Rooma eraõiguse alused (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Rooma eraõiguse alused

1 Hindamata

Rooma eraõiguse alused
Eksamil võib kasutada Eesti seadusi
Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04
Materjal:

„ Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus
H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9

Kaasusele registreerimine:
Janeli Männi
E-mail:
I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi
Ettekanne:

3. Seminari teema
U 10 min juttu
Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus
Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks
Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht , allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi.

Rooma õiguse tähtsus

Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid , pant ; võlaõiguses palju lepingute liike).
Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.
Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus).
Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune .
Ladina keel kui õiguskeel , mõisted (nt vis maior, delikt, testament ).
Terviklik alternatiivne õigussüsteem.
Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine – ka kaasuste lahendamise kaudu.

Juristid:

Gaius Octavianus: 63 eKr – 14 pKr
Marcus Aurelius ja Lucius Verus: 161 -169

Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud
Periodiseering riigivõimu vormide alusel

Kuningate ehk rex’ide aeg (753 – 510 eKr):

Rooma oli väheste elanikega linnriik
Talupoegade ühiskond
Rahakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim
Tavaõigus (mos maiorum)
Õigus oli salajane ja osa religioonist

Vabariigi aeg (510 – 27 eKr):

Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil
Rahvakoosolekud andsid välja seadusi
XII tahvli seadused (451 / 450 eKr)
Tekkis preetoriamet (367 eKr)
Rooma laienes vallutuste tulemusena
Õigus ius civile ’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium , lisaks erinevad kohalikud õigused.

Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr):

Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene)
Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile
Senat muutub printsepsi tööriistaks
Õigusteaduse õitseaeg : õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid)
Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr)
Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr)

Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565):

Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus
Keisril võimutäius
Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks
Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534)

Rooma õigusajaloo periodiseering II
Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel

Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2.saj eKr (200 eKr või 146 eKr) – põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks

Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr – oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romantiseeritud Lääne vahel

Rooma hellenistlik
Franz Wieackeri / Max Kaseri periodiseering:

Vana-Rooa ehk varane periood (ca 300 eKr)
Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr – kattub printsipaadi alusega)
Klassikaline
Järelklassikaline

Okko Behrendsi periodiseering:

Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr)
Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr)
Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr)

Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr)
Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr)

Järelklassikaline (250 - 563 pKr)

Rooma õiguse tähtsaimad allikad
Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused

Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks
Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.)

Gaiuse „Institutsiones“

Gaiuse institutsioonid
Koostatud 160 pKr
Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst .
4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit .

Corpus iuris civilis
Justianuse Institutsioonid

Koostati aastal 533
Tähistatakse ka I. Või Inst.
Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium.
Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero…

Digestid , tähistatakse ka D. Või Dig.

Koosatati 530 – 533
50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks

Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ.

Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534
12 raamatut, jagatud peatükkideks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) ( pikemad jaotatud paragrahvideks).

Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov.

Koostati ca 556
Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi

Õiguse süstematiseerimine

Institutsiooniline süsteem:

(Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.)
Personale – isikud
Res – asjad
Actiones – hagid

Pandektiline süsteem

Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE
Sisu ajaloolise koolkonna poolt
Gustav Hugo (1764- 1844 )

Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi

Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus

Eriosa : AÕS, VÕS, PerS, PärS
Ius civile – ius gentium

Ius civile – rooma kodanike õigus
Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste juures ning kutsutakse rahvaste õiguseks ehk õiguseks, mida kasutavad kõik rahvad .

Rooma õiguse süsteemid ja dualismid

Ius civile vs ius gentium
Ius civile:

Roma kodanike õigus
Mos maiorum (tavaõigus), XII tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm
Formaalsed , pidulikud tehingud

Ius gentium:

Kehtib kõigi Rooma riig elanike / inimeste suhtes
Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid
Preetori ediktid
Vormivabad tehingud

Ius civile vs Ius honorarium
Ius civile:

Range, formaalne õigus (nt mancipatio , legis actiones)
Tavaõigus, seadused jm

Ius honorarium:

Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio)
Bona fides argumendina
Preetori ediktid
Formulaarprotsessi loomine

Ius publikum vs Ius privatum
Ius publikum:

Riigiõigus
Karistusõigus
Finantsõigus
Sakraaõigus

Ius privatum:

Eraõigus , st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus , perekonnaõigus ja pärimisõigus
Kaubandusõigus

Rooma isikuõigus
Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12)
Personae (isikud):

Liberi (vabad)

Ingeni (vabalt sündinud)
Libertini (vabaks lastud )

Latini ( latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi)
Cives Romani (Rooma kodanikud)
Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel)

Servi ( orjad )

Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta.
Isikul on:

Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi
Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi

Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime):

Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA

Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud ) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA

Status familiae ( persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA
Rooma isikuõigus (teovõime):

INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta

IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks

PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid

Kuni aastani 190 eKr al vanusest 12/14
Aastast 190 eKr MINORES – alla 25-aastaseid kaitsti teatud tehingute tegemisel
Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20-aastaselt ja naistel 18-aastaselt.

Juriidilised isikud
Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus
Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused (hiljemalt vabariigi lõpuperioodil): D.3.4.7.1.: Seda, mida võlgnetakse isikute ühendusele, ei võlgneta selle üksikutele liikmetele; ühenduse liikmed aga ei võlgne seda, mida on võlgu ühendus.
Tsiviilõigusvõime oli nt:

Res publicae – Rooma riigil
Municipia – linnakogukondadel
Collegia, sodalitates – kutse- ja matuseühendustel
Aerarium – riigikassa
Fiskus – imperaatori kassa
Kiriklikud asutused

Rooma perekonnaõigus
Perekond:

Pater familias – kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara

Mater familias – in manu mariti mehe käe, st võimu all

Filius/filia familiae – olid isavõimu (patra potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis – õigus elu ja surma üle

Servi – orjad olid asjadena omandis
NB: Familia – perekond / kõik asjad ja orjad, mis kuulusid perekonda.
Suguluse liigid:

Agnatio – võimusugulus; perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks (vanem)

Cognatio – veresugulus; isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu
Abielu vormid:

Cum manu – mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle. Abiellumisel muutub naine endisele perekonnale võõraks.

Sine manu – tekkis vabariigi ajal; naine jäi juriidiliselt seotuks oma endise perekonnaga, oli sageli iseseisev isik omaenda valitsetava varaga
Lisaks abielule eksisteeris ka konkubinaat – kooselu, kui abielu ei olnud, nt seisuslikel põhjustel võimalik.
Mehel tekkis naise üle manus (võim) kolmel viisil:

Usus – abiellumine 1 aastase faktilise kooselu järel

Confarreatio – religioosne akt 10 tunnistaja ja preestrite kaasabil, Jupiterile ohverdatakse okasnisust leiba

Coemptio – naise näiline ostmistehing mancipatio teel
Eestkoste ja hooldus
Teatud isikutele oli võimalik määrata eestkostjad või hooldajad:

Tutela impuberum – eestkoste alla 7-aastaste laste üle

Tutela mulierum – eestkoste naiste üle

Cura minorum – hooldus piiratud teovõimega laste üle
Cura pordigi – hooldus pillajate üle
Cura furiesi – hooldus hullumeelsete üle

Rooma kodakondsuse saamine:

Sõjaväes välja teenida
Adoptio ( lapsendamine ); arragatio (täiskasvanu lapsendamine)
Vabaks laskmine civis Roman poolt (rooma kodanik)
212. pKr

Lahutamise viisid:

Divortium – mõlemapoolne abielu lõpetamine
Repudium – ühepoolne abielu lõpetamine

Rooma tsiviilprotsessiõigus
Rooma tsiviilprotsess

Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi , polnud õigust/lepingut
Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust
Põhimõisted: actio – tegu,  hagi, nõue; actor – hageja ; reus – kostja
Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu) – uus Rooma kirjanduse antoloogia.

Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel:

Kohtuniku erapooletus (pooled osalesid kohtuniku valikul , võimalus esitada keisrile kaebus)
Poolte valitsesid protsessikäigu üle (pooled otsustasid, mida ette kantakse, mis on vaieldavad punktid ning kohtuni otsustas vaid nende üle)
Protsessid on suulised , vahetud ning avalikud
Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus

Riigi tingimused omaabile:

Tuleb järgida kindlaid rituaale nt furtum manifestum’i puhul. XII tahvli seadused 8.13: Valges kui ( varas ) end relvaga kaitseb, (kannatanu) ja hüüdku appi

Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olema saanud kohtust oma õigusele kinnituse ehk kohtuotsuse
Protsessistaadiumid:

In iure :

Toimus avalikult mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas vastav hagi ja määras kohtuniku

Apud iudicem (in iudicio)

Eraisikust kohtunik(ud), kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse

Legisaktsiooniline protsess (451/450 eKr)
Fikseeritud XII tahvli seadustes
Kuulus ius civile alla
Suuline protsess, aluseks legis actio
Protsessivormid:

Hagid asja sisuliseks arutamiseks / tunnustushagid:

Legis actiones per sacramentum: Protsessi kaotaja kaotas sacramentum’i; Otsuses tuvastati fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi; Protsessi pooled taotlesid kohtuniku määramist; Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks; Algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse määrata ise; Võis nõuda ka millegi väljaandmist

Legis actio per condictionem: Hagi võla tagasinõudmiseks, legisaktsioonihagidest noorim, tuleneb teadaandest kostjale tulla 30 päeva pärast kohtusse („Kuna sa seda eitad, annan ma sulle teada, et 30 päeva pärast võtame kohtuniku“)

Täideviimise hagid:

Legis actio per manus iniectionem: nõue „käe pealepanemiseks“, rakendatav ainult teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist, 60 päeva möödudes õis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha lüüa

Legis actio per pignoris capionem: tähendas asja pandiks võtmist, kasutati seda väga piiratud asjade puhul

Vindikatsioonihagi : asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises käes seda asja ja ütles..
Formulaarprotsess (367 eKr – 3. Saj ehk 286? pKr):

Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse
Paindlikum , ilma pidulike vormeliteta
Preetor väljastas formula
Võimaldas vastuväidete esitamist
Täismenetlus actio iudicati abil
Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis

Ekstraordinaalne protsess (17 eKr):

Ametnikust kohtunik
Staadiumitesse ei jagune
Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid , nõuti kohtulõivu
Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik
Tagaseljaotsuse tegemise võimalus
Apellatsiooni esitamise võimalus

Preetori erikaitsevahendid
Olid preetori ainuisikulised korraldused:

Interdicta – korraldus või keeld kostjale

Restitutio in integrum – asjade endise õigusliku olukorra taastamine

Missio in possessionem – isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse

Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis
Rooma asjaõigus
Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe
Olukorra säilitamisele suunatud suhted:

Subjektid :

Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik
Kohustatud subjekt – kõik teised

Objekt: omand, valdus , servituut
Olukorra muutumisele suunatud suhted:

Subjektid:

Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor
Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor

Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus)
Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata.
Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust.
Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused:

Asjaõigused on määratletud (numerus clausus)
Asjaõigused on avalikud (äratuntavad)

Asjade liigid
Res (Gaiuse järgi):

Corporales (kehalised asjad)
Incorporales (kehatud asjad)

Res (asjad):

In nostro patrimonio (meie eraomandis)
Extra nostrum patrimoonium (väljaspool meie eraomandit)

Res nullius divini iuris (mitte kellelegi kuuluvad jumalikud asjad)

Pühad
Religioossed
Sakraalsed

Res nullius hurmani iuris (mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad)

Avalikud – kõigile kuuluvad asjad
Üksikud mitte kellelgi kuuluvad asjad

Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha piduliku vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest ( traditio )
Asjaõigus
Asjaõigused:

Omand ( dominium )
Valdus ( possessio )
Õigused võõrale asjale:

Pant
Superficies
Servituudid
Emphyteusis

Omand – dominium
Omandiõiguse elemendid:

Valdusõigus – ius possidendi
Kasutusõigus – ius utendi
Käsutusõigus – ius disponendi

Valdus - possessio
Valduse elemendid:

Animus possidendi – valdus hing, tahe

Corpus possidendi – valduse eseme valdamine
Liigid:

Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus

Possessio iniusta – õiguspäratu valdus
Liigid 2:

Possessio bonae fidei – heauskne valdus

Possessio malae fidei – pahauskne valdus
Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne
Omandiõigus

Eristus klassikalisel ajastul valdusest
Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvides
Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused
Kaasomand – condominium, communio pro indiviso

Omandi kaitse:
Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega:

Rei vindicatio – vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral

Actio Publiciana – loodi preetorliku ehk bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit.
Omandamise viisid:

Accessio

Plantatio
Specificatio – ümbertöötamine ( tingimuseks : uus asi)

Õigused võõrale asjale, servituudid

Servitus (servire) – servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbel
Servituudid jagunevad:

Reaalsed ehk prediaalservituudid – servitutes praediorum, mille puhul on üks maatükk koormatud teise kasuks

Isikulised ehk personaalsed servituudid – servitutes personarum, mille puhul on üks asi koormatud teatud isiku kasuks.
Reaalsed servituudid jagunesid küla- ja linnaservituutideks. Külaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on:

Iter – õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist
Actus – õigus ajada loomi läbi võõraste maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia
Via – õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi läbi käia võõrast maatükist
Aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida

Linnaservituudid:

Servitus tingi immitendi – õigus oma ehitise
Servitus oneris fermendi
Servitus altius non tolleni – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada
Servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi , mis varjavad valguse

Isiklikud servituudid:

Ususfructus – viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus , mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik
Usus – asja isiklik kasutusõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks
Habitatio – õigus elada võõras majas
Operae servorum vel animalium

Emphyteusis

Pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või mancipium’i maad teatud rendisumma eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks

Superficies

Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maale oma hooned, mille eest tuli maksta tasu. Hiljem võis hooned ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli maksta kas ühekordset või perioodilist maksu.

Pant
Pandiliigid:

Fiducia cum creditore contracta – võlgnik võõrandas pandieseme võlausaldajale, sõlmides ühtlasi lepingu, millega võlausaldaja kohustus asja samal teel tagasi võõrandama kui kohustus täidetud või kustunud
Pignus – oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti.

Rooma obligatsiooni- ehk võlaõigus
Obligatsiooniõigus
Obligatsiooniõiguse subjektid:

Creditor

Deebitor
Objektid (sooritus):

Dare

Jne
Lepingust tulenevad obligatsioonid :

Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne)

Teatud sõnade lausumise (verbaalne)

Kirjalike teatud dokumentide (literaalne)

Üksmeele teel ( konsensuaalne )
Verbaalsed lepingud :

Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing)

Dotis dictio – kaasavara lubamine

Operarum promissio – töö lubamine
Literaalsed lepingud:

Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga

Reaalsed lepingud:

Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus)
Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline )
Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas)
Pignus – pant (pandileping) (üleantud pandi puhul)
Fiducia – pant (asi läks võlausaldaja omandisse)

Konsensuaalsed lepingud:

Emptio-venditio – ost-müük
Locatio -conductio – kasutusleping

Locatio-conductio rei – asja üür või rent
Locatio-conductio operis – töövõtt
Locatio-conductio operarum – tööleping

Mandatum – käsundusleping (nt ülesanne esindada kedagi)
Societas – seltsing (mitme inimese koostöö, nt poe pidamine; seltsing katkeb kui üks liige tahab välja astuda vms)

Nimeta lepingud:

Permutatio – vahetus

Aestimatum – kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi

Transactio – sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine)

Precarium – tasuta kasutamise leping
Obligatsioonid nagu lepingust:

Negotiorum gestio – käsundita asjaajamine

Actio communi dividundo – juhusliku varaühisuse jagamise hagi

Tutela – eestkostesuhe

Condictiones – alusetu rikastumise hagid
Deliktist tulenevad obligatsioonid:
Ius civile järgi:

Furtum – vargus

Damnum iniuria datum – võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine (lex Aquilia’ga kahju heastamine)

Iniuria – õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms)
Ius honorarium’i järgi:

Dolus malus – pettus

Metus – ähvardus

Vis – vägivald

Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile

Actiones noxales – kahju tekitajaks on võimualune isik

Rapina – röövimine
Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid:

Iudex qui ligem suam facit – kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult

Actio de effusis vel deiectis – hagi, millegi väljaviskamise või valamise eest

Vastutus välja asetatu või riputatu eest

Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus
Rooma pärimisõigus
Pärimisõigus

Pärimine on ühe isiku (pärija) astumine teise isiku (pärandaja) õigustesse ja kohustustesse viimase surma puhul
Isiklikud õigused-kohustused pärijale üle ei lähe
Successio (õigusjärglus) – õigused lähevad ühelt isikult teisele üle

Pärimisõigus – normide kogum, mis reguleerib pärimisega seotut.
Pärandamisvõime – võime pärandada oli persona sui iuris’tel (iseseisvad isikud)
Pärandamisvõime puudus orjadel, peregriinidel, dediticii’l ja persona alieni iuris’tel
Pärimise liigid:

Ex testamento – pärimine testamendi alusel

Ab intestato – pärimine seaduse alusel
Bonorum possessio – preetorlik pärand
Testamendi tõlgendamine
Soodustused testamendi tegemisel:

Favor testamenti – testamendi eelistamine

Favor heredis – pärija soodustamine

Favor libertatis – vabaduse soodustamine

Favor uxoris – abikaasa soodustamine
Legaadid ja fideikomissid
Singulaarne ehk üksiõigusjärglus:

Legatum – legaat – pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule – legataarile

Fideicommissum – fideikomiss, st surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel)

Universaalne fideikomiss

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 124 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

124 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liizerel Õppematerjali autor

REA põhjalik konspekt.

rooma valdus hagi pkr servituudid subjekt legis kohtunik possessio võlausaldaja võlgnik periodiseering orjad

Sarnased õppematerjalid

docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

Rooma eraõiguse alused

docx

Rooma Eraõiguse alused

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...

Õigus

docx

Ladina keele mõisted

Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus

Rooma eraõiguse alused

doc

Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak

Õigus

doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr

Õigus

doc

KT sõnad

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19

Õigus

doc

Ladina juriidiline terminoloogia

13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22

Õigusteaduskond

docx

LADINA KEEL JURISTIDELE

In manu mariti abikaasa (mehe) võimu all st abielumehe võimu all 11. Error faciti eksimus faktis, faktiviga Error iuris eksimus õigusnormis (õigusnormi valikul) Error in persona eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17

Õigusteaduskond

Rohkem sarnaseid