eurot; 1.2 [muu leppetrahv] [muu leppetrahvi summa] eurot; 1.3 [muud kõrvalnõuded] [muu kõrvalnõude summa] eurot. 3. Võlgnik kohustub Võla ja punktis 2. nimetatud kõrvalnõuded tasuma Võlausaldaja
2280 Puhkusetasu kohustus Passiva Võlad töövõtjatele 23 Maksuvõlad Passiva 231 Käibemaksu saldo Passiva 2310 Müügi käibemaks Passiva Maksuvõlad 2311 Sisendkäibemaks Passiva Maksuvõlad 2312 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Passiva Maksuvõlad 2313 Impordilt tasutud käibemaks Passiva Maksuvõlad 2316 Käibemaksu tasumine maksuametile Passiva Maksuvõlad 2317 Käibemaksu saldo kanne ettemaksu kontole Passiva Maksuvõlad 2320 Sotsiaalmaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2330 Isiku tulumaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2340 Töötuskindlustusmakse võlg Passiva Maksuvõlad 2350 Kogumispensioni makse võlg Passiva Maksuvõlad 2360 Dividendide tulumaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2370 Erisoodustuse tulumaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2380 Maamaksu võlg Passiva Maksuvõlad 239 Maksuvõlgade viivised Passiva 2390 Käibemaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2391 Sotsiaalmaksu viivised Passiva Maksuvõlad
Algul võetud laen on kasvanud suuremaks ja tasumisele kulub rohkem raha. Laenu võetakse pankadelt ja ka sõpradelt. Peab kokku leppima laenu tagasi maksmise tingimused, enne kui laenu võtad. Kui laen on lõpuks võetud tuleb hakata mõtlema, kuidas seda tagasi maksta. Ongi nii, et hea võtta aga paha maksta. Inimestel hakkavad tekkima probleemid raha tagasi maksmisel. Võetakse veel laenu, et maksta eelmine laen ära. Elu võlgnikuna ei ole hea. Hakatakse vaatama kust saaks raha, et maksta võlg mis on intressiga kasvanud väikselt summalt suuremale summale. Võlaga kaasnenud tunded on mõnel inimesel positiivses, sest nad mõtlevad, et said raha juurde. Teised aga mõtlevad, et nüüd on võla koorem ka veel kanda. Paljud inimesed ei saagi võlgasid tagasi makstud ja nad lähevad pankrotti. Sellisel juhul saab võlaandja kahju ja jääbki oma antud rahast ilma. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. Seepärast tulebki mõelda enne laenu võtmist, kas
Kõrge omakapitali osakaaluga kaasneb tihti madal ROE, madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab
Juurikaru Põhikool kirjandus 9. klass Mati Unt Referaat Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Tuntumad romaanid.................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................7 Sissejuhatus Mati Unt oli tuntud Eesti kirjanik, kelle teosed on tänapäevani kuulsad. Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanua...
6. Ostjate tasumata arved 83 000 7. 5 aastane laen Swedpangast 300 000 8. Puitmaterjal laos 126 000 9. Raha arvelduskontol 550 000 10. Raha kassas 11 000 11. Sõiduautod 410 000 12. Tootmisangaar 1 200 000 13. Võlg tarnijale OÜ BERTA materjali eest 26 000 Tabel bilansiülesandeks Aktiva Passiva Käibevara Lühiajalised kohustused 11000 Raha kassas 550000 Maksuametile üleandmata sotsmaks. 57000 Võlg tarnijale OÜ Berta materj. eest
Pöörduge laenuandja (pank, laenuühistu, eraisik vm) poole, et kokku leppida laenupuhkus või jõukohane maksegraafik. Nõu ja abi saab ka võlanõustajatelt. Võlanõustamine koosneb neljast osast: finants-juriidilisest, psühhosotsiaalsest, elulis-praktilisest ja pedagoogilis-preventiivsest nõustamisest. Võlanõustajalt saate abi järgmiste murede puhul: üürivõlg, telefonivõlg, laen eraisikult või pangalt, liising, järelmaks, maksuvõlg, trahvid, viivised, elatisraha võlg, krediitkaardi võlg, eluasemelaen, õppelaen, käendus. Kasulik on küsida nõu ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kellelt saate vajalikku teavet sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest. Head nõu võib saada ka internetilehtedelt, mis aitaksid toime tulla uue olukorraga.
Leitakse tõhusamaid vahendeid, kuidas paremini ning lihtsamalt hakkama saada. Peamine on raha, mis mängib maailmas väga olulist rolli, kuid ka teadus ning poliitika. Kõike ei saa võtta ehtsa tõena, vaid üha enam valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suureneda 9 miljardile dollarile. Intressid on nii suured ning raha ainult tuleb juurde. Pangad saavadki niimoodi kasumit. Eestis tuli mõned aastad tagasi päevakorrale kiirlaenud
rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud.
käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde
............................................................... 16 SISSEJUHATUS Valdav osa arveldamisi ettevõtete vahel toimub tekkepõhise arvestuse meetodil. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 järgi tekib tekkepõhise arveldamise puhul ettevõttele üles kohustus. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus § 3 lg 2) Kuna majandustehingutest tulenevalt tekivad ettevõtetel kohustused on aktuaalne seletada lahti kohustuste sisu. Seletada lahti eraldiste ja tingimuslike kohustuste sisu. Töö eesmärk on välja selgitada kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste erinevused
Nt : Pikaajalised kohustused lühiajalisteks kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. ...
Kui tööandjal on 2 töötajat (Malle ja Mati), siis tema tööjõukulude kogusumma on: 900 + 800 + 297 + 264 + 17 = 2278 (eurot) Töötasu kirjendamine (1) Töötasu (arvestamine) kajastamine tekkepõhiselt (tasu teenimisel) D Palgakulu 1700 K Palgavõlg 1700 Tööandja maksude ja maksete (arvestamine) kajastamine tekkepõhiselt (tasu teenimisel) D Sotsiaalmaksukulu 561 K Sotsiaalmaksuvõlg 561 D Töötuskindlustusmaksekulu 17 K Töötuskindlustusmakse võlg 17 Kinnipidamised töötasust (tasu väljamaksel) D Palgavõlg 337,60 K Töötuskindlustusmakse võlg 34 K Kogumispensionimakse võlg 18 K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 Töötasu maksmine D Palgavõlg 1362,40 K Pangakonto 1362,40 Puhkusetasu kajastamine (Puhkusetasueraldis) Puhkusetasueraldis on aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele. Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, millal töötajad selle teenisid
üle 40 miljoni inimese ja enamuse nendest moodustavad lapsed. Sellest hoolimata kasutatakse enam kui kolmandikku maailma viljasaagist loomade toitmiseks. Ameerika Ühendriikides söödetakse lihaloomadele koguni 70% kasvatatud viljast. Kui me toidaksime lihaloomade asemel inimesi, siis ei jääks keegi nälga. Kui vaadelda maakera üldist ökoloogilist võlga aastatel 1980 kuni 2002, siis on see 2,5 maakera taastootmisaasta suurune. Kui inimkond oma elustandardeid ei muuda, siis ökoloogiline võlg jätkab kasvamist. See võlg vähendab tarbimisse jäävate ressursside hulka. Kui me jätkame vanaviisi majandamist, siis on meie võlg koduplaneedi ees aastal 2050 juba 30-40 aasta pikkune. Seetõttu elab inimkond arvatavasti järgneva 100 aasta jooksul majanduslikus mõttes läbi soki. Soki leevendamiseks on oluline luua koostöö ja kasutada innovaatilisi lahendusi, et vastata 21.sajandi suurimale küsimusele - kuidas säilitada normaalne elustandard, aga lõpetada Maa kuritarvitamine
kui aga kui riigivõlakirjad ükskord kukuvad, siis teised varaliigid tõusevad ning dollar võib teiste valuutade suhtes nõrgeneda, see aga tekitab USA valitsusel probleeme, et katta oma eelarve puudujääke, dollari väärtuse langemine toob kaasa inflatsiooni. Kui Hiina ega teised riigid enam USA võlakirju ei taha, siis võibki nii juhtuda, pikemas pespektiivis oleks see USA-le väga ränk hoop, kuna selleks ajaks oleks võlg veelgi suurem. Prognoositakse, et 2060. aastaks moodustub USA võlg 600% SKP-st, see aga tähendab riigi pankrotti. Hetkeolukorras on Hiina oma muret võlakirjade ja valuuta osas täheldanud, pakkudes USA-le reservvaluuta idee, samuti nõuti Hiina ligi triljoni dollari suurusele võlakirjainvesteeringule garantiid. Hiina andis lubaduse Ameerikale ka edaspidi võlgu anda, kuid pidevalt võlakirja väärtusel silma peal hoida. Hiljuti üritas USA intresse alla viia ja usaldust suurendada ostes ise riigi võlakirju, aga see
näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim). Varem kui hüpoteegid olid vaid usaldusväärsetele laenuvõtjatele kellel oli võimalus võlg hiljem ära tasuda, tundus veel hüpoteeklaenude võlg hea investeeringuna. Investorid olid meeleheitel ostma juurde veel rohkem väärtpabereid, seega pidid laenuandjad ka rohkem looma. Aga selleks, et neid rohkem luua, pidid nad ka rohkematele inimestele hüpoteeklaenu andma. Laenuandjad andsid nüüdsest laenu ka madalama sissetuleku ja krediidiga inimestele. Inimesed ei suutnud enam oma kallite majade eest võetud laenu tagasi
Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Algsaldo pluss deebetkäive pluss kreeditkäive Passivakonto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo miinus kreeditkäive pluss deebetkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive. Küsimus 19 Osaliselt õige Hinne 3 / 10 Küsimuse tekst Koostada kasumiaruanne ja bilanss Andmed 1Kogumispensioni makse võlg 95 2Käibemaksu ettemaks 273 3Töötuskindlustusmakse võlg 796 4Muud ärikulud 1 220 5Reklaamikulud 1 350 6Kantseleikulud, postikulu 1 532 7Isiku tulumaksu võlg 1 992 8Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 145
intressimäära üles ehk tegemist on erainvesteeringute väljatõrjumisega. Kõrge intressimäär (,,kallis raha") vähendab investeeringuid, mis baseeruvad laenurahadel. 7. Ühe riigi valitsussektori suur laenamine on märk fiskaalsest distsiplineerimatusest ning see võib endaga kaasa tuua probleeme. Kui ________________________ usuvad, et ühe riigi ____________________ on jätkusuutmatu, siis see võib seada kahtluse alla kogu euroala suutlikkuse. a) ametiühingud, võlg b) turud, hindade kontroll; c) Euroopa Parlament, seadused d) turud, võlg 8. Investorid võivad suhtuda euroala riikidesse suure kahtlusega, kui ühe liikmesriigi võlg on kasvanud dramaatiliselt. Selle tulemuseks võib olla märkimisväärne kapitali _____________ ja euro_________________ a) väljavool, odavnemine b) väljavool, kallinemine c) sissevool, odavnemine d) sissevool, kallinemine TEHKE ÕIGE VALIK! 9. Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator: a) progressiivne tulumaks
andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Ka soodustas see üleminekut raharendile. Talude päriseks ostmine oli suur edasiminek talupoegade olukorra osas. Siiski ei põhjustanud talude päriseks ostmise seadus suurt tormijooksu. Need talupojad, kel oli õnnestunud raha kõrvale panna ning ei olnud oma mõisnikule võlgu, võisid asuda omaette elama. Kuid paljud talupojad sõltusid sel ajal veel liialt oma mõisnikust. Neid sidus mõisnikuga võlg, mille tasumiseks pidi talupoeg mõisniku heaks töötama. Kui võlg tasutud, oli tarvis koguda omakorda raha maa ostmiseks raha ning see oli pikaajaline protsess. Seetõttu jäid paljud talupojad esialgu veel mõisniku eestkoste alla. Kuni 19. sajandi alguseni oli talurahva igapäevaelu korraldamisel keskne osa mõisal, mille piirkond hõlmas ka kohtupiirkonna. 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond, mille
kasum, aruandeaasta kasum ( kahjum) Immateriaalne põhivara (nt .litsentsid ) AKTIVA KOKKU = PASSIVA KOKKU Raamatupidamises kajastatakse kõiki majandus- tehinguid kahel kirjel. Nt. kui ettevõte võtab eraisikult laenu ja see laekub pangakontole, siis: raha pangakontol suureneb ja võlg eraisikute ees suureneb. Seega varad suurenevad ja kohustused suurenevad. (Aktiva suureneb ja passiva suureneb). Nt. kui ettevõte tasub sularahas ühe oma ostuarve. Selle tulemusena sularaha kassas väheneb ja tarnijatele tasumata arved vähenevad. Seega varad vähenevad ja kohustused vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb). Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: 1. aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; 2. aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad
täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva. Deebet (eurodes) Debitoorne võlg 760000 + 250000 + 860000 + 1730000 = 3600000 Debitoorse võla suurenemine 70000 + 80000 + 175000 = 325000 Kreditoorse võla vähenemine 100000 + 75000 = 175000 Lõppsaldo 3600000 + 325000 0 = 3925000 Kreedit (eurodes) Kreditoorne võlg 850000 + 550000 + 800000 + 800000 + 600000 = 3600000 Kreditoorse võla suurenemine 500000
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abiel...
1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital Kulum Ärikasum Kassavoog Raha sisse Raha välja CF Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm
Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks + - Mittekonventeeritava kohustuse 2
Unit 14 sõnad Accountant- raamatupidaja, arveametnik Aspect- külg, ilme, välimus Award- auhind, tasu, otsus Capture- kinni püüdma, vangistama, lööma ; saak, vangistamine Charity- heategevus, ligimesearmastus Commercial n - kaubandus-, äri-, kommerts- ; reklaam Debt- võlg Dragon-lohe, draakon Edition. väljaanne Educate- harima, haridust andma Endanger- ohtu seadma, ohustama Extinct- väljasurnud, kustunud Furthermore- veel enam, lisaks, pealegi Gossip- keelepeks, kuulujutt, klatsimoor ; keelt peksma Grip-haare, arusaamine, kohver ; haarama, kinni hoidma Incompetent- asjatundmatu Individual n- indiviid, üksikisik Informative- informatiivne Innocent-süütu Insult-solvang ; solvama Liver-maks Millionaire-miljonär Moving- liikuv, liigutav
netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13. Pikaajalisest laenukohustusest 300 moodustab järgmise aasta osamakse. 14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16. Vastavalt üldkoosoleku otsusele tuleb reservkapitali suurendada 100 võrra (eelmiste perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud
Materjaalne põhivara (maa, ehitised, Muud reservid masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja Eelmiste perioodide jaotamata kasum, ettemaksed jne) aruandeaasta kasum (kahjum) Immaterjaalne põhivara (nt litsensid) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU → Kõiki majandustehinguid kajastatakse raamatupidamises kahel kirjel. Nt kui ettevõte võtab eraisikult laenu ja see laekub pangakontole, siis: raha pangakontol suureneb ja võlg eraisikute ees suureneb. Seega varad suurenevad ja kohustused suurenevad. (Aktiva suureneb ja passiva suureneb). Nt kui ettevõte tasub sularahas ühe oma ostuarve. Selle tulemusena sularaha kassas väheneb ja tarnijatele tasumata arved vähenevad. Seega varad vähenevad ja kohustused vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb). 2
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
*Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus *Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. *Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2,5 miljonini. Prantsusmaa majandus *Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused.
Saldod: 1 Arvelduskonto 16 000.- 7 Osakapital 40 000.- 2 Kassa 4 100.- 8 Ostjatelt laekumata summad 12 000.- 3 Kasum 5 000.- 9 Palgavõlg 4 100.- 4 Kaup 4 000.- 10 Pikaajaline pangalaen 10 000.- 5 Masinad 28 000.- 11 Võlg tarnijatele 6 500.- 6 Materjal 1 500.- 13 Tabel 4 BILANSS PASSIVA (kohustused ja AKTIVA (varad) Summa Summa omakapital) Käibevara Kohustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
